Väike-Maarja Vallavolikogu — Põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 295, 1210

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktist 9, vallavolikogu määrab: 1. Tühistada vallavolikogu 19. jaanuari 1994. a määrus valla põhimääruse kinnitamise kohta. 2. Kinnitada valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 3. Määrus jõustub 16. oktoobril 1998. a. Volikogu esimees Jaak LÄÄNEMETS Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 16. septembri 1998. a määrusega nr 10 Väike-Maarja valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Väike-Maarja valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted, valla ülesanded ja pädevus 2.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 2.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.1.6. tegevuse avalikkus; 2.1.7. avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 2.2. Valla ülesandeks on korraldada ja pakkuda vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, autoveo- ja transporditeenuseid, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu. 2.3. Vald korraldab tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning teiste valla asutuste ülalpidamist. 3. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4. Omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu -- valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus -- volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Vald avalik-õigusliku isikuna 5.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 5.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja volikogu poolt kindlaksmääratud sümboolika. 6. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 6.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 6.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindus. 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Valla lipp on proportsioonidega 7:11 (h:b). Lipu pind on jaotatud neljaks väljaks selliselt, et vardapoolne ülemine väli on ruut, mille külje pikkus on 2/5 lipukanga kõrgusest. Ülemine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv alumine väli on sinised (sinise toon Pantone 2985), alumine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv ülemine väli on valged. Ülemisel vardapoolsel sinisel väljal on valge veetilga kujutis. 7.2. Heisatav lipp peab vastama punktis 7.1 toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve. 7.3. Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees), kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades. 7.4. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lipu kasutamine lubatud vallavalitsuse nõusolekul. 7.5. Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusel. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7.6. Valla lipu nõuetekohase heiskamise ning kasutamise eest vastutab isik, kes korraldab lipu heiskamist või kasutamist. 7.7. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipp), peavad selle kujutise värvus ja skemaatiline suhe vastama vallavolikogu poolt kinnitatule. 7.8. Vapikilp on jagatud neljaks väljaks selliselt, et ülemisteks väljadeks on ruudud. Vapikilbi ülemine parempoolne ja alumine vasakpoolne väli on sinised (sinise toon Pantone 2985). Ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne väli on hõbedased. Ülemisel parempoolsel väljal on hõbedane veetilga kujutis. 7.9. Vapi kujutist kasutatakse vallavolikogu ja -valitsuse ning valla asutuste pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina. Vallavalitsuse loal võivad vapi kujutist kasutada juriidilised ja füüsilised isikud. II. VALLAVOLIKOGU 8. Vallavolikogu moodustamine 8.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 8.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 8.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 9. Volikogu liige 9.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 9.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 9.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 9.4. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 10. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 10.1. tagasiastumisega; 10.2. Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist väljalangemisega; 10.3. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 10.4. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 10.5. teovõimetuks tunnistamisega; 10.6. tema surmaga; 10.7. volikogu tegutsemisvõimetusega. 11. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 11.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 11.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 11.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 11.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 12. Vallavolikogu ainupädevus 12.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 12.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 12.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 12.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 12.1.4. koormiste määramine; 12.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 12.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 12.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 12.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 12.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 12.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 12.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 12.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 12.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 12.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 12.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 12.1.18. töötasu määramine valitsuse liikmetele ja volikogu esimehele või tema asendajale; 12.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 12.1.20. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 12.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 12.1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 12.1.23. kohtu kaasistujate valimine; 12.1.24. põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja määramine; 12.1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 12.1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 12.1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 12.1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 12.1.29. detailplaneeringu tühistamine. 13. Vallavolikogu esimees, esimehe asendamine 13.1. Volikogu esimees: 13.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 13.1.2. esindab volikogu ja Väike-Maarja valda; 13.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 13.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 13.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja muud dokumendid, peab volikogu nimel kirjavahetust; 13.1.6. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 13.2. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». 14. Vallavolikogu komisjonid 14.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuse esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast, teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel. 14.2. Komisjoni esimees: 14.2.1. juhib komisjoni tööd; 14.2.2. koostab komisjoni töö kavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 14.2.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid. 14.3. Komisjoni esimesel koosolekul valitakse komisjoni aseesimees. Komisjoni aseesimees valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe äraolekul komisjoni esimehe ülesandeid. Komisjoni esimehe või aseesimehe puudumise korral asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 14.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 14.5. Konkreetse komisjoni ülesanded ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 15. Revisjonikomisjon 15.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 15.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 15.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 15.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 15.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 15.3.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 15.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 15.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 15.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga kirjalikult volikogule. 15.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 15.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 16. Umbusaldusmenetlus volikogus 16.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 16.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 16.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või -valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 17. Volikogu tegutsemisvõimetus 17.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 17.1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta algusest; 17.1.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada vallavalitsuse koosseisu. 18. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 19. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 19.1. Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 19.2. Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 19.3. Volikogu poolt valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. 19.4. Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. 19.5. Komisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valla pitsati jäljendiga sedeli. 19.6. Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 19.7. Pärast sedeli täitmist laseb volikogu liige selle valimiskasti. Hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub valla pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud. 19.8. Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb komisjoni esimees või tema asendaja. 19.9. Volikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 19.10. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. 19.11. Kui häälte võrdsuse tõttu ei ole selgunud kahte enim hääli saanud kandidaati, osaleb lisavoorus vastavalt rohkem kandidaate. 19.12. Kui lisavoorus ei saanud keegi kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kahe nädala pärast toimuval järgmisel volikogu istungil. 19.13. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli. 19.14. Volikogu aseesimees valitakse eespool toodud korra järgi. 20. Volikogu istung 20.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, vajadusel ka tihedamini. Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja. Esimees või asendaja ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust või kui istungi läbiviimine osutub mõnel muul mõjuval põhjusel võimatuks. 20.2. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 20.3. Volikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 20.4. Punktis 20.3 toodud juhul esitatakse istungi kokkukutsumiseks kirjalik ettepanek volikogu esimehele, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused. 20.5. Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab ning tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 20.6. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks konsulteerib volikogu esimees eelnevalt vastava volikogu komisjoniga, vallavalitsusega, vallavanemaga ja teiste asjassepuutuvate isikutega. 20.7. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 20.8. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult märkides ära küsimuse algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada. Istungi dokumendid tuleb esitada vallakantseleisse vähemalt kuus päeva enne istungit. 20.9. Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõud, mis on eelnevalt läbinud arutelu vallavalitsuses või vastavas volikogu komisjonis. 20.10. Istungi kutse koostab volikogu esimees. Kutses tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 20.11. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest vallakantseleisse, kust teade edastatakse volikogu esimehele. 20.12. Istungi toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse infolevikanalite kaudu eelnevalt teatavaks vallaelanikele. Õigusaktide eelnõude ning muude istungi dokumentidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. 21. Hääletamine volikogus 21.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 21.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 21.3. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 12 alapunktides 12.1.1, 12.1.4, 12.1.6--12.1.10, 12.1.14, 12.1.15, 12.1.17 ja 12.1.22 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 21.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 22. Päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord 22.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 22.2. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 22.3. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 22.4. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 22.5. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 45 minutit. Kaasettekandeks kuni 20 minutit. Mahuka ettekande korral võib istungi juhataja eespool nimetatud tähtaegu pikendada. 22.6. Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: küsimused ettekandjatele, sõnavõtt kohalt (kuni kümme minutit), küsimused sõnavõtjatele, lõppsõna (kuni viis minutit). Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks või repliigiks kuni kaks minutit. 22.7. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. 22.8. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. 22.9. Läbirääkimised konkreetses päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu vastava otsustuse alusel. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. 22.10. Hääletamise järjekord on järgmine: 22.10.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 22.10.2. sisulised muudatusettepanekud; 22.10.3. redaktsioonilised ettepanekud; 22.10.4. eelnõu tervikuna. 22.11. Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. 22.12. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 22.13. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. 23. Istungi ja koosoleku protokoll 23.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 23.2. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 23.3. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 23.4. Volikogu istungite protokollimise korraldab vallakantselei, volikogu komisjoni koosolekute protokollimise korraldab komisjon. 23.5. Istungi ja koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis. Ülevaade volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse valla infolehes. 23.6. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 24. Volikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 24.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 24.2. Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil. 24.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 24.4. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 24.5. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 24.6. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 24.7. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 24.8. Volikogu määrustega ja otsustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla raamatukogudes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. IV. VALLAVALITSUS 25. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mis korraldab kohaliku elu küsimusi lähtudes kehtivast seadusandlusest ning volikogu poolt püstitatud ülesannetest. 26. Vallavanema valimine 26.1. Vallavanem tuleb valida ühe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast. 26.2. Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale. Kui vallavanemaks ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 26.3. Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 26.4. Volikogu poolt valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. 26.5. Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. 26.6. Komisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valla pitsati jäljendiga sedeli. 26.7. Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 26.8. Pärast sedeli täitmist laseb volikogu liige selle valimiskasti. Hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub valla pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud. 26.9. Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb komisjoni esimees või tema asendaja. 26.10. Vallavanemaks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 26.11. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. 26.12. Kui häälte võrdsuse tõttu ei ole selgunud kahte enim hääli saanud kandidaati, osaleb lisavoorus vastavalt rohkem kandidaate. 26.13. Kui lisavoorus ei saanud keegi kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu istungil. 26.14. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli. 27. Vallavalitsuse moodustamise põhimõtted 27.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 27.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, vallasekretär (ametikoha järgi) ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel. 27.3. Volikogu kinnitab valitsuse ametisse salajasel hääletamisel. 27.4. Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. 27.5. Komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletamissedelid, kuhu on kantud vallavanema poolt esitatud valitsuse nimekiri. 27.6. Volikogu liikmed märgivad iga kandidaadi kohta oma seisukoha -- poolt või vastu -- kandidaadi nime järele. 27.7. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli. 27.8. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. 27.9. Kui vähemalt üks kandidaat esitatud koosseisust ei saa poolthäälteenamust, loetakse valitsus ametisse mittekinnitatuks ja valitsuse kinnitamine lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 28. Vallavalitsuse pädevus 28.1. Vallavalitsus: 28.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 28.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis käesoleva põhimäärusega või volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele; 28.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 28.1.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 29. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsus esitab volikogu istungile vastava eelnõu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 30. Vallavalitsuse töökord 30.1. Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad reeglina neli korda kuus, vajadusel ka tihedamini. Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallakantselei kaudu. 30.2. Istungile esitatavad eelnõud ja otsustamiseks antavad küsimused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud vallavanemaga ja asjassepuutuva osakonnaga või ametnikuga. 30.3. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõu või istungile arutamiseks antav küsimus tuleb esitada vallakantseleile istungi päevakorda lülitamiseks hiljemalt kolm tundi enne istungi algust. 30.4. Valitsuse istungi päevakorraga ning teiste istungi dokumentidega saab tutvuda vallakantseleis. 30.5. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 30.6. Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 30.7. Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda ning lahendatakse päevakorraga seotud organisatsioonilised küsimused. 30.8. Seejärel kuulatakse ära vastavas päevakorrapunktis eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete seisukohad ning istungile kutsututute arvamused. 30.9. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. 30.10. Istungi juhataja: 30.10.1. teeb kindlaks istungist osavõtvate valitsuse liikmete arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 30.10.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist, vajadusel kutsub sõnavõtja päevakorraküsimuse juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu. Taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 30.10.3. otsustab istungist osavõtjatele sõna andmise järjekorra. 30.11. Arutelu vastavas päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või valitsuse vastava otsustuse alusel. Arutelu lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. 30.12. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 30.13. Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib juhataja, kas kõik valitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimusest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb ta seda. 30.14. Hääletamise järjekord on järgmine: 30.14.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 30.14.2. sisulised muudatusettepanekud; 30.14.3. redaktsioonilised ettepanekud; 30.14.4. eelnõu tervikuna. 30.15. Hääletamise tulemused teeb teatavaks istungi juhataja. 30.16. Valitsuse istungite protokollimise korraldab vallakantselei. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning eriarvamused. 30.17. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 30.18. Vallavalitsuse istungi protokolliga ja valitsuse komisjoni koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis. Ülevaade valitsuse istungil käsitletud küsimustest avaldatakse valla infolehes. 30.19. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 30.20. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. 30.21. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vähemalt päev enne nende jõustumist vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil. Valitsuse määruste ja korraldustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla raamatukogudes. 30.22. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 30.23. Kui määrust ei avaldata Riigi Teatajas, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. 30.24. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 30.25. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 30.26. Valitsus võib moodustada nii ajutisi kui ka alalisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vastava valdkonna küsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks valitsusele. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem: 31.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 31.1.2. esindab Väike-Maarja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 31.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 31.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 31.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 31.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi; 31.1.8. esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla poolt sõlmitud lepingutele; 31.1.9. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 32. Vallavanema asendamine 32.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) abivallavanem. Vallavanem nimetab valitsuse liikme, kes asendab teda abivallavanema äraolekul. Asendajateks määratute äraolekul asendab vallavanemat vanim valitsuse liige. 33. Vallasekretär 33.1. Vallasekretär: 33.1.1. juhib vallakantselei tegevust; 33.1.2. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 33.1.3. korraldab volikogu ja valitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 33.1.4. esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 33.1.5. hoiab valla vapipitsatit. V. MAJANDUS JA EELARVE 34. Munitsipaalomand 34.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla varalised õigused ja kohustused. 34.2. Vallavara valdajateks on volikogu, valitsus ja vallaasutus. Vallavara otsesteks valdajateks võivad olla ka muud isikud. 34.3. Vallavara valdajad on kohustatud tagama nende valduses oleva vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 34.4. Vallale kuuluvates asutustes toimub vallavara kasutamine lähtudes käesolevast korrast, asutuse põhikirjast ja muudest vara kasutamist reguleerivatest dokumentidest. 34.5. Vallavara rendile(üürile)andmine toimub enampakkumise (avalik, eelläbirääkimistega, piiratud) või otsustuse korras. 34.6. Enampakkumise viib läbi vallavalitsuse poolt määratud enampakkumiskomisjon. 34.7. Vara enampakkumisele paneku, rendile(üürile)võtmise, otsustuskorras rendile(üürile)andmise, või tasuta kasutada andmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus määrab tehingu liigi, alghinna ja muud vajalikud tingimused. Rendi(üüri)lepingu või vara tasuta kasutamise lepingu sõlmib vallavalitsus. 34.8. Vallavara võib anda tasuta kasutamiseks lähtudes valla huvidest: 34.8.1. sotsiaalasutustele (koolid, hoolekandeasutused jne); 34.8.2. riigiasutustele; 34.8.3. mittetulundusühingutele ja -liitudele; 34.8.4. sihtasutustele; 34.8.5. omavalitsusüksustele ja nende liitudele; 34.8.6. juriidilistele isikutele, kus vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest. 34.9. Muudel juhtudel langetab vara tasuta kasutada andmise otsuse volikogu. 34.10. Kinnis- või vallasvara omandamise otsustab eelarve piires ilma volikogu eriotsuseta vallavalitsus. Vallavalitsuse osakonna või vallaasutuse juht otsustab vara omandamise tema arvestusüksusele eelarves ettenähtud vahendite piires. Kui vara omandamine ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vara omandamise vallavolikogu. 34.11. Ostueesõiguse teostamise otsustab ja korraldab vallavalitsus. Kui asja omandamine ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, langetab vastava otsuse volikogu. Ostueesõiguse teostamise ettepanekus peab olema näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 34.12. Riigihankeid korraldab, pakkumise edukaks tunnistamise otsustab ja hankelepingu sõlmib vallavalitsus. 34.13. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vastavalt erastamisseadusele ja seda korraldab vallavalitsus. 34.14. Vallavalitsus: 34.14.1. koostab erastamisele kuuluva vallavara nimekirja (erastamisnimekirja) ja esitab selle kinnitamiseks volikogule; 34.14.2. määrab erastamise läbiviija; 34.14.3. täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid. 34.15. Juhul kui ei ole tegemist erastamisele kuuluva varaga, toimub selle võõrandamine vastavalt tsiviilseadustele. 34.16. Vallavara võõrandatakse, kui: 34.16.1. vara ei ole võimalik enam valitsemise otstarbel kasutada; 34.16.2. vara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik; 34.16.3. vara ei anna tulu. 34.17. Enne vara võõrandamise väljakuulutamist teatab vallavalitsus struktuuriüksustele ja asutustele võimalusest taotleda võõrandatavat vara enda kasutusse. Kui ettenähtud aja jooksul vara kasutusse andmise taotlusi ei laeku, määratakse vara võõrandamisele. 34.18. Vara võõrandatakse: 34.18.1. otsustuskorras kas tasu eest või tasuta; 34.18.2. enampakkumise korras (avalik, eelläbirääkimistega, piiratud); 34.18.3. erastamiskorras. 34.19. Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu ja määrab võõrandamise tingimused, kui: 34.19.1. võõrandatakse vara maksumusega üle 200 000 krooni (ühiku kohta); 34.19.2. vallavara võõrandatakse punktis 34.18.1 toodud korras ja selle maksumus ületab 50 000 krooni. 34.20. Muudel juhtudel otsustab ja määrab vallavara võõrandamise tingimused vallavalitsus. 34.21. Enampakkumise viib läbi vallavalitsuse poolt määratud enampakkumiskomisjon. 34.22. Enampakkumise läbiviimise kohta koostatakse protokoll, mille kinnitab vallavalitsus. Ostu-müügileping sõlmitakse avalikust enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna ja eelläbirääkimistega või piiratud enampakkumisel osavõtjaga, kelle pakkumine vastas kõige enam väljakuulutatud müügitingimustele. 34.23. Vallavara mahakandmine toimub juhul, kui: 34.23.1. see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole osutunud võimalikuks ning asja säilitamine ei ole otstarbekas; 34.23.2. ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 34.24. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. 34.25. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtuvälises või kohtulikus korras vallavalitsus. 34.26. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib vallavalitsus nõude esitamisest või hagist loobuda. 35. Majandustegevus 35.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 35.2. Vallaasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 35.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 35.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 36. Valla eelarve 36.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 36.2. Eelarve tulud on: 36.2.1. laekumised maksudest; 36.2.2. laekumised vallaasutustest ja -varadest; 36.2.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 36.2.4. laenud ja intressid; 36.2.5. muud laekumised. 36.3. Eelarve kulud on assigneeringud: 36.3.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 36.3.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 36.3.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 36.3.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 36.4. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks ettenähtud summa piires. 36.5. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 37. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 37.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 37.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla eelarve tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Igale ettepanekule eelarve või selle projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 37.3. Valla eelarve projekti koostab valla arengukava arvestades vallavalitsus ja esitab selle koos lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 37.4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks. VI. OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS, ALEVIKU- JA KÜLAVANEM 38. Osavalla mõiste 38.1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 39. Osavalla moodustamine 39.1. Osavalla moodustamise võivad algatada: 39.1.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 39.1.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 39.1.3. vallavalitsus. 40. Osavalla põhikiri 40.1. Osavalla põhikirjas sätestatakse: 40.1.1. osavalla piiride kirjeldus; 40.1.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 40.1.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 40.1.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks antud valla eelarvelised vahendid; 40.1.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 41. Taotluse alusel otsustab vallavolikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajadusel võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 42. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 43. Osavalla vanema korralduste üle teostab järelevalvet vallavanem. Vanema korralduste ärakirjad esitatakse nende andmisest hiljemalt kahe päeva jooksul vallavanemale. 44. Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 45. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. VII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 46. Õigusaktide algatamise õigus 46.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 46.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. 46.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus ja valitsuses. 47. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides 47.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 47.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. Lisa Väike-Maarja Vallavolikogu 16. septembri 1998. a määrusele nr 10 Väike-Maarja valla vapi ja lipu kavandid