Vinni Vallavolikogu — Vinni valla põhimäärus [kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26. augusti 1998. a istungil (päevakorrapunkt nr 8)] — RTL, 292, 1196

Vinni valla põhimäärus Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26. augusti 1998. a istungil (päevakorrapunkt nr 8) I. ÜLDSÄTTED § 1. Vinni valla põhimääruse eesmärk Vinni valla põhimääruses sätestatakse Vinni valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. § 2. Vinni valla kohalik omavalitsus 1. Vinni valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2. Kohalikku omavalitsust teostavad Vinni vallas esindusdemokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. § 3. Vinni valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Vinni vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 2. Vinni vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Vinni valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3. Vinni valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla esindamise kord») sätestatud korras Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) vallavolikogu esimees, Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. § 4. Vinni valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Vinni vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 5. Vinni valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 1. Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. 2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumi ja spordibaaside, raamatukogude, muuseumi ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. § 6. Vinni valla eelarve Vinni vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Vinni valla omavalitsusorganid 1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 2. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 8. Vinni valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega 1. Vinni valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 2. Vallavolikogu valib Lääne-Viru Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. 3. Vinni valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 9. Vinni valla sümbolid Vinni valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla sümbolite kasutamise kord»). § 10. Asjaajamiskeel Vinni valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Vinni valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 11. Vinni valla piir 1. Vinni valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 12. Vinni valla aukodanik Vinni vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule Vinni valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt Vinni valla aukodaniku statuudile, mis on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni valla aukodaniku statuut»). § 13. Vinni valla vapimärk Vinni valla vapimärk on rinnamärk, mis antakse vallapoolse erilise austusavaldusena füüsilistele isikutele. Valla vapimärgi kirjeldus ja andmise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruses lisas (lisa «Vinni vapimärgi statuut»). II. VINNI VALLAVOLIKOGU § 14. Vinni Vallavolikogu tegutsemine 1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 2. Vallavolikogu töökord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). § 15. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Valimised viiakse läbi ühe või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Vinni valla valimiskomisjon kutsub koos ametis oleva vallavanemaga valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 16. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vastavalt vallavolikogu otsusele vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. 6. Vallavolikogu liikme valimisel või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või muudel seadusega sätestatud juhtudel vallavolikogu liikme volitused peatuvad. 7. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 8. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. § 17. Vallavolikogu ainupädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ning valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.3. koormiste määramine; 1.4. toetuste andmise korra kehtestamine; 1.5. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.6. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.8. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.9. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.10. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.11. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 1.12. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 1.13. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.14. vallavalitsuse liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 1.15. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 1.16. vallavolikogu esimehele või aseesimehele tasu ning vallavanemale ametipalga määramine; 1.17. kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri kinnitamine; 1.18. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 1.19. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.20. valla esindamise korra kehtestamine; 1.21. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 1.22. kohtukaasistujate valimine; 1.23. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 1.24. rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.29. detailplaneeringu tühistamine; 1.30. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine. 2. Vallavolikogu võib võtta lisaks punktis 1 nimetatutele enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 3. Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa üle anda. § 18. Vinni valla elanike küsitluste läbiviimine 1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. § 19. Vallavolikogu tööorganid 1. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid ja osavaldade halduskogud. 2. Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu eestseisus. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse vallavolikogu töökorras. 3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 4. Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu ning kus korraldatakse vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). 2. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht on tasustatav vallavolikogu otsusel. § 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 2. Vallavolikogul on üks aseesimees. 3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 5. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 5.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 5.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 5.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 6. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 8. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 22. Vallavolikogu komisjon 1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget ja mitte suurem kui üheksa liiget. 3. Komisjoni liikmetest üle poole peavad olema vallavolikogu liikmed. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse esindaja. 4. Revisjonikomisjoni liikmed võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 6. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 7. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on täpsemalt sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») ja komisjoni põhimääruses. § 23. Revisjonikomisjoni moodustamise kord 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse ja osavalla tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt viieliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas osavalla ja vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste raamatupidamise õigsust, valla nimel sõlmitud lepingute täitmist ning vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 6. Revisjonikomisjonile laienevad lisaks käesolevale põhimääruse lisa (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») punkti 6 alapunktides sätestatud õigused ja kohustused ning töökord. § 24. Vallavolikogu fraktsioon 1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. 2. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse kord ning õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). 3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada ning esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid. § 25. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») sätestatud korras. § 26. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 1.1. vallavolikogu komisjonil; 1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 1.3. vallavolikogu liikmel; 1.4. vallavanemal; 1.5. vallavalitsusel; 1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel Vinni valla elanikel. 2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord») ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 4. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 5. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamaja stendil. 6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis ja raamatukogudes. Üldise tähtsusega vallavolikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 7. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 8. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 9. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. 10. Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 11. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavolikogu töökord»). III. VINNI VALLAVALITSUS § 27. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. § 28. Vallavalitsuse moodustamine 1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui viis liiget. Vallasekretär ja osavalla vanem on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige. 2. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 3. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 4. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 5. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha -- poolt või vastu. 6. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 6.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 6.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 6.3. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 8. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 29. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 2. Vallavalitsuse töökord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavalitsuse töökord»). § 30. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine 1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta korraldusi. Vallavanem annab oma pädevuse piires käskkirju. 2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Vinni Vallavalitsuse töökord») sätestatud korras. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 3. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal pärast avalikustamist. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamaja stendil. 5. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse üldosakonnas. Määruses sätestatud juhtudel avaldatakse määrus Riigi Teataja Lisas ja valla ajalehes. 6. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab üldosakond kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 7. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele -- istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 8. Vallavalitsuse üldosakond korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. § 31. Vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vinni valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Vinni valla esindamise korrale. 2. Vallavanem: 2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2.3. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 2.6. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. § 32. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Vallavanemakandidaatide ülesseadmine 3.1. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 7. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanemakandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 33. Vallasekretär 1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse üldosakonna ehk vallavalitsuse kantselei tegevust. 3. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist ning korraldab vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta. 5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse alusel, vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud seaduslikke ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. 7. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. § 34. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur 1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ette nähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. 2. Vallavalitsuse struktuuriüksuse töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 3. Vallavalitsuse üldosakond on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 35. Kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Vinni valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 4. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused. § 36. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 1. Vallavolikogu esimehele, kes on vallavolikogu esimehe ametikohal põhikohaga, makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 2. Vallavanemale ja osavalla vanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 3. Punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitist makstakse, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt kaks aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) seoses umbusalduse avaldamisega, v.a käesoleva paragrahvi punkti 4 alapunktis 3 nimetatud juhul. 4. Punktides 1 ja 2 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel; 2) valitakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 3) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 5. Vallasekretäri, valla ametiasutuse juhataja ja nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikele hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- kuue kuu ametipalga ulatuses. 6. Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat -- kahe kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- kolme kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- nelja kuu ametipalga ulatuses. 7. Ametniku teenistusest vabastamisel, kui ta on saanud 65-aastaseks, makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat -- ühe kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat -- kahe kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta -- kolme kuu ametipalga ulatuses. 8. Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 9. Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga, makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 10. Lõigetes 8 ja 9 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 11. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 12. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. VINNI VALLA VARA § 37. Vallavara mõiste 1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses registrit. 4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 38. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud vallavolikogu kinnitatud «Vinni vallavara eeskirjas» (RTL 1998, 125/126, 482). § 39. Valla majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1.1. osalemine ettevõtluses; 1.2. tehingud vallavaraga; 1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 40. Vinni valla kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VI. VINNI VALLA ARENGUKAVA § 41. Vinni valla arengukava mõiste 1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Vinni valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. 3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. § 42. Vinni valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 2. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 43. Vinni valla kultuuriväärtuste kaitse 1. Vinni omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 44. Keskkonnakaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 2. Vinni vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut, mille elluviimiseks koostatakse Vinni Agenda 21. VII. OSAVALD § 45. Osavalla õigusseisund 1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 3. Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 1) osavalla nimi ja sümboolika; 2) osavalla piiride kirjeldus; 3) osavalla halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus; 4) osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord, kusjuures osavalla vanema volituste tähtaeg ei või ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 5) osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. § 46. Osavalla pädevus 1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 2. Osavalla pädevusse kuulub: 1) osavalla arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes osavalla kui terviku huvidest ja ülesannetest, elanike vajadustest ning arvestades osavalla eripära; 2) osavalla elanikele sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine või vahendamine; 3) osavalla territooriumil asuva ja vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 4) osavalla elanike poolt arendatava ettevõtluse toetamine; 5) koostöö korraldamine teiste osavaldadega; 6) osavalla juurde võib moodustada elanike, ettevõtete ja muude organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ja annetustest fonde ja sihtkapitale. § 47. Osavalla omavalitsusorgan 1. Osavalla omavalitsusorganiks on halduskogu. 2. Osavalla halduskogu moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses. § 48. Osavalla halduskogu 1. Osavalla halduskogu on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 2. Osavalla halduskogu moodustatakse vallavolikogu poolt osavalla haldusterritooriumilt valitud vallavolikogu liikmetest ja asendusliikmetest. 3. Osavalla halduskogu liikmete arvu määrab vallavolikogu. Halduskogu peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 4. Osavalla halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe salajase hääletuse teel. 5. Osavalla halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab osavalla kantselei. § 49. Osavalla struktuur 1. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 2. Osavalla kantselei on osavalla struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on osavalla halduskogu, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega määratud ülesannete täitmine. 3. Osavalla ametnikud nimetab ametisse osavalla vanem. § 50. Osavalla vanem 1. Osavalla vanema kandidaadi esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavanem, kooskõlastades kandidaadi eelnevalt osavalla halduskoguga. 2. Osavalla vanem: 1) esindab osavalda ja täidab osavalla halduskogu, samuti vallavanema ja vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid; 2) kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 3) kuulub vallavalitsuse koosseisu; 4) annab käskkirju osavalla kantselei töö korraldamiseks. § 51. Osavalla halduskogu otsused 1. Osavalla halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid talle õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees. 2. Osavalla halduskogu otsuse üks eksemplar saadetakse kümne päeva jooksul vallavalitsusele ja vallavolikogule. § 52. Osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve 1. Vallavalitsus võib peatada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, samuti vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt nende pädevuse piires antud õigusaktidega vastuolus oleva halduskogu otsuse täitmise ja teha ettepaneku vallavolikogule selle tühistamiseks. 2. Vallavolikogu võib tühistada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, vallavolikogu määrusega või vallavalitsuse määrusega vastuolus oleva osavalla halduskogu otsuse. 3. Vallavolikogu alatine revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas halduskogu ja vanema tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. § 53. Osavalla likvideerimise alused ja kord 1. Osavalla tegevus lõpetatakse vallavolikogu koosseisu enamuse otsusel. Otsuse aluseks võivad olla elanike küsitluse sellesisuline tulemus või põhjendatud majanduslikud kaalutlused. 2. Osavalla elanike küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 3. Osavalla tegevust saab lõpetada valla eelarveaasta algusest. 4. Ettepaneku osavalla tegevuse lõpetamiseks võib teha: 1) halduskogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavolikogu komisjon. VIII. VINNI VALLA VÄLISSUHTED § 54. Vinni valla välissuhete korraldamise alused 1. Vinni vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 3. Vinni omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. § 55. Vinni valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 1. Vinni vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Vinni valla arengu ja elanike huvides. 2. Vinni valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Vinni valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 3. Vinni valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. IX. VINNI VALLA PÕHIMÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED § 56. Vinni valla põhimääruse rakendussätted 1. Käesoleva Vinni valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 1.1. Vinni Vallavolikogu 28. aprilli 1995. a määrus nr 19 «Vinni valla põhimääruse kinnitamine» ja selle lisa «Vinni valla põhimäärus»; 1.2. Vinni Vallavolikogu 13. novembri 1996. a määrus nr 1 «Vinni valla põhimääruse täiendamine». 2. Vinni valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste koosseis ja töökord viia vastavusse käesoleva põhimäärusega kahe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse jõustumisest. 3. Käesolev põhimäärus koos lisadega jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Jüri ALLIKALT Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni Vallavolikogu töökord 1. Üldsätted 1.1. Vinni Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Vinni valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid ning osavaldade halduskogud. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Vinni Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Vinni valla põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega, valla põhimäärusega, Vinni valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu ja kantselei sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Vinni valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning osavaldade halduskogude esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul algusega üks tund enne volikogu istungit. Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning teiste eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis. 3.9. Eestseisuse koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. kuuluda halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel; 4.1.9. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.1.10. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 4.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt viis volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. 6. Komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 23. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 6.4. Volikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskavad; 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 6.4.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 6.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.6. Komisjoni esimees: 6.6.1. juhib komisjoni tööd; 6.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6.6.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 6.8. Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös komisjoni sekretäriga. 6.11. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 7.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. Osavalla halduskogu 8.1. Osavalla halduskogu moodustamise kord on sätestatud Vinni valla põhimääruse paragrahvis 48. 8.2. Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Vinni valla õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 8.3. Volikogu poolt halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul. 8.4. Konkreetset osavalda puudutava küsimuse arutamisel kuulab volikogu ära vastava osavalla halduskogu seisukoha. 8.5. Halduskogul on õigus teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 9. Volikogu õigusaktide algatamine 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu liikmel; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. vallavalitsusel; 9.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.1.6. osavalla halduskogul valla põhimääruses sätestatud alusel ja korras; 9.1.7. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 9.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 9.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 9.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Vinni valla asjaajamise juhendile» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 9.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 9.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 9.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, osavalla(-valdade) halduskogu(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 9.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 9.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 9.10. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 9.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 9.12. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 10. Volikogu istungi kokkukutsumine 10.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 10.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus iga kuu viimasel kolmapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu ei otsusta teisiti, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 10.4. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.5. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10.6. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 11. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 11.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 11.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 11.4. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 12. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 12.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 12.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 12.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 12.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 13. Küsimuse arutamine istungil 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. valla eelarvet; 13.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 13.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 13.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 13.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 13.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 13.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.7.1. ettekanne 15 minutit; 13.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 13.7.3. sõnavõtt 5 minutit; 13.7.4. repliik 2 minutit; 13.7.5. lõppsõna 3 minutit. 13.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 13.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 13.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 13.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Redaktsioonitoimkond 14.1. Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige. 14.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 14.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 14.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. 14.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 15. Hääletamine volikogu istungil 15.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 15.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 15.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 15.4. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab lisaks vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 15.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Vinni valla põhimääruse paragrahvi 17 punkti 1 alapunktides 2, 3, 5--9, 12, 13, 15 ja 21 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 15.6. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 15.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 16. Istungi lõpetamine 16.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 16.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 17. Arupärimine 17.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 17.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 17.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 17.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 18. Umbusalduse avaldamine 18.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 18.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 18.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 18.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 18.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 18.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 18.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Hääletamiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 18.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu. 18.9. Hääletaja märgib oma otsustuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga. 18.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata. 18.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 18.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 18.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 18.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või osavalla vanema töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 18.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 19. Volikogu liikme enesetaandamine 19.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 19.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise. 19.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 20. Volikogu istungi protokoll 20.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 20.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 20.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 20.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 20.5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni valla esindamise kord I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada Vinni valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Vinni valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 1.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Vinni valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad Vinni valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja Vinni valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad Vinni valda nendele antud volituste piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Vallavolikogu esindab Vinni valda: 2.1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab Vinni valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.4. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.5. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.2.6. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires. 2.3. Vallavalitsus esindab Vinni valda: 2.3.1. seadustega ning Vinni Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Vinni valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Lääne-Viru Maavalitsusega; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.4.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Vinni valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Kohtus esindab Vinni valda vallavalitsus. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib vallavolikogu kohtus esindada vallavolikogu esimees ilma erivolituseta või vallavolikogu esimehe määratud esindaja volikirja alusel. 3.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 3.2.1. võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 3.2.2. suunab selle lahendamiseks struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku vallavalitsust kohtus esindava isiku kohta. 3.3. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. 3.4. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. IV. VALLA ESINDAMINE AMETLIKU DELEGATSIOONI ESINDUSE POOLT 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. V. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Vinni valla põhimääruses, Vinni vallavara eeskirjas, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLA TEENISTUSES OLEVATE AMETIISIKUTE PÄDEVUS VINNI VALLA ESINDAMISEL Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Vinni valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni Vallavalitsuse töökord I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1. Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Vinni valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast korrast. 2. Vallavalitsuse korraline istung peetakse üle nädala kolmapäeviti algusega kell 10.00 Pajusti vallamajas. Vallavanema korraldusel võib toimuda ka vallavalitsuse täiendav istung vallavanema määratud ajal ja kohas. 3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 5. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 5.1. vallavalitsuse liikmel; 5.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 5.3. vallavanemal; 5.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 5.6. volikogul; 5.7. volikogu esimehel; 5.8. volikogu fraktsioonil. 6. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 6.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 6.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 6.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 6.4. informatsioonid. 7. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette üldosakond. 8. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 9. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 10. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul üldosakond. 11. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. 12. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) jurist; 5) vallasekretär. 13. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 14. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 15. Seletuskiri peab sisaldama: 15.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 15.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 15.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 15.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 15.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 15.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 16. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 17. Üldosakond ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 17.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 17.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 17.3. vajavad kooskõlastamist. 18. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse üldosakonnale üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 19. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse üldosakonnale üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 20. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 21. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele üldosakonnas üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 16 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 22. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab üldosakond vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva esmaspäeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab üldosakond vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib üldosakond esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 23. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 24. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist saadab üldosakond vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 25. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 26. Vastavalt Vinni Vallavolikogu töökorra punktile 9.8 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 27. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 28. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraoleku tema määratud vallavalitsuse liige. 29. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 30. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 31. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 32. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. 33. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 34. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 35. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 36. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 37. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 38. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 39. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 40. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 41. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel kolme tööpäeva jooksul üldosakonnale lõplikuks vormistamiseks. 42. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 43. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel üldosakonnale üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse üldosakonnas vallavalitsuse esituskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 44. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 45. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 46. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 47. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 48. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 49. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 50. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 51. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 52. Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 53. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 54. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni valla sümbolite kasutamise kord 1. Vinni valla vappi kasutatakse: 1.1. vallavolikogu, vallavolikogu kantselei, vallavalitsuse, valla ametiasutuse, osavalla halduskogu, osavalla kantselei, Vinni valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Vinni vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 1.2. Vinni valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 1.3. vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 1.4. juhtudel, mis ei ole toodud punktides 1.1, 1.2 ja 1.3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 2. Vinni valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. 3. Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamajal; osavalla haldushoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 4. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 5. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni valla vapimärgi statuut 1. Vinni valla vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse füüsilistele isikutele vallapoolse erilise austusavaldusena. 2. Vapimärgiks on Vinni valla vapp, mis on altpoolt pärjatud. 3. Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. 4. Vapimärgi taotlusi on õigus esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning valla ametiasutustel. 5. Vallavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud vapimärgi andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta vallavolikogule. Vapimärgi andmise otsustab vallavolikogu. 6. Vapimärgi annab üle vallavanem. 7. Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos vapimärgiga. 8. Vapimärgi kavaleridel puuduvad eriõigused. Märgid ei kuulu asendamisele. 9. Vapimärgi andmise otsused, milles on ära toodud vapimärgi kavaleride nimed, kantakse Vinni valla vapimärgi kavaleride raamatusse, mis on hoiul vallasekretäri juures. Lisa Vinni valla põhimääruse juurde Vinni valla aukodaniku statuut 1. Vinni valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule: 1.1. Vinni vallale osutatud väljapaistvate teenete eest; 1.2. vallapoolse erilise austusavaldusena. 2. Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel. 3. Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule. 4. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. 5. Aukodanikule antakse valla auaadress ja tema nimi kantakse valla auraamatusse. Valla auraamatut peab vallavalitsus. 6. Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus.