Varbla Vallavolikogu — Kaugküttepiirkonna määramine — KO, 143, 1466

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse § 5 lõike 2 alusel Varbla Vallavolikogu määrab: 1. Varbla valla kaugküttepiirkonna piirid 1.1. Varbla valla kaugküttepiirkond hõlmab Varbla külas korruselamute piirkonda jäävat maa-ala vastavalt lisatud plaanile, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud kollase pideva joonega. 1.2. Kaugküttepiikonnas asuvad järgmised käesoleval ajal kaugkütte võrku ühendatud objektid: 1.2.1. Kooli ridaelamu; 1.2.2. Noorte elamu; 1.2.3. Karja elamu; 1.2.4. Lombi elamu; 1.2.5. Varbla vallamaja hoone; 1.2.6. Varbla Rahvamaja hoone; 1.2.7. Varbla Põhikooli hoone; 1.2.8. Lasteaia elamu. 2. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 2.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud erandjuhtudel. 2.2. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. 2.3. Erandid, mille korral kaugkuttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 2.3.1. ajutised ehitised; 2.3.2. ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW; 2.3.3. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 2.3.4. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 2.3.5. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 2.4. Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. 2.5. Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügi lepingute lõpetamisega. 2.6. Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 2.6.1. kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2.6.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.6.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakataks kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 2.7. Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. 2.8. Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul. 2.9. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 2.9.1. võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2.9.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks; 2.9.3. eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. 3. Kaugkütte üldised kvafiteedinõuded 3.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt kehtestatud kvaliteedi nõuetele. 3.2. Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist. 3.3. Kaugkütte kvaliteedinõuded, tehnilised parameetrid ja lubatavad hälbed on kirjeldatud eraldi EJKÜ poolt välja töötatud soovituslikus juhendimaterjalis. 3.4. Konkreetse kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus. 4. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 4.1. Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Varbla Vallavalitsusele (edaspidi nimetatud vallavalitsus). 4.2. Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi vallavalitsus, kes võib vajadusel kaasata täiendavalt spetsialiste. 4.3. Soojuse piirhind arvutatakse kas hinnavalemiga või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina. 4.4. Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. 4.5. Vallavalitsuse nõudel peab soojusettevõtja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid. 4.6. Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (näiteks hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. Viimasel juhul on taotluse kooskõlastamise aeg 10 päeva. 4.7. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 4.8. Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud soojusettevõtja palvel ärisaladusena käsitletavat teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 5. Soojusettevõtja arenduskohustus 5.1. Soojusettevõtja arendab oma võrke, lähtudes Varbla vallas kehtivatest üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga. 5.2. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 5.3. Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 5.4. Soojusettevõtja esitab vallavalitsusele iga aasta 1. oktoobriks oma järgneva aasta tegevuskava arenduskohustuste täitmiseks. 5.5. Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus. 6. Tingimuste, nõuete ja korra kehtima hakkamise aeg Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Marika SABIIN Varbla Vallavolikogu 22. märtsi 2005. a määruse nr 5 lisa