Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla arengukava kinnitamine — RTL, 287, 1182

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 7 1. Viiratsi Vallavolikogu kinnitab Viiratsi valla arengukava aastateks 1998--2003 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. septembril 1998. a. Volikogu esimees Enn PAAP Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 27. augusti 1998. a määrusega nr 3 Viiratsi valla arengukava aastateks 1998--2003 Arengukava eesmärk on tagada vallas kui Viljandi koostööpiirkonna (Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallad ning Viljandi linn) ühes osas elujõuline majandustegevus. Tugeva majandustegevuse kaudu luuakse baas valla ees seisvate ülesannete lahendamiseks (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Eesmärgi saavutamise põhiteeks on valla atraktiivsuse suurendamine. Valla ülevaade Viiratsi vald oma praegusel territooriumil on olnud seotud mitmete tuntud riigi- ja ühiskonnategelastega minevikust. Praegu toimub ajaloo tundmaõppimine ja väärtustamine. Hariduse traditsioonid on pikaajalised (Kalmetu kool, Vana-Võidu põllumajanduskool). Suhteliselt heal järjel on taidluskultuur. Vald on kõrge põllumajanduspotentsiaaliga, millest praegu leiab kasutamist väike osa. Suurmajandite lagunemise tulemusena tekkinud suured põllumajandusüksused ei ole saavutanud stabiilsust. Valla piiril asuvas Võrtsjärves on heal järjel kalandus, mida häirib perioodiline erakordselt madal veeseis. Tuleks kaaluda Võrtsjärve regulaatori rajamisele kaasaaitamist. Vald asub Viljandi ja Võrtsjärve vahel Viljandi--Tartu ja Viljandi--Mustla teede ümbruses. Ligi kolmandik valla elanikest elab keskasulas Viiratsis Viljandi linna külje all. Valla territooriumil leidub arvestatavas koguses metsa, mõningal määral savi ja teede korrashoiuks sobivat maa-ainest. Suuremad vallas tekkivad reoveekogused on võimalik puhastada olemasolevate rajatistega. Viljandi linn kasutab praegu Tänassilma jõge loodusliku veepuhastina. Pikemaajalises perspektiivis omavad puhkemajanduslikku potentsiaali Võrtsjärv ning Ärma ja Tänassilma jõgi oma lähiümbrusega. Valla ääremaana tuleb käsitleda Ärma--Kibe ja Rebaste küla piirkondi, kus ühistranspordi ja side tagasihoidlik tase ning vähene kohalik initsiatiiv ei meelita ligi noori inimesi. Vald on sõlminud koostöölepped Juankoski linnaga Soomes (1992) ja Malungi kommuuniga Rootsis (1998). Põhimõtted Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning valla elanike poolt heaks kiidetud. Lähtutakse võimalikult terviklikust ja ühetaolisest teenuste osutamise põhimõttest. Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärgiks on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine kõigi vallaelanike poolt. Praegustes piirides oleva Viiratsi valla keskuse üleviimine territoriaalse tsentri poole ei ole otstarbekas, kuna väljakujunenud liikumistavad soosivad hetkeseisu. Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. Toetatakse kohalikku initsiatiivi elu korraldamisel. Valla piire ületavad toimingud kooskõlastatakse koostööpiirkonna teiste osanikega. Tegutsemine koostööpiirkonnas on ettevalmistus võimalikuks halduspiiride muutmiseks. Praeguse valla territooriumi jaotamine ei ole otstarbekas. Eelistused Valla arendamisel lähtutakse valla elanike ja keskkonna põhivajadustest. Eelistatakse kohalikke ressursse (sh tööjõud) kasutavaid tegevusi. Vald tagab talvise juurdepääsu kõikidele kasutatavatele eluhoonetele ja aitab kaasa avalikus kasutuses olevate teede korrastamisele sõltumata teede kuuluvusest vallale või eraomanikule. Toetatakse täisväärtuslikku rahvastiku taastootmist pere, kooli ja kultuuri eelistamisega. Halduskorraldus Valla praegune haldusterritoorium on piisav vaadeldava perioodi jooksul valla vajaduste rahuldamiseks. Valla keskus ja vallavalitsus asuvad Viiratsis. Piiride muutmine saab kõneks tulla ainult pärast kõigekülgset majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi. Külade piiride olulist muutmist ei ole ette näha. Sõltuvalt riigi halduspoliitikast on kasulik teha ettevalmistusi praeguse koostööpiirkonna raames, et tulevikus moodustada kas rõngasvald ümber Viljandi linna või üks omavalitsusüksus tervest koostööpiirkonnast. Asustuskava Tiheasustusega alad on: Mähma (nr 22 23.03.1995), Sakala (nr 22 23.03.1995), Uusna (nr 40 18.05.1995), Vana-Võidu (nr 40 18.05.1995) ja Viiratsi (nr 40 18.05.1995). Uute tiheasustusalade loomine ei ole otstarbekas. Detailplaneeringu kohustusega aladeks on Tänassilma, Teemeistri, Valma ja Vasara (nr 30 13.05.1998). Üldkasutatavad puhkealad tuleb luua kõikide tiheasustusalade juurde (laste mänguväljakud, sportimis- ja jalutamisvõimalused). Avaliku kasutusõigusega aladeks on avalike veekogude (Ärma ja Tänas silma jõgi, Võrtsjärv) kaldaalad. Valla sissetulekud Valla tulud kogunevad järgmistest allikatest: 1) osa üksikisiku tulumaksust; 2) maamaks; 3) muud laekumised (ressursimaks, trahvid); 4) kohalikud maksud; 5) riigi dotatsioon; 6) riiklikud investeeringud; 7) teiste omavalitsuste osalemine kulude katmisel; 8) elanike osalemine kulude katmisel; 9) valla osalus ettevõtluses (aktsiate omamine); 10) vallavara müük; 11) munitsipaalomandi majandamine; 12) mitmesugused abiprogrammid. Arengukava kontrollmehhanism Põhiline kontrollmehhanism on valla asjaajamise avalikkus. Arengukava täitmise kohta esitab vallavalitsus volikogule aruande üks kord aastas. Volikogu informeerib antud küsimuses valla elanikke infolehe kaudu. Volikogu ja vallavalitsuse materjalidega saab avalikkus tutvuda valla raamatukogudes ja vallamajas, põhiprobleemidest antakse ülevaade infolehe kaudu. Tegevuskava Eesmärgiks on kohalike elanike julgustamine ja suunamine enda elu korraldamisele, eriti ettevõtlusele (turismiga seonduv, käsitöö, teenused jne). Vallavolikogu ja -valitsuse tegutsemisest informeeritakse elanikke kohaliku infolehe vahendusel. Tegutsemisel lähtutakse eelkõige valla elanike ja vallas kinnisvara omavate isikute huvidest. Majandus, ettevõtlus 1. Maareformi käigus omanikuta jääva maa väljaselgitamine. 2. Vaatamisväärsuste väljaselgitamine, tähistamine ja tutvustamine. 3. Maa ja hoonete omanike tähistamine. 4. Teedele nimede andmine ja tähistamine hajaasustusega piirkondades. 5. Aadresside täpsustamine ­ aadressvõrgu väljatöötamine ka hajaasustusega piirkondades. 6. Valla kaardi väljaandmine. 7. Kohalike ettevõtjate tutvustamine väljaspool valda. 8. Informatsiooni kogumine maaelu edendamise võimaluste kohta ja selle levitamine valla elanike seas. 9. Põllumajanduse toetamiseks propaganda näol aktiivse surve avaldamine Riigikogule ja teistele asjaomastele organitele. 10. Igasuguse tootmise arenguks eeliste loomine Viiratsi valla haldusterritooriumil (sealhulgas maksupoliitika). 11. Oma valla ettevõtluse huvide kaitsmine (eelistamine) teiste omavalitsuste ees ja riiklikes instantsides. Ettevõtjate kaitsmine riiklike ja teiste monopoolsete ettevõtete eest. Valla kaasabi tarbijaile nende suhtlemisel monopoolsete müüjatega. 12. Ühistegevuseks soodsate tingimuste loomine (korteriühistud, haridus- ja kultuuriseltsid, maaparandusühistud jne). 13. Investorite leidmisel abi osutamine pikaajaliste laenude taotlemisel. 14. Riiklike vahendite valda suunamise taotlemine (kooli ehitus, maade kuivendamine, teede remont jne). 15. Valla kasutuses olevate vahendite (mets, liiv, kruus, vesi jne) müümisel Viiratsi vallas tegutsevate isikute eelistamine. 16. Vabade metsamaade valla haldusse taotlemine. 17. Valla energeetikaskeemi koostamine. Tähelepanu pööramine Viiratsi, Vana-Võidu ja Uusna piirkondade elektritarbimise võimsuste suurendamisele. 18. Kogu valda hõlmava digitaaltelefonside väljaarendamisel initsiatiivi näitamine. 19. Viiratsi, Vana-Võidu ja Uusna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. 20. MA Viikom poolt konkurentsivõimeliste teenuste osutamine. 21. Valla valitsemist toetava arvutivõrgu rajamine. 22. Munitsipaliseeritavate maade ja teede vormistamine. 23. Turismi arendamine koostööna naaberpiirkondade vahel (Loodi looduspark, Viljandi ümbrus, Võrtsjärv). 24. Valla omanduses olevate varade (eriti hooned) võimalikult otstarbekas rakendamine üldiste eesmärkide saavutamiseks. Haridus 1. Osalemine koostööpiirkonna hariduse sihtasutuse loomisel. 2. Lasteaedade võrgu väljakujundamine. Kalmetule minilasteaia loomine. 3. Vana-Võidu kooli integreerimine valla ellu. 4. Viiratsi kooli ruumiprogrammi lahendamine tegutsemiseks algkoolina. 5. Kalmetu ja Viiratsi koolide tehniline varustamine õppe- ja turvavahenditega. 6. Kalmetu kooli küttesüsteemi uuendamine. 7. Kalmetu vana koolimaja remont, akende väljavahetamine, katuse korrastamine. 8. Spordiväljakute korrastamine Kalmetu ja Viiratsi koolide juurde. Sotsiaalhooldus 1. Sotsiaalkorterite loomine toimetulekuraskustega inimeste tarbeks. 2. Viiratsi Lastekodu munitsipaliseerimine, kui seaduse tasemel on tagatud selle finantseerimine teenuse ostjate poolt. 3. Kodushoolduse arendamine alternatiivina pansionis elamisele. 4. Sotsiaaltoetuste jaotamise korra täpsustamine. 5. Kriisisituatsioonide lahendamise kava väljatöötamine. 6. Viiratsi pansioni hoidmine konkurentsivõimelisel tasemel eesmärgiga müüa lepingute alusel teenust vaba ressursi osas. 7. Puuetega inimeste liikumis- ja tegutsemisvõimalusteks tingimuste loomine valla halduses olevates hoonetes ja territooriumil. 8. Erihoolduseks sobiva hoone kohandamine koostööpiirkonna vajaduste rahuldamiseks. Õiguskorra kaitse 1. Politsei, kaitseliidu ja teiste jõudude ühendamine kohaliku korrakaitse tugevdamiseks. 2. Avalikkuse kaasamine õiguskorra tugevdamisele selgitustöö tegemise kaudu. 3. Kodaniku- ja õiguskasvatuse edendamine noorte hulgas. 4. Kaasabi politsei tehnilisele varustamisele. Kultuur, vaba aeg 1. Kaasabi seltsielu taastamisele ja edendamisele. 2. Viiratsi kaubanduskeskuse hoone rakendamine avaliku elu huvides. 3. Võrtsjärve mängudel osalemine. 4. Traditsiooniliste spordivõistluste elavdamine (Kolme Tamme jooks, laste kevad- ja sügisjooksud Viiratsis, Verilaske võrkpalliturniir, Tänassilma spordipäevad, maleturniir). 5. Rahvaspordikeskuse väljaarendamine Kalmetu kooli baasil. 6. Tänassilma kiriku hoone säilitamine ja võimaluste selgitamine selle kasutamiseks. 7. Kohaliku kultuuri- ja seltsielu arendamine Tänassilma ja Uusna raamatukogude baasil, nende raamatukogude ruumide korrastamine. Infopunktide väljaarendamine raamatukogudes. 8. Viiratsi rahvamaja keldri väljaehitus seltside ja ringide tegutsemiseks. 9. Endisele Uusna koolimajale rakenduse leidmine. 10. Viiratsi raamatukogule sobivamate ruumide leidmine. 11. Raamatukogude infosüsteemi rakendamine. 12. Raamatukoguteenuse osutamine väljasõidumeetodil. 13. Tingimuste loomine rahvaspordiga tegelemiseks Uusna--Tusti piirkonnas. 14. Suvelaagrite korraldamine valla lastele. Heakord ja keskkonnakaitse 1. Valla prügimajandust korraldava määruse väljatöötamine. 2. Valla teede ja nende lähiümbruse korrashoidmine. 3. Koostöös Viljandi linnaga jalg(ratta)tee rajamine Viiratsini ja edaspidi Teemeistri majadeni. 4. Munitsipaalterritooriumide korrashoidmine konkursi alusel. 5. Töötute rakendamine valla heakorrastamisel kinnistu omaniku kulul. 6. Munitsipaalkalmistute (Tänassilma, Juudi- ja Vaestekalmistu) korrashoid. 7. Prügimajanduse arendamine koostööpiirkonnas Kuumani baasil. 8. Puhastusseadmete töö korraldamine. 9. Loomade matmispaiga rajamine. 10. Tänavate korrastamine Uusnas, Vana-Võidus ja Viiratsis. 11. Huviväärsuste tähistamine ja tutvustamine. 12. Karuputke leviku piiramine. 13. Avalikus kasutuses olevate teede korrastamine. 14. Kaasaaitamine aianduspiirkondadest elamupiirkondade arenemisele (välisvalgustuse rajamine). 15. Koormiste rakendamine territooriumide heakorrastamiseks. 16. Puhketsooni väljaarendamine Viiratsi tiikide kaskaadi ümbruses. Ääremaade abistamise meetmed 1. Ääremaade vajaduste väljaselgitamine. 2. Teede ja side olukorra parandamine. Investeeringute pingerida 1. Inva-WC ehitamine vallamajja. 2. Viiratsi kooli ruumiprogrammi lahendamine. 3. Pansionisse lamavate hoolealuste pesuruumi rajamine. 4. Vallavalitsuse infosüsteemi loomine. 5. Puuetega inimestele sissepääsuvõimaluste ehitamine ühiskondlikesse hoonetesse. 6. Viiratsi raamatukogu ruumiprogrammi lahendamine. 7. Raamatukogude infosüsteemi loomine. 8. Viiratsi rahvamaja väljaarendamine seltsitegevuseks. 9. Viiratsi tootmistsooni detailplaneeringu uuendamine. 10. Erihoolduskodu rajamine. 11. Sotsiaalelamu(korterite) ehitamine. 12. Viiratsi staadioni korrastamine. 13. Vallamajale viilkatuse ja ärklikorruse ehitamine (soovitavalt väljastpoolt valda tulevate investeeringutega).