Keskkonnaminister — Süsinikdioksiidi (CO^^2) heitkoguse määramismeetodi kinnitamine — RTL, 287, 1175

Välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41/42, 624) paragrahvi 4 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada «Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetod» (lisatud). 2. Saasteallikate valdajatel, kellel on põletusseadmed kogusoojusvõimsusega 50 MWth või enam, esitada süsinikdioksiidi heitkoguste andmed välisõhu saastamise aastaaruandes alates 1. jaanuarist 1999. a. 3. Kõigil teistel saasteallikate valdajatel, kes omavad süsinikdioksiidi välisõhku eraldavaid saasteallikaid ja kes täidavad välisõhu saastamise statistilist aruannet, esitada süsinikdioksiidi heitkoguste andmed alates 1. jaanuarist 2001. a. Minister Villu REILJAN Asekantsler kantsleri ülesannetes Peeter SOOVÄLI Kinnitatud keskkonnaministri 8. septembri 1998. a määrusega nr 58 Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetod I. CO2 HEITKOGUSE MÄÄRAMINE KÜTUSE PÕLEMISEL 1. CO2 heitkogused, mis eralduvad välisõhku kütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt: 1.1. arvutatakse kütusekulu; 1.2. kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule; 1.3. arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks lisas 3 etteantud süsiniku eriheide qc kütuse süsinikusisalduse järgi; 1.4. määratakse oksüdeerunud süsiniku osa Kc ja arvutatakse kütuste süsiniku heitkogus Mc; 1.5. arvutatakse kütuse süsiniku heitkoguse Mc alusel välisõhku eralduva CO2 heitkogus Mco2. 2. Kütusekulu arvutatakse: 2.1. Primaarenergiaga varustatus aruandeaastal = varu aasta alguses + tootmine + import ­ eksport ­ varu aasta lõpus, kus primaarenergia all mõistetakse kütuses sisalduvat energiat, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata; primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa; muundatud energia all mõistetakse energiat, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuuluvad elekter, soojus ja sekundaarkütus (turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorgaas). 2.2. Lõpptarbimine = primaarenergiaga varustatus + muundatud energia tootmine ­ tarbimine teisteks energialiikideks muundamisel ­ elektrijaamade omatarve ­ tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks ­ kadu, kus energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elekter, soojus, sekundaarkütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks (elektrijaamade omatarve ja kadu); kütusekulu mitteenergeetilisteks vajadusteks on keemiatööstuse toorainena tarbitud kütus: põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus ning alusturbaks ja väetiseks kasutatud kütteturvas. 2.3. Netotootmine elektribilansis = brutotootmine -- elektrijaamade omatarve. 2.4. Välisõhku eralduva CO2 koguse arvutamisel leitakse tegelik kütusekulu järgmise valemi alusel: Tegelik kütusekulu = tootmine + import ­ eksport ­ rahvusvahelised «punkrid» ­ laoseisu muutus, kus rahvusvaheliste «punkrite» all mõistetakse kütuste koguseid, mis tangitakse rahvusvahelises liikluses osalevatesse laevadesse, lennukitesse, veduritesse jne, s.t kütusekulu väljaspool riiki. Rahvusvaheliste «punkrite» kütuste kasutamisel tekkivate kasvuhoonegaaside kogused arvestatakse eraldi. 3. Kütusekulu arvutatakse ümber teradþaulidesse (TJ), kasutades lisas 1 toodud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit: B'= B× Qri × n, kus B' -- ümberarvutatud kütusekulu, TJ; B -- kütusekulu, kg; Qri -- kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n -- suhtarv. 4. Süsiniku eriheide qc arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste (v.a põlevkivi) süsinikusisalduse järgi alljärgnevalt: qc = 10 × Crt/Qri, tC/TJ, kus Qri -- kütuse kütteväärtus, MJ/kg; Crt -- kütuse süsinikusisaldus, %. 5. Eesti põlevkivi süsiniku eriheide arvutatakse: qc põlevkivi = 10[Crt + k(CO2)rM 12/44]/Qri, tC/TJ, kus Qri -- põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg; Crt -- põlevkivi süsinikusisaldus, %; (CO2)rM-- põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %; k -- põlevkivi karbonaatse mineraalaine lagunemisaste tolmpõlevkivi põletamisel (k 0,95...1,0). Kui ei arvestata põlevkivi karbonaatse mineraalosa lagunemist, arvutatakse põlevkivi nn tingliku süsiniku eriheide valemiga: qc'põlevkivi = 10 × C/Q, tC/TJ, kus Q = 0,004187 × [81C + 246H ­ 26(O ­ S)], MJ/kg, kus C, H, O, S -- põlevkivi põlevaine süsiniku-, vesiniku-, hapniku- ja väävlisisaldus, %. 6. Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (mahu %), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse: qc gaas = 10(12/16 CH4 + 24/30 C2H6 + 36/39 C3H8 + 48/58 C4H10 + 60/72 C5H12 + 12/44 CO2 + 12/28 CO)/Qri', tC/TJ, kus Qri' = Qri/ , MJ/kg; Qri -- maagaasi kütteväärtus, MJ/m3; -- maagaasi tihedus normaaltingimustel (T = 273 K, p = 101,3 kPa), kg/m3. Erinevate kütuste süsiniku eriheitmed qc on toodud lisas 2. 7. Oksüdeerunud süsiniku osa Kc arvutatakse, arvestades süsiniku põlemiskadu, järgmist valemit kasutades: Kc = (100 ­ q4)/100, kus q4 -- süsiniku mehhaaniline mittetäielik põlemiskadu, %. Erinevate kütuste oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustavad väärtused on esitatud lisas 3. Korrutades ärapõletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustava väärtusega, saame tegeliku süsiniku heitkoguse gigagrammides (GgC): Mc = 10­3 × B' × qc × Kc, kus B' -- kütusekulu, TJ; qc -- süsiniku eriheide, tC/TJ; Kc -- oksüdeerunud süsiniku osa. 8. Antud kütuseliigi põlemisel välisõhku eralduva CO2 heitkogus (GgCO2) saadakse: Mco2 = Mc × 44/12, kus Mc -- süsiniku heitkogus, GgC. Summeerides kõigi põletatud kütuseliikide poolt eraldatud CO2 heitkogused, leiame välisõhku eralduva CO2 summaarse heitkoguse. Kütuste põletamisel tekkiva CO2 heitkoguse arvutamise näide on toodud lisas 4. II. CO2 HEITKOGUSE MÄÄRAMINE TÖÖSTUSES 9. Tsemenditootmisel arvutatakse välisõhku eralduva CO2 heitkogus (GgCO2) alljärgnevalt: Mco2 = 10­3 × T × qCO2, kus T -- tsemenditoodang, t; qCO2 -- CO2 eriheide, tCO2/t tsementi. Keskmiseks CaO sisalduseks tsemendis võetakse 63,5%, mille alusel CO2 eriheide on 0,4985 tCO2/t tsemendi kohta. 10. Lubjatootmisel tekkiva CO2 heitkoguse leidmiseks kasutatakse punktis 9 toodud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on: qCO2 = CO2/CaO = 44/56 = 0,7857, tCO2/t lubja kohta. 11. Tööstusharudes, kus CO2 eraldub välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2 heitkogus (GgCO2) üldjuhul järgmise valemi alusel: Mco2 = 10­3 × T × CaOT × qCO2, kus T -- materjali lõpptoodang, t; CaOT -- CaO sisaldus lõpptoodangus, %; qCO2 -- CO2 eriheide, tCO2/t toodangu kohta. Lisa 1 «Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetodi» juurde ENERGIAÜHIKUTE ÜMBERARVUTAMISE VAHEKORRAD *106 Mtce Mtoe TWh Pcal PJ TBTU *103 ktce ktoe GWh Tcal TJ GBTU Ühik *1 tce toe MWh Gcal GJ MBTU *10­3 kgce kgoe kWh Mcal MJ kBTU *10­6 gce goe Wh kcal kJ BTU tce 1 0,7000 8,141 7,000 29,31 27,78 toe 1,429 1 11,63 10,00 41,87 36,69 MWh 0,1228 0,08598 1 0,8598 3,600 3,413 Gcal 0,1428 0,1000 1,163 1 4,187 3,969 GJ 0,03412 0,02388 0,2778 0,2388 1 0,9480 MBTU 0,03600 0,02519 0,2930 0,2519 1,0548 1 Märkus. Kütusekulu mõõtmiseks teradþaulides tuleb lisast 1 leida kütusekulu ja kütteväärtuse mõõtühikuid siduv suhtarv. Lisa 2 «Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetodi» juurde ERINEVATE KÜTUSTE SÜSINIKU ERIHEITMED (qc) Kütus qc tC/TJ Kütus qc tC/TJ Vedelkütused: Tahked kütused: Toornafta 20,0 Antratsiit 26,8 Vedelgaas 17,2 Koksistuv kivisüsi 25,8 Sekundaarsed: Bituminoosne kivisüsi 26,2 Bensiin 18,9 Ligniit 27,6 Reaktiivkütus 19,5 Turvas 28,9 Petrool 19,6 Diiselkütus 20,2 Sekundaarproduktid: Raske kütteõli 21,1 Koks 29,5 Kerge kütteõli 17,2 Etaan 16,8 Bituumen 22,0 Määrdeained 20,0 Õlikoks 27,5 Rafinaatõlid 20,0 Muud õlid 20,0 Gaaskütus: Biomass: Maagaas 15,3 Tahke biomass (puit) 29,9 Märkused. 1. Tolmkütte tehnoloogiaga põletatud põlevkivi qc on 29,1 tC/TJ. 2. Põlevkiviõli qc on 21,1 tC/TJ. Lisa 3 «Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetodi» juurde ERINEVATE KÜTUSTE OKSÜDEERUNUD SÜSINIKU OSA ISELOOMUSTAVAD VÄÄRTUSED Kc Oksüdeerunud süsiniku osa kütuste põletamisel Süsi 0,981) Õli ja õliproduktid 0,99 Gaas 0,995 Turvas suurtes põletusseadmetes 0,992) Märkused. 1) Ülemaailmselt süte jaoks kasutatav keskmine väärtus, mis muutub suurtes piirides ja mõningate süte puhul võib olla isegi 0,9. 2) Väikestes põletusseadmetes põletatava turba jaoks võib see väärtus olla palju väiksem. Lisa 4 «Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetodi» juurde CO2 HEITKOGUSTE ARVUTAMISE NÄIDE (ENERGEETIKA) KÜTUS A B C D E F G Kütusekulu aastas B' (TJ) Süsiniku eriheide qc (tC/TJ) Kütuse süsinikusisaldus Crt(tC) Süsinikusisaldus Crt (GgC) Oksüdeerunud süsiniku osa Kc Tegelik süsiniku heitkogus Mc (GgC) Tegelik CO2 heitkogus Mco2 (GgCO2) vt tabel 2 ja valemid p 4, 5 ja 6 C=A × B D= C × 10-3 vt tabel 3 F=D × E G= F × 44/12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vedelad orgaanilised kütused Primaarsed kütused Toornafta Vedelgaas Sekundaarsed kütused (Auto-) bensiin Lennukipetrool Diiselkütus Küttepetrool Raske kütteõli Põlevkiviõli Muud kütused Vedelad orgaanilised kütused Tahked orgaanilised kütused Primaarsed kütused Süsi Põlevkivi Kütteturvas Sekundaarsed kütused Turbabrikett Koks Tahked orgaanilised kütused Gaas Maagaas Sekundaarsed gaasid Muud gaasid ORGAANILISED KÜTUSED KOKKU Biokütused 1) Küttepuud Puidujäätmed Hakkepuit Muud BIOKÜTUSED KOKKU Märkus. Biokütuste1) põlemisel tekkiv CO2 loetakse nulliks, kuna kasvav mets tarbib selle uuesti ära (toimub CO2 tsirkulatsioon) ja seda ei liideta teiste kütuste põlemisel tekkiva CO2 kogusele.