Kõrgessaare Vallavalitsus — Hooldajatoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord — KO, 156, 1606

Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 4 punktist 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikest 2 Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Hooldajatoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord» (lisatud). 2. Määrus jõustub üldises korras ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2005. a. Volikogu esimees Harri KATTEL Kinnitatud Kõrgessaare Vallavolikogu 8. aprilli 2005. a määrusega nr 56 HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE TINGIMUSED NING KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab hooldajatoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra 18-aastase ja vanema puudega isiku täiskasvanud teovõimelisele hooldajale või eestkostjale Kõrgessaare vallas. 2. Hooldajatoetus on igakuine toetus 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldajale või eestkostjale, mida makstakse vallaeelarvest selleks riigieelarvest eraldatud vahenditest. 3. Hooldajatoetust on õigus saada isikul, kelle hooldusel või eestkostel oleva 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kõrgessaare vallas ja kes tagab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vastavalt koostatud hooldusplaanile. 4. Hooldajatoetust ei määrata isikule, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud raske või sügav puue. 5. Seadusjärgsetele ülalpidajatele võib hooldajatoetuse määrata erandkorras hooldusvajaduse hindamise komisjoni ettepanekul. 6. Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja selle üle peab arvestust valla sotsiaalnõunik. II. MÕISTED 7. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. 8. Raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. 9. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine isikule, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. 10. Järelevalve on ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. 11. Seadusjärgsed ülalpidajad on abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps. 12. Hooldusvajaduse hindamisinstrument on Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni (EGGA) poolt koostatud küsimustik hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuse määramiseks, mille abil selgitatakse välja isiku ressursid enesega toimetulemiseks ning koostatakse hooldusplaan. 13. Rehabilitatsiooniplaan on sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. 14. Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. 15. Sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. 16. Muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus. III. TOETUSE TAOTLEMINE JA HOOLDUSVAJADUSE HINDAMINE 17. Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab 18-aastane ja vanem raske või sügava puudega isik, tema hooldaja või eestkostja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, arstliku ekspertiisi otsuse koopia puude raskusastme määramise kohta ning hooldatava ja hooldaja isikut tõendavad dokumendid. 18. Hooldaja määramist ja hooldajale toetuse maksmist taotleva raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse kindlakstegemiseks ja tema kõige sihipärasema abistamise korraldamiseks viiakse läbi tema hooldusvajaduse hindamine. 19. Hooldusvajaduse hindamist viib läbi või korraldab sotsiaalnõunik, kes võib vajadusel kaasata vastava täienduskoolituse läbinud isikuid, perearsti/-õe või teisi spetsialiste. 20. Hooldusvajaduse hindamiseks täidetakse hooldusvajaduse instrument, mis sisaldab hinnangut puudega isiku igapäevaelu toimingutega hakkama saamisele, turvalisusele, elamistingimustele, majanduslikule toimetulekule ja hoolduse senisele korraldusele. Hindamise tulemuste põhjal koostab sotsiaalnõunik hooldusplaani, mis peab olema kooskõlastatud hoolduse taotlejaga. 21. Sotsiaalnõunikul on õigus vajaduse korral suunata puudega isik geriaatrilisele hindamisele või rehabilitatsiooniplaani koostamisele rehabilitatsiooniteenuse raames ja ümber hinnata taotleja hooldusvajadust. IV. HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE 22. Vallavalitsuse poolt kinnitatud vähemalt kolmeliikmeline hooldusvajaduse hindamise komisjon vaatab läbi sotsiaalnõuniku ettepaneku hooldajatoetuse määramise, sellest keeldumise ja/või taotlejale vajalike sotsiaalteenuste või muu abi andmise kohta. 23. Vastavalt hooldusvajaduse hindamise komisjoni ettepanekule määratakse vallavalitsuse korraldusega hooldajatoetus ja/või taotleja teenustele suunamine või muu abi andmine hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse registreerimist. 24. Hooldajatoetuse määramisest ja/või taotleja teenustele suunamisest või muu abi andmisest keeldumise põhjendatud otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. V. HOOLDAJATOETUSE MAKSMINE 25. Jätkata enne 01.04.2005 Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määratud 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldajatele hooldajatoetuse maksmist järgmiselt: 25.1. hooldajale, kes hooldab sügava puudega isikut, 100 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast kuus. 25.2. hooldajale, kes hooldab raske puudega isikut, 60 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast kuus. 26. Alates 1. juulist 2005 toimub hooldajatoetuse määramine ning maksmine ja/või taotleja teenustele suunamine või muu abi andmine ainult läbiviidud hooldusvajaduse hindamise ja koostatud hooldusplaani alusel. 27. Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu 15. kuupäevaks. Hooldajatoetus kantakse selle saaja pangakontole. 28. Eraldatud vahendite piisavuse korral võib puuetega ja eakatele inimestele määrata täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid või osutada muud abi. VI. HOOLDAJATOETUSE MAKSMISEST KEELDUMINE JA LÕPETAMINE 29. Hooldajatoetuse maksmise keeldumisest teatab vallavalitsus viie päeva jooksul arvates otsuse tegemisest taotlejale kirjalikult, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hooldusvajaduse ja hoolduse hindamise tulemustest. 30. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise või lõpetamise 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 31. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hoolealune viibib ravi- või hoolekandeasutuses üle ühe kuu, ja lõpetatakse hooldatava, hooldaja või eestkostja kirjaliku avalduse alusel või kui on ära langenud hoolduse seadmise alus. 32. Mitteteatamise korral on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. 33. Kontrolli hooldajapoolsete kohustuste täitmise ja hoolduse kvaliteedi üle teostavad hooldusvajaduse hindamise komisjoni liikmed. 34. Eriarvamuste korral otsustab küsimuse vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Komisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.