Palupera Vallavolikogu — Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise korra kehtestamine. — KO, 143, 1463

Palupera Vallavolikogu 12. aprilli 2005. a määrus nr 1-1/05/8 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141;88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike 1 punktist 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34) § 23 lõigetest 1 ja 2, Palupera Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise, maksmise tingimused ja kord» lisana määruse juures. 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. aprillist 2005. a. 3. Määrus avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Vambola SIPELGAS Palupera Vallavolikogu 12. aprilli 2005. a määruse nr 1-1/05/8 lisa HOOLDAJATOETUSE JA PUUDEGA INIMESE TÄIENDAVA SOTSIAALTOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Määrusega kehtestatakse Palupera valla eelarvest hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses täiendava sotsiaaltoetuse ja hooldajatoetuse või hooldajateenuse saamise tingimustele . Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja tema hooldusel oleva isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Palupera vald. 1.2. Toetusteks makstavad vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks. 2. Põhimõisted Käesolevas määruses kasutatakse hooldusvajaduse hindamise ja koduhoolduse sisu määratlemisel ning käesoleva korra rakendamisel järgmisi põhimõisteid: 2.1. hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega hooldusvajadusega isiku hooldajale; 2.2. hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest; 2.3. klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 2.4. hooldaja on vallavalitsuse korraldusega raske või sügava puudega isikut hooldama määratud isik, kes täidab tulenevalt hooldusvajadusest temale pandud kohustusi; 2.5. hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 2.6. hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus; 2.7. kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; 2.8. järelevalve on ohutuse tagamine inimesele, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele ja varale; 2.9. täielik kõrvalabi on pidev ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve; 2.10. osaline kõrvalabi on mitteregulaarne ja mitteigapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve; 2.11. põhihooldus on isiku hooldamine igapäevase toimetuleku, juhendamise ja järelevalve tagamiseks; 2.12. tugihooldus on isiku toimetuleku toetamine, mis ei vaja hooldajalt pidevat hooldustegevust; 2.13. perekond on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavad või ühise majapidamisega seotud isikud; 2.14. seadusjärgne ülalpidaja on ülalpidamiskohustustes olev isik tulenevalt perekonnaseaduse §-st 21 – abikaasa ülalpidamiskohustus, §-st 22 – ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust, §-st 60 – vanema kohustus last ülal pidada ja §-st 64 – täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada; 2.15. koduhoolduse korraldaja on töötaja, kelle tööülesandeks on kliendiga suhtlemine hooldusvajaduse väljaselgitamiseks, hindamisinstrumendi või hindamislehe täitmine hooldajale hoolduskohustuse määramiseks ja hoolduse toimimise kontrolli läbiviimine; 2.16. puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus on puudega inimesele makstav rahaline toetus hindamise käigus selgunud vajalike teenuste osutamiseks, mida vallavalitsus ei suuda pakkuda. II. HOOLDUSVAJADUSE HINDAMINE JA HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE 3. Hooldajatoetuse maksmise juhud: 3.1. hooldajatoetust määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule vastavalt käesoleva määruse sätetele; 3.2. hooldajatoetust makstakse puudega inimese hooldajale, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil, kui aluseks võttes käesolevat korda ei otsustata teisiti. Hooldajatoetuse määramisel arvestatakse esmalt hooldust vajava isiku ja tema perekonnaliikmete võimalusi hoolduse korraldamiseks. 4. Hooldaja määramine ja hooldajatoetuse taotlemine: 4.1. hooldaja ja hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava ja hooldaja esitatud kirjalik avaldus. Hooldajatoetuse taotlemise avalduse alusel hinnatakse isiku hooldusvajadus. 4.2. avaldused esitatakse lähtuvalt Palupera valla asjaajamise korrast valla kantseleisse; 4.3. sotsiaaltöötajal on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks; 4.4. sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada hooldatava kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi. 5. Esitatavad dokumendid: 5.1. hooldaja ja hooldatav esitavad Palupera Vallavalitsusele ühise avalduse hooldaja määramiseks; 5.2. taotleja ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid; 5.3. puude määramist tõendava dokumendi koopia; 5.4. sotsiaalametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks. Täiendavad dokumendid esitatakse nende olemasolu korral: 5.5. eestkostja määramise kohtuotsuse koopia; 5.6. hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia; 5.7. hooldatava geriaatrilise hindamise komisjoni kokkuvõtte koopia. 6. Hooldusvajaduse väljaselgitamine: 6.1. hooldusvajadus selgitatakse välja EGGA (Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon) poolt tunnustatud hindamisinstrumendi abil pärast isiku hooldusvajaduse põhjalikku hindamist; 6.2. hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib lisaks hindamisinstrumendile aluseks võtta ka isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni või arstliku ekspertiisi otsust või vestlust perearstiga, eesmärgiga omada informatsiooni kliendi diagnoosi kohta ja sellest tulenevat abivajadust; 6.3. juhul kui hooldust vajava isiku vajadusi on hoolduse korraldajal raske hinnata või seda hinnangut vaidlustatakse, on võimalik suunata hooldust vajav isik maakonnahaiglas asuvasse rehabilitatsioonikomisjoni või geriaatrilise hindamise komisjoni täiendavale hindamisele. 7. Hooldusvajaduse hindamine: 7.1. hooldusvajaduse hindamise aluseks on 18-aastase või vanema raske või sügava puudega isiku avaldus ning puude raskusastet tõendav dokument. Hooldusvajaduse hindamisel võetakse aluseks: – eelnevat hoolduskorraldust; – kliendi majanduslikku toimetulekut, isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate rahalisi võimalusi ja kliendi rahalisi võimalusi, mis kajastab tema võimalusi tasuda ise teenuse eest. Arvestuse aluseks võetakse kuu sissetulek ja keskmised kulutused kuus; – elukeskkonda; – elamispiirkonna tingimusi, mis raskendavad puudega inimese toimetulekut; – puudega isiku tervislikku seisundit ja sooritusvõimega seotud riske; – vaimset, emotsionaalset seisundit; – suhteid, sotsiaalset võrgustikku ja hooldajate olemasolu. 7.2. hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalametnik hindamisinstrumendi; 7.3. hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses või mujal, kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud; 7.4. hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on üldjuhul aega üks kuu alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt; 7.5. hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega; 7.6. vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. 8. Hooldaja määramine: 8.1. hooldaja määrab Palupera Vallavalitsus korralduse alusel; 8.2. hooldaja alaline, peamine elukoht peab olema Palupera vallas; 8.3. hooldaja võib töötada, kui suudab tagada hooldatavale igapäevase hoolduse; 8.3. Hooldajaks ei määrata inimest: 8.3.1. kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375; 2004, 89, 603; 89, 604) alusel raske või sügav puue; 8.3.2. kes on piiratud teovõimega või alaealine. 9. Hooldaja kohustused: 9.1. hooldada klienti vastavalt kliendi vajadustele ja hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 9.2. tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 9.3. võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. III. HOOLDAJATOETUSE JA PUUDEGA INIMESE SOTSIAALTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 10. Üldpõhimõtted: 10.1. hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni; 10.2. hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks; 10.3. hooldajatoetust makstakse, kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat kas ööpäevaringselt, igal ööpäeval või harvem; 10.4. hooldajatoetus määratakse hooldatava elukoha järgi; 10.5. ühele hooldajale ei määrata hooldajatoetust rohkem kui kahe hooldatava eest, erandjuhul ka kolme eest, juhul kui kõik hooldatavad on ühe perekonna liikmed. 11. Otsustamine 11.1. Vastavalt hindamise käigus tuvastatud hooldusvajaduse suurusele võib Palupera Vallavalitsus: 11.1.1. jätkata enne 01.04.2005. a määratud hooldajale hooldajatoetuse maksmist; 11.1.2. määrata hooldaja pärast 01.04.2005 ja maksta hooldajale hooldajatoetust; 11.1.3. lõpetada hooldus ja hooldajatoetuse maksmine ning selle asemel maksta puudega inimesele täiendavat sotsiaaltoetust hindamise käigus selgunud vajalike teenuste ostmiseks, kui kohalik omavalitsus ei suuda puudega isikule toimetulekuks vajalikku teenust tagada. 11.2. Kui hindamisinstrumendist selgub, et puudega isikul puudub hooldusvajadus, kuid talle on enne 01.04.2005. a Palupera Vallavalitsuse korraldusega määratud hooldaja, võib Palupera Vallavalitsus oma korraldusega: 11.2.1. lõpetada hoolduse; 11.2.2. jätta hooldus kehtima ilma hooldajatoetust maksmata. 11.3. Hooldajatoetust ei maksta: 11.3.1. töötava puudega isiku hooldajale; 11.3.2. isikule, kellel on hooldatava ees perekonnaseaduse § 60 lõikest 1; § 64 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 65 ja §-st 66 tulenev ülalpidamiskohustus, erandkorras juhul kui puudega isiku hooldusvajadust on määratletud järgmiste kriteeriumidega: 11.3.2.1. juhul kui hooldust vajav isik vajab juhendamist, täielikku kõrvalabi ja järelevalvet ööpäevaringselt ning tema koduhooldus on võimalik ainult hooldaja ööpäevaringsel juuresolekul, võib määrata erandkorras hooldajaks ka ülalpidamiskohustust omava isiku; 11.3.2.2. juhul, kui seadusjärgsel ülalpidajal puuduvad võimalused (rahalised vahendid) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve teostamiseks; 11.3.2.3. puudega isiku pereliige on töövõimelises eas ning ei saa töötada hooldamise tõttu; 11.3.2.4. muudel nimetamata juhtudel. 11.4. Vallavalitsuse vastav komisjon vaatab läbi hindamisinstrumendi, teeb hindamiskomisjoni otsuse hooldusvajaduse ning hooldajatoetuse või puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta vallavalitsusele, kes teeb otsuse ja kinnitab selle vallavalitsuse korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast. 11.5. otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-des 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. 11.6. Vallavalitsuse otsus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse pöördujale teatavaks kirjalikult 10 päeva jooksul otsuse tegemisest. 12. Hooldajatoetuse maksmine: 12.1. hooldajatoetust määratakse ja makstakse igakuiselt otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. Toetuse võib erandkorras maksta ka kellegi teise pangaarvele juhul, kui hooldajatoetuse saajal endal pangaarve puudub ja hooldajatoetuse saaja on oma avalduses sellest teada andnud. Erandjuhtudel võib hooldajale hooldajatoetuse välja maksta ka vallavalitsuse kassast (hooldajal puudub pangaarve ja tal on raha kättesaamine arvelt raskendatud); 12.2. hooldajatoetus makstakse välja iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks jooksva kuu eest; 12.3. vallavalitsuse komisjoni ettepanekul võib hooldajale maksta lisakulude kompenseerimiseks ühekordset sotsiaaltoetust; 12.4. hooldajatoetust ei maksta juhul, kui hooldatav elab peres ja ühel või mitmel pereliikmel on tema suhtes ülalpidamiskohustus vastavalt perekonnaseadusele, välja arvatud käesoleva määruse punkti 11.3 alapunktides 11.3.2.1 kuni 11.3.2.4 alusel määratud hooldajale. 13. Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine: 13.1. puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellele hooldusvajaduse hindamise tulemusena ei ole määratud hooldajat, kuid tal on suured lisakulutused teenuse ostmiseks, mida kohalik omavalitsus ei suuda puudega isikule tagada; 13.2. puudega inimesele makstav täiendav sotsiaaltoetus ei või olla suurem, kui käesoleva määrusega kehtestatud igakuuliselt makstav hooldajatoetuse määr; 13.3. puudega inimesele makstava täiendava sotsiaaltoetuse suuruse ja maksmise otsustab vastav komisjon hindamisinstrumendi alusel; 13.4. puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse kord kvartalis, kvartali viimasel kuul. 13.5. puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse taotleja pangaarvele või erandjuhul taotlejale vallavalitsuse kassast; 13.6. puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse hooldajatoetuseks eraldatud rahalistest vahenditest. 13.7. Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine lõpetatakse: 13.7.1. kui inimese toimetulek paraneb ja langeb ära põhjus toimetulekut toetavate teenuste ostmiseks; 13.7.2. puudega inimesele määratakse hooldaja; 13.7.3. hooldajatoetuseks eraldatud eelarvevahendid ei võimalda täiendavat sotsiaaltoetust maksta. 14. Hooldajatoetuse maksmise peatamine: 14.1. hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil; 14.2. hooldaja surma korral kuni uue hooldaja leidmiseni; 14.3. hooldajatoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast; 14.4. hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise. 15. Hooldajatoetuse ümberarvutamine: 15.1. hooldajatoetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsuse sotsiaalametnikule, kes selgitab suurenenud hooldusvajaduse välja hindamisinstrumendi abil. Juhul kui hindamine selgitab välja, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisest; 15.2. hooldajatoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile; 15.3. hooldajatoetust võib vähendada, kui selgub, et eelarveaastaks hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest toetuse maksmiseks ei jätku. 16. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine: 16.1. hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust; – hooldatav soovib uue hooldaja määramist; – hooldatav paigutatakse hooldekodusse; – hooldatava kolimine teise omavalitsusse; 16.2. hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine vallavalitsuse korraldusega, millest teavitatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest; 16.3. kui hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta vallavalitsuse süül, lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine otsusega, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikule hiljemalt 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 17. Hooldajatoetuse määr ja suurus: 17.1. käesoleva korraga sätestatud puuetega inimeste hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr 400 krooni (edaspidi sotsiaaltoetuse määr), mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega; 17.2. hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 17.2.1. 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust ööpäevaringselt, 100 protsenti hooldajatoetuse määrast; 17.2.2. 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust igal ööpäeval või harvem, 60 protsenti hooldajatoetuse määrast; 17.3. hooldajatoetuse asemel võib maksta puudega inimesele puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust, mis ei või olla suurem hooldajatoetusest. 18. Erandid ja erisätted: 18.1. erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel; 18.2. teisest omavalitsusest Palupera valda elama asunud isik, kes hooldab Palupera vallas elavat puudega inimest, esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid vallavalitsuse sotsiaalametnikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hooldatava hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaalametnik isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. IV. RAKENDUSSÄTTED 19. Teatamiskohustus: 19.1. hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise, taastamise või suuruse muutumise; 19.2. liigselt makstud hooldajatoetuse summad võib vallavalitsus tagasi nõuda. 20. Vaidlustamine: 20.1. toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele. 21. Maksude tasumine: 21.1. hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.