Oisu Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 140, 1425

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 365, «Oisu valla põhimääruse» punkti 22.1 alapunktist 365, jäätmeseaduse § 71 lõigetest 1 ja 2, Oisu Vallavaolikogu määrab: 1. Kinnitada «Oisu valla jäätmehoolduseeskiri» (lisatud määrusele). 2. Määrus avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Ain AASA Oisu Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määruse nr 4 lisa OISU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Oisu valla territooriumil: – olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, hoidmist, vedu, ladestamist, matmist ja taaskasutamist; – jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses; – jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 1.2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Oisu vallas. 1.4. Mõisted Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on määratletud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord». Tavajäätmed – jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete nimistusse. Olmejäätmed – kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, milles võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed, näiteks mööbliesemed, jalgrattad, televiisorid, olmetehnika, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmikud, autoosad jne. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus (st jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade hooldus. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine ja sorteerimine nende veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (ladestamine, matmine). Kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladestamine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel. Jäätmeluba – on nõutav jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning tavajäätmete veoks teenustööna (vastavalt Jäätmeseaduse peatükile 6). Jäätmevaldaja – jäätmete tekitaja või jäätmehoolduslepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või seda tegevust vahendav isik. Territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik ja maa-ala haldaja. 2. Jäätmehoolduse üldnõuded 2.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja, kes vastutab ka territooriumi korrashoiu eest, välja arvatud juhul, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 2.2. Avalikesse kohtadesse korraldab jäätmete kogumisvahendi paigutamise territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja veo. 2.3. Kõik Oisu vallas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad vastavalt võimalustele vältima jäätmete teket, vähendama jäätmete hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. Nende eesmärkide saavutamiseks: – rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas võimalikult suures osas jäätmete taaskasutamist; – toota ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad või mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; – kõik Oisu vallas tegutsevad juriidilised isikud on kohustatud sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega, seda lepingut arvestatakse tegevusloa väljaandmisel; – Oisu vallas tegutsevad ettevõtted on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust; – kui füüsilisest isikust jäätmetekitaja pole sõlminud jäätmekäitluslepingut, on ta kohustatud ise jäätmeid käitlema – koguma, vedama ja ladestama ainult ametlikesse nõuetele vastavatesse prügilatesse. 2.4. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul on jäätmevaldaja kohustatud koguma taaskasutatavad jäätmed tavajäätmetest eraldi ja panema vastavasse kogumiskonteinerisse ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 2.5. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 3. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 3.1. Jäätmevaldaja ja territooriumi valdaja kohustused: – koguda oma territooriumil tekkinud jäätmed ning teavitada territooriumil asuvaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; – omada individuaalset kogumisvahendit või kasutada jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega; – korraldada jäätmete üleandmist jäätmekäitlusettevõttele või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga. 3.2. Kogumisvahendina võib kasutada: – kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; – sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt. 3.3. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja lindude pääsemist kogumisvahenditesse. 3.4. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: – ohtlikke jäätmeid; – ilma eraldi jäätmekotita vedelaid ja määrivaid jäätmeid; – taaskasutatavaid jäätmeid, millele on käivitatud liigiti kogumissüsteem; – ehitusprahti ja kive; – mahukaid jäätmeid; – kuuma tuhka, sütt või põlevaid esemeid. 3.5. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 3.6. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitatavalt olema varjatud piirdega (aed, hekk vms.). Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs kogumisvahendile peab olema talvel lumest puhas. 3.7. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritud. 3.8. Liigiti kogumissüsteemi olemasolul on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, joogipakendi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali vastavatesse kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha ja eraldi kogutavate jäätmeliikide kohta saab vallavalitsusest. 3.9. Klaastaara tuleb viia üldkasutatavatesse joogipakendikonteineritesse või klaastaara vastuvõtupunkti. 3.10. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 3.11. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 3.12. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib territooriumi valdaja loal paigutada selleks ette nähtud kohta, viia mahutitesse või vedada prügilasse, kusjuures mahutitesse viidav tuhk peab olema jahtunud (alla 40 °C) ning olema tihedas ja vastupidavas pakendis. 3.13. Ehitus- ja lammutusjäätmeid ning pinnase ülejääke tuleks võimalusel kasutada teede, platside ja kaeviste täiteks (vajalik kooskõlastus Järvamaa Keskkonnateenistusega). Nende jäätmete väljaviimisel jäätmevaldajale kuuluva maaüksuse piiridest tuleb nende ladustamine kooskõlastada vallavalitsusega, et maksimaalselt rakendada jäätmete taaskasutamisvõimalusi. 3.14. Mahukad jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügilasse või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokku lepitud ajaks oma konteineri juurde. 3.15. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 3.16. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti, tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt või ära andma valla organiseeritud kogumisringidel. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 3.17. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 4. Jäätmete äravedu 4.1. Sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist, olmejäätmete regulaarne äravedu peab toimuma vähemalt üks kord kuu jooksul. 4.2. Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest on vabastatud jäätmevaldaja, kes veab oma jäätmed ise nõuetele vastavasse prügilasse. Jäätmevaldajal peab olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta ladestajale. Transpordil peavad jäätmed olema pakitud või koorem kaetud. Jäätmete veol tekkinud keskkonnareostuse peab likvideerima jäätmete vedaja. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest ei vabastata korteris elavat jäätmevaldajat. 4.3. Vallavolikogu 24. mai 2001. a määrusega nr 9 on kehtestatud Oisu valla haldusterritooriumil elavatele korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikutele reaalkoormatis. Reaaalkoormatisest on vabastatud isikud, kes esitavad vabastamiseks põhjendatud taotluse või kes tegelevad käesolevat eeskirja järgides jäätmeveoga ise. 4.4. Isikute elama asumisel Oisu valda või ettevõtluse alustamisel valla territooriumil tuleb ühe kuu jooksul sõlmida jäätmeveo leping. 5. Jäätmete ladestamine ja kõrvaldamine 5.1. Jäätmed, v.a reoveesete, kompostitavad ja erandkorras ehitusjäätmed tuleb toimetada ladestamiseks Väätsa prügilasse, muudes kohtades jäätmete ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine ehitusjäätmetega) on keelatud. 5.2. Aiajäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: – kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimese tervisele; – kompostimiskoht ei tohiks olla lähemal kui 30 meetrit salvkaevust ja 15 meetrit puurkaevust; – kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis – kuni 10 meetrit veepiirist; – kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril (kuni 5 meetrit piirist) vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul. 5.3. Toitlustamisel tekkivad jäätmed tuleb olenevalt nende ohtlikkusest inimese elule või tervisele või loomade tervisele koguda, vedada, säilitada, töödelda, kahjutustada või kasutada viisil, mis välistab haigusetekitajate ja ohtlike ainete leviku. Nimetatud tegevuse eest vastutab jäätmevaldaja. Nende jäätmete käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2001. a määrust nr 290 «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning nende loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord». 5.4. Inertsete ehitus- ja lammutusjäätmete ning pinnase ladestamisel väljapoole jäätmevaldajale kuuluva maaüksuse piiridest tuleb nende ladestamine kooskõlastada vallavalitsusega. Võimalusel tuleks neid jäätmeid kasutada teede, platside ja kaeviste täiteks, taotlus kooskõlastatakse Järva Keskkonnateenistusega. 5.5. Saepuru ja muud puidujäätmed, mis ei sisalda liimi, lakke, värvi ega immutusaineid, võib põletada küttekolletes või kompostida või ladestada prügilas. 5.6. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides oksi ja risu. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 5.7. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Oisu Vallavalitsusega ning Järvamaa Päästeteenistusega. 5.8. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduseks peavad kõik Oisu valla territooriumil paiknevad jäätmevaldajad oma ettevõtluse lõpetamisel üle andma kõik tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed, likvideerima kogu ettevõtte tegevusest tekkinud reostuse ja välistama ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu. 6. Loomsete jäätmete käitlemine 6.1. Loomsete jäätmete käitlemiseks peab nende jäätmete valdaja tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise ning välistama loomsete jäätmete mahapanekut, vettesattumist või kontrollimatut kõrvaldamist, samuti nende segunemist olmejäätmetega. 6.2. Loomseid jäätmeid matta pole lubatud. 6.3. Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. 6.4. Looma huku korral tuleb kutsuda kohale volitatud veterinaararst, kes teeb kindlaks looma surma põhjuse, võtab veisel ajuproovi ja väljastab tõendi. 6.5. Looma äraviimiseks tuleb kokku leppida jäätmekäitlustehasega, äraviimiseks tuleb kaasa anda veterinaartõend ja saateleht. 6.6. Loomad peavad olema identifitseeritavad (kõrvanumber, tätoveering vms). 6.7. Toormega ei tohi kaasa sattuda kõrvalisi esemeid (metall, kile, plastmass, nöör vms), mis võivad rikkuda jäätmekäitlusettevõtte seadmeid. 6.8. Hukkunud loom tuleb üleandmiseni kinni katta, et aeglustada roiskumist ja takistada lindude ja loomade juurdepääsu. 7. Reoveesette kasutamine 7.1. Reoveesette kasutamisel peab järgima «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõudeid» (RTL 2003, 5 48). 7.2. Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ladestatakse külmunud maaga perioodil Oisu alevikus asuvasse purglasse selle omaniku või haldaja loal, külmumata maaga perioodil ka põllule künni alla omaniku või haldajaga kooskõlastatult, välja arvatud põllumaale, kus kasvatatakse köögivilja- ja marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. 7.3. Reoveesette laotamisel põllumaale on aasta jooksul keelatud kasvatada inimtoiduks või loomasöödaks köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi ning keelatud on kahe kuu jooksul karjatada loomi või varuda loomasööta. 7.4. Keelatud on laotada reoveesetteid külmunud maale või lumele, samuti liigniiskele või üleujutavale maale. 7.5. Kui reoveesette vedamist ja laotamist teostatakse teenustööna, peab seda teenust osutav isik omama vastavat vallavalitsuse luba. 7.6. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee kogumiskaevud ning püüdurid peavad reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 7.7. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendatakse vastavalt nende täitumisele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. 8. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemine 8.1. Käesolev peatükk käsitleb käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemist raviasutuses, apteegis ja tootmisettevõtetes (edaspidi tekkekohal ), samuti teisi ohtlikke jäätmeid, millel on jäätmeseaduse § 8 loetletud mis tahes kahjulik toime ja mille koostisse kuuluvad anatoomilised materjalid ja tervishoiuasutuse jäätmed ning veterinaarias kasutatavad ühendid. 8.2. Eelnevas punktis toodud jäätmeid ei tohi paigutada tavajäätmete hulka, jäätmetekitaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise ja üleandmise eest. 8.3. Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkusaeg on möödas (aegunud) või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud (edaspidi kõlbmatud ravimid), tuleb käibelt kõrvaldada. 8.4. Tekkekohal peab kõlbmatud ravimid eraldama muust kaubast ning koguma neid nimetuse kaupa. Hoiutingimused peavad välistama kõlbmatute ravimite taassattumist käibesse ning tagama inimesele ja keskkonnale ohutu säilimise. Kõlbmatuid eriarvestusaineid, narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid tuleb säilitada nimetatud ravimitele kehtestatud tingimustel (piiratud juurdepääs jne). Kõlbmatute ravimite kohta tuleb pidada arvestust. 8.5. Käibelt kõrvaldatud ravimeid tuleb käidelda vastavalt sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusele nr 7 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord». 8.6. Kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed saavad elanikud ära anda valla korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil või mõnda ohtlike jäätmete kogumispunkti, raviasutused aga sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. 8.7. Keskkonnaministri 26.06.2001 määrusest nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning veterinaariaga tegelevate isikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb üle anda sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.8. Hoolekande- ja tervishoiuasutused ning veterinaariaga tegelevad isikud peavad välja töötama sisemised sortimis- ja käitlemisjuhised tervishoiul tekkivate nakkusohtlike jäätmete ja muude ohtlike kui tavajäätmete käitlemiseks. 8.9. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi, kust need saadetakse sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.10. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida teistest eraldi. Need pakitakse plastpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakendatud elavhõbedajäätmed tuleb hoida lukustatavas jäätmehoiuruumis, kust need saadetakse sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.11. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse sellekohase märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada sellekohase märgistusega kemikaali originaalpakendit. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.12. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid ja muud torkivad esemed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse. 9. Järelevalve ja vastutus 9.1. Kõik jäätmevaldajad ja territooriumi valdajad peavad täitma käesolevat eeskirja. 9.2. Jäätmevaldaja on kohustatud oma kulul kõrvaldama vales kohas ladestatud jäätmed, jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustused. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise territooriumi valdaja, kandes ka reostuse likvideerimisega seotud kulud. 9.3. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad vallavolikogu määratud ametiisikud, kellele on kohustatud kõik isikud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 9.4. Eeskirja rikkuja kannab vastutust eeskirja rikkumise eest seaduses ettenähtud korras. 9.5. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 9.6. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat. Jäätmekäitluskohad 1. Olmejäätmete kogumine ja transport – vastavalt Oisu Vallavalitsuse korraldamisele 2. Tavajäätmete prügila – AS Väätsa Prügila, Roovere küla, Väätsa vald, Järvamaa, tel 3840 111, vastuvõtt 24 tundi ööpäevas 3. Ohtlike jäätmete kogumispunktid – AS Väätsa Prügila, vastuvõtt 24 tundi ööpäevas, tel 3840 111 4. Kasutatud patareide kogumiskas – Oisu kaupluses ja Retla Koolis 5. Joogitaara kogumiskonteinerid – Oisu alevikus Estonia pst 3b juures Taikse külas kultuurimaja taga 6. Vanametalli vastuvõtupunkt – Türil Jaama tn 22a, OÜ Agometal, tel 56 619 759, vastuvõtt E–R 9.00–16.00 AS Väätsa Prügila, Roovere küla, Väätsa vald, Järvamaa, tel 3840 111, vastuvõtt 24 tundi ööpäevas 7. Vanapaberi kogumiskonteiner – Oisu alevikus Estonia pst 3b juures 8. Ehitusjäätmete kogumispunkt –AS Väätsa Prügila, Roovere küla, Väätsa vald, Järvamaa, tel 3840 111, vastuvõtt 24 tundi ööpäevas 9. Loomsed jäätmed – Väike-Maarja Jäätmekäitlustehas, Ebavere küla, Väike-Maarja vald, tel 3254 280