Anija Vallavolikogu — Lasteaia "Lepatriinu" arengukava kinnitamine — KO, 140, 1412

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2004, 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 37, koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2004, 41, 276) § 91 lõiked 1 ja 3 alusel ning arvesse võttes lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu arvamust, vallavolikogu hariduskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Lepatriinu» lasteaia arengukava aastateks 2005–2007 (lisatud). 2. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Lisa Kinnitatud Anija Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 98 ANIJA VALLA LASTEAED «LEPATRIINU» ARENGUKAVA 2005–2007. a 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Lasteaia kirjeldus 3. märtsil 1980. aastal alustas tööd Kehra sovhoosi lastepäevakodu «Lepatriinu». Avati neli rühma. Nimekirjas oli 61 last. 1. septembril 1980. a avati kõik ettenähtud kuus rühma. Rühmad töötasid ööpäevaringselt. Lapsi oli nimekirjas 128. Kõige rohkem lapsi on olnud 1981/82. õa (143 last). Aastatel 1980–1988 olid kõik rühmad ööpäevarühmad. Viis aastat töötas lastepäevakodus Kehra Keskkooli I klass. Need olid aastad, kui koolikohustus algas 6-aastaselt. Alates 1. juunist 1992. a on asutus Anija Vallavalitsuse alluvuses ja kannab nime Anija valla lasteaed «Lepatriinu». 1991/92. ja 1992/93. õa töötas lasteaias neli rühma. 1993/94 ja 1994/95 õa viis rühma. Kõik kuus rühma töötasid ajavahemikus 1995/96. õa – 1999/00. õa. Kõige rohkem lapsi läks kooli 1999/00. õppeaastal – 35 last. Edaspidine lastega täituvus ei olnud nii suur ja 2000/01. õa töötas jälle lasteaias ainult viis rühma. Alates 1. veebruarist 2004. a on lasteaias avatud kõik kuus rühma, neist kaks sõime- ja neli aiarühma. Lapsi komplekteeritakse rühmadesse vanuse järgi, arvestades võimalusel vanemate soove. Muud keelt kõnelevaid lapsi on keskmiselt 20. Lähtuvalt sellest on meie lasteaia üheks eripäraks muud keelt kõnelevate laste integreerumine eestikeelses rühmas. 2. LASTEAED «LEPATRIINU» OLUKORRA HINNANG 2.1. Swot-analüüsi tulemused Tugevad küljed Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju Haritud personal Pidev enesetäiendamise võimalus Võimalus koolitada erihariduseta töötajaid Tagab kvaliteetse õppe- ja kasvatustöö taseme Uute pedagoogiliste suundade rakendamine igapäevatöös Avarad rühmaruumid Esmaabi majas Maitsvad söögid Remonditöömees majas Võimaldab lastele liikumist Toimub süvendatult terviseõpetus Hea õppe- ja kasvatustöö tase Laste pidude hea tase Huvitavad stendid, dekoratsioonid Hea metoodiline töö majas Logopeediline töö Hea õppekasvatustöö tase soodustab laste ealist arengut ning koolivalmidust Omavahelised suhted töötajate vahel Lastesõbralik keskkond Lastevanemate eelistus lasteaiale Koostöö lastevanematega Positiivne mikrokliima tagab rahuliku ja lapsesõbraliku õhkkonna majas Tagab rühmade täituvuse Toob kodu lasteaiale lähemale, paremad kasvatustulemused Nõrgad küljed Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju Pole teostatud kapitaalremonti Rühmade sisustus vajab uuendamist Ei vasta tervisekaitse nõuetele, ohtlikud lastele Õuemänguvahendid vanad ja amortiseerunud Vahendite vähesus spordiväljakul Territooriumi ründavad võõrad Ei ole tagatud laste turvalisus Pidurdab sportimisvõimalusi lasteaia territooriumil Olemasolevate mänguvahendite lõhkumine Õppevahendite ruumide vähesus Kaasaegse tehnika vähesus Transpordivahendi puudumine Pidurdab õppe-kasvatustööd Vähene väljasõitude võimalus Madal töötasu Tööjõu voolavus Muukeelsete laste rohkus sõimerühmades Eestikeelsete laste arengu mahajäämus emakeeles Koostöö lastevanematega raskendatud Ümbruskeskkonna mõjutegurid Teguri nimetus Võimaldab Lasteaia soodus asukoht Koolide ja elamurajooni lähedus Võimaldab head koostööd nii kooli kui kunstidekooliga Õppekäigud asutustesse Looduskaunis ümbrus, koolid, spordiplatsid, parkmets Võimaldab õppida tundma ümbritsevat loodust, õppekäigud loodusesse, sportimisvõimalused staadionil Aiandi lähedus Võimaldab saada värsket köögivilja, süvendada töökasvatust, õppekäigud aiandisse Välised mõjutegurid Teguri nimetus Ohustab Keskkonna mõju lastele – tehase tekitatud õhu saastatus Saastatud õhk ohustab laste tervist Mänguväljakute ja õuevahendite rikkumine võõraste poolt Õuemänguvahendite olukord halb Õuealal mängimine ei ole lastele turvaline Omavalitsuse poolse materiaalse toetuse vähesus Raskendatud sanitaarhügieeniliste nõuete tagamine (nõudepesu- ja tualettruumid vajavad renoveerimist) Lasteaedadel puudub riiklik toetus Ei taga vallale materiaalset kindlustatust lasteaedade ülalpidamiseks Lastevanemate halvenev majanduslik olukord Raskendatud osalustasu laekumine Töötajate madalad palgad Vähene motivatsioon heaks tööks 2.2. Arengueeldused Lasteaed «Lepatriinu» olulisemaks arengueelduseks on soodne asend Kehra linna vahetus läheduses, mis tagab nõudluse lasteaiakohtadele rühmades. 25 aasta pikkuse hea haridus- ja kasvatustöö kogemus on leidnud lastevanemate hulgas eelistuse laste lasteaiarühmadesse toomisel. Hea koostöö naaberlasteaedade, koolide ning sotsiaal- ja haridusosakonnaga tagab turvatunde ja hea suhtlemiskeskkonna vallas. Pidev haridustaseme tõstmine tagab kaasajastamise lasteaia töös. Üldised õppepäevad, ekskursioonid ja ühisüritused tugevdavad kollektiivi ühtekuuluvustunnet, soodustades head mikrokliimat asutuses, mis on tähtsaks arengueelduseks lasteaias. Hea suhtumine ja mõistev suhtlemine muud keelt kõnelevate lastevanematega on toonud hulgaliselt soovijaid meie eestikeelsetesse rühmadesse. Majanduse edendamiseks nii mänguvahendite ja õppevahendite muretsemisel kui hoone ja õueala renoveerimisel on vajalik täiendavate rahaliste võimaluste leidmine eri projektidest. 3. LASTEAED «LEPATRIINU» ARENGUMUDEL Lasteaed «Lepatriinu» arengumudeli ülesanne on esitada lasteaia üldeesmärgi (missiooni) täitmiseks tegevusvaldkonnad ja nende piires püstitatud eesmärkide (visioonide) saavutamise strateegiad, mille järgi tegutsedes on võimalik püstitatud eesmärke realiseerida. 3.1. Arengupõhimõtted Lasteaed «Lepatriinu» arengumudel põhineb lasteaia arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid: jätkusuutlikkus – Kehra muutumine Ida-Harjumaa tõmbekeskuseks tagab elanike juurdekasvu, paindlik juhtimissüsteem tagab efektiivse haldamise; koostöö – kultuuriasutuste, koolide ja lasteaedadega tagab tasakaalustatud ja efektiivse arengu; innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste leidmine ja kasutusele võtmine lasteaias; demokraatia – koostöö lastevanematega, mis on suunatud õppe- ja kasvatustöö edendamiseks, kõigile lastele võimaluse tagamiseks aktiivselt osaleda lasteaia igapäeva õppe- ja kasvatustöös. 3.2. Arengu üldeesmärk Lasteaed «Lepatriinu» arengu üldeesmärk (missioon) on: 1,5–7-aastaste laste kooliks ettevalmistamine ja nende sotsiaalse arengu tagamine Meie lasteaia esmane ülesanne on olla lastevanematele abiks professionaalse nõuga, püüdes tagada laste igakülgne areng vastavalt nende arengu potentsiaalile. Luua lasteaias võimalikult soodne arengukeskkond, kus lapsi arendades ja õpetades pöörame tähelepanu ka emotsionaalsele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. Arendades lapsi vaimselt, füüsiliselt, psühhiliselt ja sotsiaalselt loome koolis õppimise ja toimetuleku eeldused. Tagame lasteaias lastele turvatunde, usaldusliku ja sõbraliku keskkonna ja loome soodsad tingimused ja soovi eneseteostamiseks. 3.3. Lasteaed «Lepatriinu» strateegilised arengusuunad Arengusuunad on vajalikud lasteaed «Lepatriinu» üldeesmärgi (punkt 3.2) realiseerimiseks. Arengusuundade realiseerumine tuleneb lasteaia eripärast, milleks on: 3.3.1. haritud personal; 3.3.2. normaalne töökeskkond; 3.3.3. piisavad materiaalsed ressursid; 3.3.4. muud keelt kõnelevad lapsed; 3.3.5. turvaline keskkond meie ümber; 3.3.6. jätkuvad traditsioonid; 3.3.7. koostöö lastevanemate, koolide, omavalitsustega. 4. LASTEAED «LEPATRIINU» ARENDUSE VALDKONNAD 4.1. Juhtimise täiustamine 4.1.1. Võtta kasutusele uuenenud töö korraldamise põhimõtted, viies lahku järgmised töönõupidamise vormid: pedagoogilised nõupidamised : eesmärk – õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine, analüüsimine ja hindamine (sh laste arenguanalüüs ja koostöö lapsevanematega, õppeprotsessi vaatlused, temaatika); infotunnid: eesmärk – planeerida lasteaia üritusi, korraldada majasiseseid koolitusi, uute seaduste tutvustamine, töökorralduslike nõuannete andmine ja selgitamine jne (vajadusel valla ja teiste lasteaedade esindajatega); abipersonali infotunnid: eesmärk on lahendada abipersonali töökorralduslikud küsimused, maja töö üldküsimused. 4.1.2. Koostada asutuse koolitusplaan (nii pedagoogid kui ka abipersonal): lähtuvalt asutuse tegevuse analüüsist ja vajadustest planeerimisperioodil; järgida uusi kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletud kvalifikatsiooninõudeid. 4.1.3. Laste arengu jälgimine ja vestlused lasteaia töötajatega. 4.1.4. Enese- ja sisehindamissüsteemi täiendamine. 4.1.5. Koostöös lastevanemate hoolekoguga leida võimalusi arengukava täiendamiseks ja elluviimiseks. 4.1.6. Koostöö arendamine valla arhiiviga. 4.1.7. Aruandluse esitamine vastavalt uutele nõudmistele. 4.1.8. Eelarve projekti koostamisel lähtuda lasteaia vajadustest ja valla võimalustest. 4.1.9. Täiendavate renoveerimisvajaduste rahastamiseks projektide esitamine. 4.2. Õppe- ja ainekavade arenduse eesmärgid Õppekava aluseks on võetud alushariduse riikliku õppekava projekt. Õppekava üldeesmärgiks on süstematiseerida õppe- ja kasvatustöö sisu, määratleda lähemad ja kaugemad eesmärgid ning nende realiseerimise viisid ja meetodid. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas ka kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Vaja on: luua lastele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused, toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; ergutada lapse üldist arengut, lapse eale vastava psühhomotoorse, sotsiaalse ja tunnetusliku arengutaseme saavutamist; suunata ja toetada last, vastavalt tema arengutasemele, arendada tema võimeid ja oskusi, mis on vajalikud tänapäevaeluga toimetulekuks; õpetada tajuma elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid ja seoseid ning tunnetama ennast osana loodusest; toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 4.3. Haridusalane tegevuskava 4.3.1. Tagada süsteemne alushariduse andmine: – asutuse õppekava pidev uuendamine, täiustamine; – töö ainekavadega; – õppevahendite uuendamine; laste arengu õppekavade nõuetele vastavuse jälgimine. 4.3.2. Loodusõpetuse prioriteetsuse suurendamine õppetegevuses: – tegeluste korraldamine igal võimalikul juhul vabas looduses; – kasutada rohkem naturaalseid õppevahendeid loodusest. 4.3.3. Süvendada eesti keele õpet muud keelt kõnelevatele lastele – eri kultuuride tutvustamine. 4.3.4. Laste mänguväljakutel õuemänguvahendite uuendamine. 4.3.5. Montessori põhitegevuse aluste rakendamine õppetöös. 4.3.6. Mäng laste igapäevases tegeluses – mängunurkade loomine. 4.3.7. Koostöö lastevanematega – lahtiste uste päev, õppekäigud lastevanemate töökohtadesse. 4.3.8. Täienduskoolitus kõikidele lasteaia töötajatele. 4.3.9. Arvuti algkursus kõikidele pedagoogidele. 4.4. Majandusalane tegevuskava Tegevuskava Tegevused 2005 2006 2007 Lasteaiahoone renoveerimine: rõdude uuendamine, vihmaveedrenaaži paigaldamine, hoone välisfassaadi viimistlustööd * Hädavajalike remonditööde tegemine tagamaks vastavuse Tervisekaitsetalituse nõuetega * * * Teede ja piirdeaedade renoveerimine õuealal, basseini korrastamine * * Lasteaia mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine * * * Köögi seadmete ja ventilatsiooni uuendamine * * Tehnilised vahendid ja infotehnoloogiaseadmete hankimine * * Lasteaia mööbli uuendamine rühmades, kabinettides ja abiruumides * * * Tuletõrjesignalisatsioon * Peaukse ja rühmaruumide välisuste vahetus, akende vahetus * * * Rühmaruumide ja üldruumide kapitaalremont * * * Elektrisüsteemi uuendamine * * * Küttesüsteemi rekonstrueerimine * * * 4.5. Asutuse töö enesehinnang ja hindamissüsteem Lasteaia sise- ja enesehindamise süsteem on välja töötatud, kuid vajab pidevalt täiendamist kogu arengukava perioodi jooksul. Selleks tuleb läbida täiendavalt koolitusi, nii juhtidel kui töötajatel. Lugeda teemat puudutavaid trükiseid ja leida võimalusi tutvumiseks professionaalide koostatud ja kontrollitud küsimustikega. 4.6. Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine hüvitiste süsteemi väljatöötamine töötajate materiaalseks tunnustamiseks (lisatasud jms); haridustöötajate tulemustasu põhimõttele vastavate vahendite leidmine; haridustöötajate regulaarse täienduskoolituse (viie aasta jooksul 160 tundi täienduskoolitust) tagamine (vajalike eelarvevahendite planeerimine). 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava vaadatakse üle üks kord aastas lasteaia töötajate ja lastevanemate hoolekogu poolt. Vajadusel tehakse täiendusi ja parandusi. Koostas: Lasteaed «Lepatriinu» juhataja Aime KOZIK