Anija Vallavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ning maksmise kord Anija vallas — KO, 140, 1409

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2004, 81, 542) § 6 lõike 1, § 7 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2005, 9, 34; RT III 2004, 5, 45) § 23 alusel ja arvestades sotsiaalkomisjoni, arenguplaneerimis- ja eelarvekomisjoni ning vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada hooldajatoetuse määramise ning maksmise kord Anija vallas (lisatud). 2. Kinnitada hooldajatoetuse määr 2005. aastaks: 2.1. raske puudega isiku hooldamisel 240 krooni ühes kalendrikuus; 2.2. sügava puudega isiku hooldamisel 400 krooni ühes kalendrikuus. 3. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 4. Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. aprillist 2005. a. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Lisa Kinnitatud Anija Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 95 HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMISE NING MAKSMISE KORD ANIJA VALLAS I. ÜLDOSA 1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske ja sügava puudega isikute hooldajatele Anija valla eelarvest hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevalt: 2.1. raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 2.2. sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2.3. hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel hooldab ning abistab sügava või raske puudega isikut; 2.4. hooldusvajaduse hindamine on raske või sügava puudega isiku funktsionaalse võimekuse hindamine temale kõrvalabi võimaldamiseks ja/või hooldusteenuste osutamiseks; 2.5. hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline abistamine mittemeditsiiniliste tegevuste ja protseduuride sooritamisel (nt riietamine, ihu pesemine, toitmine, abistamine liikumisel jms); 2.6. avahooldusteenus on oma loomulikus keskkonnas iseseisvalt või pere toetusel elava isiku kvalifitseeritud toetamine või abistamine; 2.7. hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine isikule, kes oma hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama, sest vajab hooldamist ja abistamist ööpäevaringselt. 3. Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on raske ja sügava puudega isikute iseseisva toimetuleku toetamine ja abistamine, arvestades võimalusel nende soove. 4. Hooldajatoetuse maksmise võib hooldusvajaduse hindamistulemustest lähtuvalt asendada sobiva hooldusteenuse osutamisega kas avahoolduse või hoolekandeasutuses hooldamise korras. 5. Raske või sügava puudega isiku hooldajale võimaldatavad hooldajatoetuse määrad kehtestab Anija Vallavolikogu igaks eelarveaastaks eraldi. Hooldajatoetuse määr ei tohi olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud hooldajatoetuse määrast. II. HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE ALUSED 6. Hooldajatoetust makstakse teovõimelisele isikule, kes perekonnaseaduse alusel on määratud raske või sügava puudega isiku hooldajaks, juhul kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt on tema hooldamine mitteformaalse hooldaja poolt õigustatud ja enam sobivam hooldamise viis. 7. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt hooldajale, kes tagab: 7.1. 18-aastasele ja vanemale sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt; 7.2. 18-aastasele ja vanemale raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval. 8. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku tööl käivale hooldajale juhul, kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning kui hooldaja töö seda võimaldab. 9. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku ühele pereliikmele juhul, kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud. 10. Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele endale on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel määratud raske või sügav puue. III. HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE 11. Hooldajatoetust on õigustatud taotlema teovõimelised isikud, kes on perekonnaseaduse alusel Anija Vallavalitsuse (edaspidi valitsus ) korraldusega määratud Anija valla elanikena Eesti rahvastikuregistrisse kantud raske või sügava puudega isiku(te) hooldaja(te)ks. 12. Ühele hooldajale võib korralduse vormistada kuni kolme raske või sügava puudega hooldatava kohta. 13. Hooldajatoetuse taotlemiseks esitavad puudega isiku hooldajaks sobiv isik ning raske või sügava puudega hooldajat taotlev isik ühise kirjaliku taotluse valitsusele. 14. Taotluses märgitakse ära hooldaja nimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber ja rekvisiidid hooldajatoetuse ülekandmiseks, samuti esitatakse taotluses andmed hooldust vajava raske või sügava puudega isiku kohta. Taotlusele lisatakse täiendavate dokumentidena koopia puudega isiku arstliku ekspertiisi otsusest ja väljavõte puudega isiku rehabilitatsiooniplaanist selle olemasolu korral. 15. Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse hooldajatoetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. 16. Valitsus registreerib taotlemise päeval hooldajatoetuse maksmise taotlused ning sotsiaal- ja haridusosakond kontrollib vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Kui taotluses ei kajastata hooldajatoetuse määramiseks piisavalt andmeid või ei esitata kõiki vajalikke dokumente, siis teatab sotsiaal- ja haridusosakonna vastutav spetsialist taotlejale esimesel võimalusel, milliseid andmeid või dokumente on vajalik juurde esitada. 17. Hooldajatoetuse taotlemise päevast alates viib sotsiaal- ja haridusosakond kahe nädala jooksul läbi raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise. Hindamise tulemustest lähtuvalt vormistatakse puudega isikule hooldusplaan. 18. Kui puudega isiku hooldusvajadus on ulatuslik ja selle hindamine on raskendatud, võib valitsus tegeliku hooldusvajaduse väljaselgitamiseks pöörduda eakate puudega isikute korral geriaatrilise hindamise komisjoni poole ning tööealiste puudega isikute korral taotleda isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames. 19. Raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse selgumise järgselt edastatakse hindamistulemuste saamisele järgnevale valitsuse istungile puudega isiku hooldajale hooldajatoetuse maksmise taotlus korralduse tegemiseks. IV. HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE VÕI SELLEST KEELDUMINE 20. Hooldajatoetuse määrab valitsus hiljemalt 14 päeva jooksul arvates taotluse ja täiendavate dokumentide, sh ka raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangu saamise päevast. 21. Hooldajatoetuse määramiseks hindab valitsus raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemusi, valitsuse käsutuses olevat faktilist tõendusmaterjali, hooldaja iga ja tervislikku seisundit ning hooldusvajadusest tulenevalt vajalike hooldusteenuste olemasolu. Kui raske või sügava puudega isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan või geriaatriline hinnang, arvestab valitsus ka nendes esitatud ettepanekuid. 22. Kui raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus on laiaulatuslik, võib valitsus enne hooldajatoetuse üle otsustamist kaasata oma töösse perearsti või hooldusravi- ja rehabilitatsiooni spetsialisti. 23. Hooldajatoetuse määramisest võib keelduda, kui: 23.1. taotleja on hooldajatoetuse saamiseks esitanud valeandmeid; 23.2. taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist; 23.3. raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangust ei tulene vajadus talle hooldaja määramiseks ega viimasele hooldajatoetuse maksmiseks; 23.4. puudega isiku hooldusvajadusest tingituna peab valitsus raske või sügava puudega isiku enam sobivamaks hooldamise viisiks talle hooldusteenuste osutamist. 24. Hooldajatoetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul korralduse tegemisest, milles on ära toodud keeldumise põhjendus. V. HOOLDAJATOETUSE MAKSMINE 25. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Hooldajatoetuse maksmise esimeseks kuuks loetakse otsuse tegemise kuule järgnevat kuud. 26. Hooldajatoetus kantakse taotleja pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. 27. Valitsus maksab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldajatoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu seaduses kehtestatud korras kuni toetust saava isiku jõudmisena vanaduspensioni ikka. VI. HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE PEATAMINE JA LÕPETAMINE 28. Hooldajatoetuse maksmine võidakse peatada mõjuval põhjusel, hooldaja või hooldatava pikaajalisel äraolekul üle ühe kuu. 29. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 30. Hooldajatoetuse lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse: 30.1. kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, et tingib puudega isikule hoolduse osutamist teistsugusel, talle enam sobivamal viisil; 30.2. kui lõpeb isikule puude raskusastme määramise tähtaeg ja arstliku ekspertiisi komisjon isikule puude raskusastet enam uuesti ei määra või määrab isikule keskmise puude; 30.3. kui raske või sügava puudega isiku hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada; 30.4. kui raske või sügava puudega isik esitab taotluse temale hooldaja määramise otsus lõpetada; 30.5. raske või sügava puudega isiku või tema hooldaja surma korral; 30.6. kui on selgunud, et hooldaja on kuritarvitanud hooldatava usaldust; 30.7. kui hooldamisel esineb füüsilise, vaimse või majandusliku vägivalla ilminguid hooldatava suhtes.