Teede- ja Sideminister — Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine — RTL, 278, 1169

Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459 ja 1460) paragrahvi 11 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunktile 4 ning võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirju ja Euroopa Ühenduse direktiive, määran: 1. Kinnitada «Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) teede- ja sideministri 27. mai 1996. a määrus nr 25 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1996, 84, 484); 2) teede- ja sideministri 26. novembri 1996. a määruse nr 41 «Teede- ja sideministri 27. mai 1996. a määrusega nr 25 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» muutmine ja täiendamine ning naastrehvide kasutusaja kehtestamine» (RTL 1996, 139, 688) punkt 1. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri I. ÜLDNÕUDED 1. Sõiduki tehnojärelevalve eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele, nendele nõuetele vastavuse kontrolli ning järelevalve süsteemi eesmärgiga kindlustada liiklusohutuse tagamiseks vajalik sõiduki tehnoseisund kogu kasutusaja vältel, vähendada looduse saastamist ja hõlbustada Eesti riiklikus autoregistris olevate sõidukite osalemist rahvusvahelises liikluses. Eeskirjas kasutatud termineid tuleb mõista eeskirja lisas 1 toodud tähenduses. 2. Eeskiri on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 3. Eeskirja nõuete eirajad kannavad vastutust õigusaktidega ettenähtud korras. II. NÕUDED SÕIDUKILE 4. Eestis kasutatavale sõidukile esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt: 4.1. nõuded pärast 1. jaanuari 1997. a Eesti riiklikku autoregistrisse kantavale või kantud sõidukile vastavalt lisale 1. Nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile (v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast); 4.2. nõuded enne 1. jaanuari 1997. a Eesti riiklikku autoregistrisse kantud sõidukile vastavalt lisale 2. Nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile (v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast); 4.3. 25-aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama valmistaja nendele nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal, ja sõltuvalt sõiduki Eesti riiklikku autoregistrisse kandmise ajast vastavalt käesoleva eeskirja p 4.1 ja 4.2 nõuetele; 4.4. Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama eeskirja lisa 1 nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja sõiduautod, mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud. 5. Eeskirjas toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse ja tüübikinnituse, sõiduki tehnoülevaatuse, liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrolli ning sõiduki, selle osade ja varustuse tüübikinnituse nõuetele vastavuse perioodilise kontrolli (edaspidi toodangu järelevalve) eeskirjade väljatöötamisel. 6. Eestis valmistatud, ümber ehitatud või Eestisse teel kasutamiseks sisse toodud sõiduki prototüüp, mis on valmistatud pärast 1993. aastat ja ei oma Eesti tüübikinnitust, peab läbima tüübitunnustamise või tüübikatsetuse. III. SÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLI JA JÄRELEVALVE SÜSTEEM 7. Sõiduki kehtivatele nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalve süsteem koosneb: 7.1. sõiduki, selle osade ja varustuse nõuetele vastavuse ekspertiisist ja katsetamisest; 7.2. sõiduki, selle osade ja varustuse tüübikinnitusest; 7.3. toodangu järelevalvest; 7.4. sõiduki tehnoülevaatusest; 7.5. liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollist. 8. Sõiduki, selle osade ja varustuse nõuetele vastavuse ekspertiisi ja katsetamist ning toodangu järelevalvet korraldab ja teostamist kontrollib Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK). Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARK poolt tunnustatud katsekoda. 9. Sõiduki tüübikinnitust teostab ARK, kes võib kehtestada põhjendatud juhtudel ajutise tüübikinnituse, mille aluseks pole lisades 1 ja 2 toodud kõik nõuded kogu ulatuses. 10. Sõiduki tehnoülevaatuse läbiviimist korraldab ja teostamist kontrollib ARK. 11. Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrolli teostavad õigusaktidega ettenähtud korras määratud isikud. 12. Sõiduki ümberehitamise vajalikkuse, võimalikkuse ja viisi määrab ARK, kes võib teha põhjendatud juhtudel erandeid konstruktsiooni nõuete osas teatud ajaks, mille jooksul ümberehitus tuleb teostada. Lisa 1 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» juurde Nõuded sõidukile, mis on kantud Eesti riiklikku autoregistrisse pärast 1. jaanuari 1997. a 1. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad nõuded sõidukile (edaspidi nõuded) lähtuvad ÜRO 1968. a Viinis sõlmitud «Teeliikluse konventsioonist», «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnistamise tingimuste kokkuleppest»(M1), «ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee Ühisotsusest sõidukite ehituse kohta» (R.E.3), ISO standarditest, Euroopa Ühenduse direktiividest ja Eestis kehtivatest õigusaktidest. Käesolevates nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda eeltoodud rahvusvahelistest normdokumentidest või autoehituse üldpraktikast. 2. Eriotstarbeliste sõidukite tehnoseisundile esitatavad erinõuded kehtestatakse erieeskirjaga. 3. Sõidukite, nende osade ja varustuse kontrolli meetodid on ühtsed sõiduki tüübikinnitusel, toodangu järelevalvel ja sõiduki tehnoülevaatusel, kui erinevus ei ole märgitud eraldi käesolevate nõuete vastava koodi alalõigus. Sõiduki tehnoülevaatus peab toimuma vastavalt sõiduki tehnoülevaatuse eeskirjale. 2. TERMINID JA LÜHENDID Termineid tuleb käesolevates nõuetes mõista nii, nagu alljärgnevalt on seletatud: ABS -- mitteblokeeruvad pidurid (Anti-Lock Braking System); ADR -- «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road); AETR -- «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» (European Agreement concerning the work of crews of vehicles enaged in international road transport); Alarmsõiduk -- 1) tuletõrje-, pääste- ja avariitalituse sõiduk; 2) politseisõiduk; 3) piirivalvesõiduk; 4) kiirabisõiduk; 5) täitevteenistuse sõiduk; 6) muu sõiduk, mis on arvatud kehtiva korra kohaselt alarmsõidukiks; ALB -- pidurdusjõu regulaator; ASE -- rooli abiseade (M1 ja N1 kategooria sõiduki nelja ratta juhtimiseks) (Auxiliary steering equipment); ASR -- veojõu regulaator (Anti-Slide Regulator), võidakse kasutada koos ABS süsteemiga; ATP -- «Kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukite 1970. a Genfi kokkulepe» (Approved for transport of perishable foodstuffs); Auto -- sõitjate või veoste veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Mõiste hõlmab ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli, kuid ei hõlma mootorratast, agrotraktorit ega liikurmasinat. (Sõidukite definitsioonid vt. käesolevate nõuete lisanduses G «Sõidukite süstemaatika»); CEMT -- Euroopa Transpordiministrite Konverents (European Conference of Ministers of Transport); CIE -- Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon (Commission Internationale de L'Esclairage e International Commission Illumination); DOT -- USA Transpordiameti nõuded (Department of Transportation); EDC -- diisli elektronjuhtimine -- kütuse silindrisse sissepritse juhtimine protsessori abil; Eesmine ääretuli (Front position lamp) -- märgistab sõiduki asukohta ja laiust eest; ETSI -- Euroopa Kaugside Standardite Instituut (European Telecommunications Standards Institute); ETRTO -- Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline Organisatsioon (European Tyre and Rim Technical Organisation); EMÜ direktiiv ... -- Euroopa Majandusühenduste Nõukogu direktiiv (The Council of European Economic Communities Directive). Alates 1. oktoobrist 1993. a EÜ -- Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv (European Community -- EC); E-reegel nr ... -- ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimuste kokkuleppe eeskiri nr ...» (Agreement Concerning the Adoption of Uniform Technical Prescriptions for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts which can be Fittid and/or be Used on Wheeled Vehicles and the Conditions for Reciprocal Recognition of Approvals Granted on the Basis of these Prescription Regulation no või UN/ECE R ...). Peale murrujoont järgneb selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse käesoleva eeskirja lisas toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates paranduste seeriates esitatud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ajale sõltuvalt parandusseerias toodud nõuete jõustumisajast; E-sertifikaat

-- E-reegli nõuetele vastavuse tähistus (indeks näitab riiki, kus tähistus omistati); e-sertifikaat

-- EMÜ või EÜ direktiivi nõuetele vastavuse tähistus (indeks näitab EÜ riiki, kus tähistus omistati); EVS -- Eesti Vabariigi standard; Fluorestseeruv pind -- eelnevalt kogutud energiat pimedas kiirgav pind; FMVSS -- USA Mootorsõiduki föderaalsed ohutusstandardid (Federal Motor-vehicle Safety Standart); Hooldussõiduk -- teehoiu ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk; IRU -- Rahvusvaheline Maanteevedude Liit (International Road Transport Union); Isetoimiv teenindusuks (Automatically-operated service doors) -- uks, mis avaneb, kui juht aktiveerib oma töökohalt ukse avamise mehhanismi ja sulgub etteantud aja möödudes; ISO ... -- Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon (International Standardisation Organisation); Juhuvedu (Occasional service) -- sõitjate vedu, kus üks ja sama sõiduk veab üht ja sama sõitjategruppi kogu reisi vältel ning toimetab selle tagasi lähtekohta või toimetab sõitjad sihtkohta ja pöördub tagasi tühjana; Kahekorruseline buss -- buss, kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel; Kassettkere -- kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega; Kasutustõkis -- seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku poolt; Küljeääretuli (Side-marker lamp) -- märgistab sõiduki asukohta küljelt; LE -- Eesti Vabariigi liikluseeskiri; Liikumise algust takistav seade (A starting prevention device) -- seade, mis ei võimalda käiku lülitada või mootorit käivitada tagasitõmbamata trepi või lahtise ukse korral; Maaletoodud sõiduk -- Eestisse sisse toodud ja Eestis tüübikinnitustunnistuse saanud sõiduk, millele Eesti ARK on omistanud tüüpkoodi; Mehhaniseeritud teenindusuks bussil -- (Power-operated service door) uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal väljast; Mitmelüliline uks -- uks, mis koosneb mitmest omavahel ühendatud lülist; Mootorsõiduk -- vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud valmistajakiirusega üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk, v.a rööbastel liikuvad sõidukid, traktorid ning liikurmasinad; Numbrituli (Rear registration plate illuminating device) -- valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki; võib koosneda mitmest valgusallikast; «Ohtlike veoste sõiduk» (Vehicles used for the carriage of dangerous goods) -- mootorsõiduk ja selle haagis, mille veoseks on ADR lepingus marginaalidega 10282 või 11282 märgitud veos; «Ohutu buss» -- vaikne, väikese saastega ja ohutu buss. Vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust; Ohutuled (Hazard warning signal) -- üheaegselt vilkuval reþiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled, mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele; «Ohutu veoauto» (Greener and Safe Lorry e

auto) -- vaiksem, väiksema saastega ja ohutu veoauto. Vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust; Otsetoimiv uks (Manually-operated door) -- käsitsi otseselt avatav/suletav uks; Peegeldav pind -- pind, mis helgib temale langevas valguses; Pendelvedu (Shuttle service) -- veoteenus, kus eelnevalt gruppidesse koondatud sõitjad veetakse mitmete sinna- ja tagasisõitudega samast lähtepunktist samasse lõpppunkti. Iga sõitjategrupp, kes on sinna sõitnud koos, tuuakse hilisema sõiduga tagasi samas koosseisus. Pendelveol ei tohi sõitjaid reisi kestel peale võtta või maha jätta; Piduriseade (Braking device) -- sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise; Piduriseadmega seotud mõisted: a) aeglusti (Retarder) -- seade, mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel (retarder). Näiteks mootoripidur, hüdro- ja elektromagnetaeglustid jms; b) automaatpidur (Automatic braking) -- seade haagise automaatseks pidurdamiseks haakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel; c) elektripidurisüsteemiga haagis (Trailers with Electrical Braking Systems) -- elektritööpiduri süsteem, mis koosneb juhtimisseadmest, elektromehaanilisest ülekandeajamist ja ratta hõõrdepidurist; d) elektroonilise juhtimisega pidurid (Brake by Wire) -- ratta pidureid juhitakse elektrijuhtmete edastatava signaaliga; e) käsipidur -- mootorratta esiratta pidur; f) piduri juhtimisseade (Braking control) -- seade, mille abil juht muudab pidurdusjõudu või peatab sõiduki; g) pidevpidurdamine (Continuous braking) -- sõiduki sujuv pidurdamine juhtimisseadme abil ühtse energiaallika varude arvel; h) osapidurdamine (Semy-continuous braking) -- autorongi pidurdamine teise sellesse rongi kuuluva sõidukiga. Pidurdusenergiat tarbitakse sel juhul kahest erinevast energiaallikast; autorongi pidurdamine toimub ühtse juhtimisseadmega; i) reguleeritav pidurdamine (Graduated braking) -- piisava täpsusega pidurdusjõu muutmine, kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline; j) rikkepidur (Secondary braking) -- tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav; k) seisupidur (Parking braking) -- kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt; l) sõidupidur (Service braking) -- peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid; Pidurituli (Stop Lamp) -- tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit; Põhilatern -- kaug- ja lähitulelatern, ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled: a) kaugtulelatern (Driving beam headlamp või Main-beam headlamp) -- latern, mille tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees; b) lähitulelatern (Passing beam headlamp või Dipped-beam headlamp) -- latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi; c) päevatulelatern (Daytime running lamp) -- latern, mille tuli märgistab liikuvat sõidukit päeval eest; d) eesmise udutule latern (Front fog lamp) -- latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus; R.E.3 -- ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles); Regulaarne liinivedu (Regular sevice) -- määratud sagedusega, määratud teed mööda ja ettenähtud kohtades peatustega sõitjate vedu. Regulaarne liinivedu peab toimuma kindla sõiduplaani järgi; Registrimass -- juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile riiklikul registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi; Registriteljekoormus (Authorized axel weight) -- riiklikul registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust; «Roheline veoauto» (Green Lorry e

auto) -- vaikne ja vähese saastega veoauto vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust; Roolimehhanism (Steering mechanism) -- seadmed ja osad, millega juht muudab sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas, -võll, -reduktor, -löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, -amortisaator, -võimendi, -võimendi energiaallikas jms; Seisutuli (Parking lamp) -- märgistab seisvat sõidukit. Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need asendavad seisutulesid; Sissetõmbuv trepp (Retractable step) -- koos uste sulgumisega bussikeresse tõmbuv ja uste avanemisel väljalükkuv trepp; Suunatuli (Direction-indicator lamp) -- tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada pööret; Sõiduk -- vähemalt 2-rattaline teel liiklemiseks valmistatud valmistajakiirusega üle 25 km/h mootorsõiduk ja selle haagis, v.a rööbastel liikuvad sõidukid, traktorid ning liikurmasinad. Sõidukid jaotatakse M, N, L ja O kategooriatesse: -- M kategooria mootorsõidukid on sõitjate veoks; -- N kategooria mootorsõidukid on veoste veoks; -- L kategooria sõidukid on mootorrattad ja nendega võrdsustatud sõidukid; -- O kategooria sõidukid on haagised. Sõidukite jaotus on toodud käesolevate nõuete lisanduses B; Sõitja muljumist vältiv seade -- seade, mis ukse vahele jäänud takistuse toimel katkestab ukse sulgemise ja avab selle uuesti; Sõitjat jälgiv seade (Reopening system) -- seade, mis takistab uste sulgumist sel ajal, kui sõitjad sisenevad või väljuvad uksest; Taastatud rehv (Retreated Pneumatic Tyres) -- rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor (turvis) või protektor koos külgkattega; Tagatuli (Rear position lamp) -- märgistab sõidukit tagant, ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled; Tagumine ääretuli (End-outline marker lamp) -- märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant; Tarbesõiduk (Commercial Motor Vehicle) -- mootorsõiduk (v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks ja äritegevuses teenuste osutamiseks tasu eest; TCS -- veojõu reguleerimissüsteem. Valib parima võimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise ja tagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (Traction Control Systems); Teenindusuks (Service door) -- uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks; Teenindususte kesklukustusseade (Automatically locked service door) -- seade, mis lukustab automaatselt kõik sõiduki uksed; Teljekoormus (Axel weight) -- osa sõiduki massist, mis telje kaudu antakse üle teele; Tervikveos (Indivisible load) -- veos, mida ei ole võimalik teel vedamiseks lahutada osadeks, et teostada vedu käesolevatele nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid ülemäärased kulutused või oht kahjustada veost; TIR -- kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet) alusel; TJV -- toodangu järelevalve -- sõiduki, selle osade ja varustuse tüübikinnituse nõuetele vastavuse perioodiline kontrollimine EÜ direktiivi 70/156/EEC ja selle täienduste kohaselt; TK -- tüübikinnitus (Type-approval) -- tähendab protseduuri, millega riik tunnustab sõiduki tüübi (mudeli) või selle süsteemide, osade või seadmete vastavust riigis kehtivatele tehnonõuetele; Tonn -- mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN; Täismass (Technical maximum mass) -- juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja; TÜ -- tehnoülevaatus (Rodworthiness test) -- registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontroll; Tühimass (Unladen curb mass) -- juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja; Tüübitunnustamine -- tähendab protseduuri, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele; UTOG -- USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis (Uniform Tyre Quality Branding); Vahetuskered -- konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil; Varuaken (Emergency window) -- väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist; Varuuks (Emergency door) -- uks, mis peab rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades; VDC -- elektrooniline süsteem, mis korrigeerib sõiduki liikumist teel eriolukorras (Vehicles Dynamics Control Systems); VIN kood (e tehasetähis) -- tähtedest ja numbritest koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (Vehicle identification number). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS. VIN koodis on kokku 17 kohta. Märkus. WMI -- VIN koodi kolme esimese kohaga on määratud valmistaja rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride Ühingus SAE. VDS -- VIN koodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) koht on sõidukikood, s.o sõidukit kirjeldav osa, mille määrab valmistaja (Vehicle descriptor section). VIS -- sõiduki valmimisnumber. VIN koodi konkreetse sõiduki valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicle indicator section); Väljapääs -- tähendab teenindusust, varuust ja -akent ning katuseluuke; Värvuse määramine -- värvuse määramine vastavalt CIE poolt soovitatud XYZ koordinaatide süsteemis. E-reeglitele ja EL direktiividele vastavad värvuste XYZ koordinaadid on esitatud käesolevate nõuete lisanduses E. 3. NÕUDED Sõiduki ja sõiduki osade tehnoseisund ning varustus peab vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS Kood 101. VIN kood (e tehasetähis, kere või raami number) Nõue: 1) peab olema ISO 3779-1983 (E) või Eestis kehtestatud korra kohane; 2) peab olema sõiduki valmistaja tehtud ja paiknema vastavalt ISO 4030 nõuetele, vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas; 3) kõigil sõidukitel peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt). Alltoodud nõuete ja näidiste kohased sildid on nõutavad 1997. a või hiljem valmistatud sõidukil. Valmistaja andmesilt(sildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik silti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Silt peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel. Valmistaja põhisildile peab olema kantud EMÜ direktiivi 76/114/EEC kohaselt: · valmistaja nimetus; · sõiduk, millel on EMÜ või EÜ tüübikinnitus -- EMÜ või EÜ tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgneb EMÜ direktiivi 70/156/EEC kohase tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed). Riiki tähistavatele numbritele või tähtedele järgneb tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number. Riiki tähistavad numbrid ja tähed peavad olema eraldatud «e» tähisest ja tüübikinnituse registreerimisnumbrist tärnikestega; · VIN kood; · sõiduki lubatud täismass; · autorongi lubatud täismass; · teljekoormused (järjekorras eestpoolt tahapoole); · sadulvedukil -- sadulakoormus; · diiselauto heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus

Kui sõiduki lubatud täismass ja teljekoormused ületavad lubatud registrimasse ja teljekoormuseid, siis võib ARK nõuda nende täiendavat märkimist sildi vasakpoolsesse vabasse veergu; 4) VIN kood peab olema, lisaks valmistaja põhisildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki paremale küljele, ðassiile või raamile. VIN kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest. VIN koodis on keelatud kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema 7 mm; 5) valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema 4 mm. EMÜ direktiivi 78/507/EEC kohase M1 kategooria sõiduki valmistaja põhiandmesildi näidis: STELLA FABBRICA AUTOMOBILI e*3*1485 3ISKIM3AC8B123954 1500 kg 2500 kg 1 -- 730 kg EMÜ direktiivi 78/507/EEC kohase N3 kategooria sõiduki valmistaja põhiandmesildi näidis: MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK e*1*501 3GTWU18009BS151312 22 000 kg 38 000 kg 1 ­ 7000 kg 2 ­ 8000 kg 3 ­ 8000 kg 6) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab olema sildile märgitud iste- ja seisukohtade arv: Istekohti: Seisukohti: 7) mitme valmistaja korral peab põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud EMÜ direktiivi 92/53/EEC kohane lisaandmesilt nagu see on toodud järgnevas näites: HENSSLER BODYWORK COMPANY e*2*91/286*2609*01 Staadium 3 1 856 1 500 kg 2 500 kg 1 ­ 700 kg 2 ­ 800 kg Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses: · valmistaja nimetus; · EMÜ või EÜ tüübikinnituse number; · kinnituse staadium (pooltoote valmistaja, I vahevalmistaja, II vahevalmistaja, . . ., lõppvalmistaja); · sõiduki seerianumber (mitmes sõiduk valmistamise järjekorras); · sõiduki lubatud täismass*; · autorongi lubatud täismass (veduk koos haagisega)*; · teljekoormused (järjekorras eespoolt tahapoole)*; · sadulvedukil -- koormus sadulale*. Märkus. * Täidetakse, kui need andmed lõppvalmistamise etapil muutuvad; 8) L kategooria sõiduki valmistaja sildil peab olema EMÜ direktiivi 93/34/EEC kohaselt: · valmistaja nimetus; · EMÜ direktiivi 92/61 kohane tüübikinnituse nr; · VIN kood; · sõiduki seisumüra: . . . dB(A) at . . . min--1 (rev/min). Sildile märgitakse tüübikinnituse katsetel mõõdetud seisumüra. VIN kood peab olema ISO nõuete kohane. Sildil peab kasutama suuri ladina tähti ja araabia numbreid. Tähtede I, O ja Q kasutamine on keelatud. VIN koodi tähises kasutatavate tähtede ja numbrite kõrgus peab olema 4 mm ja ülejäänud tähtede ja numbrite kõrgused valmistaja andmeplaadil 3 mm. EMÜ direktiivi 93/34/EEC kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis: STELLA FABBRICA MOTOCICLI e3 5364 3GSKLM3AC8B120000 80dB (A) ­ 3 750 rev/min Andmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses: · valmistaja nimetus; · EMÜ või EÜ tüübikinnituse number; · VIN kood; · seisumüra on 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min--1. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 102. Registreerimismärk Nõue: 1) peab olema Eestis kehtivate standardite või Viini 1968. aasta «Teeliikluse konventsiooni» nõuetele vastav; 2) nõuetekohane registreerimismärgi valgustus peab võimaldama registreerimismärgi loetavuse pimeda ajal vähemalt 25 m ja hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt; 3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistaja poolt ettenähtud kohas, vastavalt EMÜ direktiivile 70/222/EEC või 93/94/EEC; 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) peab olema puhas, deformeerimata; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine) Nõue: 1) peab vastama autol E-reeglile nr 46/01 või EMÜ direktiividele 88/321/EEC, 71/127/EEC, L kategooria sõidukil E-reeglile nr 81/00 või EMÜ direktiividele 80/1272/EEC, 80/780/EEC ja valmistaja juhendile; 2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel; 3) M1 ja N1 kategooria autodel peab olema vasak välispeegel ja üks sisepeegel; 4) M2, M3, N2 ja N3 kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 5) 1990. a või hiljem valmistatud M3 kategooria bussidel ja N3 kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel; 6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud; 7) 1990. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel; 8) L kategooria sõidukite peegli mõõtmed: · vähim peegeldav pind -- 69 cm2; · ümmarguse peegli vähim läbimõõt -- 94 mm ja suurim -- 150 mm; · mitteümara peegli peegelpind peab olema vähemalt nii suur, et selle kontuuri ümberringjoone läbimõõt on 150 mm; · mitteümara peegli suurimad mõõtmed on määratud nelinurgaga 120×150 mm, millesse peab mahtuma peegelpinna kontuur; 9) peegel peab olema reguleeritav; 10) peegeldustegur peab olema vähemalt 40%. Kahte asendit («päev» ja «öö») omaval peeglil ei tohi peegeldustegur asendis «öö» väheneda üle 4%.

Joonis 1. Peegeldusteguri mõõtmise skeem 1 -- mõõteriist; 2 -- andur (asukoht mõõteriista justeerimisel); 3 -- peegel; 4 -- andur (asukoht mõõtmisel); 5 -- valgusallikas ja kollimaator (riist paralleelsete kiirte kimbu «a» saamiseks); Peegeldusteguri X arvutamine

kus: E -- etalonpeegli peegelduskoefitsient [%] (ülevaatuspunktis teostatava mõõtmise korral võib E=1); ne -- etalonpeegli mõõtmisel saadud mõõteriista näit; nx -- kontrollitava peegli mõõtmisel saadud mõõteriista näit. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 46/01 või EMÜ direktiivide 88/321/EEC, 71/127/EEC ja L kategooria sõidukeil vastavalt E-reegli nr 81/00 või EMÜ direktiivide 80/1272/EEC, 80/780/EEC metoodikale. Kood 104. Helisignaal Nõue: 1) peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 2) M ja N kategooria sõidukitel peab vastama E-reegli nr 28/00 või EMÜ direktiivi 70/388/EEC nõuetele ja L kategooria sõidukitel EMÜ direktiivile 93/30/EEC; 3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi ületada 115 dB(A); 4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW, peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 105 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuures mõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevus on suurim; 5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees. Kontrollimine: 1) TÜ -- proovilülimise ja vajaduse korral müramõõdikuga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- L, M ja N kategooria sõiduki signaali E-reegli nr 28/00 või EMÜ direktiivi 70/388/EEC metoodika järgi. L kategooria sõiduki signaali EMÜ direktiivi 93/30/EEC metoodika järgi. Kood 105. Sõidumeerik Nõue: 1) peab olema paigaldatud ja plommitud vastavat luba omavas ettevõttes ja vastama AETR või EMÜ direktiivi 85/3821/EEC nõuetele; 2) juhtimisaja registreerimine peab toimuma automaatselt. Kohustuslikud registreerimisajad: a) juhtimisaeg; b) muu tööaeg (hooldus, remont jms); c) muud kasutatavad ajad (ooteaeg, s.t aega, mille jooksul juhid peavad jääma oma töökohale ainult väljasõidu kutsele vastamiseks, sõidu jätkamiseks või muu töö täitmiseks; sõiduajal juhi kõrval veedetud aeg; sõiduajal voodis oldud aeg); d) töövaheaeg ja igapäevane puhkeaeg (ööbimine jms). Tähistus ja sümbolid on esitatud joonisel 2

Joonis 2. Sõidumeerikul kasutatavad sümbolid 3) sõidumeerikul peab olema meerikuvalmistaja

tähisega silt ja katsekoja kleebis autole paigaldamise, kontrollimise ning reguleerimise kohta. Iga sõidumeeriku avamine peab olema automaatselt registreeritav meeriku lehele. Sõidumeerik peab olema lukustatav; 4) sõidumeerikul peab olema märgitud kontrollimise kuupäev, tunnustegur ja rehvide tegelik ümbermõõt, ettevõtte nimi, aadress või kaubamärk. Kleebisele võidakse märkida lisaks rehvi mõõtmed. 5) peab olema plommitud: · sõidumeeriku kinnitus sõiduki külge, häälestuseks ja remondiks ettenähtud kaaned, lülitid ja potensiomeetrid; · meerikuajami paindvõlli ots meeriku küljes ja jõuülekande küljes või · elektrilise meeriku korral juhtmekimbu ots meeriku küljes ja jõuülekandega ühendatud anduri küljes; · muunduri ja toitejuhtmete auto elektrisüsteemi ühendamise kohad; · ümberlülitamise seade sõidukitel, millel on tagasillal kaks või enam ümberlülitatavat ülekannet; · pistikud, mis ühendavad muundurit ja tagasilla ülekannete ümberlülitit sõidumeeriku muude osadega; · ettevõtte kleebis peab olema kaetud turvakilega nii, et seda ei saa ära võtta vigastamata; 6) sõidumeerik peab olema kaupade ja sõitjate autoveol kasutataval sõidukil, · mille lubatud suurim mass, kaasa arvatud iga haagis või poolhaagis, ületab 3,5 tonni; · mis oma ehituselt ja seadistuse tõttu on sobiv ja määratud üle üheksa inimese, kaasa arvatud juht, veoks, rahvusvahelistel vedudel ja alates 1. jaanuarist 2000. a riigisisestel vedudel. Erandite loetelu, mille puhul sõidumeerik ei ole riigisisestel ja rahvusvahelistel autovedudel kohustuslik, on määratud Vabariigi Valitsuse sellekohase määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse kontrollijaettevõtte kleebist sõidumeeriku paigaldamise kohta ja plommide olemasolu vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EL direktiivis 85/3821/EEC esitatud metoodikale. Kood 106. Kiirusmõõdik Nõue: 1) mootorsõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab 50 km/h, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit), mis vastab E-reegli nr 39/00 või EMÜ direktiivide 75/443/EEC, 97/39/EC nõuetele; 2) valmistajakiirus peab olema kiirusmõõtja skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab olema kogu skaala ulatuses ühtne; 3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. Tegelikust kiirusest suurem kiirusenäit ei tohi ületada järgmist tingimust

kus: V1 -- kiirusmõõdiku näit; V2 -- tegelik kiirus. Kontrollimine: 1) TÜ -- katsesõiduga või stendil; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või EMÜ direktiivi 75/443/EEC metoodikale katsesõiduga või stendil kiirustel 40 km/h ja 80 km/h; Kood 107. Kiiruspiirik Nõue: 1) 10 tonni ja suurema täismassiga M3 kategooria bussidel ja N3 kategooria autodel: · mis on valmistatud 1997. a või hiljem; · Eestis esmaregistreeritavatel alates 1. jaanuarist 1999. a, kui need on valmistatud 1988. a või hiljem; · kõigil 1988. a või hiljem valmistatud, Eesti registris olevatel autodel alates 1. jaanuarist 2002. a peab olema E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuete kohane kiiruspiirik, mis peab olema paigaldatud EMÜ direktiivi 92/6/EEC kohaselt. Kiiruspiirikut ei nõuta: · linna- ja lähibussidelt ning neilt bussidelt, mille valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h; · N3 kategooria autolt, mille valmistajakiirus on väiksem kui 85 km/h; · kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse, politsei jt eritalituse sõidukitelt; 2) 10 tonni ja suurema registrimassiga M3 kategooria busside kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatud kiirus «Vset» [ettenähtud, seadistatav püsikiirus (ingl. «Set Speed»)] on 100 km/h. N3 kategooria veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et sõiduki kiirus ei ületaks 90 km/h. Nende sõidukite kiiruspiirikute seadistatud kiirus «Vset» peab olema lubatava tolerantsiga seadistatud kiirusele 85 km/h. Ohtlike veoste veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatud kiirus «Vset» = 85 km/h; 3) kiiruspiirik peab olema paigaldatud, reguleeritud ja plommitud vastavat luba omavas ettevõttes; 4) peab olema välistatud võimalus omavoliliseks kiiruse suurendamiseks või ümberreguleerimiseks; 5) silt, kuhu on märgitud seadistatud kiirus, peab paiknema juhi töökoha läheduses nähtavas kohas ja kiiruspiirikul. Näiteks E reegli nr 89/00 kohane märgistus kiiruspiirikul

Kiiruspiirik on saanud E-reegli nr 89/00 algversiooni kohase tüübikinnituse Eestis ja registrisse kantud number 002439 all. Ristkülikus olev number näitab kiirust «Vset», millele on seadistatud kiiruspiirik. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuetele. Paigaldus sõidukile peab olema EMÜ direktiivi 92/6/EEC kohane. Kood 108. Ratta tõkiskingad Nõue: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele: Tabel 1 Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm) Tõkiskinga pikkus (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskinga kõrgus (mm) Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm) Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg) 380 260 120 150 360 1500 480 320 160 190 460 3500 600 400 200 230 560 6500 800 600 250 330 700 10 000 Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Käsiapteek Nõue: 1) kõigil M, N ja L kategooria sõidukitel peab olema Sotsiaalministeeriumi nõuete kohane käsiapteek; 2) peab asuma sõidukis nähtavas ja kättesaadavas kohas. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 110. Tulekustuti Nõue: 1) kõigil M ja N kategooria sõidukitel peab olema Siseministeeriumi nõuete kohased tulekustutid; 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Riigi tunnusmärk Nõue: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 3). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad;

Joonis 3. Riigi tunnusmärk 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel. Märk peab vastama ISO 3166 või Eestis kehtiva standardi nõuetele; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a ajutiselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 112. Turvavöö Nõue: 1) 1980. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 16/04 või EMÜ direktiivide 96/36/EC, 77/541/EEC, 82/319/EEC, 90/628/EEC kohased, täiskasvanu kehaehitusele vastavad turvavööd; 2) turvavööde kinnitus peab vastama E-reeglile nr 14/03 või EMÜ direktiividele 76/115/EEC, 82/318/EEC, 90/629/EEC, 96/38/EC; 3) kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peab see iste olema varustatud turvavööga. Turvavöö peab olema ka turvakotiga sõitjakohal ja kokkupandaval istmel; 4) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 5) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele; 6) turvavöö avamine peab olema lihtne. Vööosa peab puutuma vastu sõitja keha vähemalt 20 cm2 suuruse pinnaga ja vöö vähim laius peab olema 46 mm. Ka lõdva vöö puhul ei tohi kinnituspannal ise avaneda. Pannal ei tohi avaneda ootamatult, juhuslikult või 10 N-st väiksema jõu toimel pandla avamise nupule. Pandla avamisseadmesse uputatud avamisnupu vähim pind peab olema 4,5 cm2 ja laius 15 mm, väljaulatuva nupu korral: pind -- >=2,5 cm2 ja laius 10 mm. Nupp peab olema punast värvi; 7) iselukustuva turvavöö lukustumine peab toimuma peale 30 mm pikkust kiiret väljumist lukustusseadmest. Iselukustuv vöö peab lukustuma aeglustuste 0,45 g ja 0,85 g vahemikus (g=9,81 m/s2). Lukustusseade peab automaatselt lukustuma, kui tema tundlik element kaldub üle 40o ükskõik millises suunas; 8) kõigil M ja N kategooria sõidukitel (v.a need M2 ja M3 kategooria bussid, kus on seisukohad) peavad turvavööde kinnituspunktide asukohad ja arv vastama tabelis 2 esitatule: Tabel 2 Sõiduki kategooria Juhiiste Äärmine sõitjakoht esiistmel Äärmised sõitjakohad teistel istmetel Keskmine sõitjakoht esiistmel Keskmised sõitjakohad teistel istmetel M1

või

M2 =

M2 > 3,5 t

M3

N1, N2 ja N3

Märkus.

-- niudevöö (tüüp B);

-- kahes alumises ja ühes ülemises punktis kinnituv turvavöö (tüüp A);

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö M1 kategooria sõiduki teistel istmetel, kui istme ja sõiduki külgseina vahel on vahekäik;

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö keskmisel sõitjakohal esiistmel, kui sõitjal pole võimalik põrkuda peaga tema ees asuvasse tuuleklaasi või istme ees on nõuetekohane kaitse. Kui eeltoodud tingimus ei ole täidetud, siis on nõutav kolmes punktis kinnituv turvavöö;

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö, kui istme ees puudub järgmiste nõuete kohane kaitse: · kukkumist takistav tõke istme ees. Tõke peab algama vähemalt 400 mm kõrguselt istme padjast; · kukkumist takistav tõke mõlemal pool istme küljel. Nende tõkete suurim kaugus sellel kohal istujast 400 mm; · seljatoe või seda asendava tõkke kõrgus on vähemalt 1,3 m (mõõdu algpunkt istmepadja ja seljatoe liitekohast); 9) M2 ja M3 kategooria bussidel peavad olema E-reegli nr 16/04 või EMÜ direktiivi 96/36/EC kohased turvavööd, mis on kinnitatud E-reegli nr 14/03 või EMÜ direktiivi 82/318/EEC ning tabelis 2 esitatud nõuete kohaselt 1990. a või hiljem valmistatud bussidel ja 1997. a või hiljem valmistatud N2 ja N3 kategooria veoautodel; 10) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglis nr 16/04 või EMÜ direktiivides 96/36/EC, 77/541/EEC, 82/319/EEC, 90/628/EEC ettenähtud metoodikale ja nende kinnitus sõidukis peab vastama E-reegli nr 14/03 või EMÜ direktiivide 76/115EEC, 82/318/EEC, 90/629/EEC, 96/38/EC metoodikale. Kood 113. Lapse turvaseade Nõue: 1) peab olema LE-s nõutud juhtumitel kolme- ja enamarattalises mootorsõidukis, kui seal on ette nähtud turvavööd; 2) peavad olema E-reegli nr 44/03 kohased. Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

); 3) lapse kinnitamiseks kasutatava turvavöö rihmade laius peab olema järgmine: · 9 kg kuni 18 kg raskustel lastel peab rihma laius olema vähemalt 25 mm; · 19 kg kuni 36 kg raskustel lastel peab rihma laius olema vähemalt 38 mm; 4) 9 kg kuni 18 kg raskuse lapse istme seljatoe kõrgus peab olema vähemalt 500 mm; 5) turvakotiga istmele on keelatud asetada turvaseadet, milles laps istub seljaga sõidusuunas. Hoiatav piktogramm (käesoleva eeskirja lisa 2 joonis 6) peab asuma selle istme juures nähtaval kohal. Kontrollimine: TK ja TJV katsetused toimuvad E-reegli nr 44/03 metoodika kohaselt. Kood 114. Ohukolmnurk Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevatel sõidukitel peavad olema E-reegli nr 27/03 kohased ja E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

) ohukolmnurgad. Siseriiklikult on sertifikaadi olemasolu nõutav alates 1. jaanuarist 2002. a;

Joonis 4. Ohukolmnurk 2) kuni 1. jaanuarini 2002. a võib siseriiklikult kasutada võrdkülgset kolmnurka küljepikkusega 450 kuni 500 mm, mis on valmistatud 40...50 mm laiustest punastest helkurliistudest üldpinnaga vähemalt 315 cm2. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 27/03 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) sõiduk ja selle haagis, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatud vastavalt LE-le E-reegli nr 69/01 kohase tunnusmärgiga (joonis 5);

Joonis 5. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: 1) TÜ -- joonlaua ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 69/01 meetodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) O3 ja O4 kategooria haagise taha peab olema kinnitatud E-reegli nr 70/01 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja suurem kui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 6)

Joonis 6. O3 ja O4 kategooria haagise tunnusmärk a, b, c ja d on näited märkide paigutamisest haagise tagaosale; 3) N3 kategooria veduki, v.a sadulveduki ja veoauto taha peavad olema kinnitatud tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud vastavalt joonisele 7

Joonis 7. N3 kategooria sõiduki tunnusmärk a, b, c ja d on näidatud tunnusmärkide paigutus veduk- (v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindi ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 70/01 metoodika kohaselt. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 117. Motokiiver Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses kasutatavad motokiivrid peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

) ja vastama E-reegli nr 22/04 nõuetele. Siseriiklikult võib kasutada sertifitseerimata kiivreid kuni 1. jaanuarini 1999. a. Need motokiivrid peavad olema valmistaja poolt ettenähtud kasutamiseks mootorratturi kaitsekiivrina ja vastama valmistaja nõuetele; 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 22/04 metoodikale. Kood 118. Kasutustõkis Nõue: 1) mootorsõidukil, millel on vähemalt kolm ratast, peab olema kasutustõkis. 1997. a või hiljem valmistatud sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reeglile nr 18/01 või EMÜ direktiividele 74/61/EEC, 95/56/EC, mootorratta juhtrauaga sõidukitel E-reeglile nr 62/00 või EMÜ direktiivile 93/33/EEC; 2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline; 3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise; 4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt automootori käivitamise; 5) 1998. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõidukitel, mille täismass on 2 tonni või väiksem ning elektrisüsteemi nimipinge on 12 V, peab olema E-reegli nr 97/00 kohane häireseade; 6) häireseade peab sõidukisse tungimisel andma häiresignaali; 7) elektromagnetlainealal töötavat (saatjaga) seadet sisaldav häireseade peab vastama: · ETSI nõuetele või teede- ja sideministri 31. mai 1993. a määrusele nr 16 «Raadioseadmete kasutamine»; · saatja töösagedus peab olema 433,92 MHz ja võimsus peab olema 25 mW või väiksem; · saatja ei tohi mõjutada sõiduki üksikosade tööd selle liikumisel või seisuajal; 8) alarmseade peab vastama E-reegli nr 18/01 nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 18/01 ja nr 97/00 või EMÜ direktiivide 74/61/EEC, 95/56/EC metoodikale. L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 62/01 või EMÜ direktiivi 93/33/EEC metoodikale. Kood 119. Kaherattalise mootorsõiduki sõitja käepide Nõue: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab olema EMÜ direktiivi 93/32/EEC nõuetele vastav sõitja käepide/käepidemed või rihm; 2) rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada; 3) rihm või käepide ja nende kinnitused peavad vastu pidama 2000 N suurusele vertikaalsele staatilisele jõule, mis rakendub rihma või käepideme keskele ja avaldab survet 2 MPa; 4) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel; 5) kui sõidukil on kaks käepidet, siis peab igaüks neist vastu pidama vertikaalsele, sümmeetriliselt, käepideme keskpunkti mõjuvale staatilisele jõule 1000 N, kui see avaldab survet käepidemele 1 MPa. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt EMÜ direktiivi 93/32/EEC metoodikale. Kood 120. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark Nõue: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab olema parkimiseks EMÜ direktiivi 93/31/EEC nõuetele vastav tugihark; 2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei nõuta tugiharki, kui see täidab EMÜ direktiivi 93/31/EEC nõudeid parkimisel; 3) tugi peab võimaldama sõidukit parkida järgmistel kalletel: Kalle Külgtugi Tugihark Mopeed Mootorratas Mopeed Mootorratas Külgkaldel 5% 6% 6% 8% Allamäge kaldel 5% 6% 6% 8% Ülesmäge kaldel 6% 8% 12% 14% Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EMÜ direktiivi 93/31/EEC metoodikale. Grupp 2. VALGUSTUSSEADMED Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled) Nõue: 1) auto laternate asetus peab vastama E-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud põhilaternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava põhilaterna klaasile on kantud nool). Põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega. Eeltoodu ei kehti kaug- ja lähituledele, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehituses ettenähtuid. 1990. a või hiljem valmistatud sõiduki laternate optilised elemendid ja nende lambid peavad vastama E-reeglile nr 1/01 või EMÜ direktiividele 76/761/EEC, 89/517/EEC (R2 hõõglambiga põhilatern), E-reeglile nr 5/03 («Sealed Beam» SB-tüüpi, Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lamp-latern), E-reeglile nr 8/04 (halogeenlampidega asümmeetrilise lähitulega laternad), E-reeglile nr 20/02 (H4 halogeenlampidega asümmeetrilise valgusjaotusega lähitule ja/või kaugtule latern), nr 31/02 (asümmeetrilise lähitule ja/või kaugtule lamplatern -- HSB), E-reeglile nr 37/03 (hõõglambid) ja gaaslahenduslampidega põhilaternad (DCR, PCPL, BDR, DC, B/DR, DC/HR PL ja DC/PL) E-reeglile nr 89/00 ja kood 224 ning neis kasutatavad gaaslahenduslambid -- E-reeglile nr 99/00; 3) 1990. a või hiljem valmistatud mootorrataste ja nendega võrdsustatud sõidukite (L kategooria sõidukid) laternad ja nende asetus peavad vastama E-reeglite nr 57/01 (esilatern) ja nr 72/00 (halogeenlambiga HS1 esilatern) nõuetele. 1992. a või hiljem valmistatute laternate asetus peab vastama E-reeglile nr 53/00 või EMÜ direktiivile 93/92/EEC; 4) laternad peavad olema koostatud selle ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest. 1999. a või hiljem valmistatud sõiduki lähi- või päevatuled peavad süttima kohe peale mootori käivitumist; 5) põhilaterna kaitseks kasutatava võrgu silmaava moodustava materjali läbimõõt peab olema kuni 1 mm ja vähimad silmaava mõõtmed 10×10 mm. Põhilaterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid; 6) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 7) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt koodis 201 toodud nõuetele ja seal märgitud E-reeglite ja EMÜ direktiivide metoodikale. Kood 202. Lähituled Nõue: 1) auto lähitulede arv on kaks. Lähitulede asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõiduki lähitulede arv on üks, paarislaternate korral asub lähituli sõidusuunas vaadates parempoolses põhilaternas. Auto lähituled peavad vastama E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC nõuetele (joonis 35). L kategooria sõiduki lähituli peab vastama E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitule valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja külgserv kaugemal auto kere välisgabariidist kui see on näidatud joonisel 8;

Joonis 8. Lähitulede asukohad. Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm 4) lähituled peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte; 5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane (vt lisandus E); 6) tule nähtavusnurk (joonis 9) peab olema: · üles

, alla

, · sissepoole

, väljapoole

; 7)

või

tähisega põhilaternate klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise

või

kohal (võib esineda C, CR, HCR, SC, SCR, HSCR, DC ja DCR);

Joonis 9. Tulede nähtavusnurgad 8) lähitulede kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: · rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; · õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; · kontrollida võib kahe erineva koormuse korral: tühimassiga sõiduk koos ballastiga a) sõiduauto (M1) tagaistme keskel peab istuma üks sõitja või teda asendav 75 kg massiga ballast; b) kaherattalisel mootorsõidukil (L) peab asuma juht või teda asendav 75 kg massiga ballast; c) M2 ja M3 kategooria bussid koormata, juht või teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; d) N kategooria veoautod koormata, juht või teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; täismassiga sõiduk e) kõik sõidukid peavad olema maksimaalselt koormatud valmistaja ettekirjutuse kohaselt; · kere õige asendi saavutamiseks peab sõiduk kontrollimise kohale vabalt veerema; · kontrollimise koht peab olema tasane ja rõhtne; · kontrollitakse korraga ühte tuld; 9) ekraanile langeva lähitule valguse ja varju piir peab olema u võrra madalamal kui ekraanile kantud laternate optilisi keskpunkte läbiv sirgjoon

kus: L -- laterna valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist mm-s. Soovitatav kaugus ekraanist on 5 m; X -- valguskiire kalle %-s. Sõidukitel laterna optilise keskpunktiga kuni 1 m kõrgusel teepinnast X = 1,0 kuni 1,5% ja kõrgemal kui 1 m -- X = 1,5 kuni 2,0%; 10) ekraanile projekteeruva lähitule valguslaigu valguse ja varju piiri murdepunkt peab asuma laterna optilist keskpunkti läbival vertikaalteljel -- vt joonis 10. Murdepunktist tõuseb valguse ja varju piir 15o nurga all.

Joonis 10. Lähitulede ekraanil kontrollimise skeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; D -- ekraanile projekteeruv lähitulede valguse ja varju piirjoon; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide rõhttelje ning ekraanile projekteeruva valguse ja varju piirjoonte kõrguste vahe; o -- esilaternate optilised keskpunktid; * -- lähitulede valguse ja varju piirjoone murdepunkti asukoht ekraanil. Kui erikujulistel laternatel optiline keskpunkt ei ühti valgusava keskpunktiga, peab valmistaja vastavalt E-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ära näitama laterna optilise keskpunkti asukoha laterna klaasil; 11) automaatse laterna asendi regulaatori ja lähitulede juhikohalt käsireguleerimisseadme kontrollimiseks tuleb sõidukit koormata lubatud kandejõule vastava ballastiga. Valguskiirte algkalle tuleb reguleerida koormata sõiduki ja juhi või teda asendava 75 kg massiga ballastiga juhiistmel täpsusega 0,1% ning valmistaja peab selle näitama igal sõidukil laterna lähedusse asetatud sildil (joonis 11).

Joonis 11. Silt reguleerimise andmetega Sõltuvalt laterna valgusava alumise serva kõrgusest teepinnast (h) peab valguskiire algkalle olema reguleeritud alljärgnevalt ja automaat- või käsireguleerimine peab toimuma vahemikus: h = Algkalle alates --1,0% kuni --1,5% Reguleerimise vahemik TK katsetel alates --0,5% kuni --2,5% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜ alates --0,2% kuni --2,8% h > 1,0 m Algkalle alates --1,5% kuni --2,0% Reguleerimise vahemik TK katsetel alates --1,0% kuni --3,0% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜ alates --0,7% kuni --3,3% Kui algkalle on valmistaja poolt ette kirjutatud Algkalle alates --1,5% kuni --2,0% Reguleerimise vahemik TK katsetel alates --1,0% kuni --3,0% Reguleerimise vahemik TJV katsetel ja TÜ alates --0,7% kuni --3,3% Valguskiire kalde X arvutamise valem

kus: h1 on lähitule valguse ja varju piirjoone ning murdepunkti kõrgus mm-s; h2 on esilaterna valgusava optilise keskpunkti kõrgus mm-s teepinnast ekraanil mõõdetuna; L on valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist mm-s. L peab olema TK katsetustel vähemalt 10 m. TJV katsetustel ja TÜ-l on soovitav, et L = 5 m-ga. Negatiivsed väärtused märgivad kiirte kallet rõhttasandist allapoole. Positiivsed väärtused märgivad kiirte kallet rõhttasandist ülespoole -- vt joonis 12.

Joonis 12. Käsitsi ja automaatselt reguleeritavate laternate reguleerimise piirkonnad. Joonisel 12 kujutatu kehtib kõigile sõidukeile Kontrollimine: 1) TÜ -- esitulede kontrollseadme või ekraaniga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodika kohaselt ja L kategooria sõidukeil vastavalt E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 203. Kaugtuled Nõue: 1) kaugtulede arv autol on kaks või neli (sh lisakaugtuled). Kui autol on neli kaugtuld peitpõhilaternates, siis tohib lisaks paigaldada kaks kaugtule laternat, mis on ette nähtud ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil on üks või kaks kaugtuld. Kaugtulede asetamine haagisele on keelatud; 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) kaugtulede nähtavusnurgad kõikides suundades ei tohi olla väiksemad kui 5o (joonis 9 -- nurgad

); 4) summaarne valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi autol ületada 225 000 cd, L kategooria sõidukil -- 120 000 cd; 5) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane (vt lisandus E); 6) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik; 7) 1990. a või hiljem valmistatud sõiduki kaugtuled peavad vastama E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC nõuetele ja L kategooria sõiduki kaugtuli peab vastama E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC nõuetele; 8)

või

tähisega põhilaternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R»

või

tähise kohal (võib esineda R, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DC ja DCR). Tähisest paremal peab paiknema valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.

Joonis 13. Põhilaterna klaasi tähistamine Kui klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse; 9)

või

tähisega ühitatud kaug- ja lähitulede puhul peab laterna reguleerimine toimuma lähitule järgi (kood 202); 10) enne 1988. aastat valmistatud ameerika asümmeetriliste tuledega sõidukitel (ilma

või

tähiseta) on lubatud kasutada neid põhilaternaid ja selliseid ühitatud kaug- ja lähituledega laternaid peab reguleerima kaugtule järgi. Kaugtulede laternate valguslaikude keskpunktid sõiduki ette asetatud ekraanil (joonis 14) peavad kokku langema «*» tähistatud punktidega, kui sõiduk asub 5 m kaugusel ekraanist ja laterna valgusava alumise serva kõrgus teepinnast on h (joonis 12): · h · 0,8 =· h > 1,0 m u = 50 mm

Joonis 14. Ameerika asümmeetriliste kaugtulede kontrollimise skeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; E -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunkte läbiv rõhttelg; F -- teepind; U -- laternate optiliste keskpunktide ja valguslaikude keskpunktide rõhttelgede kõrguste vahe; o -- laternate optilised keskpunktid; * -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunktid. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse kaugtulede reguleeritust ekraani või kontrollseadmega, valgustugevust luksmeetriga ja vastavust ülaltoodud nõuetele vaatlusega vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale ja mootorratastel (L kategooria) vastavalt E-reeglile nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 204. Seisutuled Nõue: 1) lühemal kui 6 m ja vähem kui 2 m laiusega mootorsõidukil võib kasutada seisutulesid. Kõigil teistel sõidukitel seisutulede kasutamine on keelatud. Kui seisutulelaternad on paigaldatud, siis peab nende paigaldus vastama E-reeglile nr 77/00; 2) kui seisutuled on lubatud, siis peab vastavalt E-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiivile 77/540/EEC olema autole ette paigaldatud kaks valget ja taha kaks punast seisutule laternat või üks eest valge ja tagant punane tuli sõiduki kummalgi küljel. Seisutuled võivad olla ühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane. Laternate paigutus on toodud käesolevate nõuete joonistel 19, 20, 22, 24, 25 ja 32; 3) seisutulede valgustugevus peab olema: · ees >= 2 ja =· taga >= 2 ja =< 30 cd; 4) seisutulede nähtavusnurgad peavad olema püsttasapinnas üles

ja alla

vastavuses joonisega 10, rõhttasapinnas vastavalt joonisele 15;

Joonis 15. Seisutulede nähtavusnurgad Kui seisutuled on ühitatud ääretuledega, siis on nende nähtavusnurgad rõhttasapinnas võrdsed ääretulede vastavate nähtavusnurkadega -- käesolevate nõuete joonised 21, 21a, 23 ja 26. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/01 ja 77/00 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 76/758/EEC, 77/540/EEC, 89/278/EEC, 89/516/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC, 97/30/EC metoodikale. Kood 205. Eesmine udulatern Nõue: 1) autole on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/EEC, 89/278/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kaks E-reegli nr 19/02 või EMÜ direktiivi 76/762/EEC nõuetele vastavat udulaternat ja mootorrattale üks udulatern. Udulaterna paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada

või

tähisega udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) udutuledega peavad koos lülituma ees- ja tagaääretuled ning numbrituli; 4) udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) udutule värvus on valge või kollane; 6) udulaterna valgusava suurim kaugus kere välisgabariidist on 400 mm (joonis 16) ja ülemine serv ei tohi olla kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülemisest servast ning alumine serv ei tohi olla madalamal kui 250 mm teepinnast;

Joonis 16. Eesmiste udutulede asukohad 7) udutulede nähtavusnurgad peavad olema (joonis 9): · sissepoole

, väljapoole

; · üles

, alla

; 8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud laternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 3 esitatust: Tabel 3 Mõõtmed millimeetrites H U kuni 350 0 351...500 50 501...650 100 651...750 150 751...850 250 851...1000 300

Joonis 17. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem A -- udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; B -- ekraanile projekteeruv valgusriba; C -- teepind; u -- valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe; H -- laterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, ekraaniga või tulede kontrollseadmega vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglile nr 19/02 või EMÜ direktiivile 76/762/EEC ja paigutus autole vastavalt E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC nõuetele ning L kategooria sõidukeil vastavalt E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Kood 206. Lisakaugtuled Nõue: 1) valgusava välisserv ei tohi asuda kaugemal auto kere välisgabariidist kui lähitule valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Lisakaugtuled ei tohi asetseda tagapool sõiduki esisilda. Haagisele on lisakaugtulede paigutamine keelatud. Auto neljale peitpõhilaternale lisaks asetatud kahe lisakaugtule laterna elektriskeem peab tagama nende tulede lühiajalise lülitumise hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) ei tohi olla nii suunatud, et nad otseselt või kaudselt, läbi tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinnaga pimestaksid juhti. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vt kood 203. Kood 207. Päevatuled Nõue: 1) autol võib olla esiosale paigaldatud kaks E-reegli nr 87/00 kohast valget päevatuld, mis peavad olema asetatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt (joonis 18). Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Haagisele on päevatulede asetamine keelatud;

Joonis 18. Päevatulede asukohad 2) päevatuled võivad olla ühitatud teiste tuledega; 3) ühe tule valgustugevus peab olema >=400 ja =2; 4) päevatulede nähtavusnurgad (vt käesolevate nõuete joonis 9): · sissepoole

, väljapoole

; · ülespoole

, allapoole

; 5) peavad lülituma koos tagaääretuledega; 6) peab olema E või e sertifitseeritud (päevatule tähis «RL»); 7) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja luksmeetriga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 87/00 ja 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 208. Töötuled Nõue: 1) paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi luua pimestamisega liiklusohtlikku olukorda; 2) laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötuledele valgustehnilisi nõudeid ei esitata; 4) töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud. Kood 209. Alarmsõidukite vilkurid Nõue: 1) auto katusel esiistme kohal peab asetsema Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määruse nr 293 kohaselt paigaldatud üks või kaks sümmeetriliselt asetsevat E-reegli nr 65/00 nõuetele vastavat sinist vilkurit. Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes või vilkurpaneeliga, mis peab asuma esiistme kohal; 2) politseisõidukil peab olema vähemalt üks rõhttasandis, kõigis suundades valgust näitav, sinine vilkur või vilkurite kombinatsioon. Politseisõidukil võib täiendavalt kasutada ka punast vilkurit, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega. Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise tulega märgulaternat, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peab olema kuni 1,2 m kaugusel tagaseinast lisavilkur; 4) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab ühe minuti möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz; 5) lubatud valgustugevus -- päeval >=105 cd ja ==42 cd ja =Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 65/00 metoodika kohaselt. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 210. Hooldesõidukite vilkurid Nõue: 1) peab olema vähemalt üks kollane E-reegli nr 65/00 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile; 2) üle 6 m pikkuse sõiduki katusel kuni 1,2 m kaugusel tagaseinast peab olema lisavilkur. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile; 3) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz; 4) lubatud valgustugevus päeval >=230 cd ja ==100 cd ja =Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 65/00 metoodika kohaselt. Kood 211. Eesmised ääretuled Nõue: 1) ülemised eesmised ääretuled (tähis «A») on kohustuslikud üle 2100 mm laiusel sõidukil. Ülemised eesmised ääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgserva läheduses vastavuses joonisega 19;

Joonis 19. Ülemiste eesmiste ääre- ja seisutulede asukohad 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased ja vastama E-reeglile nr 7/02 või EMÜ direktiividele 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC. Nende asetus peab olema E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohane. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Kui eesmine ääretuli on põhilaternas, võib ääretuli olla valikkollane; 3) peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised eesmised ääretuled on mootorsõidukil ja laiemal kui 1600 mm haagisel -- kohustuslikud; kitsamal kui 1600 mm haagisel -- soovitatavad. Alumised eesmised ääretuled peavad sõidukitel asetsema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal ja vastavuses joonisele 20. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni;

Joonis 20. Alumiste eesmiste ääre- ja seisutulede asukohad 5) valgustugevus peab olema: >=4 ja ==4 ja =<100 cd; 6) eesmiste ääretulede nähtavusnurgad püsttasapinnas (tähistus joonisel 9): üles

ja alla

; 7) vähimad nähtavusnurga suurused rõhttasapinnas on toodud joonisel 21;

Joonis 21. Eesmiste ääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas 8) L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50/00 kohased ja E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EC nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretuled. Eesmiste ääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas peavad olema joonise 21a kohased;

Joonis 21a. Eesmiste ääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas 9) L kategooria sõiduki eesmiste ääretulede nähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema: üles

ja alla

. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetused toimuvad vastavalt E-reeglite nr 7/02 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 76/758/EEC ja 48/01 või EMÜ direktiivide 89/516/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC, 97/30/EC metoodikale, L kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 50/00 ja 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 212. Küljeääretuled Nõue: 1) on kohustuslikud üle 6 m pikkusel sõidukil ja peavad 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil olema paigutatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC järgi ning vastama E-reegli nr 91/01 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on küljeääretulede asetamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on «SM1» või «SM2»; 2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad olema mõlemal küljel iga 3 m tagant ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui need on paigaldatud, siis asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda tulesid asetada joonisel 22 näidatud kõrgusele, on lubatud need asetada ülespoole, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm;

Joonis 22. Küljeääretulede asukohad üle 6 m pikkusel sõidukil Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust. Vähemalt üks ääretuli peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui mõõtu 3000 mm pole võimalik järgida sõiduki (v.a alla 6 m pikkuse sõiduki) ehituse eripära tõttu, võib seda pikendada kuni 4000 mm; 4) küljeääretulede värvus on merevaigukollane; 5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim -- 25,0 cd; 6) vähimad nähtavusnurgad püsttasapinnas

, vastavalt joonisele 9, rõhttasapinnas vastavalt joonisele 23;

Joonis 23. Küljeääretule nähtavusnurgad rõhttasapinnas Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/01 ja 91/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 76/758/EEC, 89/516/EEC, 91/663/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 213. Tagumised ääretuled Nõue: 1) ülemised tagumised ääretuled (tähis «R») on kohustuslikud üle 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgserva läheduses, vastavuses joonisega 24;

Joonis 24. Ülemiste tagumiste ääre- ja seisutulede asukohad 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigutatud autodele ja nende haagistele E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ning mootorratastele (L kategooria) E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC järgi. 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad vastama E-reeglite nr 7/02 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC (autod ja nende haagised) ja nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC (L kategooria sõidukid) nõuetele; 3) kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised tagumised ääretuled (tähis «R») peavad sõidukil asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt, vastavuses joonisega 25;

Joonis 25. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutulede asukohad. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane; 6) tagumiste ääretulede vähimad nähtavusnurgad peavad olema püsttasapinnas

(joonis 9) ja rõhttasapinnas vastavalt joonisele 26 (v.a L kategooria sõidukil); 7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus peab olema 4 cd ja suurim 17 cd;

Joonis 26. Tagumiste ääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas 8) L kategooria sõiduki tagumiste ääretulede nähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema: üles

, nähtavusnurgad rõhttasapinnas vastavalt joonisele 27;

Joonis 27. Tagumiste ääretulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 7/02 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC; E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ning E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 214. Pidurituled Nõue: 1) on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele, peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigaldatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivi 76/758/EEC järgi (joonis 28) ja 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil vastama E-reegli nr 7/02 või EMÜ direktiivi 76/758/EEC nõuetele. L kategooria sõidukite pidurituled ja nende paigutus peab olema E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC kohane;

Joonis 28. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad 2) kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik asetada tulesid 1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval reþiimil; 4) kõikidel autodel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. L kategooria sõiduki piduritule vähimad nähtavusnurgad peavad olema püsttasapinnas

ja teistel sõidukitel --

(joonis 9); 5) kõigi sõidukite piduritulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas peavad olema vastavuses joonisega 29;

Joonis 29. Piduritule nähtavusnurgad rõhttasapinnas 6) 1999. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7/02 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC nõuetele vastav, sõiduki pikiteljel paiknev, S3 kategooria lisapidurituli. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel teepinnast ja mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigutada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda paigutada ühte lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), võib paigutada sõiduki tagaosale kaks lisapidurituld nii, et nad paikneksid sümmeetriliselt sõiduki pikiteljele ja võimalikult selle läheduses. Lisapiduritule paigutamine teiste kategooriate sõidukitele, v.a M1 kategooria, on soovitatav; 7) piduritulede värvus on punane; 8) vähim piduritule valgustugevus ühereþiimsetel (S1 kategooria) tuledel on 40 cd ja suurim -- 140 cd. Kahereþiimsetel (S2 kategooria) pidurituledel on lubatud valgustugevus: päeval -- >=130 ja ==30 ja =Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC. Tulede värvus määratakse E või e sertifitseeritud eeskujuga võrdlemisel; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 7/02 või EMÜ direktiivide 76/758/EEC, 89/516/EEC, 97/30/EC ja E-reegli 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale, mootorrataste korral vastavalt E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 215. Numbrituli Nõue: 1) kõigil sõidukitel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt üks E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/75/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ja L kategooria sõidukil E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC nõuetele vastav valge numbrituli. 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peab numbrituli olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4/03 või EMÜ direktiivide 76/760/EEC, 97/31/EC nõuetele; 2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt nii, et registreerimismärk on pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt; 3) numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav 25 m kauguselt ja 1,0 kuni 2,2 m kõrguselt teepinnast 15o ulatuses mõlemale poole sõiduki keskteljest (vt kood 221); 4) numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindiga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 4/03 või EMÜ direktiivide 76/760/EEC, 97/31/EC ja E-reegli 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale, mootorrataste korral vastavalt E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tule värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 216. Tagumised udutuled Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peab olema taga üks või kaks E-reeglile nr 38/00 või EMÜ direktiividele 77/538/EEC, 89/518/EEC vastavat tuld, mille paigutus peab vastama E-reeglile nr 48/01 või EMÜ direktiividele 76/756/EEC, 91/663/EEC; 2) tagumiste udutulede kaugus lähimast piduritulest peab olema vähemalt 100 mm (mõõde «100 min.» on esitatud joonisel 30 ühe võimaluse näitena). Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljest vasakul, vastavuses joonisega 30;

Joonis 30. Tagumiste udutulede asukohad 3) tagumiste udutulede värvus on punane; 4) valgustugevus laterna optilisel teljel ja kuni 10o sellest vasakule ja paremale ning 5o üles- ja allapoole ei tohi olla väiksem kui 75 cd. Üheski suunas, kust tuli on nähtav, ei tohi selle valgustugevus ületada 300 cd-t; 5) tagumiste udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm2; 6) tagumised udutuled võivad lülituda koos eesmiste lähi-, kaug- ja udutuledega; 7) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult

või

tähisega udulaternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral -- «B»). Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või EMÜ direktiivide 77/538/EEC, 89/518/EEC ja E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 217. Tagurdustuled Nõue: 1) kui tagurdustuled (tähis «AR») on paigaldatud, peavad need toimima; 2) 1994. a või hiljem valmistatud autol ja selle haagisel olema taga üks või kaks E-reegli nr 23/00 või EMÜ direktiivide 77/539/EEC, 97/32/EC nõuete kohast tagurdustuld. Tagurdustuled peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC järgi; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm; 4) tulede nähtavusnurgad peavad olema

. Kahe tagurdustule laterna korral peavad nurgad

(joonis 9); 5) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel; 6) tagurdustulede värvus on valge. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või EMÜ direktiivide 77/539/EEC, 97/32/EC ja E-reeglile 48/00 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 218. Suunatuled Nõue: 1) suunatuled peavad olema autole ja haagisele paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt ning vastama E-reegli nr 6/01 või EMÜ direktiivide 76/759/EEC, 89/277/EEC nõuetele (joonised 31, 32 ja 33); 2) mõõdet 600 mm (joonised 31 ja 33) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (joonised 31, 32 ja 33); 3) esisuunatule laterna (tähised «1», «1a», «1b», «3», «4») valgusava ja lähitule või udulaterna valgusava servade vahe peab olema: · 1. kategooria laternad >= 40 mm; · 1a. kategooria laternad 20...40 mm; · 1b. kategooria laternad =· 3. ja 4. kategooria laternad -- ei limiteerita.

Joonis 31. Esisuunatulede asukohad 3. kategooria laternate kasutamise korral on sõiduki kõik suunatulelaternad sellest kategooriast. 4. kategooria suunatulelaternate korral on sellest kategooriast ka külgmised suunatulelaternad, kuid tagumised suunatulelaternad peavad olema siis 2a. või 2b. kategooriast; 4) külgmiste suuna- (tähised «3», «4», «5» ja «6») ja seisutulede asukohad on toodud joonisel 32;

Joonis 32. Külgmiste suuna- ja seisutulede asukohad 5) tagasuunatulede (tähised «2a», «2b» või «3») asukohad on toodud joonisel 33. 5. ja 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate korral peavad sõiduki esisuunatulelaternad kuuluma kategooriasse «1», «1a» või «1b» ning tagasuunatulelaternad kategooriasse «2a» või «2b»;

Joonis 33. Tagasuunatulede asukohad 6) kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane; 7) esisuunatuli peab asetsema lähi- või udutule laterna valgusava servast väljapoole vähemalt 40 mm. Sellest lähemale on lubatud asetada suunatuld juhul, kui selle valgustugevus on suurem kui 400 cd. Suunatule vähim valgustugevus peab olema 50 cd ja suurim 860 cd. Kahe ja rohkema lambiga suunatulepaneeli korral võib kogu valgustugevus olla 1200 cd. Kahereþiimsete suunatulede valgustugevus peab olema: päeval: 175...700 cd, suunatulepaneelis: =<980 cd; öösel: 40...120 cd, suunatulepaneelis: =<168 cd; 8) suunatulede nähtavusnurgad püsttasapinnas peavad olema

(joonis 9) ja vähimad lubatud nähtavusnurgad rõhttasapinnas sissepoole ja väljapoole peavad olema vastavuses joonisega 34. Nurk 5o on suurim lubatav surnud tsooni nurk. Küljesuunatule laterna suurim lubatud kaugus sõiduki esigabariidist on 1,8 m. Seda suurust on lubatud pikendada kuni 2,5 m, kui sõiduki ehitus ei võimalda suunatule paigutamist muul viisil (joonis 34);

Joonis 34. Suunatulede nähtavusnurgad 9) L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC nõuetele ja paigutus järgmistele nõuetele: · suurim kõrgus teepinnast -- 1200 mm; · vähim kõrgus teepinnast -- 350 mm; · esisuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim kaugus -- 300 mm; · peavad asetsema väljaspool põhilaterna/-laternate väliskülgede püstpuutepindasid; · suunalaterna valgusava ja lähima põhilaterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; · tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus -- 240 mm; · tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm; 10) L kategooria sõiduki suunatulede nähtavusnurgad püsttasapinnas üles ja alla peavad olema 15o. Nähtavusnurgad rõhttasapinnas peavad olema vastavuses joonisega 35;

Joonis 35. L kategooria sõiduki suunatulede nähtavusnurgad rõhttasapinnas 11) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 12) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 6/01 või EMÜ direktiivide 76/759/EEC, 89/277/EEC, E-reegli 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ja E-reegli 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõue: 1) peavad olema EMÜ direktiivide 78/316/EEC, 93/29/EEC, 93/91/EEC, 94/53/EC ja valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) sõidukil peavad olema vähemalt: -- suunatulede märgulamp, -- kaugtulede märgulamp; 3) täiendavalt eeltoodud punktide 1 ja 2 nõuetele peavad olema: · õhkpidurite korral -- pidurikontuuride õhusurve märgulambid; · ABS pidurite korral -- süsteemi toimimise märgulambid; · diiselmootoriga autodel -- õhufiltri mustumise märgulamp või signalisaator, kui see on valmistaja poolt ette nähtud; · ottomootoriga autodel -- õhuklapi suletud oleku märgulamp, kui see on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongil (v.a O1 kategooria haagisega autorongil) peab olema vedukautol LE kohane üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede nähtavus taha Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli). Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni 2,2 m (joonis 36);

Joonis 36. Tulede nähtavus auto ees ja taga. 1 -- sõiduk, 2 -- sõidusuund, 3 --&n bsp;sõiduki pikitelg Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel autol ja selle haagisel vastavalt E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/29/EC metoodikale ja L kategooria sõidukil ja selle haagisel E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Kood 222. Helkurid Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõiduki helkurid peavad vastama E-reegli nr 3/02 või EMÜ direktiivide 76/757/EEC, 97/29/EC nõuetele ja olema paigutatud E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohaselt. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel -- punane, paigaldus peab vastama joonisele 37;

Joonis 37. Eesmiste ja tagumiste helkurite asukohad 3) üle 6 m pikkustel sõidukitel peavad olema külgedel 3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm. Vähemalt üks helkur peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui mõõdet 1500 mm pole võimalik kere ehituse omapära tõttu järgida, võib kõrgust suurendada kuni 2100 mm. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on sõidukile paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane ja paigaldus vastavuses joonisega 38;

Joonis 38. Külgmiste helkurite asukohad 4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi Ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses joonisega 39;

Joonis 39. Haagise tagumised kolmnurksed helkurid. 150 mm == A/5, C =3, O3 ja O4 kategooria sõidukitele paigutatud E-reegli nr 104/00 kohased triiphelkurid, nagu see on näidatud joonistel 39a, 39b, 39c, 39d, 39e, või kontuurhelkurid, nagu see on näidatud joonistel 39f, 39g, 39h ja 39i;

Joonis 39a. Triiphelkuri paigutuse näidis furgoonpoolhaagisautorongile

Joonis 39b. Osandatud triiphelkuri paigutuse näidis täis- ja kesktelghaagisautorongile

Joonis 39c. Triiphelkuri paigutuse näidis poolhaagisautorongile

Joonis 39d. Osandatud triiphelkuri paigutuse näidis N3 kategooria autole

Joonis 39e. Triiphelkuri paigutuse näidis N3 kategooria pikaveose autole

Joonis 39f. Osandatud kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidis N3 kategooria täis- ja kesktelgautorongile

Joonis 39g. Kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidis furgoonpoolhaagisautorongile

Joonis 39h. Kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidis poolhaagisautorongile

Joonis 39i. Osandatud kontuurhelkuri ja kirjete paigutuse näidis N3 kategooria autole 8) helkuri triibu laius peab olema 50+10--0 mm. Triibu vähim pikkus peab olema selline, kuhu mahub ära vähemalt üks tüübikinnituse märgis; 9) triibu värvus on kollane või valge nagu on toodud selle CIE värvuskoordinaatide ja peegeldusteguri väärtused E-reegli nr 104/00 lisades 6 ja 7; 10) triiphelkuri vähim kõrgus teepinnast peab olema 250 mm ja suurim kõrgus 1500 mm. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik paigutada triipu kõrgusele 1500 mm, on lubatud selle paigutamine 2100 mm kõrgusele. Triibu katkestuskoha pikkus peab olema lühem kui 50% lühima osatriibu pikkusest; 11) kontuurhelkur peab jälgima ja tähistama võimalikult täpselt sõiduki külje ja tagaosa piirdeid. Kontuurhelkuri katkestuskoht peab olema lühem kui 50% lühima osatriibu pikkus. Kontuurhelkuri alumise osa vähim kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm ja suurim kõrgus -- 1500 mm; 12) helkurmärgiseid ja -kirjeid võib paigutada ainult sõiduki külgedele. Helkurmärgised ja -kirjed ei tohi rikkuda või mõnel muul viisil vähendada kontuurhelkuri või valgussignalisatsiooni nähtavust ja nende märguannete arusaadavust; 13) helkurmärgised ja -kirjed peavad vastama järgmistele nõuetele: 1. numbrite või tähtede koguarv peab olema väiksem kui 15; 2. numbrite või tähtede kõrgus peab olema vahemikus 300--1000 mm; 3. numbrite või tähtede koguhelkurpind ei tohi olla suurem kui 2,0 m2; 4. pikki kirjeid, nagu aadressid, telefoni numbrid jne ei tohi kasutada. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 3/02 või EMÜ direktiivide 76/757/EEC, 97/29/EC, E-reeglile 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC ja E-reegli 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EEC metoodikale. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis; 3) triip- ja kontuurhelkureid ning helkurmärgiseid ja kirjeid vastavalt E-reegli nr 104/00 metoodikale. Kood 223. Ohutuled Nõue: 1) E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/756/EEC, 91/663/EEC, 97/28/EC kohased ohutuled on kohustuslikud kõigile 1994. a või hiljem valmistatud autodele ja autorongidele. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus, nähtavusnurgad ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 224. Gaaslahenduslampidega põhilaternad Nõue: 1) gaaslahenduslampide valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt, nendel laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti ja kaugtulelt lähitulele ümberlüliva seadme rikke korral peab see seade kindlustama lähitule sisselülituse. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 2) vasakpoolse liikluse asendist parempoolsele ümberlülitusmehhanismiga laternate korral peab see mehhanism välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitamise võimaluse; 3) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: 1) TÜ -- esitulede kontrollseadmega või ekraaniga; 2) TK ja TJV -- E-reegli nr 90/00 metoodika kohaselt. Grupp 3. ROOL Kood 301. Üldnõuded roolile Nõue: 1) auto rool peab asuma vasakul poolel. Posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad või teetöödel kasutatavad autod võivad olla ka parempoolse rooliga. Erandina võivad olla parempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega kaasa toodud, päritud ja Eesti tolliameti oksjonilt ostetud autod; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79/01 või EMÜ direktiividele 70/311/EEC ja 92/62/EEC; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M1 ja N1 kategooria sõidukitel on lubatud kasutada vedelik- ja elektrilise ajamiga rooli abiseadet ASE; 6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga rooliajam on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC ja 92/62/EEC metoodikale. Kood 302. Rooliratas Nõue: 1) peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («general steering control») peab omama E-reeglile nr 12/03 või EMÜ direktiividele 74/297/EEC ja 91/662/EEC vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rool sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või EMÜ direktiivide 74/297/EEC ja 91/662/EEC metoodikale. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 12/03 või EMÜ direktiivide 74/297/EEC ja 91/662/EEC nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või EMÜ direktiivide 74/297/EEC ja 91/662/EEC metoodikale. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: 1) roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtrataste pööramiseks vajalik jõud sõidukiga sõitmisel 12 m raadiusega ringil (või pööramiseks kuni piirikuni, kui pöörderaadius on väiksem) ja sõidukiirusel 10 km/h ei tohi olla suurem: · M1 kategooria sõiduautol ja M2 kategooria bussil 15 daN; · M3 kategooria bussil, N1 ja N3 kategooria veoautol ning kahe ja enama juhtteljega veoautol20 daN; · N2 kategooria veoautol 25 daN; 3) juhtrataste pööramise aeg punktis 2 toodud asendisse ei tohi ületada 4 s; 4) autorongiga peab 25 m raadiusega ringi sõidukatse sooritatama E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC ja 92/62/EEC metoodika kohaselt, esimene kord kiirusel 5 km/h ja teistkordsel läbimisel kiirusega 25 km/h. Autorong peab sõidukatsel täitma kõiki E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC ja 92/62/EEC nõudeid. Sirgel rõhtsal teeosal kiirusega 80 km/h või valmistaja poolt lubatud suurima kiirusega sõitva autorongi haagis ei tohi kalduda oluliselt kõrvale sirgjoonelisest liikumisest ja põhjustada oma liikumisega tuntavat vibratsiooni ja tõukeid. Kontrollimine: 1) TÜ -- punktide 1 ja 2 nõudeid kontrollitakse vaatluse, vasara ja dünamomeetriga; 2) TK ja TJV katsetustel punktides 2, 3 ja 4 esitatud nõudeid kontrollitakse vastavalt E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC ja 92/62/EEC metoodikale. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel pöördenurga mõõdikuga. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue: peab olema: M1 ja N1 kategooria autol: =o; M2, M3, N2 ja N3 kategooria autol: =o. Märkus. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, kui need on eeltoodud nõudes, siis peab vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: TÜ -- nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõllide laagrid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja kinnikiilumiseta. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue: peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõue: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile või mitte ületama koodis 304 toodud suurust; 6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida; 9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, manomeetri ja dünamomeetriga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivide 70/311/EEC, 92/62/EEC metoodikale. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud valmistaja või andmete puudumisel ei tohi olla suuremad: · M1 kategooria sõiduautol ja N1 kategooria veoautol ning nende haagistel kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral -- 5,0 mm; · bussil ja veoautol ning nende haagistel 17...20" nimiläbimõõduga velje korral -- 7,0 mm; · veoautol ja bussil ning nende haagistel üle 20" nimiläbimõõduga velje korral -- 9,0 mm. Ratta lõtku A (joonis 40) mõõdetakse rehvi mustri servalt.

Joonis 40. Ratta lõtku mõõtmine Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt kinnitatud. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist; 2) ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: Peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtraud ei tohi olla kitsam kui 550 mm ja laiem kui 1000 mm; 3) juhtraua painutuste raadiused ei tohi olla väiksemad kui 30 mm; 4) juhtraua käepidemed ei tohi ulatuda juhiistme pinnast kõrgemale kui 550 mm ja olla rõhttasapinna suhtes alla pööratud rohkem kui 45o; 5) juhtimisseadmete märgistus ja selleks kasutatavad sümbolid peavad vastama E-reeglile nr 60/00; 6) peab omama E-reeglile nr 60/00 vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on juhtraud sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama juhtraua kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja ðablooniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 60/00 metoodikale. Kood 315. Roolikann Nõue: L kategooria sõiduki roolikannu laagrites lõtk ei tohi ületada valmistaja poolt ettenähtud lõtku. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4. PIDURISEADE Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõue: 1) 1997. a või hiljem valmistatud seade peab vastama E-reeglile nr 13/09 või EMÜ direktiividele 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC ning valmistaja juhendile, ei tohi olla muudetud selle ehitust ja kasutatud valmistaja poolt selleks mitte ettenähtud osi või sõlmi; 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) sõidupiduriga pidurdamise tõhusus ei tohi olla sõltuv kiirusest, koormusest ja teeoludest; 4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid; 5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405); 6) seisupidur peab olema otsese mehhaanilise toimega sõiduki ratastele; 7) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt; 8) kõikide 1994. a või hiljem valmistatud sõidukite pidurid peavad vastama E-reeglile nr 13/07 või EMÜ direktiividele 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 10) sõidu- ja rikkepiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/07 ja EMÜ direktiivi 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimub juhul, kui selleks tekib vajadus, mida võib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmete vajadus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 402. Üldnõuded autode (M ja N kategooria sõidukid) piduritele Nõue: 1) peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet; 2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist; 3) sõidupidur peab toimima kõigile ratastele; 4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30% tõhususega. Sõiduautodel (M1 kategooria), M2 kategooria bussidel ja N1 ning N2 kategooria veoautodel lubatakse pidurite tõhususe vähenemist kuni 25%-ni; 5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel; 6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) sõidu- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1997. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris; 9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ettenähtud tõhususega; 10) 1997. a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästimärgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav; 11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel; 12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust; 13) 1990. a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil juhitakse haagise pidureid; 14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: · vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid; · kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid; · kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad või pihkavad, peab vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist; 15) 1997. a või hiljem valmistatud üle 12 t täismassiga bussil, 16 t täismassiga ja suuremal vedukautol ning 1999. a või hiljem valmistatud vedukautol, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis, peavad olema mitteblokeeruvad (ABS) pidurid. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimub juhul, kui selleks tekib vajadus, mida võib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmete vajadus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 403. Üldnõuded haagise (O kategooria sõiduki) piduritele Nõue: 1) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 2) O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetav) pidurid, poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 3) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud; 4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele; 5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt; 6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, millel peab tiisel olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 9) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest; 10) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma tööreþiimi; 11) O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30% pidurdustõhususe säilimise; 12) 1990. a või hiljem valmistatud O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline (vt koodi 402 p 13); 13) O2, O3 ja O4 kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 punktis 14 esitatud nõuetele; 14) 1997. a või hiljem valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõpetamist. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja piduristendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC metoodikale; 3) aeglustuse ja pidurdusteekonna mõõtmisega kontrollimine toimub juhul, kui selleks tekib vajadus, mida võib põhjustada sõiduki ehitus või täiendavate andmete vajalikkus sõiduki pidurdamise kohta katsesõidul. Kood 404. Üldnõuded mootorratta (L kategooria sõiduki) piduritele Nõue: 1) kahe ja kolmerattalistel ning nendega võrdsustatud neljarattalistel sõidukitel mootori töömahuga 50 cm3 ja vähem ning lubatud kiirusega 40 km/h ja vähem (L1 ja L2 kategooria) ning soolomootorratastel mootori töömahuga üle 50 cm3 ja lubatud sõidukiirusega üle 40 km/h (L3 kategooria) peab olema kaks eraldi pidurit: üks peab toimima põhiliselt esirattale/ratastele, teine tagarattale/ratastele; 2) külghaagisega mootorratastel (L4 kategooria) peavad olema eelmises punktis soolomootorratastele nõutud pidurid. Kui need pidurid rahuldavad nõutavat pidurdustõhusust, siis ei nõuta haagiserattale pidureid; 3) sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalisel ja nendega võrdsustatud neljarattalisel mootorrattal (L5 kategooria) peavad olema kaks eraldi pidurisüsteemi, mis toimivad kõigile ratastele. Ühe telje rattal või ratastel peab olema seisupidur. Ühte telge pidurdav seade peab toimima sõltumatult samale teljele toimivast teisest piduriseadmest; 4) vähemalt üks piduriseade peab toimima otse rattaga ühendatud pidurdavale pinnale; 5) pidurite kulumine peab olema kompenseeritav käsi- või automaatreguleerimisega; 6) kõigi 1994. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78/02 nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja proovisõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või EMÜ direktiivi 93/14/EEC metoodikale. Kood 405. Ratta pidurdusjõud sõidupiduriga pidurdamisel Nõue: 1) M1 ja N1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused (joonis 41), kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

tagatelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

kus: T' on esitelje ratta pidurdusjõud [kN]; T" on tagatelje ratta pidurdusjõud [kN]; N' -- esitelje ratta koormus [tonnides]; N" -- tagatelje ratta koormus [tonnides]. Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud N1 kategooria sõidukil vastavalt: 0,63 ja 0,28.

Joonis 41. M1 ja N1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõu sõltuvus koormusest M1 ja N1 kategooria autode rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 50%. Enne 1998. aastat registreeritud N1 kategooria sõidukil -- väiksem kui 45%. Mõõtmisel peab olema tagatud nõutud hõõrdetegur; 2) N2 ja N3 kategooria autode ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem joonise 42 graafikus esitatud väärtusest, kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

auto ning haagise teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukil vastavalt: 0,53 ja 0,28.

Joonis 42. N2 ja N3 kategooria autode ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Auto rataste pidurdusjõudude summa suhe auto täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 45%. Enne 1988. aastat registreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukitel väiksem kui 43%; 3) koormata O2 ja õhkpiduriga O3 ning O4 kategooria haagise ratta pidurdusjõud [kN], kui haagist ühendavas õhujuhtme ühendusotsakus on rõhk vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm2), peab olema võrdne või suurem kui joonise 43 graafikus esitatud väärtused, kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

üheteljelise haagise rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud O2, O3 ja O4 kategooria haagistel vastavalt: 0,50, 0,26 ja 0,40.

Joonis 43. Õhkpiduriga O3 ja O4 kategooria haagise ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusse (poolhaagisel -- rataste pidurdusjõudude summa suhe tema täismassist põhjustatud teljekoormuste summasse) ei tohi olla väiksem kui 43%. Enne 1998. aastat registreeritud O2, O3 ja O4 kategooria haagistel väiksem kui 40%; 4) M2 ja M3 kategooria bussi, takso ning meditsiinilise kiirabi auto ratta pidurdusjõud [kN], kui rõhk on esitelje pidurikambrites vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm2) ja tagatelje pidurikambrites 0,30 MPa (3,0 kgf/cm2), peab olema võrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused (joonis 44), kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

teiste telgede rehvide hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. *) Enne 1. jaanuari 1991. a tüübikinnituse saanud või ilma ABS piduriteta M2 ja M3 kategooria bussidel vastavalt 0,63 ja 0,28.

Joonis 44. M2 ja M3 kategooria bussi ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe bussi täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 50%. Enne 1. jaanuari 1991. a tüübikinnituse saanud või ilma ABS piduriteta M2 ja M3 kategooria bussidel väiksem kui 48%; 5) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi TK ja TJV katsetustel olla suuremad kui: -- 13%, kui pidurdusjõud on =10 ja =20 kN; 6) TÜ-l ei tohi pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel olla suuremad kui 25%; 7) käesoleva grupi koodis 405 toodud ratta pidurdusjõud, koodis 408 toodud pidurdusteekonnad ja koodis 409 toodud aeglustus peavad olema saavutatud, kui piduripedaalile vajutamise jõud ei ületa: -- M1 kategooria sõidukil -- 490 N, -- M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil -- 687 N. Kontrollimine: 1) TÜ -- piduri kontrollstendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC, L kategooria sõidukid proovipidurdamisega vastavalt koodile 411; 2) TK ja TJV katsetustel kõik sõidukid vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 406. Ratta pidurdusjõud rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel Nõue: 1) M1, M2 ja M3 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus (joonis 45) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegur teepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt

Märkus. *) seisupiduriga pidurdamisel 16%. Vedukauto seisupiduri pidurdusjõu ja autorongi täismassi suhe ei tohi olla väiksem kui 12%.

Joonis 45. M1, M2 ja M3 kategooria sõidukite, taksode ja meditsiinilise kiirabi auto ratta hõõrdejõu sõltuvus ratta koormusest rikkepiduriga pidurdamisel 2) N1, N2 ja N3 kategooria sõidukite ja nende haagiste ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus (joonis 46) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegur teepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt

haagistel

Märkus. *) käsipidur vt käesoleva koodi nõude 1 märkust.

Joonis 46. N1, N2 ja N3 kategooria sõidukite ratta pidurdusjõud rikkepiduriga pidurdamisel 3) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 25%. Kontrollimine: 1) TÜ -- piduri kontrollstendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 407. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud Nõue: 1) M ja N1 kategooria sõidukil ei tohi ületada 400 N; 2) N2 ja N3 kategooria sõidukil ei tohi ületada 600 N. Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel dünamomeetriga. Kood 408. Pidurdusteekond Nõue: pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiiruselt 40 km/h ei tohi ületada: 1. M1 kategooria sõiduauto ja N1 kategooria veoauto ning samade autode korral, kui need veavad O1 kategooria haagist: · sõidupiduriga pidurdamisel 14,7 (13,2) m; · seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (22,4) m; 2. M2 ja M3 kategooria buss ning liigendbuss: · sõidupiduriga pidurdamisel 18,3 (17,2) m; · seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 3. N2 ja N3 kategooria veoauto: · sõidupiduriga pidurdamisel 19,9 (16,4) m; · seisupiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 4. Autorong: · sõidupiduriga pidurdamisel peab pidurdusteekond vastama selle kategooria vedukauto või bussi, mis veab haagist, pidurdusteekonna pikkusele (vt punktid 2 ja 3); · seisupiduriga pidurdamisel 37,5 (26,5) m. Märkused: 1. Koormata auto pidurdusteekond on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole. 2. Katse ei loe, kui juht peab pidurdamise ajal sõiduki liikumisteekonda korrigeerima. Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel katserajal, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 409. Aeglustus Nõue: kuival kõvakattega teel pidurdamisel kiiruselt 30 km/h peab aeglustus olema vähemalt: · M1 ja N1kategooria sõiduki ning sama sõiduki korral, kui see veab O1 kategooria haagist: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 5,8 (6,7) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s2; · M2 ja M3 kategooria buss ning liigendbuss: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 5 (5,5) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s2; · N2 ja N3 kategooria veoauto: -- sõidupiduriga pidurdamisel: 4,0 (5,0) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s2; · Autorong: -- sõidupiduriga pidurdamisel: sama kui seda vedaval vedukil; -- seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s2. Märkus. Koormata auto aeglustus on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole. Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel katserajal, aeglustusmõõdiku (desseleromeetri) ja vaatlusega. Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue: seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi -- 12% kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel vaatlusega. Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine Nõue: 1) käsipiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 200 N; 2) jalgpiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 400 N; 3) üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem ning aeglustus väiksem kui: · L1 kategooria mopeedil ja L2 kategooria 3- või 4-rattalisel sümmeetrilise rataste asetusega sõidukil -- 8,2 m ja 4,2 m/s2; · L2 kategooria 3- või 4-rattalisel asümmeetrilise rataste asetusega sõidukil -- 9,0 m ja 3,9 m/s2; · L3 kategooria soolomootorrattal -- 7,0 m ja 5 m/s2; · L4 kategooria külghaagisega mootorrattal -- 7,5 m ja 4,6 m/s2; · L5 kategooria 3- ja 4-rattalistel sõidukitel: -- sõidupiduriga pidurdamisel -- 7,5 m ja 4,6 m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel -- 18 m ja 1,9 m/s2. Kontrollimine: mõõdulindi või aeglustusmõõdikuga ja seisupidurit kaldteel vaatlusega. Kood 412. Mootorpidur Nõue: 1) klapp peab avanema ja sulguma takistusteta; 2) sõiduki aeglustus pidurdamisel peab olema vähemalt 0,6 m/s2; 3) süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad olema valmistaja juhendi kohased, toimima ja ei tohi pihkuda. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, seebivee ja katsesõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 413. Aeglusti Nõue: peab toimima ja tagama sõiduki aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s2. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja katsesõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 414. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab toimima; 2) haagise piduriseadme rakendumise lävimisjõud K peab olema: K = 0,02...0,04 P, kus: K -- lävimisjõud (N); P -- haagise kaal (arvutuses 10×G, kus G on haagise täismass kg-s). Kontrollimine: vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 415. Piduri hoob, pedaal ja tross Nõue: peab liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 416. Pidurivõimendi/peasilinder Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 417. Ratta töösilinder Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 418. Piduritorustik Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda; 2) ei tohi olla sügavate korrosioonikahjustustega; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 419. Kompressor Nõue: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes peab käivitamisest autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 420. Õhukuivati või märgõhupaak Nõue: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohane õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb kondensaat ja õli enne õhu õhusüsteemi sisenemist; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 421. Külmumistõrjuk Nõue: 1) peab toimima ja olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab olema täidetud töövedelikuga; 3) ei tohi lekkida ega pihkuda. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 422. Kaitseklapp Nõue: 1) peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja manomeetriga. Kood 423. Rõhuregulaator Nõue: 1) peab hoidma nimirõhku; 2) peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 424. Jalgpidurikraan Nõue: 1) peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 425. Seisupidurikraan Nõue: 1) peab olema pööratud toimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud ja tagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 426. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõue: 1) peab olema vedukautol haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 427. Ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimise klapp Nõue: 1) peab olema vedukautol, mis veab ühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 428. «Palm» tüüpi ühendusotsakud (ISO 1728) Nõue: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto ühendusvooliku otsakud peavad olema ISO 1728 nõuete kohased. Toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto pidurite toite- ja juhttorul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda torud. Lubatud on kasutada Soome Standardiseerimisliidu standardi SFS 3745 nõuetele vastavaid paarisvoolikutega ühendusotsakuid. Siseriiklikus kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemis pidurisüsteemiga vedukitel ja haagistel on lubatud nn «F» ja «Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 429. Haagise õhujaotur Nõue: 1) peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustiku katkemisel. Peab rakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühejuhtmesüsteemis veduki ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis -- näiteks, kui ühendusvoolik katkeb; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 430. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade Nõue: peab toimima valmistaja juhendis ettenähtud täpsuse piiris. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 431. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud Nõue: 1) ei tohi pihkuda; 2) vooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja murenenud kohti; 3) voolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (joonised 47 ja 48); 4) pidurivoolikute otsakud peavad olema ISO 1728 nõuete kohased ja need peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus: · pidurivoolikute juhtharu peab asetsema sõiduki sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna; · toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljest paremal sõidusuunas vaadatuna; 5) täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal, vastavalt joonisele 47;

Joonis 47. Ühendusvoolikute asend 6) sadulveduki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Voolikud peavad asetsema vastavalt joonisele 48;

Joonis 48. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil 7) pidurivoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt: · toiteharu -- punane; · juhtharu -- kollane. Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad ainult sõidukile: · mis teostab rahvusvahelist vedu; · mis on valmistatud 1997. a või hiljem. Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja joonlauaga. Kood 432. Pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõue: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi klapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu; 2) ei tohi pihkuda, peab toimima. Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 433. Blokeerumatu pidur (ABS) Nõue: 1) peavad toimima vastavalt E-reeglile 13/09 või EMÜ direktiividele 71/820/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC, 91/422/EEC ja valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, täiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3; 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema; 5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukautol, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator. Kontrollimine: 1) TÜ -- katsesõidu ja piduristendiga vastavalt EMÜ direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel -- vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/820/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Kood 434. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 435. Kondensaadikraan Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega. Kood 436. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 437. Vedruakud ja rattapiduri kambrid Nõue: 1) peavad toimima, ei tohi pihkuda; 2) hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine: joonlaua, seebivee ja vaatlusega. Kood 438. Pidurisüsteemi koostu porikaitse Nõue: peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 439. Piduritrummel ja -ketas Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohased; 2) ei tohi olla pragusid ja peab olema kinnitatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, vasara ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel lahtivõtmise ja mõõtmisega. Kood 440. Piduriklotsi kate Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendis ettenähtud materjalist; 2) ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, kui seda on võimalik teha ratast ära võtmata; 2) TK ja TJV katsetustel lahtivõtmise ja mõõtmisega. Kood 441. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema ISO 3583:1984 nõuetele vastav rõhuandur. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 442. Elektripidurisüsteemiga haagis Nõue: 1) haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A; 3) pidurite juhtimisseadmel peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib seadme korrasolekut. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV vastavalt E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/820/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC metoodikale. Grupp 5. RATTAD (REHVID JA VELJED) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Nõue: 1) sõidukil peab kasutama valmistaja poolt ettenähtud ja EÜ direktiivile 92/23/EEC või E-reeglitele nr 30/02 või ISO 4001-1 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), nr 54/00 või ISO 4209-1 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) ja nr 64/00 (ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurattad) või USA standardile FMVSS nr 109 vastavaid rehve. ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas punktis mitteettenähtud rehvide või velgede kasutamiseks; 2) mootorratastel ja nende haagistel peab kasutama valmistaja poolt ettenähtud ja E-reegli nr 75/00 või ISO 5751 (rehvid: 5751-1 ja veljed: 5751-2 ning -3), ISO 6054 (motorollerite rehvid: 6054-1 ja veljed: 6054-2) ning ISO 5995 (mopeedi rehvid: 5995-1 ja veljed 5995-2) või USA standardi «DOT» nõuetele vastavaid rehve ja velgi; 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: -- sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; -- teises riigis registreeritud sõidukil; -- paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; -- autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel; -- autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis; 4) sõidukil ja selle haagisel ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) ei ole lubatud kasutada rehve, mille valmistamise ajast on möödunud rohkem kui 10 aastat. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt sellele sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. aastani. Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisega punktides 1 ja 2 toodud normdokumentidega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõue: 1) ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõue: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt EMÜ direktiivile 89/459/EEC vähemalt: · L kategooria sõidukil >=1,0 mm; · M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil >=1,6 mm; · haagisel vastavalt seda vedava vedukauto/mootorratta mustrisügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 49 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;

Joonis 49. Rehvide piirkulumise määramine 3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga vastavalt EMÜ direktiivile 89/459/EEC. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi ületada üheski suunas: · M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust; · ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust. Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine vastavalt ETRTO, STRO (The Scandinavian Tire & Rim Organization), EEC direktiividele, ECE reeglitele, USA DOT (Department of Transportation) ja UTQG (Uniform Tire Quality Grading) nõuetele Nõue: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama tabelis 4 toodule. Tabel 4 Jrk nr Tähistus

või

tähistusega rehvil Ühel rehviküljel Mõlemal rehvi küljel DOT tähistusega rehvil Ühel rehviküljel Mõlemal rehvi küljel 1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah + jah + 2. Rehvi tähistus jah + jah + 3. Kiiruskategooria (tabel 5) jah + ei 4. Mustri tüüp Näiteks «M+S» jah + ei 5. Koormusindeks (tabel 6) jah + ei 6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» ei jah + 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» ei jah + 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES : 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES : 2 RAYON» ei jah + 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» jah + jah + 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei jah + 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» jah + jah + 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks «REINFORCED» jah + ei 13. Tüübikinnituse tähis

+ DOT + 14. Valmistamisaja tähis jah + jah + 15. Eriomadused ei + Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui võrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass -- 160 km/h ja «C» klass -- 137 km/h) UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei kehti talverehvidele Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: · «Kvaliteetrehvid» -- neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; · «DA» -- «DEFECTIVE APPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; «Max 30 km/h» -- neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M1, N1 ja O1 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30/02 või EMÜ direktiivi 92/23/EEC kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 185/70 R 14 89 T Tubeless M+S 253

,

või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk või nimetus; · 185 -- profiili laius mm; · 70 -- profiili kõrgus on 70% tema laiusest; · R -- või sõna «RADIAL» -- radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, võib jätta märgistamata, B -- või sõnad «BIAS BELTED» -- diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv; · 14 -- velje läbimõõt tollides; · 89 -- koormusindeks (tabel 6), sellele näitele vastab kandevõime 580 kg; · T -- kiiruskategooria (tabel 5), sellele näitele vastab lubatud suurim sõidukiirus 190 km/h; · TUBELESS -- lohvita rehv, REINFORCED -- tugevdatud, REGUMMERED -- taastatud; · M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; · 253 -- valmistamise aeg -- koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (93) jooksval kümnendil; ·

,

või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised. M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54/00 või EMÜ direktiivi 92/23/EEC kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J

TUBELESS 257 90 PSI

,

või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk; · 250 -- profiili laius mm; · 70 -- profiili kõrgus on 70% tema laiusest; · R või sõna «RADIAL» -- radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus -- märgistus ei ole kohustuslik; · 20 -- velje läbimõõt tollides või 508 mm-s (E-reegel nr 54/00); · 149 -- üksiku rehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 3250 kg, 145 -- paarisrehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 2900 kg (tabel 6); · J -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 100 km/h (tabel 5); · L -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus 120 km/h, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2757 kg, mis vastab koormusindeksile 143; · TUBELESS -- lohvita rehv, REGUMMERED -- taastatud, REGROOVABLE -- süvendatava mustriga; · 257 -- valmistamise aeg: 25. nädalal 1987. a; · 90 PSI -- koormusele ja kiirusele vastupidamise katsel peab rehvi siserõhk olema vähemalt 90 PSI, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2); ·

,

või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised; 3) mootorrataste (L kategooria) ja nende haagiste rehvid peavad olema märgistatud E-reegli nr 75/00 kohaselt: Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M - S 250

,

või USA rehvidel «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk; · 100 -- profiili laius mm; · 80 -- profiili kõrgus on 80% tema laiusest; · 18 -- velje läbimõõt tollides e 457 mm; · 53 -- koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6); · S -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h (tabel 5); · TUBELESS -- lohvita rehv; · M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas, MST -- universaalne -- on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, B -- diagonaalne vöötatud rehv, R -- radiaalne koordiniitide paigutus, REINFORCED -- tugevdatud; · 250 -- valmistamise aeg: 25. nädalal 1990. a; ·

,

või USA rehvidel «DOT»-tüübikinnituse tähised. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõue: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30/02, 54/00 ja 75/00), kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ettenähtule ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Tabel 5 km/h Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s A B A B A B A B 30 106 66 300 102 850 138 2360 31 109 67 307 103 875 139 2430 32 112 68 315 104 900 140 2500 33 115 69 325 105 925 141 2575 34 118 70 335 106 950 142 2650 35 121 71 345 107 975 143 2725 36 125 72 355 108 1000 144 2800 37 128 73 365 109 1030 145 2900 38 132 74 375 110 1060 146 3000 39 136 75 387 111 1090 147 3075 40 140 76 400 112 1120 148 3150 41 145 77 412 113 1150 149 3250 42 150 78 425 114 1180 150 3350 43 155 79 437 115 1215 151 3450 44 160 80 450 116 1250 152 3550 45 165 81 462 117 1285 153 3650 46 170 82 475 118 1320 154 3750 47 175 83 487 119 1360 155 3850 48 180 84 500 120 1400 156 4000 49 185 85 515 121 1450 157 4125 50 190 86 530 122 1500 158 4250 51 195 87 545 123 1550 159 4375 52 200 88 560 124 1600 160 4500 53 206 89 580 125 1650 161 4625 54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800 62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180 64 280 100 800 136 2240 65 290 101 825 137 2300 2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (joonis 50);

Joonis 50. Mustri tüübid (näited): a ja c -- maanteemuster, b ja d -- talvemuster (tähistus «M+S», «M.S.» või «M&S»), e -- maastikumuster 4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja ja märgib selle vastavalt eeltoodud näidisele koos oma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja; 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada M2, M3 ja N3 kategooria sõiduki esiteljel/rattal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 507. Üldnõuded veljele Nõue: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud mõõtudega ja ISO 4000-2 (sõiduautod ja nende haagised), ISO 4209-2 (veoautod, bussid ja nende haagised), ISO 5751-2 ja 5751-3 (mootorrattad ja nende haagised), ISO 6054-2 (motorollerid ja nende haagised), ISO 5995-2 (mopeedid) ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise ARK; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: · 5o kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; · 15o kaldega süvapöiaga veljel -- radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm, b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm; · lamepöiaga veljel kõikides suundades: ±5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: · rehvi nimimõõtmed; · valmistaja nimi või kaubamärk; · valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); · valmistamise järjenumber või kood. Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: · tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub; · valmistaja nimi või kaubamärk; · valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 14 x 4J, kus: 14 -- velje läbimõõt tollides, x -- süvapöidvelg, J -- välisserva kõrgus G (joonis 51), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm, A -- velje laius, D -- velje läbimõõt;

Joonis 51. 5o kaldega süvapöiaga velg 6) 15o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 x 5,25, kus: 17,5 -- velje läbimõõt «D» tollides, x -- süvapöidvelg, 5,25 -- velje laius «A» tollides. Kõikide 15o kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (joonis 52);

Joonis 52. 15o kaldega süvapöidvelg 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 -- 6,25, kus: 17,5 -- velje läbimõõt tollides, -- -- lamepöidvelg, 6,25 -- velje laius tollides. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesoleva koodi nõuete punktis 1 loetletud normdokumentide metoodikale. Kood 508. Velgede kinnitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: TÜ -- vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõue: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõigil ratastel. Kui O2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: · rehvis, mille velje läbimõõt on =· rehvis, mille velje läbimõõt on =· sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" -- 130; · ülejäänud rehvidel -- 150; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui: · M1 ja O1 kategooria sõidukil -- torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; · N1 ja O2 kategooria sõidukil -- torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; · M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil -- torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse nõudeid 1, 2, 3 ja 4 vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel -- vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. Grupp 6. VEERMIK JA KERE Kood 601. Üldnõuded kerele Nõue: 1) M1 ja N1 kategooria autode kered, millel juhiiste asub tagapool sõiduki esisilda, peavad tingimusel, et otsasõit toimub koormamata autole eest kiirusega 48,3 km/h, vastama järgmistele nõuetele: · külguksed ei tohi avaneda löögi tagajärjel; · sõitjate evakueerimiseks peab olema võimalik avada ilma tööriistadeta uksi (v.a kõva katuseta autod); · esiistmete kohalt ei tohi katuse ja põranda vaheline kõrgus väheneda rohkem kui 10%; · armatuurlaua vertikaalse puutepinna ja mannekeeni puusaliigendi punkti (puusaliigendi telje punkt) asukohta esiistmel läbiva vertikaalpinna kaugus ei tohi jääda väiksemaks kui 450 mm; 2) M1 ja N1 kategooria autode kered peavad, tingimusel, et otsasõit toimub koormamata autole tagant, kiirusega 35...38 km/h, vastama järgmistele nõuetele: · külguksed ei tohi avaneda löögi tagajärjel; · sõitjate evakueerimiseks peab olema võimalik uksi avada ilma tööriistadeta (v.a ilma kõva katuseta autod); 3) N2 ja N3 kategooria veoautode kabiini tugevus peab pärast järgnevate jõudude toimet: · 1500 kg massiga pendli lööki; · katusele mõjuva koormusega, mis on võrdne täismassiga auto esitelje/telgede koormusega, kuid mitte üle 10 tonni; · kabiini tagaseinale mõjuv jõud, mille põhjustab mass, mis võrdub 200 kg-ga iga kandevõime tonni kohta; · vastama järgmistele nõuetele: · iga istme ja kabiini tarindite vahe peab olema piisav, et sinna mahuks keskmist kasvu mannekeen; · vaatamata kabiini vigastustele ja deformatsioonidele, peab kabiin jääma raamile kinnitatuks; · ükski uks ei tohi avaneda; 4) veose vedamisel peavad sõitjad olema kaitstud vaheseinaga vms, et vähendada ohtu liiklusõnnetuse korral. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugi, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ettenähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein või kere esisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus veokasti põrandast peab olema 1,6 m. Kinnitusvahendid, vaheseinad ja kabiinitagune tugisein peavad taluma jõudu, mida põhjustab veos, millele mõjub kiirendus: · sõidusuunas -- 14 m/s2; · külgedele ja taha -- 7 m/s2; · üles -- 10 m/s2; Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: · sadulvedukilt, kui selle haakes on tugiseinaga poolhaagis; · paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; · erivedu teostavalt sõidukilt, mida ei tohi kasutada ilma eriloata; 5) 1994. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria autode kere tugevus peab eest otsasõidul vastama E-reeglile nr 33/00; tagant otsasõidu korral E-reegli nr 32/02 nõuetele; N1, N2 ja N3 kategooria veoautode kabiinide tugevus peab vastama E-reegli nr 29/01 nõuetele. M2 ja M3 kategooria busside kerede tugevus peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele; 6) kiirestiriknevate kaupade veo refriþeraator ja termostaatilised furgoonid, mis on valmistatud 1997. a või hiljem, peavad vastama ATP kokkuleppe nõuetele; 7) kõikidel mootorsõidukitel peab olema EMÜ direktiivide 77/389/EEC ja 96/64/EC kohane pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit. M1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema eespool kirjeldatud pukseerimisseade ka kere tagaosas; 8) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele; 9) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõiduajal kogu juhi vaatevälja ulatuses (vt käesolevate nõuete koodi 607). Tuuleklaasi soojendi jõudlusest peab piisama, et sulatada jää ja kuivatada tuuleklaasi juhipoolne pind 80% ulatuses 20 minuti möödudes pärast auto käivitamist, kui auto välispinna temperatuur enne käivitamist oli --18±3 oC; 10) Kõigil M1 kategooria sõidukitel peab olema sõitjateruumi küttesüsteem, mis täidaks käesoleva koodi punktis 9 esitatud nõudeid. Sõiduki mootori jääksoojust sõitjateruumi kütteks kasutav küttesüsteem peab vastama järgmistele nõuetele: · heitgaasi soojust või mootori jahutusõhu soojust kasutav küttesüsteem ei tohi põhjustada sõitjateruumi sisustuse või sõitjate süttimist. See nõue on rahuldatud, kui sõitjateruumi ühegi osa temperatuur ei tõuse üle 80 oC. Sõitjateruumi siseneva õhu temperatuur ei tohi ületada rohkem kui 110 oC välisõhu temperatuuri. Heitgaasi sisaldus kütteõhus ei tohi ületada selle sisaldust sõidukit ümbritsevas õhus; · soojusvahetiga küttesüsteem peab rahuldama kõiki eeltoodud nõudeid. Soojusvaheti peab olema tihe ja selle heitgaasi või saastatud õhuga kokkupuutuvad pinnad peavad taluma vähemalt 2-baarist ülerõhku; · legeerimata terasest heitgaasi soojust kasutava soojusvaheti seinte paksus peab olema vähemalt 2 mm, teistest materjalidest valmistatud soojusvahetid peavad tagama eeltooduga samaväärse tööea. Emailitud seintega (email peab olema mullideta, poorideta ja tihe) soojusvaheti seinapaksus peab olema vähemalt 1 mm; · heitgaasi soojust kasutaval soojusvahetil peab olema kergelt ligipääsetav, vähemalt 30 mm pikkune, korrosiooni kahjustusi kontrollida võimaldav ala; · mootori jahutusõhku sõitjateruumi kütteks kasutaval küttesüsteemil ei tohi kütteks kasutatav õhk läbida küünalde asukohti silindripeas, väljalaskekollektori ühenduskohti jms, kus on võimalik heitgaaside pihkumine ja sellega kütteõhu saastamine. Kütteks kasutataval õhul peab olema vähemalt kahekordne kaitse silindripea ja mootoriploki liitekohast lähtuva võimaliku pihkumise puhuks; · mootori jahutusvedeliku soojust sõitjateruumi kütteks kasutav küttesüsteem peab olema tihe, ei tohi lekkida ja peab olema kaitstud korrosiooni eest. Märkus. Nõuded M2 ja M3 kategooria busside keredele on esitatud grupis 9. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt: · nõuete kontrollimisel võidakse piirduda valmistaja/maaletooja sellekohase dokumentaalse kinnitusega või kui valmistaja ei suuda seda, siis viiakse läbi katsetused või kontrollitakse arvutustega vastavalt E-reeglites nr 29/01, 32/02, 33/00 või grupis 9 esitatud metoodikale; · käesoleva koodi nõuete punktis 6 esitatud sõidukite kontrollimine toimub vastavalt ATP kokkuleppe metoodikale; · käesoleva koodi nõuete punktis 9 esitatud vaatevälja kontrollitakse vastavalt EMÜ direktiividele 77/649/EEC ja 90/630/EEC; · käesoleva koodi nõuete punktis 9 esitatud tuuleklaasi soojendi kontrollitakse vastavalt EMÜ direktiivile 78/317/EEC; · käesoleva koodi nõuete punktis 10 esitatud sõitjateruumi küttesüsteemi kontrollitakse vastavalt EMÜ direktiivile 78/548/EEC. Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduauto kere peab rahuldama E-reegli nr 26/02 või EMÜ direktiivide 74/483/EEC ja 79/488/EEC ning veoauto kabiin E-reegli nr 61 või EMÜ direktiivi 92/114/EEC nõudeid. Bussi kere peab rahuldama grupis 9 esitatud nõudeid; 2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid, pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (joonis 53);

Joonis 53. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kerepinnal olevast takistusest 3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasipööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm; 4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel -- 30 mm. Veoauto uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3; 5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olema uputatud; 6) terasplekist servad, nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele; 7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm; 8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm; 9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm; 10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad; 11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm; 12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN (1134 kgf); 15) 1994. a või hiljem valmistatud sõiduautode peavad ukselukud vastama E-reeglile nr 11 või EMÜ direktiivile 70/387/EEC. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetel vastavalt E-reegli nr 11/02 või EMÜ direktiivi 70/387/EEC, E-reegli 26/02 või EMÜ direktiivide 74/483/EEC ja 79/488/EEC ja E-reegli 61/00 või EMÜ direktiivi 92/114/EEC metoodikale. Kood 603. Esi- ja tagakaitseraud Nõue: 1) peab olema valmistaja nõuete kohane, kinnitatud ja korras; 2) M1 kategooria sõidukil peab vastama E-reegli nr 42/00 ja ISO 2958 (A) nõuetele. Esi- ja tagakaitseraua alumine serv peab asuma teepinnast mitte kõrgemal kui 445 mm ja taluma sõiduki pikiteljesuunalist põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 4 km/h või põiki põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 2,5 km/h kuni 60±5o nurga all vastu tõket. Pärast põrget ei tohi esineda vigastusi või jääkdeformatsiooni; 3) pärast ülaltoodud punktis 2 nimetatud põrkeid peavad funktsioneerima: · valgustus ja signalisatsioon; · kapott, uksed ja pagasiruumi luuk; · mootor, vedrustus, rooliseade ja pidurid; · rehvidel ja velgedel ei tohi olla vigastusi; · toitesüsteem ei tohi lekkida; · heitgaaside süsteemis ei tohi olla vigastusi. Märkus. M3 kategooria sõiduki eesmine allasõidutõke (esikaitseraud on allasõidutõkke osa) -- vt koodi 901, N3 kategooria sõiduki eesmine allasõidutõke -- vt koodi 615. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 42/00 ja ISO 2958 (A) metoodikale. Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid Nõue: olemasolu korral peab olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad Nõue: 1) peavad olema terved ja kinnitatud; 2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt valmistaja juhendile ja käesolevatele nõuetele. Kood 607. Klaasid Nõue: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Eeltoodud klaaside katmiseks on keelatud kasutada kilet. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema koodi 103 nõuetele vastavad tahavaatepeeglid; 2) peavad olema E või e sertifitseeritud; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»; 4) katmiseks on keelatud kasutada valgustpeegeldavaid materjale. Kontrollimine: 1) TÜ -- valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või EMÜ direktiivi 92/22/EEC metoodikale. Kood 608. Klaasipuhasti Nõue: 1) peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal -- 10 edasi-tagasikäiku minutis. Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis; 2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis; 3) 1990. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad vastama EÜ direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/EC nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja sekundimõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EÜ direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/EC metoodikale. Kood 609. Aknapesurid Nõue: 1) peavad toimima; 2) 1990. a või hiljem valmistatud pesuvedelikupaagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks; 3) 1997. a või hiljem valmistatud sõidukil peab aknapesur vastama EÜ direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/EC nõuetele; 4) M2 ja M3 kategooria bussidel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit; 5) pesuvedeliku paagi ehitus peab võimaldama lihtsat ja kiiret vedeliku taseme kontrollimist. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt EÜ direktiivide 78/318/EEC ja 94/68/EC metoodikale. Kood 610. Laternapuhasti Nõue: 1) kui on olemas, siis peab autol olema pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema ühe liitri võrra suurem; 2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehhaaniliselt: · üle 20% lähitule laterna valgusavast; · üle 10% lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast. 1997. a või hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reegli nr 45 kohast laternapuhastit. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 45/01 metoodikale. Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21/02 või EMÜ direktiivide 74/60/EEC ja 78/632/EEC nõuetele; 2) armatuurlaua kõigi jäikade osade ümardusraadiused peavad olema >=19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel; 3) N1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa) olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga, mis talub jõudu, mille põhjustab kauba massile antud kiirendus: · sõidusuunas 14 m/s2; · külgsuunas 7 m/s2; · taha ja üles 10 m/s2; 4) pedaalide asend peab vastama E-reeglile nr 35/00 (joonis 54);

A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7

B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8 Joonis 54. Pedaalide asendid Tabel 7 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54A Suurim Vähim E 100 50 F -- 50 G -- 50 H -- 130 J -- 160 Tabel 8 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54B Suurim Vähim E 100 50 H -- 130 J -- 120 5) sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reegli nr 11/02 või EMÜ direktiivi 70/387/EEC, E-reegli 17/04 või EMÜ direktiivide 74/408/EEC, 96/37/EC, E-reegli 21/01 või EMÜ direktiivide 74/60/EEC, 78/632/EEC, E-reeglite 29/01, 35/00, 36/03, 52/01 ja ISO 3795 metoodika kohaselt. Kood 612. Istme kinnitus, reguleeritavus ja tugevus Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima; 2) kõik istme või selle leeni reguleeritavad asendid peavad olema automaatselt blokeeruvad. Istme reguleerimise seadmete käepidemed peavad asuma käepäraselt. Istme seljatugi ei tohi 373 N m (37,3 kgf m) suuruse jõumomendi toimel ümber paikneda rohkem kui 102 mm, mõõdetuna peatoe kõrgusel; 3) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki istmete kinnitus peab vastama E-reeglile nr 17/04 või EMÜ direktiividele 74/408/EEC ja 96/37/EC. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vasaraga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/04 või EMÜ direktiivide 74/408/EEC ja 96/37/EC metoodikale. Kood 613. Istme leen ja peatugi Nõue: 1) M1 kategooria sõidukil peab olema istme leenile kinnitatav või sellega kokkuehitatud peatugi. Leeni vähim kõrgus koos peatoega peab olema 800 mm. Eeltoodud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni; 2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, v.a juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1; 3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär Ø 165 mm (joonis 55) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga;

Joonis 55. Peatoe kontrollimine 4) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki istme leen ja peatoed peavad vastama E-reeglile nr 17/04 või EMÜ direktiividele 74/408/EEC ja 96/37/EC; 5) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil (v.a M1 kategooria) peab peatugi vastama E-reegli nr 25/04 või EMÜ direktiivi 78/932/EEC nõuetele ja käesoleva koodi nõuetes 1, 2 ja 3 toodule. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel E-reeglite nr 17/04 või EMÜ direktiivide 74/408/EEC ja 96/37/EC ja E-reegli 25/04 või EMÜ direktiivi 78/932/EEC metoodika kohaselt. Kood 614. Korrosioon ja välimus Nõue: 1) praod ja murded peavad olema remonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 3) eritalituse sõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti Vabariigi keeleseaduse nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 615. Eesmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil 1999. a või hiljem valmistatud N2 ja N3 kategooria veoautodel peavad olema E-reegli nr 93/00 kohased eesmised allasõidutõkked. Nõue ei kehti maastikuautodele (G kategooria) ja sihtotstarbelistele autodele, kui nende kasutamine muutub allasõidutõkete tõttu võimatuks; 2) tõke ei tohi asuda kõrgemal kui 400 mm teepinnast; 3) tõkke profiili laius b (joonis 56) ei tohi olla N2 kategooria autodel väiksem kui 100 mm ja N3 kategooria autodel väiksem 120 mm.

Joonis 56. Tõkke profiili laius Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaid servi, servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 4) kui tõkke ehitus võimaldab muuta tema asendit auto ees, siis peab selle sõiduasend olema blokeeritav ning vaheasenditesse ja sõiduasendisse tagasi paigutamiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem kui 400 N (40 kgf); 5) tõkke välispind peab olema sile, v.a rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm tõkke pinnast väljaulatuvad kinnituspoltide ümarpead; 6) tõke peab olema asetatud nii, et selle kaugus auto esiotsa kõige eesmisest punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm. Kui tõke asub auto eesmises asendis, siis 160 kN (16 000 kgf) jõu toimel ei tohi ta nihkuda esitelje poole rohkem kui 400 mm (joonis 58); 7) tõkke asukoht autol peab vastama pealtvaates joonisel 57 kujutatule;

Joonis 57. Eesmine allasõidutõke. Vaade ülalt 8) tõkke asukoht külgvaates peab vastama joonisel 58 kujutatule;

Joonis 58. Eesmine allasõidutõke. Vaade küljelt. Lubatud deformatsioonid. b -- tõkke profiili laius. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 93/00 metoodikale. Kood 616. Külgmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil 1997. a või hiljem valmistatud N2 ja N3 kategooria autodel ning O3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema siin esitatud või E-reegli nr 73/00 või EMÜ direktiivide 89/297/EEC ja 96/27/EC nõuete kohased külgmised allasõidutõkked. Kõigil 1989.--1997. a valmistatud, üle 3500 kg täismassiga N2 ja N3 kategooria autodel ning O3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagiselt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 100 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: · N2 autol ja O3 haagisel -- 50 mm; · N3 autol ja O4 haagisel -- 100 mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel: · kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; · ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 59, 60 ja 61;

Joonis 59. Külgmise allasõidutõkke asukoht autol

Joonis 60. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel

Joonis 61. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja ðablooniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 73/00 või EMÜ direktiivide 89/297/EEC ja 96/27/EC metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutustega. Kood 617. Tagumine allasõidutõke Nõue: 1) N2 ja N3 kategooria autodel ning O3 ja O4 kategooria haagistel peab olema siin esitatud või E-reegli nr 58/01 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC, 81/333/EEC ja 97/19/EC kohane tagumine allasõidutõke; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: · kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; · ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; · kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvi välisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm; · tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; · tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; · kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N; 3) 100 kN jõu toimel või 50% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem 100 kN-st, ei tohi tõkke profiili läbipaine ületada 400 mm tõkke kinnitustugede kohal ning 25 kN või 12,5% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kN) ei tohi läbipaine ületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mm kaugusel tugede vahel sõiduki pikitelje suunas; 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 400 mm. Tõket ei nõuta: · pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; · sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; · sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal autol ei ületa 550 mm. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 58/01 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC, 81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutuslikult. Kood 618. Esitelg. Õõtshoovad Nõue: 1) peab olema kinnitatud; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 619. Tagatelg. Õõtshoovad Nõue: 1) peab olema kinnitatud; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 620. Tugitelg. Hoovad. Tõstemehhanism Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja peab toimima; 2) ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid; 3) ei tohi lekkida ja pihkuda. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 621. Vedru Nõue: 1) ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja omal kohal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 622. Stabilisaator Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 623. Amortisaator Nõue: peab toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 624. Kere asendi regulaator Nõue: ei tohi pihkuda/lekkida, sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine: vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Kood 625. Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmed, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC nõuetele. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD -- Close-coupling device) peab vastama E-reeglile nr 102/00 nõuetele. CCD peab reguleerima automaatselt sadulveduki ja poolhaagise kerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel või teekalletel: rõhttasapinnas: ±90o püsttasapinnas: ±12o 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt, mis vastab E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC või ISO 337 nõuetele (joonis 62). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm ja vastama ISO 4086 nõuetele (joonis 63);

Joonis 62. Poolhaagise veopolt «Ø 50» mm

Joonis 63. Poolhaagise veopolt «Ø 90» mm 3) sadulveduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC nõuetele, v.a Ø 90 mm veopoldiga haakeseade; 4) veopoldi tugevusnõuded peavad vastama ISO 8716 (E) nõuetele;

Pikilõige

Pealtvaade Joonis 64. Haakeseade. Mõõtmed tabelis 9 Tabel 9 Mõõtmed mm A B C D E 51,0+0,4 = 52+2,0--1,0 73,5+1,0 >=88 Märkus. Joonisel 64 kujutatud haakeseadme ehitus on üks võimalikest variantidest; 5) Ø 50 mm ja Ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitus auto vaheraamile, montaaþiplaadile või raami kronsteinidele peab olema ISO 3842-84 nõuetele vastav. Sadulseadmel peab olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (joonis 65);

Joonis 65. Sadulseadme kinnitus vedukautole. 1 -- veopoldi põikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või 4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatud kuju; 6 -- poldi ava 6) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 66 ja järgmistele nõuetele: · koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm; · koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1150...1300 mm; · 1997. a või hiljem valmistatud poolhaagisautorongide ühendusmõõtmed peavad vastama ISO 1726-89 (E) nõuetele. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m.

Joonis 66. Poolhaagisautorongi ühendusmõõtmed d=2040 mm -- poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius; l3=100 mm -- poolhaagise kere alumise osa vähim kaugus veduki tagaosast; l4>=80 mm -- kaugus punkti x läbiva 6o kalde all oleva tasapinna ja raadiuse d vahel; x -- punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mm kõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel 6o kaldpinnaga auto pikiteljel; r3=2300 mm -- poolhaagise kere alaosa vähim pöörderaadius; =25o -- poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, mille ulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktis veduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha 2=7o; 1=6o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk ette, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 2=7o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 7) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 8) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm. Kontrollimine: 1) TÜ -- nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 55/00 või EMÜ direktiivile 94/20/EC ja ISO 337, -1726:89 (E), -3842:84 -8716 (E) metoodikale. Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonnise täismassiga mootorsõidukil peab olema Ø 50 mm veopoldiga püüduriga haakeseade ja see peab vastama E-reeglile nr 55/00 või EMÜ direktiivile 94/20/EC või ISO 1102. Lubatud on kasutada Ø 40 mm veopoldiga püüduriga ISO 8755 haakeseadmeid. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD -- Close-coupling device) peab vastama E-reegli nr 102/00 nõuetele. CCD peab reguleerima automaatselt vedukauto ja selle haagise kerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või sõiduki kerede erinevate kõrguste puhul: Täishaagis rõhttasapinnas: ±60o püsttasapinnas: ±20o tiisli telje nurk: ±15o Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 67, 68 ja 69;

Joonis 67. Vähimad haakeseadme pöördenurgad rõhttasapinnas. 90o -- tiisli pöördenurk sõiduki pikiteljest

Joonis 68. Vähimad haakeseadme pöördenurgad püsttasapinnas

Joonis 69. Haakeseadme vähim pöördenurk ümber sõiduki pikitelje 2) Veopoldi mõõtmed peavad olema: · liigendiga püüdurseadmes -- Ø 49+0,16 mm; · liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) -- Ø 48,7+0,16 mm; 3) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50+0,3 mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisele 70;

Joonis 70. Tiisli veorõnga mõõtmed 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm ja summaarne lõtk -- 2,6 mm. Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olema L=18 mm (joonis 71);

Joonis 71. Haakeseadme tünnvedrude paksus 5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad vastama ISO 3584 nõuetele (joonis 72 ja tabel 10);

Joonis 72. Haakeseadme ISO 3584 nõuetele vastavad kinnituspoltide avad Tabel 10 Mõõtmed millimeetrites Haagise arvutusliku massi kategooria Haagise arvutuslik mass tonnides A±0,5 B±0,5 C±0,2 D+1,0--0,5 Poldi mõõt 1 >3,5...15 120 55 15 75 M14 2 >15...24 140 80 17 85 M16 3 >24 160 100 21 95 M20 Haagise arvutuslik mass ISO/TR 4114 kohaselt: WM=1,33WR, kus: WM -- haagise arvutuslik mass, WR -- haagise täismass. Haakeseadme kinnitus veoauto raami piimtala külge peab vastama ISO 3584 nõuetele; 6) kuni 3,5 tonnise täismassiga haagise (O1 ja O2 kategooria) haakeseade peab olema ühendatav vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50--0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt -- 29--2 mm (joonis 73). Kuulpoldi kinnitus sõidukile on näidatud joonisel 73 lõigetel A--A ja B--B. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil;

Joonis 73. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed 7) haakeseade ja selle kinnitus peab vastama ISO 1103 või EMÜ direktiivi 94/20/EC nõuetele; 8) kõigi haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega; 9) O1 ja O2 kategooria haagiselamute tiislite tugevus peab vastama ISO 7641/1 nõuetele; 10) kui kuni 3,5-tonnise täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatakse ISO 3853 nõuetele vastavat äärikut, siis peavad selle mõõtmed olema joonise 74 kohased;

Joonis 74. Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu kinnitus autokere või hoidiku külge 11) haakeseadme kinnitus ja tugevus peab vastama ISO 3853 nõuetele; 12) polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited kvaliteetsed. Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC ja standardites ISO 1102, -1103, -3584, -3853, ISO/TR 4114, ISO -7641/1 ja -8755 esitatud metoodikale. Kood 627. Kesktelghaagisautorongi ühendusmõõtmed Nõue: 1) kesktelghaagisautorongi, mille haakeseadmed asuvad vedukauto raamist allpool ning raami tagapõiktalast eespool, ühendusmõõtmed peavad vastama standardi ISO 11407:1993 nõuetele. Nõue ei kehti erivedusid teostavatele autorongidele ja muudetava tiislipikkusega haagisele. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseadmed (CCD -- Close-couping device) peab vastama E-reeglile nr 102/00 nõuetele. CCD peab reguleerima automaatselt vedukauto ja selle haagise kerede vahet autorongi liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või sõiduki kerede erinevate kõrguste puhul: Kesktelikhaagis rõhttasapinnas: ±90o püsttasapinnas: ±10o tiisli telje nurk: ±15o Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal; 2) haakeseadme veopoldi kaugus vedukauto kere (kasti) tagaseinani, mõõde A, (joonis 75) peab olema vastav tabelis 11 esitatule.

Joonis 75. Haakeseadme asend Tabel 11 Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass (lubatud kaugus A) Mõõde A tolerantsiga --100 1400 1300--1400 1600 1500--1600 1900 1800--1900 Haakeseade peab tagama vedukauto ja haagise kerede kokkupuutumatuse kuni 6o tee pikikalde korral (joonis 75); 3) täismassiga koormatud autorongi haakeseadme vähim kõrgus teepinnast peab olema 425±25 mm (joonised 75 ja 77A); 4) haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes (joonis 76) Cmin arvutatakse

kus: W -- sõiduki laius mm-s (joonis 76); A -- veopoldi kaugus veduki tagaseinast (joonis 75); S -- vedukauto ja haagisekerede vaheline vähim vahe pöördel (joonised 76 ja 77A). Vähim vedukauto ja haagise kerede kaugus pöördel peab olema S=250 mm. Haagise tiisli vähim pikkus Cmin peab olema vastavalt konstruktsiooniklassile (tabel 12): Tabel 12 Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass Cmin 1400 2100 1600 2300 1900 2550

Joonis 76. Kesktelghaagise pööramine veopoldi suhtes 5) kesktelghaagise tiisli mõõtmed peavad vastama joonisele 77. Veosilmuse mõõtmed peavad vastama standardile ISO 1102 või E-reeglile nr 55/00 või EMÜ direktiivile 94/20/EC;

A. Kesktelghaagise tiisel

B. Kesktelghaagise tiisli esiosa Joonis 77. Kesktelghaagise tiisel 6) vedukauto haakeseade peab vastama standardi ISO 1102 või E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- mõõdulindi, joonlaua ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt standardite ISO 1102 ja 11407 ning E-reegli nr 55/00 või EMÜ direktiivi 94/20/EC metoodikale. Kood 628. Ühendusjuhtmed Nõue: 1) vedukautot ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemide puhul ISO 1724 «Tüüp 12 N» (normaalne) nõuetele vastavad ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul ISO 1185 «Tüüp 24 N» (normaalne) nõuetele vastavad. Pistikutüüp 12 N ja 24 N (joonis 78) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja pidurite juhtimise seadmete (kui need on sõiduki ehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga. Lisaseadmete ühendamiseks peab täiendavalt kasutama 6 ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel ISO 3732 nõuetele vastavaid pistikuid ja pistikupesi «Tüüp 12 S» (lisapistik) ning 24 V elektrisüsteemi korral ISO 3731 (E) nõuetele vastavaid pistikuid ja pistikupesi «Tüüp 24 S» (lisapistik);

Joonis 78. Tüüp 12 N ja tüüp 24 N pistik Joonis 79. Tüüp 12 S ja tüüp 24 S pistik 2) erinevat tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahel vahetatavad, nad erinevad mõõtmete poolest ja juhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmed peavad olema ühendatud vastavalt käesolevate nõuete tabelitele 13, 14, 15 ja 16: Tabel 13Tüüp 12 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1. kollane vasak suunatuli 2. sinine tagaudulatern 3. valge kere («mass») 4. roheline parem suunatuli 5. pruun parem taga- ja küljeääretuli ning numbrituli 6. punane pidurituli 7. must vasak taga- ja küljeääretuli ning numbrituli Tabel 14Tüüp 12 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1. kollane tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade 2. sinine vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3. valge kere («mass») 4. roheline lisatoide 5. pruun kereühenduse kontrolliks 6. punane võimsa tarviti toide 7. must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) Tabel 15Tüüp 24 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1. valge kere («mass») 2. must vasak ääre- ja numbrituli 3. kollane vasak suunatuli 4. punane pidurituli 5. roheline parem suunatuli 6. pruun parem külje- ja tagaääretuli 7. sinine haagise pidurite juhtimisseadme toide Tabel 16Tüüp 24 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1. valge kere («mass») 2. must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3. kollane tagurdustuli 4. punane toitevool 5. roheline kereühendusega anduri tagasivool 6. pruun lisatoide 7. sinine udutuli 3) M1 ja N1 kategooria sõiduki ja selle haagise 12 V pingele ettenähtud 13 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama ISO 11446:1993 nõuetele (joonis 80). Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitada selleks ettenähtud hoidikusse vältimaks pistiku vigastamist. Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17 esitatule

Joonis 80. ISO 11446 nõuetele vastav 13 jalaga pistik Tabel 17 13 jalaga pistik (ISO 11446) Pistiku jala nr Vooluring Juhtme ristlõige mm2 1 Vasak suunatuli 1,5 2 Tagaudulatern 1,5 3 Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile * 2,5 4 Parem suunatuli 1,5 5 Parem tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 6 Pidurituli 1,5 7 Vasak tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 8 Tagurdustuli 1,5 9 Aku vooluring (toitevool) 2,5 10 Süütelukust lülitatav vool 2,5 11 Kereühendus jala 10 vooluringile * 2,5 12 Vedukauto armatuurlaua signaallambi vooluring, mis signaliseerib haagise haakeseadme ühendatust (peab olema sillatud jalaga 3) 1,5 13 Kereühendus jala 9 vooluringile * 2,5 Märkused. * Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kaks kereühendust kolmest. ** Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 7; 4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mm ulatuses; 5) pistikupesade asukohad vedukauto taga peavad vastama ISO 4009 nõuetele; 6) tarbesõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud 15 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama ISO 12098 nõuetele -- vt joonis 80a.

Joonis 80a. ISO 12098 nõuetele vastav 15 jalaga pistik Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17a esitatule: Tabel 17a 15 jalaga pistik (ISO 12098) Pistiku jala nr Vooluring 1 Vasak suunatuli 2 Parem suunatuli 3 Tagaudulatern 4 Kereühendus 5 Vasak taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli 1) 6 Parem taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli 1) 7 Pidurituli 8 Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus 9 Toitevool (+24 V) 10 Piduriklotside kulumise andur 11 Vedruaku rõhuandur 12 Telje tõsteseade 13 Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele 14 Reserv 2) 15 Reserv 2) Märkused. 1) Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 6. 2) Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa; 7) Veduki ja selle haagise (v.a M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukid) blokeerumatu pidurisüsteemi elektriline ühendus peab toimuma ISO 7638:1985 nõuete kohase pistikuga -- vt joonis 80b;

Joonis 80b. ISO 7638:1985 kohane ABS pidurisüsteemi pistik Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17b esitatule: Tabel 17b ABS pidurisüsteemi pistik (ISO 7638:1985) Pistiku jala nr Vooluring Koormusvool A Juhtme vähim ristlõike pind mm2 1 Elektromagnetventiili «+» 30 1) 6 või 2×2,5 2 Protsessori «+» 2 1,5 3 Protsessori «--» 2 1,5 4 Elektromagnetventiili «--» 30 1) 6 või 2×2,5 5 Hoiatusseade 2 (24 V) 1,5 6 Reserv 2) 7 Reserv 2) Märkused. 1) Suurim lühiajaline vool. 2) Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa. Kontrollimine: vaatluse ja kontrollpistikuga. Kood 629. Poolhaagise reguleeritavad toed / tiisli toed Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 630. Täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 631. Varuratta kinnitus Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 632. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk, selle sulgur Nõue: 1) põhi ja luugid peavad olema terved ning sulgurid peavad toimima; 2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi sõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm; 3) koorma sidumiseks ettenähtud aasade/konksude vähim arv on kuus ja need peavad asetsema sümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm. Veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksud võivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast aasast/konksust. Esimene ja viimane aas/konks ei tohi olla kaugemal kui 250 mm esi- või tagaseinast; 4) furgoonisiseste aasade/konksude suurim samm on 600 mm ja suurim kõrgus furgooni põrandast on 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei kehti furgoonisisestele aasadele/konksudele. Furgooni ehitusest ja otstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade/konksude sammu; 5) aas/konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõiduki kandevõimest (tabel 18): Tabel 18 Sõiduki kandevõime (t) Põranda või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN) Furgooni seinale või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN) = 5 2,5 > 3,5 = 10 5,0 > 6,0 20 50 6) aasad/konksud peavad taluma purunemata vähemalt kahekordset tabelis 18 toodud lubatud koormust, kui kinnitile mõjuva jõu suuna erinevus on seina tasapinnast mitte suurem kui 30o; 7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 8) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule; 9) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 10) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse aasad/konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja joonlauga; 2) TK ja TJV katsetustel arvutusega. Kood 633. TIR kokkuleppele vastav tent/tendikaar/külgtulbad Nõue: 1) peavad olema kindlalt kinnitatud ja terved; 2) tent peab olema valmistatud presendist, plastikuga kaetud või kummeeritud riidest, mis on piisavalt tugev ja mitteveniv; 3) mitmest tükist valmistatud tendi tükkide servad peavad olema volditud üksteise vahele ja õmmeldud kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega vastavalt joonisele 81;

Joonis 81. Mitmest tükist kokkuõmmeldud tent 4) kui tendi osade erilise kuju tõttu ei ole võimalik tükkide ühendamine nõutud viisil, piisab kui voltida pealmise osa serv ja teha õmblus nagu näidatud joonisel 82 või 83. Üks õmblustest peab olema nähtav ainult seestpoolt ja selle õmbluse niidi värv peab selgelt erinema tendi enda materjali ja teises õmbluses kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga.

Joonis 82. Peale volditud tendiosa lõige, kui tendi erilise kuju tõttu ei ole võimalik tükkide ühendamine nõutud viisil (variant A)

Joonis 83. Peale volditud tendiosa lõige, kui tendi erilise kuju tõttu ei ole võimalik tükkide ühendamine nõutud viisil (variant B) 5) tendi parandused peavad olema tehtud vastavalt joonisele 84, servad peavad olema volditud üksteise vahele ja kokku õmmeldud kahe nähtava teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega, kusjuures seestpoolt nähtava õmbluse niidi värv peab olema erinev väljastpoolt nähtava õmbluse ja tendi enda värvist. Õmblused peavad olema tehtud masinaga;

Joonis 84. Tendi parandus Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 634. TIR kokkuleppele vastav tendi kinnitus Nõue: 1) peab olema kindlalt kinnitatud ja aasad, konksud ning rõngad terved; 2) tendi kinnitamiseks ettenähtud aasad/konksud peavad asetsema veokasti äärtel suurima sammuga 200 mm. Kahel pool veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksud võivad olla kuni 300 mm kaugusel tugipostil olevast aasast/konksust vastavalt joonisele 85;

Joonis 85. Koorma või tendi kinnitusaasade/konksude asukohad 3) liugrõngastega tendi kinnitusvarda kronsteinide vahekaugus ei tohi olla suurem kui 600 mm. Tendi kinnitusaasad või koorma sidumiskonksud peavad asuma veokasti külgluugi ülaservast vähemalt 250 mm madalamal (joonis 86). Tendi kinnitus plommitrossiga peab olema joonise 87 kohane;

Joonis 86. Liugrõngastega varda kinnituskohad

Joonis 87. Tendi kinnitus plommitrossiga 4) tendi luugiga lukustussüsteem on lubatav, kui sellel on vähemalt üks lukustusaas (joonis 88);

Joonis 88. Tendi kinnitus luugiga Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 635. Furgoonid Nõue: 1) Kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda; 2) ATP nõuetele vastavuse korral peab furgoonile olema kinnitatud silttõend: ATP APPROVED FOR TRANSPORT OF PERISHABLE FOODSTUFFS APPROVAL NUMBER: [ . . . . . . . . . . ]* EQUIPMENT NUMBER: [ . . . . . . . . . . ]* ATP MARK: [ . . . . . . . . . . ]* VALID UNTIL: [ . . . . . . . . . . ]* Silttõendile on märgitud kehtivusaeg. Kui kehtivusaeg on ületatud, peab silttõend olema eemaldatud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel ning korralisel ATP kokkuleppe kohasel järelevaatusel vastavalt ATP lepingu metoodikale. Kood 636. Vahetuskerede veokid Nõue: 1) trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede lukustusseade autole peab olema mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga (joonised 89, 90 ja 91), mida ei ole võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega. Lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõni muu väline jõud. Kinnitus peab olema kergesti käsitsetav ning vastu pidama jõule, mida põhjustab kere ja selle koorma mass, kui sellele mõjub kiirendus: · ette -- 14 m/s2; · külgedele ja taha -- 7 m/s2; · üles -- 10 m/s2; Sõiduki valmistaja/ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerele lisasildi nagu see on toodud käesoleva lisa koodis 101, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed: · kere pikkus, laius ja kõrgus; · kere tühimass ja kandevõime; · kinnituste ja tugede lubatud tugevused; 2) hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatud mehhaanilise lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek peab olema vaatlusega kergesti määratav; 3) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 4) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 5) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 6) süsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsak; 7) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või ta peab olema plommitav; 8) hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, mis ei ületaks 1,0 m/s;

Joonis 89. Trossiveoga vahetuskerede veoauto. Vahetuskered veetakse autole trossiga, mahalaadimine toimub seadme kallutamisega 9) vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m. Trossi pikkus ei tohi põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber juhuslike esemete või veoseadme; 10) veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad trosside liikumise ettenähtud suunas; 11) kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mis tasakaalustab trosside liikumist, vältimaks vahetuskere kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab veoseadme töö; 12) trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm;

Joonis 90. Kettveoga vahetuskerede veoauto. Kerede maha- ja pealelaadimine toimub veoketiga 13) kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nende katkepingest. Ketid ja trossid peavad olema kergesti kontrollitavad kogu ulatuses; 14) kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud kontrollitud tugevusomadustega trosse ja kette;

Joonis 91. Konksuga vahetuskerede veoauto. Vahetuskerede peale- ja mahalaadimine toimub konksu ja liigendraamiga 15) seisujalgadega vahetuskere kinnitus veoautole peab vastama ISO 1161 nõuetele (joonis 92);

Joonis 92. Seisujalgadega vahetuskere 16) 1997. a või hiljem valmistatud sõidukil peab olema vahetuskere esiseina vähim kõrgus kere põrandast 1,0 m; 17) vahetuskerega veoautol peab olema kabiinitagune tugisein ja see peab vastu pidama 1/3 koormaga vahetuskere massist tingitud jõule, kui see ei ületa 60 kN. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt erimetoodikale. Kood 637. Kallur ja kassettkallur Nõue: 1) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 2) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 3) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsak; 5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või see peab olema plommitav;

Joonis 93. Kassettkerega haagise tühjendamine 6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab olema valmistaja nõuete kohane; 7) veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada 10 kraadi/s; 8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunab õli tagasi paaki, kui veokast on tõusnud üles oma piirasendisse; 9) kalluri veokastil/kerel peab olema tugi või muu mehhaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti/kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatud kasti survele, s.t selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt (joonis 94); 10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldab ülestõstetud kastil/kerel minna üle piirasendi, peab selle vältimiseks olema kasti/kere ja auto raami vahele ühendatud tross vms; 11) kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kui kast/kere on üles tõstetud. Märgutule juures peab olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadav tähistus;

Joonis 94. Veokasti/kere tugi. 1 -- silt hoiatusega, et toestada tohib ainult koormata veokasti 12) üle 6 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti kallutamine olema tasakaalustatud; 13) üle 10 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti tahakallutamine olema julgestatud tugijalgadega; 14) kassettkere tõmbamisel vedukauto veokasti või sealt tagasi haagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s; 15) kassettkerega kallurauto kere esisein ja selle külge haagise kere kinnitamise seade peab taluma 1,4 korda suuremat jõudu, kui seda põhjustab täiskoormaga haagise kassettkere; 16) kassettkerega haagisel peab olema vähemalt üks käsipiduriga pidurdatav telg. Märkus. Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võib sellele olla asetatud autonoomne elektrivooluallikas tagatulede toiteks selleks ajaks kui haagis on autost lahti haagitud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel erimetoodika kohaselt. Kood 638. Poritiivad Nõue: 1) peavad olema valmistaja nõuete kohased ja kinnitatud; 2) poritiiva tagaosa peab ulatuma vähemalt rattatelje tasandini ja laius rattatelje tasandil olema vähemalt rehvi laius. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 639. Poripõlled (auto ja autorong täismassiga üle 3,5 tonni) Nõue: 1) N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema EMÜ direktiivide 78/549/EEC, 91/226/EEC ja 94/78/EC nõuetele vastavad poripõlled; 2) võib kasutada poripõllesid, kui need on laiemad kui tagarattad (paarisrattad) ja asuvad tagaratta pöörlemisteljest mitte kaugemal kui 1200 mm suunaga sõiduki kere tagaosa poole; 3) alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest; 4) kui tagatelgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on >=250 mm, peavad poripõlled paiknema ka nende rataste vahel. Kontrollimine: 1) vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt EMÜ direktiividele 78/549/EEC, 91/226/EEC ja 94/78/EC. Kood 640. Paakauto stabiilsus Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata autol ei tohi olla kõrgemal: hg=g -- raskuskeskme kõrgus; b -- tagarataste rehvide veereteede välisservade vaheline kaugus nagu see on näidatud joonisel 95.

Joonis 95. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 641. Mootorratta gondel/tuuleklaas/põlvekaitsed Nõue: 1) mootorratta tuuleklaasi ülaserv ei tohi olla ülalpool sõiduasendis istuva juhi silmade kõrgust. Kinnise kerega L5 kategooria sõidukil peavad olema klaasipuhastid, udu eemaldamise seadised (esiklaasi ventilatsioon, küte jms) ja klaasipesur; 2) peavad olema terved, töökorras ja kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 7. MOOTOR Kood 701. Üldnõuded Nõue: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved; 4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt -- bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt -- gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest; 7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ettenähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ettenähtust; 8) L kategooria sõiduki mootori võimsus ei või ületada 74 kW ja peab vastama EMÜ direktiivile 95/1/EC. Märkus. Käesoleva koodi nõuete punktides 4, 5 ja 7 toodud ümberehitusteks peab taotlema ARK kirjaliku loa ja peab olema läbi viidud sõiduki ekspertiis. ARK võtab ekspertiisi tulemuste alusel vastu otsuse sõiduki kasutuskõlblikkuse kohta teeliikluses. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel mõõduriistade jm vajalike seadmete kasutamisega. L kategooria sõiduki suurima kiiruse, mootori võimsuse ja pöördemomendi mõõtmine vastavalt EMÜ direktiivile 95/1/EC metoodikale. Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile Nõue: 1) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, nad peavad olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest; 2) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/01 ning M2 ja M3 kategooria sõidukitel lisaks vastavalt E-reeglite nr 52/01 ja 36/03 või EMÜ direktiivide 70/22/EEC, 79/490/EEC ja 97/17/EC metoodikale. Kood 703. Kütusepaak Nõue: 1) M1 kategooria sõiduki kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust. Plastikpaak peab vastama E-reegli nr 34/01 nõudele ja säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus --40±2 oC kuni +53±2 oC ja pidama vastu vähemalt 2 minutit lahtise leegi proovile. N1, N2, N3, M2 ja M3 kategooria sõidukite kütusepaagid peavad vastama EMÜ direktiividele 70/221/EEC, 79/490/EEC ja 97/17/EC; 2) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ettenähtud kohta ja tema poolt ettenähtud viisil; 3) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt; 9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm; 10) 800...1000 l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema kaks vähemalt 2 kg pulber- või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas, ämber ja matt tulekustutuseks; 11) autol või autorongil üle 1000 l mahutavusega paak/paagid on keelatud; 12) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere põhjale. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/01, M2 ja M3 kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 52/01 või 36/03 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC, 81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale. Kood 704. Veeldatud gaasi toiteseadmed Nõue: 1) 1999. a või hiljem valmistatud sõidukil peab mootori veeldatud gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest E-reegli nr 67/00 kohaselt sertifitseeritud seadmetest: · veeldatud gaasi paak; · paagi armatuur; · reduktor ja aurusti; · kaitseklapp; · voolikud; · tankimisotsaku väljaviik; 2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema: · ventileeritav tankimisblokk; · kütusetaseme näitur; · paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade; · kaitseklapp (rõhutasandaja); · magistraalklapp; · kiiruspiirikklapp või klappide blokk, mis sulgub, kui gaasi voolukiirus ületab piirväärtuse; · gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud silt järgmiste andmetega: · valmistaja kaubamärk; · paagi valmistamise järjenumber; · maht liitrites; · tähistus: «VEELDATUD GAAS» «LIQUEFIED PETROLEUM GASE» või (LPG) · töörõhk/kontrollrõhk (näiteks «2,5/3,0 MPa»); · märkus: «suurim täitmise aste 80%»; · ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks «83/09»); · ametliku tüübikinnitamise tähised

või

; · järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .; 4) veeldatud gaasi paagid peavad olema kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti juhendiga nr 26-21S-92 ning iga kahe aasta järel läbinud välise ja sisese ülevaatuse ning veesurveproovi; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi; 6) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, seebivee ja pintsliga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 67/00 metoodikale. Märkus. Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 705. Surugaasi toiteseadmed Nõue: 1) 1999. a või hiljem valmistatud sõidukil peab surugaasil töötava automootori toitesüsteem koosnema vähemalt järgmistest sertifitseeritud seadmetest: · gaasiballoonid; · kuluventiil/ventiilid; · gaasi kõrgrõhu manomeeter (on ühendatud otseselt balloonidega ja võimaldab kontrollida balloonide täitumisastet); · eelsoojendi; · gaasi kõrgrõhureduktor; · elektromagnetklapiga gaasifilter; · gaasi madalrõhureduktor; · gaasi madalrõhu manomeeter; · gaasiballoonide armatuur; 2) surugaasi armatuur peab koosnema: · ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil); · kaitseklapp (rõhutasandaja); · kiirusepiirikklapp või klappideblokk; · gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) surugaasi gaasiballoonile peab olema märgitud: · valmistaja kaubamärk; · ballooni valmistamise järjenumber; · ballooni mass kg-s (täpsusega ±0,2 kg); · töörõhk MPa-s / veesurveproovi rõhk MPa-s; · ballooni maht liitrites (täpsusega ±0,2 liitrit); · ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu; · järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .; 4) surugaasi paagid peavad vastama Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi nr 26-21S-92 nõuetele ning läbinud ülevaatuse ja veesurveproovi. Legeeritud terasest ja kompositsoonimaterjalist balloonide ülevaatus ja veesurveproov peab toimuma iga viie aasta järel, süsinikterasest balloonidele -- iga kolme aasta järel; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning esineda vigastusi; 6) voolikud peavad otsakute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, seebivee ja pintsliga (ülevaatusele esitatud auto gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni töörõhuni); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt gaasiseadmete valmistaja ekspluatatsiooni juhendile ja kinnitatud tehnilistele tingimustele. Kood 706. Üldnõuded väljalaskesüsteemile Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi, käesolevate nõuete ja E-reegli nr 59/00 ning EMÜ direktiivide 70/157/EEC ja 96/20/EC kohane; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) heitgaaside toru peab olema suunatud sõiduki taha ja toruots pööratud vasakule sõiduki küljele (vaadatuna sõiduki sõidusuunas). Kui toru ots on pööratud üle 45o vasakule, peab selle ots olema pööratud ka rõhttasandist vähemalt 45o teepinna poole; 4) N2 ja N3 kategooria veoautodel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 5) peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid; 6) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reeglile nr 59/00 või EMÜ direktiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC nõuetele; 7) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel; 8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad; 9) sõiduki müratase ei tohi ulatuda rohkem kui 3 dB(A) selle sõiduki tüübile E-reegli nr 51 kohasel tüübikinnitamisel mõõdetud mürataset; 10) sõiduki seisumüra ei tohi ületada selle sõiduki tüübile E-reegli nr 51 kohasel tüübikinnitamisel mõõdetud mürataset; 11) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile; 12) väljalaskekollektori ühendusäärikust kuni esimese summutini jäävas torustiku osas ei tohi heitgaaside vasturõhk ületada rohkem kui 25% seda vasturõhku, mida tekitas sõiduki valmistaja poolt paigaldatud summuti selles torustiku osas juhul, kui mootor töötas mõõtmise ajal täisvõimsusel. Kontrollimine: 1) TÜ -- müramõõturi, mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 59/00 või EMÜ direktiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC metoodikale. Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, -andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E-reegli nr 103/00 ja 83/03 nõuetele ja EMÜ direktiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC nõuetele; 3) vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E sertifitseeritud ja valmistaja peab märkima neile oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel; 4) sõiduki müratase ei tohi ületada selle sõiduki tüübile E-reegli nr 51 kohasel tüübikinnitamisel mõõdetud mürataset; 5) vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele konverterile; 6) peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust; 7) väljalaskekollektori ühendusäärikust kuni esimese summutini jääva torustiku osas ei tohi heitgaaside vasturõhk ületada rohkem kui 25% seda vasturõhku, mida tekitas sõiduki valmistaja poolt paigaldatud summuti selles torustiku osas juhul, kui mootor töötas mõõtmise ajal täisvõimsusel; 8) vahetuskatalüütiline konverter peab rahuldama E-reegli nr 51/02, nr 59/00 ja nr 83/03 nõudeid. Kontrollimine: 1) TÜ -- 4-komponendilise gaasianalüsaatori, müramõõturi, mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 103/00, nr 83/03, nr 59/00 ja nr 51/02 või müratase: EMÜ direktiivide 70/157/EEC, 84/424/EEC, 92/97/EEC ja 96/20/EC ja saasteainete sisaldus heitgaasides: EMÜ direktiivide 70/220/EEC, 93/53/EEC ja 96/69/EC metoodikale. Kood 708. Katalüsaatorita või -andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 709. -anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- spektrograaf tüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 710. Diiselmootori heitgaasi suitsusus Nõue: heitgaaside suitsusus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega, vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 711. Müra Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ -- müramõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kood 712. Raadiohäirete summutid Nõue: 1) sõidukil peavad olema E-reegli nr 10/01 või EMÜ direktiivide 72/245/EEC, 75/322/EEC ja 95/54/EC kohased raadiohäirete summutid; 2) töösooja mitmesilindrilise mootori töötamisel pööretel 1500 min--1 ning ühesilindrilise mootori töötamisel -- 2500 min--1 ja suurematel pööretel ei tohi väljapinge ületada 120 µV/m; 3) tüübikinnitamisel ja toodangu järelevalve katsetustel ei tohi väljapinge ületada tabelis 19 toodud väärtusi. Mõõtmise skeem joonisel 96; 4) mõõteantenn peab võimaldama mõõta nii vertikaal- kui ka horisontaalpolarisatsioonis sagedust 0,15--250 MHz, magneetilist komponenti ka sagedustel 0,15--30 MHz. Mõõtur peab vastama 1. klassi nõuetele ja töötama sagedusalas 0,15--250 MHz. Läbilaskeriba laius peab sagedustel 0,15--30 MHz olema 9 kHz ja sagedustel 30--250 MHz -- 120 kHz. Tabel 19 Sagedusriba (MHz) Väljapinge (µV/m) 30...75 40...50 75...400 50...180 400...1000 180

Joonis 96. Raadiohäirete mõõtmise skeem Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse, raadiohäirete mõõturi ja mõõteantenniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 10/01 või EMÜ direktiivi 72/245/EEC, 75/322/EEC ja 95/54/EC metoodikale. Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid Nõue: 1) 1997. a või hiljem valmistatud peavad vastama E-reegli nr 100/00 nõuetele ja olema E sertifitseeritud; 2) veoakud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine sõiduki keresse; 3) veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse või võimsuslüliti (automaatkaitse); 4) osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V (vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema, peale nõutava IPXXB (Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni standardi IEC 529) kohase kaitse, põletust vältiv (näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimalik tööriistadeta eemaldada; 5) juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kui sõiduki jõuagregaat on sisselülitatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab sõiduk liikumist; 6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle kui veoakud on tühjenenud sellisele tasemele, kus veel on võimalik sõidukit kõrvaldada liiklusest; 7) tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui sõiduk liigub edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 100/00 metoodikale. Grupp 8. JÕUÜLEKANNE Kood 801. Sidur Nõue: 1) käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine: proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõue: 1) ei tohi lekkida, peavad toimima; 2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel ise välja lülituda. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida, kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõue: 1) ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 805. Veojõu kontrollsüsteem Nõue: peab toimima. Liikumise alustamisel ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes või halveneda auto juhitavus. Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga. Kood 806. Mootorratta jõuülekanne Nõue: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 9. LISANÕUDED BUSSIDELE, MILLE LUBATUD KIIRUS ON KUNI 90 km/h Kood 901. Üldnõuded Nõue: 1) 3,8 m ja kõrgem buss, sh kahekorruseline buss, ei tohi ümber minna stabiilsuse katsel kuni 28o suuruse põikkaldega teel, kui iste- ja seisukohtadel on valmistaja poolt ettenähtud massiga ballastid. Pagasiruumid peavad olema tühjad. Kahekorruselise bussi esimesele korrusele sõitjaid asendavat ballasti ei asetata. Kui bussis on ette nähtud meeskonna liige, kellel puudub kindel istekoht, asetatakse teda asendav 75 kg massiga ballast korrustevahelise trepi ülemisele astmele 875 mm kõrgusele teise korruse põrandast. Kütusepaak ja teised vedelikumahutid (näiteks kere kütteseadmete kütusepaagid, klaasipesurite paagid, köögi ja tualeti paagid jms) peavad olema täidetud vähemalt 90% oma mahust. Kasutatud vee paak peab olema tühi. Bussi stabiilsuskatset võib asendada arvutusega, kasutades selleks järgnevat valemit: · bussi raskuskese ei tohi olla kõrgemal kui: h = 0,940 × [ a + R + (b -- a) × d/e], [mm] kus: h -- bussi raskuskeskme kõrgus; a -- esisilla rataste rööbe; b -- tagasilla rataste rööbe (paarisrataste korral välimiste rataste rööbe); R -- rehvi laius; e -- telgede vahe; d -- raskuskeskme kaugus esisillast bussi pikiteljel; 2) bussi kere peab vastu pidama tema katusele asetatud ja ühtlaselt paigutatud bussi täismassile vastavale koormusele, kuid mitte suuremale koormusele kui 10 tonni; 3) keret peab ümbritsema põrandast kuni aknaraamide alaservani ulatuvas alas võimaluse korral 0,5 m kõrgusele põrandast, esiseinas vähemalt 2,5 mm paksune ja ülejäänud osas vähemalt 1,25 mm paksune lehtterasest või selle tugevusele vastavast muust materjalist kaitsevöö. Kui tagaseinas ei ole akent, peab tagaseinas kaitsevöö kõrgus põrandast olema vähemalt 0,8 m. Tagumist kere kaitsevööd ei ole vaja, kui bussi mootor on kere tagaosas. Külgmist ja tagumist kaitsevööd pole vaja, kui põrand neis kohtades on teepinnast kõrgemal kui 1,9 m; 4) eesmine allasõidutõke peab tugevuselt, ehituselt ja paigutuselt vastama koodis 617 esitatud nõuetele. Kere eesmise allasõidutõkke vastupanumoment paindele peab olema vähemalt W=10 cm3 (millele vastab näiteks U-terasest ribi, mille W=10,66 cm3 (joonis 97);

Joonis 97. U-terasest ribi 5) tõstetud esiteljega bussi pukseerimiseks peab kere esiotsast = Tabel 20 % bussi massist A klass B klass I klass II klass III klass Buss Buss Buss Liigendbuss Buss Liigendbuss Buss Liigendbuss Tühimass 20 25 20 20 25 20 25 20 Tühimass 25 25 25 20 25 20 25 20 Bussi täismass arvutatakse: PT = PV + B + VX + Q × N; kus: PV -- bussi tühimass (kg) + juht ja teenindav personal à 75 kg; B -- pagasiruumis oleva pagasi mass; arvutatakse 100 kg iga pagasiruumi m3 kohta; VX -- katuse pagasi mass (pakiraami olemasolul), arvutatakse 75 kg igale pakiraami m2-le; Q -- sõitja keskmine mass vastavalt tabelile 21; N -- sõitjate üldarv. Tabel 21 Bussi klass Ühe sõitja mass Q (kg) Ühe sõitja seisupind Ssp (m2) A 68 0,125 B 71* Sõitjatel on keelatud seista! I 68 0,125 II 71* 0,15 III 71* Sõitjatel on keelatud seista! Märkus. * Sõitja mass sisaldab 3 kg käsipagasit. Lubatud sõitjate arv ei tohi olla suurem kui

kus: A -- istekohtade arv. Istekohtade hulka arvestatakse ka magamiskohad; S1 -- seisukohtade üldpind (III klassi bussidel S1=0); Ssp -- ühe sõitja seisupind; PT -- bussi täismass (kg); PV -- meeskonnaliikmete kogumass (kg); PX -- katuse pagasi mass (kg). Seisjatele ettenähtud põrandapind saadakse, kui bussi põrandapinna projektsioonist rõhtpinnale arvestada maha: · juhi töökoha pind -- tagumises äärmises asendis juhiistme seljatoe tagumisest punktist kuni bussi parempoolse kerevälise tagasivaate peegli keskpunktini ulatuvast mõttelisest joonest ettepoole jääv pind; · trepi astmepealsed ja istmeesised pinnad, mille laius on alla 300 mm ja treppide alused pinnad; · vahekäigu üle 8% kaldega pinnad; · põranda need osad, mille kohal on allpool 1350 mm mingi kereehituslik element; · liigendbussi kerede vahelise pöörderingi käetugedest väljapoole jääv pind; · kohad, kuhu pole võimalik pääseda, kui mõlemal istmel on sõitjad; · kohad, kus põranda ja lae vaheline kõrgus on väiksem kui 1900 mm või alates tagasillast tahapoole jäävad kohad, kus põranda ja lae vaheline kõrgus on väiksem kui 1800 mm; · keresisesed nurgad, ukseesised jms, kuhu ei saa asetada eset mõõtmetega 400×300 mm; · II klassi bussil võivad seisukohad asetseda ainult vahekäigus; 8) bussi suurim lubatud sõidukiirus on 60 km/h, kui selles on seisukohad või on istmeid, kus sõitjad asuvad küljega sõidusuunas; 9) süttivat materjali võib bussi sisustamisel kasutada ainult sel juhul, kui see materjal on süttimise eest kindlalt kaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika (näiteks väljalaskesüsteem jms) vaheline vähim kaugus on 100 mm. Süttivaks materjaliks selle punkti mõistes loetakse materjali, mis selle kasutuskoha võimalikus temperatuuris võib süttida. Bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. Bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad olema katsetatud ja sertifitseeritud vastavalt EMÜ direktiivile 95/28/EC. Märkus. Enne 1994. aastat valmistatud ühekorruselisele bussile ei laiene käesoleva koodi nõuded 3, 4 ja 6, kood 902 kogu ulatuses ning koodi 909 nõue 5. Enne 1995. a valmistatud kahekorruselisele bussile ei laiene lisaks eeltoodule nõue teise korrustevahelise trepi olemasolu kohta (koodi 905 nõue 3). Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel M2 ja M3 kategooria bussidel, milles on rohkem kui 22 seisva või istuva sõitja kohta lisaks juhile, vastavalt E-reegli nr 36/03 metoodikale ja M2 ja M3 kategooria bussidel, milles on 22 ja vähem seisva või istuva sõitja kohta lisaks juhile, vastavalt E-reegli nr 52/01 metoodikale. Kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele ja EMÜ direktiivile 95/28/EC. Kood 902. Bussi kere ülaosa tugevus Nõue: 1) kere ülaosa tugevus peab vastama E-reegli nr 66/00 nõuetele; 2) bussi kere ülaosa peab olema nii tugev, et bussi ümbermineku ajal ja pärast ümberminekut ei tohi kere ülaosa ükski punkt asuda madalamal kui see on näidatud joonisel 98 (viirutusega piiratud ala).

Joonis 98. Jääkruum sõitjateruumis bussi ümberminekul. 1 -- sõitjateruumi püsttelg; 2 -- istme kesktelg; 3 -- sõitjateruumi esimene iste; a -- ristlõige; b -- pikilõige; R -- puusaliigendi kõrgus Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 66 metoodikale. Kood 903. Kirjed ja märgistus Nõue: 1) vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris. Käsiapteegi ja tulekustutaja asukoha sildil peavad olema punased sümbolid punase äärisega valgel põhjal. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Siltide mõõtmed peavad olema 50×150 mm (joonis 99);

A

B. Kerevälise ohulüliti (ka akulüliti) asukoht

C

D. Käsiapteegi asukoht

E

F. Puuetega sõitjale

G. Lastega sõitjale Joonis 99. Kirjete näidised Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega. Kood 904. Sisustus (interjöör) Nõue: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Seljataguse kaitse kõrgus peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani; 2) juhiistmel ja istmel, mille ees puudub koodis 112 toodud nõuete kohane kaitse, peavad olema turvavööd, v.a bussid, kus on lubatud seisukohad. Turvavöö ja selle kinnitus peab vastama koodis 112 toodud nõuetele. Turvavöö peab olema E või e sertifitseeritud; 3) juhiistet peab olema võimalik reguleerida selliselt, et oleks tagatud joonisel 100 näidatud vaateväli.

Joonis 100. Juhi vaateväli. A -- püsttasapinnas; B -- rõhttasapinnas Joonisel 100B näidatud sektoris 80o + 80o võib olla kuni viis nähtavust takistavat eset, kusjuures suurima laius vasakul pool võib olla kuni 15o ja paremal pool kuni 20o. Vasakpoolses 20o sektoris ei tohi olla nähtavuse takistusi, parempoolses 60o sektoris võib olla üks kuni 5o laiune takistus. Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid, klaasipühkijaid ja alla 2o laiuseid takistusi. Alla 5o laiused takistused kokku loetakse üheks takistuseks; 4) bussi istmete vahelisest käigust peab läbi mahtuma ðabloon, mille mõõtmed peavad olema: A ja B klassi bussidel vastavalt joonisele 101 ning I, II ja III klassi bussidel vastavalt joonisele 102.

Joonis 101. A ja B klassi bussi vahekäigu ðabloon (mõõtmed tabelis 22) Tabel 22 Mõõtmed millimeetrites Mõõtmed A B H A klass 350 550 1900 (1800)* B klass 300 450 1500 * tagasillast tahapoole

Joonis 102. I, II ja III klassi bussi vahekäigu ðabloon (mõõtmed tabelis 23) Märkused. * Kahekorruselise bussi alumise korruse ðabloonil peab see mõõde olema 1020 mm. ** kahekorruselise bussi alumise korruse ðabloonil peab see mõõde olema 1800 mm ja ülemise korruse ðabloonil -- 1680 mm. Tabel 23 Mõõtmed millimeetrites B C I klass 550 450 II klass 550 350 III klass 450 300 Nihutatavate istmete korral võib vähendada 220 mm-ni

Joonis 103. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigu mõõtmine, kui istmed asetsevad sõitja näoga sõidusuunas Kui ühe- või kahekorruselise bussi istmed on paigutatud nii, et sõitja istub näoga sõidusuunas, peab joonisel 102 kujutatud vahekäigu ðablooni olema võimalik nihutada kuni esiistme seljatoeni (joonis 103) ja sealt edasi kilpðablooni (joonis 104) veel kuni 660 mm.

Joonis 104. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigu kilpðabloon

Joonis 105. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigu mõõtmine, kui istmed asetsevad küljega sõidusuunas Kui istmed on paigutatud nii, et sõitja istub sõidusuunas küljega, peab olema ðablooni võimalik nihutada kuni esiistme sümmeetriateljeni (joonis 105).

Joonis 106. Ühe- ja kahekorruselise bussi vahekäigu mõõtmine, kui istmed asetsevad seljaga sõidusuunas Kui istmed on paigutatud nii, et sõitja istub sõidusuunas seljaga, peab olema ðablooni võimalik nihutada kuni esiistme istmepadjani (joonis 106); 5) ukseesisest käigust kuni vahekäiguni ja korrustevahelise trepi juurdepääsuni peab läbi mahtuma joonisel 107 kujutatud kilpðabloon;

Joonis 107. Teenindusuksele ja korrustevahelisele trepile juurdepääsu ðabloon. * Kahekorruselisel bussil peab see mõõde olema 200 mm. Mõõde A on toodud tabelis 24 Tabel 24 Mõõtmed millimeetrites A A' A klass 950 950 B klass 700 950 I klass 1100 1100 II klass 950 1100 III klass 850 1100 Kahekorruselise bussi varuustele juurdepääsu mõõtmete kontrollimise ðabloonid peavad vastama joonisele 108.

Joonis 108. Kahekorruselise bussi varuustele juurdepääsu kontrollimise ðabloonid Kahekorruselise bussi varuaknale juurdepääsu kontrollimise kilpðabloon peab vastama joonisele 109.

Joonis 109. Kahekorruselise bussi varuaknale juurdepääsu kontrollimise kilpðabloon. A -- õhukeseseinaline kilpðabloon varuakna juurdepääsu kontrollimiseks; B -- bussi tagaseina varuakna juurdepääsu kontrollimise ðabloon Kahekorruselise bussi vähemalt üks katuseluuk peab asetsema istme või sellele sarnase jalatuge asendava eseme kohal, mis kergendaks luugist väljumist. I ja II klassi kahekorruselise bussi vahekäigu suurim kalle ei tohi ületada 8% ja III klassil -- 12,5%; 6) A ja B klassi bussi trepiastmete mõõtmed peavad vastama joonisele 110;

Joonis 110. A ja B klassi bussi trepiastmete mõõtmed. Mõõtmed A ja B peavad vastama tabelile 25 Tabel 25 Mõõtmed millimeetrites A B A klass = = B klass = = Ühe- ja kahekorruselise I, II ning III klassi bussi trepi (sh korrustevahelise) mõõtmed peavad vastama joonisele 111;

Joonis 111. I, II ja III klassi busside trepiastmete mõõtmed. Mõõtmed E ja D peavad vastama tabelile 26 Tabel 26 Mõõtmed millimeetrites D E I klass = = II klass = = III klass = = 7) A, B ja ühe- ning kahekorruseliste I, II ja III klassi busside istmete laius peab olema vähemalt tabelis 27 toodud mõõtmetega (joonis 112) ja istmete vahe ning istmepadja pikkus vähemalt tabelis 28 toodud mõõtmetega (joonised 113 ja 114).

Joonis 112. Istme laius. Mõõtmed tabelist 27 Tabel 27 Mõõtmed millimeetrites Mõõde A klass B klass I klass II klass III klass F 200 200 200 200 225 Üksik iste G 250 250 250 250 250 Ühendatud istmed G 225 225 225 225 225

Joonis 113. Istmete vahe ja istmepadja pikkus. Mõõtmed K, H ja I peavad vastama tabelile 28. I ja mõõde 620 on mõõtme H mõõtmise kõrgus. K on istmepadja pikkus Tabel 28 Mõõtmed millimeetrites Bussid H I K A, B ja I klass >=650 400...500 (ratta koopal või mootori kattel = >=350 II klass >=680 400...500 (ratta koopal või mootori kattel = >=400 III klass >=750 400...500 >=400

Joonis 114. Istmete asend vastu jäika vaheseina Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse. Kahekorruselise bussi istmepadja kohal peab olema vähemalt 900 mm kõrgune vaba ruum. Ülemisel korrusel võib selle vaba ruumi kõrgus olla vähendatud kuni 850 mm-ni; 8) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad. Ükski haaratav osa ei tohi olla väiksema läbimõõduga kui 20 mm ja suurema läbimõõduga kui 45 mm. Uste ja istmete käsipuude ning rihmade vähim läbimõõt on 15 ja suurim 25 mm. Käsipuude kaugus laest või seinast peab olema vähemalt 40 mm, uste käsipuudel -- 35 mm; 9) I ja II klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud; 10) ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel; 11) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et astuda bussi. Käsipuu peab olema 800 kuni 1000 mm kõrgusel teepinnast või igast trepiastmest. Käsipuu ei tohi asetseda esimese trepiastme servast kaugemal rohkem kui 400 mm (kere sisemuse poole); 12) 1993. a või hiljem valmistatud I, II ja III klassi busside istmete tugevus ja nende kinnitatus peab vastama E-reegli nr 80 nõuetele; 13) istme kinnituse tugevuse määramiseks lähtutakse jõust, mida arvutatakse valemiga F = (5000±50) × i njuutonit, kus i on kohtade arv istmeteblokil/istmel; 14) kõik reguleeritavad istme asendid peavad olema iseblokeeruvad; 15) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidusuunas küljega. Kui bussis on seisukohad või sõitja istub küljega sõidu suunas, on bussi lubatud suurim kiirus 60 km/h; 16) köögiseadmed peavad olema selliselt asetatud, et sõitjad oleksid kaitstud hädapidurdamisel või kurvis sõitmisel mõjuvate jõudude tõttu välja paiskuda võivate vedelike, aurude, köögiseadmete jms eest; 17) tualeti vms ruumi uks peab: · olema isesulguv ja ei tohi ohustada sõitjat; · ei tohi avatult varjata teenindus- või varuukse avamisseadet või käepidet; · peab olema varustatud vahenditega ukse avamiseks ohu korral väljastpoolt; · ei tohi olla väljast lukustatav selliselt, et teda ei oleks võimalik avada seest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid eespool esitatud nõuetele. Kood 905. Väljapääsud Nõue: 1) 1990. a või hiljem valmistatud A, B, I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). Bussi uksed peavad asuma kere paremal küljel. Varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi; 2) teenindususte vähim arv peab olema (tabel 29): Tabel 29 Sõitjate arv A ja B klass I klass II klass III klass 9 kuni 22 1 -- -- -- 23 kuni 45 -- 1 1 1 46 kuni 70 -- 2 1 1 71 kuni 100 -- 3 2 1 üle 100 -- 4 3 1 Liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi bussi esimeses kereosas vähemalt kaks ust. Teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas; 3) vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 30: Tabel 30 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 9 kuni 23 3 24 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 üle 90 9 Bussi kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv mõlemal bussi küljel, ka ülakorrusel, peab olema võrdne. Kahekorruselise bussi ülakorrusel peab olema vähemalt üks väljapääs kas bussi esi- või tagaseinas. Kahekorruselisel bussil loetakse korrustevaheline trepp üheks väljapääsuks. I ja II klassi bussidel, kus ülemisel korrusel on rohkem kui 50 või III klassi bussil -- rohkem kui 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks korrustevahelist treppi. Üks treppidest võib olla varutrepp; 4) katuseluukide vähim arv peab olema vastavuses tabelile 31: Tabel 31 Sõitjate arv, v.a juht (või sõitjate arv ülakorrusel) Katuseluukide arv 9 kuni 22 1 (lubatud) 23 kuni 50 1 üle 50 2 Ühe katuseluugi korral peab see asuma katuse keskosas, kahe katuseluugi puhul ei tohi nende omavaheline kaugus olla väiksem kui 2 m. A ja B klassi bussidel ei ole katuseluugid kohustuslikud; 5) väljapääsude vähimad mõõtmed peavad olema vastavuses tabelile 32: Tabel 32 Väljapääs Mõõde A klass B klass I klass II klass III klass Märkused Teenindusukse ava Kõrgus (mm) 1650 1500 1800 1650 1650 Mõõdet võib vähendada 100 mm, kui uksel on käetoed Üksiku ukse laius (mm) 650 650 650 650 650 Kaksikukse laius (mm) 1200 1200 1200 1200 1200 Varuukse ava Kõrgus (mm) 1250 1250 11001) 1250 1250 1250 Laius (mm) 550 550 550 550 550 Varuakna ava Pindala (cm2) 4000 4000 4000 4000 4000 Avasse peab mahtuma nelinurk mõõtmetega 500×700 mm Katuseluugi ava Pindala (cm2) 4000 4000 4000 4000 4000 Märkus. 1) B klassi buss, mille mass ei ületa 3,5 tonni ja sõitjaistmete arv 12 ning igalt istmelt on võimalik mööda vahekäiku takistamatult bussist välja pääseda vähemalt kahest uksest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid eespool esitatud nõuetele. Kood 906. Teenindus- ja varuuks, varuaken ning katuseluuk Nõue: 1) iga teenindusuks, kaasa arvatud kaugjuhtimisega uks, peab olema otse suletav/avatav nii seest kui ka väljast. Avamisseade peab asuma selle ukse läheduses, mida ta avab/sulgeb. Kui uks on lukustatav väljastpoolt, peab see olema igas olukorras kergesti avatav kere seestpoolt. Ei ole nõutav, et seade toimiks sõidu ajal; 2) ühelüliline, otsetoimiv uks peab kinnituma hingedele nii, et bussi liikumisel, kui uks puudutab teel olevat eset (takistust), ta sulguks selle puudutuse toimel; 3) otsetoimiva ukse lukk peab olema kaheastmelise sulgumismehhanismiga; 4) ukse avamise/sulgemise käepide/nupp vms ei tohi asetseda tee pinnast kõrgemal kui 1800 mm; 5) pärast ukse sulgumist ei tohi bussi kerest jääda välja ühtegi trepiastet; 6) kui teenindusukse läheduses asub tualettruumi vms uks, peab teenindusuksel olema seade, mis välistab teenindusukse juhusliku avamise võimaluse. Nõue ei ole kohustuslik kesklukustuvate uste korral, mis lukustuvad kiirusel 5 km/h; 7) mehhaniseeritud teenindusukse avamiseks/sulgemiseks kasutatavad mehhanismid peavad vastama järgmistele nõuetele: · kõigil ustel peavad olema täiendavad avamis-/sulgemisseadmed ohu korral kasutamiseks; · sõitjateruumi ukse avamise seade peab asuma uksel või sellest mitte kaugemal kui 300 mm ja mitte kõrgemal kui 1600 mm esimesest trepiastmest; · ukse avamise/sulgemise käepide/nupp peab olema hästi nähtav. Selgesti peab olema märgistatud ukse avamise viis; · olema ühe inimese poolt kergesti käsitsetav; · kõik avamise/sulgemise seadmed peavad olema kaitstud juhusliku lülitamise eest ja ühendatud juhiruumis asuva valgus- ning helisignalisatsiooniga; · kui bussil on sõitja muljumist vältiv seade, siis peab see toimima, kui ukse sulgumist takistavale esemele/sõitjale mõjuv jõud on suurem kui 150 N. Lühiajaliselt lubatakse jõu suurenemist kuni 300 N. Pärast selle jõu ületamist peavad uksed uuesti avanema; · kui sõitja muljumist vältiv seade on ukse sulgumise katkestanud ja uuesti avanud, siis ei tohi ukse uus sulgemise katse olla võimalik mujalt kui juhiruumist; · kui bussil on kesklukustusseade, siis peab see hakkama toimima mootori käivitamisel või hiljemalt bussi liikumiskiirusest 20 km/h alates; · kui bussil on liikumise alustamist takistav seade, siis võib see toimida ainult kuni kiiruseni 5 km/h, suuremal kiirusel peab seade olema blokeeritud; 8) isetoimivale teenindusuksele esitatavad nõuded: a) avamissüsteemi töösse lülitumine · lisaks nõudes 7 toodule peab avamissüsteemi töösse lülitumine ja blokeerimine (süsteemi väljalülimine) toimuma ainult juhiruumist; · kui avamissüsteemi lülitab töösse juht, peab uksel süttima signaallamp; kui avamissüsteemiga ust saab avada väljast, peab selle ukse välisküljel süttima signaallamp või lülitusnupu sisene signaaltuli ukse juures, kust sõitja soovib siseneda või väljuda; b) avamine · avamisnupule vajutades peab sõitja saama signaliseerida juhile oma valikut, millist ust ta soovib kasutada; · kui juht on lülitanud töösse avamissüsteemi, peab sõitja saama valida bussis ukse, millest ta soovib väljuda, vajutades ukse juures olevale nupule; c) sulgemine · sulgemisseade peab sulgema ukse automaatselt pärast etteantud aega. Kui sõitja ei ole mingil põhjusel jõudnud siseneda/väljuda, peab sulgemisseade pikendama ukse avatud oleku aega. Sulgemisseadmel peavad olema ohutusandurid; · uuesti sulguda võivad uksed pärast seda, kui ohutusandurid seda võimaldavad või juht on uuesti töösse lülitanud sulgemisseadme; · lapsevankriga ja puuetega sõitjatele ettenähtud uksed ei tohi sulguda automaatselt; · juhil ja sõitjatel peab olema võimalus katkestada uste automaatset sulgumist, vajutades selleks ettenähtud nupule; · uuesti võib uksi sulgeda ainult juht; 9) varuuks: · peab olema seest kergesti avatav ja väljastpoolt avatav ainult seisva bussi korral. Väljastpoolt lukustatud uks peab olema seest avatav; · ei tohi olla mehhaniseeritud või lükanduks; · väline käepide ei tohi olla tee pinnast kõrgemal kui 1800 mm; · peab avanema väljapoole ja pöörduma oma hingedel vähemalt 100o. Ukse hinged peavad olema bussi sõidu suunas eesmise piida küljes; · kui varuuks asub tualeti vms ukse läheduses, peab see olema suletav lisalukustusseadmega. See nõue ei kehti, kui uks lukustub automaatselt alates bussi sõidukiirusest 5 km/h; 10) varuaken: · peab olema avatav väljapoole; · peab olema kergesti avatav valmistaja poolt ettenähtud vahenditega nii bussi seest kui ka väljast; · peab olema tehtud löögikindlast, ohutust klaasist. Keelatud on kasutada lamineeritud klaasi või plastikut; · peab olema avatav seest ka siis, kui see on väljast suletud; · ülespööratav aken peab olema kinnitiga, mis fikseerib ta avatud olekus; · peab olema vähemalt 650 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1000 mm akna alusest põrandapinnast, kui aken on hingedel pöörduv. Aken võib olla 500 mm kõrgusel, kui tal on sõitja väljakukkumist vältiv kaitse ja akna ava kõrgus ei ületa 650 mm; 11) katuseluuk: · peab takistamatult laskma sõitjatel selle kaudu väljuda. Välistatud peab olema luugiavasse takerdumine; · peab olema kergesti avatav väljast ja seest. Lukustuse olemasolu ei tohi takistada avamist seest selleks ettenähtud vahenditega. See nõue ei välista lukustamise võimalust siis, kui bussis keegi ei viibi; 12) sissetõmbuv trepp (kui see on olemas) peab vastama järgmistele nõuetele: · üheaegselt teenindus- või varuukse avanemisega nihkuma kerest välja ja ukse sulgumisel tõmbuma keresse tagasi; · ei tohi suletud ukse korral ulatuda kerest välja rohkem kui 10 mm; · avatud ukse ja väljanihutatud trepi korral peavad trepi mõõtmed vastama koodi 904 nõudes 6 esitatule; · sissetõmbamata trepiga bussiga ei tohi olla võimalik alustada sõitu; · peab olema välditud trepi väljanihutamine sõidu ajal. Trepi rikke korral peab see jääma kere sisse kokkupandud asendisse, kuid see rike ei tohi segada ukse avanemist/sulgemist; · välditud peab olema selle ukse sulgemine, mille trepiastmel seisab 15 kg massiga sõitja. See nõue ei kehti uksele, mis on juhi nägemisalas; · ei tohi põhjustada traumasid peatuses bussi ootavatele inimestele; · trepi esiservade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja külgservadel vähemalt 2,5 mm; · avatud ukse ja väljanihutatud trepi astmed peavad taluma astme keskele asetatud 136 kg raskust koormust ja ei tohi läbi painduda rohkem kui 10 mm 272 kg massiga koormuse toimel. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga. Sõitja käe või jala muljumise vältimise kontrollimiseks kasutatakse 300 mm pikkust ja 30 mm paksust ðablooni, mille nurgad on ümardatud raadiusega 5 mm; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 907. Uste ja väljapääsude signalisatsioon Nõue: 1) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet bussi teenindusustega (v.a isetoimiv), peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid; 2) mehhaniseeritud ja isetoimival teenindusuksel (v.a esiuks, mille puhul on otsene silmside) peab olema signalisaator, mis asub juhiruumis ja teatab ukse avatud olekust või sellest, et ukse sulgemisel on jäänud piida ja ukse või uste vahele kuni 30 mm laiune vahe; 3) kui mehhaniseeritud ust takistas sulgumast sõitjat jälgiv seade ja bussi kiirus on ületanud 5 km/h, peab juhiruumis lülituma sisse helisignaal; 4) isetoimiva ukse sulgumise takistusest peab juhile signaliseerima kontroll-lamp tema töökohal; 5) varuuksel ja -aknal peab olema signalisaator, mis teatab juhile nende lahtiolekust; 6) paiksed sideseadmed peavad võimaldama I ja II klassi bussis peatuste teadustamist ja sõitjail nõuda peatumist või uste avamist/ sulgemist. Kui juhi-, teenindava meeskonna ja sõitjateruumi vahel puudub ühendus, on sideseadmed juhi ja meeskonnaga ühenduse pidamiseks kohustuslikud. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 908. Mootoriruum/toitesüsteem Nõue: 1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast heliisolatsioonimaterjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näiteks lehtterasega); 2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi need ained koguneda mootoriruumi, vaid peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale; 3) sõitjateruumi kütmiseks ei tohi kasutada heitgaase jms. Soojuskandjana on lubatud kasutada ainult vedelikku; 4) kütusepaagi täiteava peab asuma väljaspool keret ja olema uksest eemal: · bensiinipaagil -- 500 mm; · diislikütuse paagil -- 250 mm; 5) täiteava peab asetsema nii, et kütus ei saaks tankimisel valguda mootorile või heitgaaside torule; 6) paak ei tohi asetseda bussi esiotsale lähemal kui 600 mm ja tagaotsale lähemal kui 300 mm, külgedelt peab paak olema kaitstud kogu ulatuses; 7) kütusepaak koos sissevalamise toru, toite- ja tagasivoolutorudega ning korgiga peab olema katsetatud 1 min vältel survestamisega rõhul 0,3 baari; 8) paagil peab olema kaitseklapiga ventilatsioon, mis väldib tuleohtu; 9) paak peab olema kaitstud korrodeerumise vastu; 10) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis; 11) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ja eemal heitgaaside torudest; 12) kütusevoolikud ja torud peavad olema materjalist, mis talub kütuse- ja õliaurusid, vibratsiooni, vooliku sagedast painutamist ning need ei tohi vananemise tõttu puruneda; 13) torude ja voolikute lekkimisel või purunemisel ei tohi kütus voolata heitgaaside torudele, vaid tal peab olema võimalus voolata maha. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 või EMÜ direktiivide 70/221/EEC, 79/490/EEC, 81/333/EEC ja 97/19/EC metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 909. Elektriseadmed Nõue: 1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi ning seal peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud. Kauglülitamisega akulüliti peab olema võimalikult lähedal aku klemmile ja selle kauglülitusnupp peab asuma juhi käeulatuses. Enne aku lülitit peavad olema toitevooluga ühendatud suunatuled, ohutuled ja sõidumeerik. Lubatud on võtta toitevoolu enne akulülitit raadiotelefoni, uste avamise või sulgemise mehhanismile jms hädavajalikele seadmetele; 2) ohulüliti peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele: · peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis, näiteks «Eemalda kate ja pööra hoob alla!» koos ingliskeelse tõlkega «Remove cover and move lever downwards!»; · peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemise avariivalgustuse, keskukselukustuse, sõidumeeriku, tualettruumi puhastusseadme või abikütteseadme vooluring); · peab lülitama sisse ohutuled; · ohulülitit võib asendada ka akulüliti, kui see vastab ülaltoodud nõuetele; 3) akust lähtuvatel toitejuhtmetel peavad olema kaitsmed. Lubatud on ühendada ühtse grupikaitsme alla väiketarviteid, kui nende kogu voolutarvidus ei ületa 16 A. Kaitseid ei nõuta ottomootori süüteseadmete, generaatori, mootori seiskamise ning käiviti vooluringile; 4) kui maandamata vooluallikate klemmidel oleva pinge ruutkeskmine ületab 100 V klemmi kohta, peab nende vooluallikate väljalülitamiseks olema kergesti kättesaadavas kohas hästi isoleeritud käsilüliti. Lüliti ei tohi katkestada kohustuslikke välisvalgustus- ja signalisatsioonisüsteemide vooluringe; 5) bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral teine peab toimima edasi. Ühe vooluringina on soovitatav sisse- ja väljapääsu valgustuse vooluring; 6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis õli ja kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- ja heitgaaside torudest. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 910. Tulekustuti ja käsiapteegi asukoht Nõue: 1) üks tulekustuti peab asuma juhi läheduses ja teine sõitjate ruumis. Tulekustuti jaoks peab olema nõuetekohaselt märgistatud koht (kood 903), vähimate mõõtmetega 600×200×200 mm, samas peab olema tulekustuti kasutamisjuhis. Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergesti kättesaadavad. Tulekustutil peab olema siseministri poolt kehtestatud korra kohane silt kasutamise ja kontrollimise kohta; 2) käsiapteegile/apteekidele peab olema nõuetekohaselt märgistatud (kood 903) koht/kohad, mille maht on vähemalt 7 dm3. Selle koha vähim mõõde ei tohi olla väiksem kui 80 mm. Käsiapteegis peavad olema sotsiaalministri poolt kehtestatud korra kohased esmaabivahendid ja nende kasutamisjuhend. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Kood 911. Liigendbuss ja busside pöörderaadius Nõue: 1) keredevahelise lõõtsa ja liigendi ehitus peavad vastama valmistaja nõuetele. Peavad olema terved ja töökorras; 2) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber ðarniiri telje rõht- ja püsttasandis; 3) liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõigis keredes ja keredevahelises ühenduskäigus (liigendis), treppidel/trepiastmetel, väljapääsudel, sisemiste väljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel ning kõigi sõitjat segada võivate takistuste juures; 4) koormata rõhtsal teeosal seisval bussil ei tohi liigendi põranda ja kerede põrandate vahele jääda suuremat vahet kui 10 mm; kui mõne silla kõrgus on teiste sildade tasandist 15 mm erineval tasandil, võib vahe olla kuni 20 mm. Liigendi põranda ja tema poolt ühendatavate kerede põranda tasandite vahe eelkirjeldatud tingimustel ei tohi erineda vastavalt üle 20 ja 30 mm. Liigendis peab sõitjatele ettenähtud põrandapind olema ümbritsetud käsipuudega; 5) I, II ja III klassi buss/liigendbuss peab olema võimeline, vastavalt EMÜ direktiivile 97/27/EC, liikuma ringis, mille välisraadius on 12,5 m ja siseraadius on 5,3 m. Sise- ja välisring moodustavad 7,2 m laiuse koridori (joonis 116);

Joonis 116. I, II ja III klassi bussi/liigendbussi liikumine ringkoridoris 6) kui seisva I, II ja III klassi bussi esirattad on pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siis vastavalt EMÜ direktiivile 97/27/EC ei tohi sellest asendist liikuma hakkamisel ükski bussi kere punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m ja liigendbussil 1,2 m kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva bussi küljega (joonis 117);

Joonis 117. Ühe- ja kahekorruselise I, II ja III klassi bussi liikumise alustamine ringkoridorist. T' -- kere liikumise trajektoori algpunkt; T -- kere liikumise trajektoori lõpp-punkt Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse, katsesõidu, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 36/03 või EMÜ direktiivi 97/27/EC ja E-reegli 52/01 metoodikale, kahekorruselised I, II ja III klassi bussid vastavalt eespool esitatud nõuetele. Grupp 10. LISANÕUDED BUSSIDELE, MILLEL ON LUBATUD SÕITA KUNI 100 km/h («TEMPO 100») Kood 1001. Üldnõuded Nõue: 1) kuni 100 km/h sõitvaks bussiks võib olla B või III klassi buss. Bussis ei või olla seisukohti. Buss peab olema läbinud sellekohase ülevaatuse ja saanud vastava tunnistuse. B klassi buss peab vastama E-reegli nr 52/01 ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36/03 nõuetele; 2) sõidumeeriku mõõtepiirkond peab olema vähemalt 125 km/h ja vastama koodi 105 nõuetele; 3) peab olema paigaldatud E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuetele vastav kiiruspiirik, mis on reguleeritud bussi piirkiirusele 100 km/h; 4) valmistamisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümme aastat. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03 ja 52/01 metoodikale. Kood 1002. Pidurid Nõue: peavad vastama E-reegli nr 13/09 ja EMÜ direktiivi 88/194/EEC nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, piduristendi, manomeetri ja stopperiga. Kood 1003. Rehvid ja veljed Nõue: 1) rehvid ja veljed peavad vastama E-reegli nr 54/00, EMÜ direktiivi 92/23/EEC ja ETRTO nõuetele; 2) peab kasutama bussi valmistaja poolt ettenähtud rehve ja velgesid, mille puhul bussi valmistaja garanteerib bussi juhitavuse säilimise rehvi lõhkemise või äkilise siserõhu kaotuse korral; rehvi lubatud suurim sõidukiirus peab olema üle 100 km/h; 3) uuesti süvendatud mustriga rehvide kasutamine on keelatud; 4) mustri sügavuse mõõtmistulemuste vastavus käesolevatele nõuetele (kood 503) peab olema märgitud tunnistusse bussile 100 km/h kiiruse lubamise kohta. Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga. Kood 1004. Iste Nõue: 1) iste peab olema polsterdatud, sh leeni ülemine serv või peatugi; 2) kõrgus istmepadja pinnast kuni leeni ülemise servani peab olema vähemalt 650 mm, viimasel istmereal vähemalt 560 mm; 3) juhiiste peab olema kaitstud selja tagant võimalike löökide ja pealekukkuvate esemete eest (kood 904). Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 1005. Turvavööd Nõue: 1) E-reegli 14/03 või EMÜ direktiivi 82/318/EEC kohaselt kinnitatud turvavööd peavad olema juhiistmel ja istmetel, mille ees puudub koodis 112 toodud nõuete kohane kaitse; 2) turvavööd peavad olema E või e sertifitseeritud; 3) sõitja nägemispiirkonnas peab olema silt, soovitav piktogramm, turvavöö kohustusliku kinnitamise kohta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1006. Käsipagas Nõue: pagas peab olema suletud kinnistesse riiulitesse. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1007. Bussi massi ja mootori võimsuse suhe Nõue: bussi iga täismassi tonni kohta peab mootoril olema vähemalt 11 kW võimsust. Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimistunnistuse järgi; 2) TK ja TJV katsetel võimsuse mõõtmise stendiga vastavalt E-reegli nr 85/00 või EMÜ direktiivide 80/1269/EEC, 88/195/EEC, 89/491/EEC ja 97/21/EC metoodikale. Kood 1008. Tuuleklaasi pesuri paak Nõue: paagi maht peab olema üle viie liitri. Kontrollimine: mõõdunõuga. Kood 1009. Kiirust piirav tunnusmärk Nõue: bussi tagaosal peab olema LE nõuete kohane kiirust piirav tunnusmärk «100» ja vastav märge registreerimistunnistuses. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 11. LISANÕUDED TAKSOLE Kood 1101. Kirjed Nõue: peavad olema Eesti keeleseaduse kohased. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1102. Takso tunnus Nõue: takso katusel peab olema valdaja rekvisiitidega sisevalgustusega tunnus. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1103. Taksomeeter Nõue: taksol peab olema töökorras ja taadeldud taksomeeter. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 12. SÕIDUKI MÕÕTMED Kood 1201. Üldnõuded Nõue: 1) M2, M3, N ja O kategooria mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜ direktiivi 96/53/EC ja 97/27/EC nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama Eesti teede- ja sideministri poolt kinnitatud «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirjale». M1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜ direktiivi 92/21/EEC ja 95/48/EC nõuetele; 2) L kategooria sõiduki ja selle haagise suurimad mõõtmed ja massid peavad vastama EMÜ direktiivi 93/93/EEC nõuetele; 3) järgnevalt antud sõiduki mõõtmed on valmistaja poolt ettenähtud tolerantsivälja ülemised hälbed. Tolerantsivälja alumised hälbed on kõik negatiivsed. Auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma ISO 612 kohaselt (joonis 118);

Joonis 118. Sõiduki mõõtmete määramine Sõiduki pikkus (joonis 118A) · auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga; · täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes. Näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; · poolhaagise pikkust peab mõõtma veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani. See mõõde antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel. Näiteks 10 800 (7800). Sõiduki laius (joonis 118B) · peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Erandina võivad puutetasapinnast välja ulatuda tahavaatepeeglid, kui need on ärapööratavad, külgmised ääretuled, rehvi siserõhu näidikud, suunatuled, elastsed poripõlled, sissetõmbuvad trepiastmed, ratta ketid (libisemist vältivad), teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed ja TIR plommid ning nende kaitsed. Sõiduki kõrgus (joonis 118C) · peab mõõtma teepinna ja koormata sõiduki kõrgeima osa rõhtsa puutepinna vahelise kaugusena. Sõiduki baas (joonis 118D) · peab mõõtma sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi. Kui sõidukil on kolm või rohkem baasi, peab alustama nende märkimist esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vaheline baas on nendevaheliste baaside summa. Sõiduki rööbe (joonis 118E) · tuleb mõõta ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral -- rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1202. Lubatud suurim pikkus Nõue: 1) mootorsõiduk 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis (tiisli veorõnga keskpunktist kuni kaugeima tagumise osani) 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) 12,00 m; 4) liigendbuss 18,00 m; 5) L kategooria sõiduk 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega (ka tugihaagis- ja kaksikautorong) 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis) 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1203. Suurim laius Nõue: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele, ja kuni 1. jaanuarini 2003. a registreeritavad I klassi liigendbussid 2,60 m; [Nõue 3 on toodud teede- ja sideministri 17. augusti 1998. a määrusega nr 46 kehtestatud sõnastuses.] 4) 2-rattalised mopeedid 1,00 m; 5) teised L kategooria sõidukid 2,00 m; 6) L kategooria veduki haakes olev O1 kategooria haagis 1,25 m; 7) O1 kategooria haagis, mille laius on vähemalt 2,3 m, võib olla laiem teda vedavast vedukautost kuni 0,60 m; 8) teised täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus Nõue: 1) kõigil sõidukeil (v.a L kategooria sõidukid) 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil 2,50 m. Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga. Kood 1205. Pöörderaadius Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kontrollimine: katsesõiduga. Kood 1206. Suurim kaugus Nõue: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L -- t = 15,65 m (joonis 119);

Joonis 119. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m (joonis 120).

Joonis 120. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) peab olema: lt >= 3 m (joonis 121).

Joonis 121. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olema paralleelsed. Kontrollimine: mõõdulindiga. Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid) mõõtmed ei tohi olla suuremad, kui on toodud koodides 1202, 1203 ja 1204. Grupp 13. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRIMASS Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõue: 1) 2-teljeline täis- ja kesktelghaagis -- 18 t (joonis 122);

Joonis 122. a) täishaagis; b) kesktelghaagis 2) 3-teljeline täis- ja kesktelghaagis -- 24 t (joonis 123).

Joonis 123. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimisdokumentide järgi; 2) TK ja TJV katsetustel kaalumisega. Kood 1302. Autorongi lubatud suurim registrimass Nõue: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil: · 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosneval autorongil 36 t; · 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil: · 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 28 t; · 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste ISO konteinerite veo poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil 44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest või kesktelghaagisest koosneval autorongil (joonis 124): a) poolhaagise telgede vahe korral vähemalt 1,3--1,8 m 36 t;

Joonis 124. Tandemtelgede asetus b) poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatud koormus on 20 t ning sadulveduki veoteljel on paarisrattad ja lubatud suurim registrimass on 18 t ning autorongil kasutatakse õhkvedrusid või nendega võrdsustatud vedrustust * (joonis 125) 38 t. Märkus. * Õhkvedrustusega võrdsustatakse vedrustus, mille puhul õhkvedrudega kantakse ratastele vähemalt 75% sõiduki massist.

Joonis 125. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus Kontrollimine: 1) TÜ -- registreerimisdokumentide järgi ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel kaalumise ja mõõdulindiga. Kood 1303. Autorongi koostamine Nõue: 1) M1, M2, M3 ja N1 kategooria sõiduki haakes võib vedada kuni 2-teljelist O1 ja O2 kategooria kesktelghaagiseid ja täishaagiseid, kui: · pidurita O1 kategooria haagise täismass ei ületa 0,5 vedukauto täis- või valmistaja poolt lubatud massi; · piduriga O1 ja O2 kategooria täishaagise täismass ei ületa vedukauto täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatut. Poolhaagise täismass ei ületa 1,4 korda vedukauto täismassi või valmistaja lubatut. Massi määramisel valitakse väiksem väärtustest; · piduriga O1 ja O2 kategooria haagise täismass ei ületa rohkem kui 15% M1G kategooria vedukauto (maastikuauto) täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatut. Massi määramisel valitakse kahest eeltoodust väiksem väärtus; 2) N2 ja N3 kategooria veoauto haakes võib vedada: · pidurita O1 kategooria haagist; · piduriga O2 kategooria kesktelghaagist, mille täismass ei ületa vedukauto täismassi; · piduriga ühe- või mitmeteljelist poolhaagist või O3 ja O4 kategooria kesktelghaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 1,5 korda vedukauto täismassi; · piduriga täishaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 1,4 korda vedukauto täismassi; · piduriga täishaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 2,0 korda vedukauto täismassi, kui auto kõik teljed on veoteljed. Märkus. Poolhaagise massi määramisel arvestatakse ainult massi seda osa, mis koormab poolhaagise telge/telgi; 3) vedukauto võimsuse suhe autorongi täismassi peab olema vähemalt 5 kW tonnile; 4) vedukauto peab olema võimeline viie minuti vältel viis korda alustama liikumist 12% teekaldega tõusul; 5) L kategooria sõidukite haakes võib vedada pidurita O1 kategooria haagist, mille täismass ei ületa 0,5 korda veduki tühimassi. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ületada: · 2-teljelisel mootorsõidukil 18 t; · 3-teljelisel mootorsõidukil 25 t; · 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 26 t; · 4-teljelisel 2 juhtteljega mootorsõidukil 31 t; · 4-teljelisel 2 juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 32 t; · 3-teljelisel liigendbussil 28 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud ja ületada: · kolmerattalisel mopeedil 270 kg; · neljarattalisel mopeedil 350 kg; · kolmerattalisel mootorrattal (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) 1000 kg; · sõitjateveo neljarattalisel mootorrattal 400 kg; · neljarattalisel veomootorrattal (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) 550 kg; · kaherattalisel L kategooria sõidukil -- ei tohi ületada valmistaja poolt määratut. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime** Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud ja ületada: · kolmerattalisel mopeedil 300 kg; · neljarattalisel mopeedil 200 kg; · kolmerattalisel veomootorrattal 1500 kg; · kolmerattalisel sõitjateveo mootorrattal 300 kg; · neljarattalisel veomootorrattal 1000 kg; · neljarattalisel sõitjateveo mootorrattal 200 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega vastavalt EMÜ direktiivile 93/93/EEC. Märkus. ** Vastavalt EMÜ direktiivile 93/93/EEC on suurim, valmistaja poolt teatatud kandevõime sõiduki täismassi ja tühimassi vahe, kusjuures sõiduki tühimass koosneb: · veoseta sõiduki massist, mille: -- kütusepaak on täidetud kütusega*** 90% valmistaja poolt ettenähtud mahust; -- valmistaja poolt sõiduki normaalseks kasutamiseks ettenähtud varustusest (tööriistadest, pagasi veoseadmest, tuuleklaasist, juhi ja sõitjate kaitsevahenditest jms); · sõiduki juhi arvutuslikust massist (75 kg). *** NB! Sõiduk, mille mootor töötab: a) õli ja kütusesegul -- siis arvestatakse tühimassi arvutamisel kütusesegu massiga; b) eraldi paakides olevatel kütusel ja õlil, siis arvestatakse tühimassi arvutamisel kütuse massiga, kuid õli mass lisatakse sõiduki tühimassile. Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata käesolevate nõuete koodi 1304 nõudeid. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Grupp 14. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRITELJEKOORMUS Kood 1401. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue: üksikul mittevedaval teljel 10 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d · telgede vahekaugusel 1,0 =· telgede vahekaugusel 1,3 =· telgede vahekaugusel d >= 1,8 m 20 t.

Joonis 126. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus. F -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugus d =· telgede vahekaugus 1,3

Joonis 132. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus. F -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1404. Veotelje lubatud suurim registrikoormus Nõue: üksikul veoteljel 11,5 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d · telgede vahekaugusel 1,0 =· telgede vahekaugusel 1,3 =· paaristelgede vahekaugusel 1,3 =Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või kaalumisega. Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus Nõue: 1) sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist põhjustatud koormusest; 2) sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist põhjustatud koormusest. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Grupp 15. TÄIENDAVAD NÕUDED EESTIS REGISTREERITUD RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVALE SÕIDUKILE Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevad sõidukid peavad vastama kõigile eespool toodud nõuetele; 2) rahvusvahelisele autoveole lubatud üle 3,5 t kandevõimega või üle 6 t registrimassiga veoauto ja buss (v.a sihtotstarbeline auto, mis ei ole ette nähtud sõitjate või veoste veoks) ei tohi olla vanem kui 15 aastat. Alates 1. jaanuarist 1999. a peab esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või EL direktiivi 88/77/EEC nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või EL direktiivi 84/424/EEC nõuetele; 3) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tuuleklaasil ei tohi olla pragusid ja nn «päikest»; 4) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele; 5) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele; 6) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR nõuetele. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega. Kood 1502. Pidurid Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema 2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1503. Eesti Vabariigi tunnusmärk Nõue: 1) peab olema Eesti Vabariigi standardi kohane ja kinnitatud nähtavale kohale sõiduki tagaosal; 2) peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt; 3) tunnusmärgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1504. Registreerimismärgid Nõue: sõidukil peavad olema Eesti Vabariigi registreerimismärgid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1505. Nõuded bussile Nõue: 1) rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama E-reeglite nr 36/03 või 52/01 nõuetele. 1995. a või hiljem valmistatud kahekorruselised bussid peavad vastama eelpool toodud nõuetele; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema vähemalt kaks ust, neist vähemalt üks peab olema teenindusuks. Sõitjate arvule vastav uste üldarv, asukohad ja mõõtmed peavad vastama koodi 905 nõuetele; 3) I, II ja III klassi bussi sõitjate arvule vastav väljapääsude arv, asukoht ja mõõtmed peavad vastama koodi 905 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja ðabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1506. Ohutu buss Nõue: peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust. Kontrollimine: TÜ -- valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuetega vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1507. «Roheline veoauto» («Green Lorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 33 (EURO-1) toodud piirväärtusi; Tabel 33 g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NOX 9,0 Kübemed Võimsus = Võimsus >85 kW 0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 34 toodud piirväärtusi; Tabel 34 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus = 78 Võimsus >150 kW 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 dB(A). Kontrollimine: TÜ -- valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuetega vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1508. Ohutu veoauto («Greener and Safe Lorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 35 toodud («EURO 2») piirväärtusi; Tabel 35 g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,0 HC 1,1 NOX 7,0 Kübemed Võimsus >=85 kW 0,15 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 36 toodud piirväärtusi; Tabel 36 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus = 78 Võimsus >150 kW 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 dB(A); 6) auto ja tema haagise rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm. 7) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 73 või EMÜ direktiivi 89/297/EEC kohane külgmine allasõidutõke; 8) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 58/01 või EMÜ direktiivi 70/221/EEC ja selle muudatuse 81/333/EEC kohane tagumine allasõidutõke; 9) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 6/01 või EMÜ direktiivi 76/759/EEC kohased ohutuled; 10) autol peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 11) autol peab olema EMÜ direktiivi 3821/85 ja selle muudatuse 3688/92/EEC kohane sõidumeerik; 12) autol peab olema E-reegli nr 89 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC kohane kiirusepiirik; 13) autol ja selle haagisel, kooskõlas koodi 116 nõuetega, peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 14) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC kohased ABS pidurid; 15) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivi 70/311/EEC ja selle muudatuse 92/62/EEC kohased juhtimisseadmed; 16) valmistaja andmete silt peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik eemaldada silti seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Silt peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel ja vastama käesolevate nõuete koodis 101 toodud nõuetele; 17) ülejäänud sõiduki osadele või süsteemidele kehtivad käesolevas eeskirjas esitatud nõuded. Kontrollimine: 1) TÜ -- valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootja sildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale; 2) TÜ peab toimuma vastavalt EMÜ direktiivis 96/96/EC esitatud mahus ja nomenklatuuris. Sõiduki tehnoülevaatus on kehtiv 12 kuud. Grupp 16. LISANÕUDED OHTLIKE VEOSTE VEO SÕIDUKILE Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama käesoleva grupi nõuetele ja lisaks eespool toodud käesoleva lisa nõuetele ning «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjale» või ADR kokkuleppele. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse vaatluse ja mõõdulindiga. Paakautosid vaadatakse üle, kui neil on olemas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud kehtiv kasutusluba; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesolevatele nõuetele ja vajadusel koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga. Lisandus A «Nõuded sõidukile» juurde RAHVUSVAHELISED NORMDOKUMENDID 1. ISO standardid ja «Nõuded sõidukile» vastavus nendele ISO number ISO nimetus ISO-le vastav grupp «Nõuetes sõidukile» 337 Sõiduk. Auto poolhaagise Ø 50 mm veopolt. Põhi- ning paigaldamismõõtmed ja vahetatavus 6 612 Sõiduk. Auto ja haagise ning vedukauto mõõtmed. Terminid ja mõisted 11 1102 Vedukauto. Täis- ja kesktelghaagise Ø 50 mm veopoldiga haakeseade 6 1103 Sõiduk. Kerghaagis ja haagiselamu. Kuulpoldiga haakeseade. Mõõtmed ja iseloomustus 6 1185 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja pistikupesa 24 V pingele. Tüüp 24 N (normaalne) 6 1724 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja pistikupesa 6 ja 12 V pingele. Tüüp 12 N (normaalne) 6 1726:1989 (E) Sõiduk. Vedukauto ja poolhaagise sadulhaakeseade. Vahetatavus 6 1728 Sõiduk. Vedukauto ja haagise vahelised õhkpiduri ühendusvoolikud. Vahetatavus 6 2958 (A) Sõiduautode välised kaitseseadmed. (Esi- ja tagakaitserauad) 6 3166 Riigi nime kood 1 3584 Sõiduk. Haakeseadme paigaldamine veoauto tagumisele põiktalale (piimtalale) 6 3731 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja pistikupesa 24 V pingele. Tüüp S (lisaseadmetele) 6 3732 Sõiduk. Veduki ja haagise vahelised elektriühenduse pistik ja pistikupesa 6 ja 12 V pingele. Tüüp S (lisaseadmetele) 6 3779:1983 (E) Sõiduk. Sõiduki identifitseerimisnumber (VIN). Sisu ja struktuur 1 3780 Sõiduk. Rahvusvaheline valmistajakood (WMI) 1 3795 Sõidukite, agro- ja metsatraktorite ning masinate sisustuse tulekindlus 9 3833 Sõiduk. Tüübid, terminid ja mõisted Lisandus K (DIN 70 010) 3842:1984 Sadulhaakeseadme paigaldamise mõõtmed 6 3853 Kerghaagise ja haagiselamu kuulpoldiga haakeseadme katsetamine 6 4000-1 (E) Sõiduauto rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid (meeterseeria) 5 4000-2 (E) Sõiduauto rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed (meeterseeria) 5 4009 Elektrikontaktide pistikupesade asukohad vedukauto taga 6 4030 Sõiduk. Sõiduki identifitseerimisnumber (VIN). Asukoht ja kinnitus 1 4086 Sõiduk. Poolhaagise sadulvedukautoga ühendamise haakeseadme Ø 90 mm veopolt. Põhimõõtmed, asetamine ja vahetatavus 6 /TR 4114 Sõiduk. Haagiselamu ja kerghaagis. Kuulpoldi staatiline koormus 6 4209-1 Veoauto ja bussi rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid (meeterseeria) 5 4209-2 Veoautode ja busside rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed (meeterseeria) 5 5751-1 (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 1. osa. Kõigi seeriate rehvid 5 5751-2 (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 2. osa. Rehvid seeriast 100, 90, 80, 70 ja 60 5 5751-3 (E) Mootorratta rehvid ja veljed (meeterseeria). 3. osa. Veljed rehvidele seeriast 100, 90, 80, 70 ja 60 5 5995-1 Mopeedi rehvid ja veljed. 1. osa. Rehvid 5 5995-2 (E) Mopeedi rehvid ja veljed. 2. osa. Veljed 5 6054-1 Motorollerid. Rehvid ja veljed (4" kuni 12"). 1. osa. Rehvid. 5 6054-2 Motorollerid. Rehvid ja veljed (4" kuni 12"). 2. osa. Veljed. 5 7638 Veduki ja selle haagise (v.a M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukid) ABS süsteemi pistikupesa ning pistik 6 7641-1 Sõiduk. Kerghaagis ja haagiselamu. 1. osa. Tiisli pikkuse arvutus 6 8716:1988 (E) Tarbesõiduk. Poolhaagise veopoldi tugevuse katse 6 8755 Veoautod. Ø 40 mm veopoldiga kesktelg- ja täishaagise haakeseade 6 11407:1993 Tarbesõiduk. Vedukauto ja kesktelghaagise haakeseade 6 11446 M1 ja N1 kategooria sõiduki ja haagise 13 ühendusjalaga, 12 V pistikupesa ning pistik 6 12098 Tarbesõiduki ja selle haagise 15 ühendusjalaga 24 V pistikupesa ning pistik 6 2. E-reeglid ja EÜ direktiivid ning «Nõuded sõidukile» vastavus nendele E-reegel / paranduste seeria number Algversioon ja viimase paranduse kuupäev Reegli nimetus Vastav EMÜ direktiiv Vastav grupp «Nõuetes sõidukile» R 1/01 08.08.60 18.03.86 R2 kategooria hõõglambiga asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern 74/347/EEC 76/761/EEC 2 R 2/03 08.08.60 09.03.86 Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule laternas kasutatav hõõglamp 76/761/EEC 76/762/EEC 2 R 3/02 01.11.63 11.02.96 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid 76/757/EEC 97/29/EC 2 R 4/03 15.04.64 11.02.96 Auto (v.a mootorratas) ja selle haagise registreerimismärgi valgusti 76/760/EEC 97/29/EC 2 R 5/03 30.09.67 10.03.95 Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega auto lamplatern («Sealed Beam» -- SB) 2 R 6/01 15.10.67 11.02.96 Mootorsõiduki ja selle haagise suunatuled 76/759/EEC 89/277/EEC 2 R 7/02 15.10.67 11.02.96 Mootorsõiduki (v.a mootorratas) ja selle haagise ääre- ja pidurituled 76/758/EEC 89/516/EEC 97/30/EC 2 R 8/04 15.11.67 13.01.93 Halogeenlambiga (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8 ja/või H9) asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern 2 R 9/05 01.03.69 26.01.94 Kolmerattalise sõiduki müra 89/235/EEC 7 R 10/01 01.04.69 19.03.78 Sõiduki tekitatud raadiohäired 72/245/EEC 75/322/EEC 95/54/EC 7 R 11/02 01.06.69 15.03.81 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 70/387/EEC 6 R 12/03 01.06.69 24.08.93 Juhi kaitsmine sõidukis rooliseadme löögi eest 74/297/EEC 91/662/EEC 3 E 13/09 01.06.70 26.03.95 M, N ja O kategooria sõiduki pidurdamine 71/320/EEC 74/132/EEC 75/524/EEC 79/489/EEC 85/647/EEC 88/194/EEC 91/422/EEC 4 R 14/03 01.04.70 29.01.92 Turvavöö 76/115/EEC 90/629/EEC 96/38/EC 6 R 15 01.08.70 20.10.81 Otto- ja diiselmootori gaasilised saasteained. Ottomootori võimsuse mõõtmine. Sõiduki kütusekulu mõõtmine 70/220/EEC 88/77/EEC 7 R 16/04 01.12.70 22.12.85 Sõiduki juhi ja täiskasvanud sõitja turvavööd ja turvaseadmed 77/541/EEC 82/319/EEC 90/628/EEC 6 R 17/04 01.12.70 28.01.90 M1 kategooria sõiduki istme kinnitus ja peatoed 74/408/EEC 96/37/EC 6 R 18/01 01.03.71 24.11.80 Sõiduki ärandamisvastane seade 74/61/EEC 95/56/EC 3 R 19/02 01.03.71 08.05.88 Udulatern 76/762EEC 2 R 20/02 01.05.71 03.07.86 Mootorsõiduki halogeenlambiga (H4), asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern 2 R 21/01 01.12.71 08.10.80 Sõiduki sisustus 74/60/EEC 78/632/EEC 6 R 22/04 01.06.72 19.07.88 Mootorratta ja mopeedi juhi ja sõitja motokiiver ning näokate 1 R 23/00 01.12.71 Mootorsõiduki ja selle haagise tagurduslatern 77/539/EEC 97/32/EC 2 R 24/03 01.12.71 20.04.86 Ametlikult kinnitatud ühtsed tingimused: 1. diiselmootori nähtavad saasteained 2. diiselmootori autole asetamine 3. diiselmootoriga auto nähtavad saasteained 4. diiselmootori võimsuse mõõtmine 72/306/EEC 89/491/EEC 7 R 25/04 01.03.72 20.01.89 Sõiduki (v.a M1 kategooria) näoga sõidusuunas istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavad peatoed 78/932/EEC 6 R 26/02 01.07.72 11.09.73 Sõidukist väljaulatuvad osad 74/483/EEC 79/488/EEC 6 R 27/03 15.09.72 03.03.85 Ohukolmnurk 1 R 28/00 15.01.73 Mootorsõiduki helisignaal 70/388/EEC 1 R 29/01 15.06.74 01.08.77 Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse 6 R 30/02 01.04.71 15.03.81 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvid 92/23/EEC 5 R 31/02 01.05.71 30.03.88 Mootorsõiduki asümmeetrilise valgusjaotusega halogeenlamplatern (HSB) 2 R 32/02 01.07.75 Sõiduki kere tugevus tagant otsasõidul 6 R 33/00 01.07.75 Sõiduki kere tugevus eest otsasõidul 6 R 34/01 01.07.75 18.01.79 Sõiduauto tuleohutus 95/28/EC 6, 7 ja 9 R 35/01 10.11.75 18.07.79 Pedaalide asukohad sõidukis 6 R 36/03 01.03.76 14.12.92 Suur ühissõiduk 9 R 37/03 01.02.78 01.06.84 Ühtsetele tingimustele vastavates mootorsõiduki laternates kasutatavad hõõglambid 2 R 38/00 01.08.78 Mootorsõiduki ja selle haagise tagaudulaternad 77/538/EEC 89/518/EEC 2 R 39/00 20.11.78 Spidomeeter ja selle paigaldamine mootorsõidukile 75/443/EEC 97/39/EC 1 R 40/01 01.09.79 31.05.88 Ottomootoriga mootorratta heitgaasid 7 R 41/02 01.06.80 01.04.94 Mootorratta müra 78/1015/EEC 87/56/EEC 89/235/EEC 7 R 42/00 01.06.80 Sõiduki esi- ja tagakaitseraud 6 R 43/00 15.02.81 Sõiduki ohutu aknaklaas 92/22/EEC 6 R 44/03 01.02.81 04.04.86 Laste turvaseadmed sõidukis 1 R 45/01 01.07.81 09.02.88 Mootorsõiduki laternapuhasti 6 R 46/01 01.09.81 05.10.87 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 71/127/EEC 88/321/EEC 1 R 47/00 01.11.81 Ottomootoriga mopeedi heitgaaside saasteainete sisaldus 7 R 48/01 01.01.82 09.02.94 Sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed ning nende asetus 76/756/EEC 89/278/EEC 91/663/EEC 97/28/EC 2 R 49/02 15.04.82 30.12.92 Diiselmootorite ja diiselmootoriga sõidukite heitgaaside saasteainete sisaldus 88/77/EEC 91/542/EEC 1. ja 2. aste 7 R 50/00 01.06.82 Mopeedi, mootorratta ning nendega võrdsustatud sõiduki esimesed ja tagumised ääre-, piduri- ja suunatuled ning numbrituli 2 R 51/02 15.07.82 27.04.88 Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki müra 70/157/EEC 84/424/EEC 92/97/EEC 96/20/EC 7 R 52/01 01.11.82 Väike ühissõiduk 9 R 53/00 01.02.83 Mootorratta valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete asetus 93/92/EEC 2 R 54/00 01.03.83 Tarbesõiduk (commercial vehicle) ja selle haagise rehvid 92/23/EEC 5 R 55/00 01.03.83 Autorongi haakeseade 94/20/EC 6 R 56/00 15.06.83 Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern 2 R 57/01 15.06.83 28.02.89 Mootorratta ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern 2 R 58/01 01.07.83 25.03.89 Tüübikinnituse ühtsed nõuded: I. tagant allasõidutõkkele; II. allasõidutõkke paigaldamisele; III. sõiduki tagaosa kaitsele 70/221/EEC 79/490/EEC 81/333/EEC 97/19/EC 6 R 59/00 01.10.83 Vahetatavad summutisüsteemid ja nende vahetatavad osad 70/157/EEC 84/424/EEC 92/97/EEC 96/20/EC 7 R 60/00 01.07.84 Kaherattalise mootorratta ja mopeedi juhtimisseadmed, juhtimis- ja kontrollseadmete ning indikaatorite märgistamine 93/29/EEC 3 R 61/00 15.07.84 Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatest pindadest väljaulatuvad osad 92/114/EEC 6 R 62/00 01.09.84 Mootorratta juhtrauaga mootorsõiduki kasutustõkis 93/33/EEC -- R 63/00 15.08.85 Mopeedi müra 7 R 64/00 01.10.85 Sõiduki ajutiseks kasutamiseks mõeldud varuratas 92/23/EEC 5 R 65/00 15.06.86 Eritalituse mootorsõiduki hoiatustuli 2 R 66/00 01.12.86 Suure ühissõiduki kere ülemise osa tugevus 9 R 67/00 01.06.87 Veeldatud naftagaasil töötava auto eriseadmed 7 R 68/00 01.05.87 Auto suurima kiiruse mõõtmine -- R 69/01 15.05.87 Aeglase sõiduki ja selle haagise märk 1 R 70/01 15.05.87 Suure ja raskesõiduki märk 1 R 71/00 01.08.87 Agrotraktori juhi vaateväli -- R 72/00 15.02.88 HS1 halogeenlambiga mootorratta asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtule esilatern 2 R 73/00 01.01.88 Veoauto, selle haagise ja poolhaagise külgmised allasõidutõkked 89/297/EEC 96/27/EC 6 R 74/00 15.06.88 Mopeedi valgustusseadmed ja valgussignalisatsioon 2 R 75/00 01.04.88 Mootorratta õhkrehv 5 R 76/00 01.07.88 Mopeedi kaug- ja lähitulega esilatern 2 R 77/00 30.09.88 Mootorsõiduki seisutuli 77/540/EEC 2 R 78/02 15.10.88 22.11.90 L kategooria sõiduki pidurdamine 93/14/EEC 4 R 79/01 01.12.88 Sõiduki rooliseade 70/311/EEC 92/62/EEC 3 R 80/01 23.02.89 Suure ühissõiduki istmete tugevus ja kinnitus 9 R 81/01 01.03.89 Külghaagisega või ilma selleta mootorsõiduki juhtraua külge kinnitatud tahavaatepeegel 80/780/EEC 80/1272/EEC 1 R 82/02 17.03.83 Mopeedi halogeenhõõglambiga esilatern 2 R 83/03 05.11.89 30.12.92 Sõiduki saasteainete sõltuvus kasutatavast mootorikütusest 70/220/EEC 93/59/EEC 96/69/EC 7 R 84/00 15.07.90 Sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu mõõtmine 80/1268/EEC -- R 85/00 15.09.90 Sisepõlemismootoriga M ja N kategooria sõiduki mootori efektiivvõimsuse mõõtmine 80/1269/EEC 7 R 86/00 01.08.90 Agro- ja metsatraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed 78/933/EEC -- R 87/00 01.11.90 Mootorsõiduki päevasõidutule latern 2 R 88/00 10.04.91 Kaherattalise sõiduki reflekteeriv rehv -- R 89/00 01.10.92 Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: I. sõiduki suurima kiiruse piiramine II. ametlikult kinnitatud ühtsetele tingimustele vastava kiiruspiiriku asetamine sõidukile III. kiiruspiirik 92/6/EEC 92/24/EEC 1 ja 9 R 90/01 01.11.92 Mootorsõiduki ja selle haagise piduriklotsikate -- R 91/01 15.10.93 Mootorsõiduki ja selle haagise külgmised ääretuled 2 R 92/00 01.11.93 Mootorratta heitgaaside summutisüsteemid 7 R 93/00 27.02.94 Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: I. eesmine allasõidutõke II. eesmise allasõidutõkke paigutamine autole III. eesmise allasõidutõkkega sõiduk 6 R 94/00 01.01.95 Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul -- R 95/00 26.05.95 Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul -- R 96/00 15.12.95 Agrotraktori heitgaaside saasteainete sisaldus -- R 97/00 01.01.96 Häiresüsteemid 1 R 98/00 15.04.96 Gaaslahenduslambiga põhilatern 2 R 99/00 15.04.96 Gaaslahenduslambid 2 R 100/00 23.08.96 Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid 7 R 101/00 13.12.96 M1 ja N1 kategooria sõidukite CO2 emissioon ja kütuse tarbimine 93/116/EC 7 R 102/00 13.12.96 Automaatse reguleerimisega haakeseade 6 ja 12 R 103/00 23.02.97 M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetatavad katalüütilised konverterid 70/157/EEC 84/424/EEC 96/20/EC 7 R 104/00 15.01.98 Mootorsõiduki triip- ja kontuurhelkurmärgised 2 3. Euroopa erilepingud ja teised normdokumendid ning «Nõuded sõidukile» vastavus nendele Lepingu või normdokumendi tähis Jõustumise aeg Nimetus Vastav grupp «Nõuetes sõidukile» ADR 30.09.1957 Genfi «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe» 1 AETR 24.04.1970 Genfi «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkulepe» 1, 9 ja 15 EMÜ direktiiv 3821/85/EEC 20.12.1985 Sõidumeerik 1, 9 ja 15 ATP 01.09.1970 «Kiireltriknevate toidukaupade veo erisõidukite Genfi kokkulepe» 6 ja 12 08.11.1968 Viini «Teeliikluse konventsioon» 1...6 SÕIDUKI MÕÕTMED JA MASSID Lepingu või normdokumendi tähis Jõustumise aeg Nimetus Vastav grupp «Nõuetes sõidukile» EMÜ direktiiv 85/3/EEC 01.07.1986 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 86/360/EEC 01.07.1986 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 86/364/EEC 24.07.1986 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 88/218/EEC 01.01.1989 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 89/338/EEC 01.07.1986 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 89/461/EEC 01.11.1991 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 91/60/EEC 01.10.1991 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 92/7/EEC 01.01.1993 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 92/21/EEC 31.03.1992 Nõuded M1 kategooria sõidukite massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 96/53/EC 25.07.1996 Nõuded sõiduki massile, mõõtmetele ja ehitusele 12, 13 ja 14 EMÜ direktiiv 97/27/EC 22.07.1997 Nõuded sõiduki massile ja mõõtmetele 12, 13 ja 14 ROHELISED JA OHUTUD VEOAUTOD Lepingu või normdokumendi tähis Jõustumise aeg Nimetus Vastav grupp «Nõuetes sõidukile» CEMT/CM (91)6 07.05.1991 Euroopa Transpordiministrite konverentsi otsus sõiduki mõõtmete ja masside kohta 12, 13 ja 14 CEMT/CM (91)26 FINAL 01.07.1992 Euroopa Transpordiministrite konverentsi otsus sõiduki mõõtmete ja masside kohta 15 CEMTCS/TR (95)4 FINAL 08.06.1995 Euroopa Transpordiministrite Nõukogu otsus rohelise veoauto kohta 15 CEMTCS (96)5 25.04.1996 Euroopa Transpordiministrite Nõukogu otsus ohutu veoauto kohta 15 CEMTCS (97)20 FINAL 07.11.1997 Euroopa Transpordiministrite konverentsi otsus rohelise ja ohutu veoauto kohta 15 CEMTCS (97)20 FINAL 30.05.1996 Euroopa Transpordiministrite konverentsi otsuse projekt ohutu bussi kohta 15 26.07.1994 Kahekorruseline buss 9 ÜRO/ECE Sisetranspordikomitee eeskiri TRANS/WP.29/R.668 SIHTKASUTUSEGA EMÜ DIREKTIIVID Lepingu või normdokumendi tähis Jõustumise aeg Nimetus Vastav grupp «Nõuetes sõidukile» EMÜ direktiiv 70/156/EEC 06.02.1970 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 70/221/EEC 20.03.1970 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 70/222/EEC 20.03.1970 Tagumise registreerimisnumbri koht Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 76/114/EEC 18.12.1975 Valmistaja silt Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 77/143/EEC 29.12.1976 Sõiduki tehnoülevaatus Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 77/389/EEC 17.05.1977 Puksiirtrossi või tiisli kinnituseks ettenähtud haakeseade Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 77/649/EEC 27.09.1977 M1 kategooria sõiduki juhi vaateväli Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/315/EEC 21.09.1977 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/316/EEC 21.09.1977 Sõiduki armatuurlaua sümbolid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/317/EEC 21.09.1977 Tuuleklaasi soojendusseade (defroster) Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/318/EEC 21.12.1977 M1 kategooria sõiduki klaasipuhastid ja pesurid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/507/EEC 19.05.1978 Valmistaja silt Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/547/EEC 12.12.1978 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/548/EEC 12.06.1978 M1 kategooria sõiduki sõitjateruumi küttesüsteem Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 78/549/EEC 12.06.1978 Ratta poripõlled Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 79/490/EEC 18.04.1979 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 80/1268/EEC 16.12.1980 M1 kategooria sõiduki kõigi mootoritüüpide kütuse tarbimine Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 85/3820/EEC 20.12.1985 Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR) Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 85/3821/EEC 20.12.1985 Sõidumeerik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 87/358/EEC 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 87/403/EEC 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 88/449/EEC 26.06.1988 Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv 89/392/EEC 14.06.1989 Kogu ulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritakse käsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, mis väldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid, laadimisseadmed, surveanumad, tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad, patsiendiga kokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (prEN 1756-1) EMÜ direktiiv 89/459/EEC 18.07.1989 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri sügavus Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 90/630/EEC 30.10.1990 M1 kategooria sõiduki juhi vaateväli Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 91/225/EEC 27.03.1991 Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv 91/226/EEC 27.03.1991 Ratta poripõlled Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 91/328/EEC 21.06.1991 Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv 91/368/EEC 20.06.1991 Kogu ulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritakse käsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, mis väldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid, laadimisseadmed, surveanumad, tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad, patsiendiga kokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (prEN 1756-1) EMÜ direktiiv 92/6/EEC 10.02.1992 Kiiruspiirik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 92/7/EEC 10.02.1992 Sõiduki mõõtmed ja massid Tühistatud EMÜ direktiiv 92/21/EEC 31.03.1992 M1 kategooria sõiduki mõõtmed ja massid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 92/24/EEC 31.03.1992 Kiiruspiirik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 92/53/EEC 18.06.1992 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 92/55/EEC 22.06.1992 Tehnoülevaatus Tühistatud EMÜ direktiiv 92/61/EEC 30.06.1992 Liikmesriikide ühtsed nõuded 2- ja 3-rattalise mootorsõiduki tüübikinnitusele Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 92/3688/EEC 21.12.1992 Sõidumeerik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/29/EEC 14.06.1993 2- ja 3-rattalise mootorsõiduki juhtimisseadmete ja märgutulede märgistamine Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/31/EEC 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/32/EEC 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/33/EEC 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki kasutustõkis Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/34/EEC 14.06.1993 L kategooria sõiduki valmistaja silt Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/44/EEC 14.07.1993 Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/68/EEC 22.07.1993 Kogu ulatuses Nõuded masinate kohta, mis aktiveeritakse käsitsi, kuid rakendumiseks peab olema lisatõkestusseade, mis väldib masina töö, kui operaator asub ohtlikus alas nagu tõstukid, laadimisseadmed, surveanumad, tuleohtlike vedelike mahutid, tuleohutusseadmed, radiatsiooni emiteerida võivad masinad, patsiendiga kokkupuutes olevad meditsiinimasinad ja lõbustusmasinad ning -seadmed (prEN 1756-1) EMÜ direktiiv 93/91/EEC 29.10.1993 Sõiduki armatuurlaua sümbolid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/93/EEC 29.10.1993 2- ja 3-rattalise mootorsõiduki mõõtmed ja mass Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/94/EEC 29.10.1993 2- ja 3-rattalise mootorsõiduki registreerimismärgi kinnituskoht Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 93/116/EEC 17.12.1993 M1 kategooria sõiduki kõigi mootoritüüpide CO2 emissioon ja kütuse tarbimine Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 94/53/EC 15.11.1994 Sõiduki armatuurlaua sümbolid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 94/55/EC 21.11.1994 Ohtlike veoste maanteevedu Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 94/68/EC 16.12.1994 M1 kategooria sõiduki klaasipuhastid ja pesurid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 94/78/EC 21.12.1994 Porikaitsepõlled Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 94/451/EC 27.06.1994 Sõidumeerik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 95/001/EC 02.02.1995 2- ja 3-rattalise mootorsõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 95/28/EC 24.10.1995 Suure ühissõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 95/48/EC 20.09.1995 M1 kategooria sõiduki mõõtmed ja massid Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 95/56/EC 08.11.1995 Sõiduki kasutustõkis Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 95/2479/EC 25.10.1995 Sõidumeerik Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 96/38/EC 18.06.1996 Istmete tugevus ja nende kinnitamine sõidukis Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 96/86/EC 13.12.1996 Ohtlike veoste maanteevedu Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 96/96/EC 20.12.1996 Tehnoülevaatus Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 97/19/EC 18.04.1997 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 97/21/EC 18.04.1997 Mootori võimsuse mõõtmine Kogu ulatuses EMÜ direktiiv 97/836/EC 27.11.1997 EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi 1958. aasta kokkuleppega Lisandus B «Nõuded sõidukile» juurde SÕIDUKI KATEGOORIAD vastavalt «Ühisotsusele sõiduki ehituse kohta» R.E.3 A. M ja N kategooria sõidukid (Autod) Autod jaotatakse kategooriatesse: M kategooria -- sõiduautod ja bussid; N kategooria -- veoautod ja vedukautod. M kategooria sõidukid jaotatakse täismassi ja sõitjate arvu järgi: M1 kategooria sõiduk -- sõiduauto, milles ei ole üle üheksa istekoha (sh juhi koht), kusjuures selle kere võib olla kinnine, lahtine või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja pagasiruumi mõõtmed on väiksemad kui N1 kategooria sõiduki veoseruumi või veokasti vähimad mõõtmed; M2 kategooria sõiduk -- üle üheksa sõitjakohaga (sh juhi koht) buss, mille täismass ei ületa 5 t; M3 kategooria sõiduk -- üle üheksa sõitjakohaga (sh juhi koht) buss, mille täismass on üle 5 t; Liigendbuss -- M kategooria buss, mille kaks või enam keret on liigendiga ühendatud, võimaldades sõitjatel takistuseta liikuda ühest kerest teise. Bussid jaotatakse kereehituse ja sõitjate arvu järgi klassidesse: A klass -- üle üheksa, kuid mitte üle 23 sõitjakohaga (sh juhi koht), milles on ka seisukohad; B klass -- üle üheksa, kuid mitte üle 23 sõitjakohaga (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad; I klass -- üle 22 sõitjakohaga linna- või lähibuss, milles on ka seisukohad; II klass -- üle 22 sõitjakohaga kaugbuss, milles on lubatud seista vahekäigus; III klass -- üle 22 sõitjakohaga reisibuss, milles puuduvad seisukohad. Märkus. Busside jaotus IRU nõuete kohaselt sõidumugavuse klassideks -- vt lisandus D. N kategooria sõidukid jaotatakse: N1 kategooria sõiduk -- veoauto, mille täismass ei ületa 3,5 t (maastikuautod 2,0 t). Sõitjateruumis ei tohi olla üle kahe istmerea ja sõitjateruum peab olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Kere võib olla kinnine (furgoon), madel või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja peab vastama järgmistele tingimustele: · kinnise veoseruumi maht on üle 2 m3 ja selle sisekõrgus on üle 1000 mm; · kinnise veoseruumi ja veokasti kogupikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm; · veokasti sisepikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm; · esimese ja teise istmerea seljatugede vaheline kaugus peab olema vähemalt 650 mm, kuid mitte üle 850 mm; Märkus. Kinnise kereosa sisekõrgust mõõdetakse 600 mm kaugusel külgseinast ja laiust auto tuuleklaasi alaserva kõrgusel. Veoseruumi maht saadakse eeltoodud mõõtetulemuste: pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena. N2 kategooria sõiduk -- veoauto ja vedukauto, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12,0 t; N3 kategooria sõiduk -- veoauto ja vedukauto, mille täismass on üle 12,0 t. G kategooria sõidukid (maastikuautod) jaotatakse: M1G ja N1G kategooria sõiduk -- maastikuauto, mille täismass ei ületa 2,0 t, millel on rohkem kui üks veotelg või roomikvedu ning millel vähemalt ühe telje diferentsiaal on lukustatav ja lahutatav jõuülekandest. Haagiseta maastikuauto peab ületama 30% tõusu ning vastama vähemalt viiele järgnevast kuuest nõudest: 1. pealesõidunurk -- vähemalt 25o, 2. eemaldumisnurk -- vähemalt 20o, 3. teekumeruse ületusnurk -- vähemalt 20o, 4. vähim esisilla kliirens -- 180 mm, 5. vähim tagasilla kliirens -- 180 mm, 6. vähim kliirens sildadevahelises alas -- 200 mm. M2G ja N2G kategooria buss ning veoauto -- maastikuauto, mille täismass on üle 2,0 t, kuid ei ületa 12,0 t, millel veavad kõik rattad või on roomikvedu ja vähemalt üks telgedest on lahutatav jõuülekandest ning auto peab vastama järgnevatele nõuetele: 1. lisaks põhisillale peab üks esi- või tagasild olema veosild ja ühendatav jõuülekandega või lahutatav sellest, 2. vähemalt üks diferentsiaal peab olema lukustatav, 3. ületatav tõus peab olema vähemalt 25%. M3G ja N3G kategooria sõiduk -- maastikuauto, mille täismass on üle 12,0 t, vähemalt pooled ratastest on vedavad või on roomikvedu ja vähemalt üks telgedest on lahutatav jõuülekandest ning auto peab vastama järgnevatele nõuetele: 1. vähemalt üks diferentsiaal on lukustatav, 2. pealesõidunurk on vähemalt 25o, 3. eemaldumisnurk on vähemalt 25o, 4. vähim esisilla kliirens on 250 mm, 5. vähim tagasilla kliirens on 250 mm, 6. vähim kliirens sildadevahelises osas on 300 mm. B. L kategooria sõidukid L kategooria sõidukid jaotatakse: L1 kategooria sõiduk -- mootorjalgratas või mopeed, mille mootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 40 km/h; L2 kategooria sõiduk -- mopeediga võrdsustatud 3- või 4-rattaline sõiduk; L3 kategooria sõiduk -- kaherattaline (soolo) mootorratas; L4 kategooria sõiduk -- külghaagisega mootorratas. Mõiste hõlmab 3- ja 4-rattalisi juhtrauaga juhitavaid ebasümmeetrilise rataste asetusega mootorsõidukeid; L5 kategooria sõiduk -- kolmerattaline (traik) või neljarattaline mootorratas, mille rattad asetsevad sõiduki pikitelje suhtes sümmeetriliselt. C. O kategooria sõidukid (Haagised) O kategooria sõidukid jaotatakse: O1 kategooria -- täismass ei ületa 0,75 t (kerghaagis). Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 5% oma täismassist; O2 kategooria -- täis-*, kesktelg-** või poolhaagis***, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,50 t; O3 kategooria -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 3,50 t, kuid ei ületa 10,0 t; O4 kategooria -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t. Märkused. * Täishaagis on vähemalt kaheteljeline ja selle tiislil on liigend ning seetõttu ei kanna tiisel üle vedukauto haakeseadmele haake massist põhjustatud koormust. ** Kesktelghaagis (v.a O1 kategooria haagis) on ühe- või enama teljeline haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme läheduses ja selle tiisel on haagise külge kinnitatud jäigalt. Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 10% oma täismassist. *** Poolhaagis on haagis, mis toetub olulise osaga haagise täismassist vedukauto haakeseadmele. Lisandus C «Nõuded sõidukile» juurde SÕIDUKI JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JA VERSIOONIKS vastavalt EMÜ direktiividele 70/156/EEC ja 92/53/EEC A. Sõiduki tüüp Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda järgmistes punktides: 1. valmistajalt ja kaubamärgilt; 2. valmistaja tüübitähistuselt; 3. runga ja kerepõhja ehituse või kuju põhilistes aspektides; 4. jõuallika liigilt (sise- või välispõlemis-, elektri-, hübriidmootor). B. Sõiduki variant on sõiduki tüübi alljaotus. Ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda järgmistes punktides: 1. kere kujult (lahtine, kinnine jne); 2. jõuallika: a) tööpõhimõttelt (elektrisüütega, kompressioonsüütega, neljataktiline, kahetaktiline jne); b) silindrite arvult ja nende asendilt; c) võimsuselt rohkem kui 30%; d) töömahult rohkem kui 20%; 3. veotelgede arvult ja nende asukohalt ning ühendamise viisilt; 4. juhttelgede arvult ja nende asukohalt. C. Sõiduki versioon on sõiduki variandi alljaotus. Ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda järgmistes punktides: 1. jõuallika: a) võimsuselt; b) töömahult; c) toitesüsteemilt (lõõr-, klapitagune, pidev-, kaud- või otsepritse, EDC, karburaator-, elektronkarburaator-, ülelaadega toitesüsteem, vahejahutajaga jne); d) väljalaske süsteemilt (summutiga või summutitega, katalüütilise reaktoriga, heitgaasi filtriga jne); e) õhusaastet vähendavate seadmete poolest (heitgaaside retsirkulatsioon jne); f) aurustumise ja emissiooni kontrollsüsteemilt; g) mootori, kere heliisolatsioonilt; h) toiteaku, veoelektrimootori mähise tüübilt, ergutuselt, võimsuselt, tööpingelt; i) asukohalt; 2. kere viimistluselt, komplektsuselt, uste arvult, nende kujult, hingede ja käepidemete tüübilt, istmete arvult ning nende asukohalt, peatugede tüübilt, kere ehisliistudelt ja lisaseadmetelt jne; 3. gabariitmõõtmetelt, massilt ja teljekoormuselt; 4. järelveetava haagise massilt ja teljekoormuselt; 5. pidurisüsteemilt (mehhaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, võimendiga, võimendi energiaallika tüübilt, energiaakude poolest jne); 6. rooliseadmelt (mehhanismi tüübilt ja selle reguleerimisviisilt, ratastega ühendamise viisilt, võimendi tüübilt); 7. jõuülekandelt (mehhaaniline, hüdrauliline, elektriline jne); 8. käigukastilt (käikude arvult, käsitsi- või automaatselt lülitatav, variaatoriga jne); 9. vedrustuselt (leht-, spiraal-, õhk-, küünal-, reguleeritav, aktiivvedrustus jne); 10. ratastelt (rehvidelt, velgedelt jne). Märkus. Erinevates riikides ja enne 31. detsembrit 1996. a valmistatud sõiduki tüübi, liigi, mudeli, modifikatsiooni mõiste on alljärgnev: A. Sõiduki tüüp («Make») on EMÜ direktiivi 70/156/EEC järgi määratud valmistaja ja tema kaubamärgiga. B. Tüüp («Type») -- valmistaja poolt tähistatud, kirjeldatud ja liigitatud sõidukite perekond. C. Liik («Sort») -- valmistaja poolt tähistatud ja kirjeldatud sõiduki tüübi alaliik. A. Sõiduki tüüp (

) oli endises NSVL-s määratud valmistajaga ja kaubamärgiga. B. Mudel (

) -- valmistaja poolt tähistatud, kirjeldatud ja liigitatud sõiduki perekond. C. Modifikatsioon (

) -- valmistaja poolt tähistatud ja kirjeldatud sõiduki tüübi alaliik. Lisandus D «Nõuded sõidukile» juurde BUSSIDE LIIGITUS SÕIDUMUGAVUSE KLASSIDEKS 1. Bussi mugavusklass määratakse ARK poolt määratud sõidukite tehnoülevaatuse punktides, lähtudes käesoleva juhendi nõuetest. 2. ARK peab ülevaatuse läbinud bussi kohta väljastama tunnistuse, millel on märgitud bussile omistatud mugavusklass ja selle kehtivusaeg. 3. Bussile määratud mugavusklass kehtib üks aasta. 4. Bussi mugavusklass ja mugavusklassile esitatavad nõuded on toodud tabelis 1. Tabel 1 Jrk nr Nõue Busside mugavusklassid Märkused Buss Kaugbuss Reisibuss Luksusbuss 0 0 *** **** 1 Mootori võimsuse suhe bussi täismassi (kW/t) peab olema suurem või võrdne 7,4 8,8 11,0 11,0 2 Pidurid Mitteblokeeruvad pidurid Mitteblokeeruvad pidurid Mitteblokeeruvad pidurid Mitteblokeeruvad pidurid ja aeglusti 3 Vedrustus -- -- Mehhaaniline vedrustus koos õhkvedrudega või õhkvedrustus Õhkvedrustus 4 Istmete vahe L (mm) on vähemalt 680 Istmeridade arv 12 m pikkuses bussis ei ületa 15 720 Istmeridade arv 12 m pikkuses bussis ei ületa 14 770 Istmeridade arv 12 m pikkuses bussis ei ületa 13 830 Istmeridade arv 12 m pikkuses bussis ei ületa 12

5 Vastastikku paigutatud istmete vahe Lv (mm) on vähemalt 1300 1380 1480 1600

6 Seljatoe kõrgus h (mm) on vähemalt 520 650 680 680

7 Seljatoe reguleeritav kalle on vähemalt Ei ole nõutav lisa- ja diivanistmetel -- -- 10o 35o

8 Vähim käetugede arv paarisistme kohta 1 1 2 2 9 Käetoed peavad olema ülespööratavad -- -- jah jah 10 Samasuunalistel istmetel peavad olema reguleeritavad jalatoed -- -- -- jah 11 Sõitjakoha laius mm istmel / külgsuunas nihutataval istmel -- -- -- Ühele istmele: 500, paarisistmele: 1000

12 Istme kattematerjal -- Tekstiil Tekstiil Tekstiil 13 Põrandale ei tohi olla kinnitatud seadmeid, kaste jms -- jah jah jah 14 Paarisistmed on koostatud eraldi istmetest -- -- jah jah 15 Vähemalt üks ajalehesahtel või võrk sõitjakohale -- -- jah jah 16 Vähemalt üks tuhatoos kahele sõitjakohale (suitsetajate salongiosas) -- -- jah jah Suitsetajate salongiosas peab olema eriventilatsioon. Suitsetamise võimalus bussis ei ole kohustuslik 17 Ventilatsioon: 1. toimib ka seisuajal; 2. sõitjal on võimalus õhuvoolu suunata ja reguleerida; 3. jõudlus on vähemalt 15 m3 tunnis sõitjakohale -- -- jah jah 18 Klimaator (konditsioneer): soojusvahetus vähemalt 1254 kJ (300 kcal) tunnis sõitjakohale -- -- -- jah 19 Salongi kütteseade, mis toimib ka bussi seisuajal ja ei ole mootoriga seotud jah jah jah jah 20 Salongi automaatjuhtimisega kütteseade -- -- jah jah 21 Külgaknad: atermaalsed, elektrisoojendusega või piisavalt ventileeritavad, poriga, uduga vms mittemäärduvad ja kahekordsed (vakumeeritud) -- -- -- jah 22 Külgakende päikesekatted: külgkardinad, rulood jms -- jah jah jah 23 Sõitjakoha lugemistuli -- -- jah jah 24 Heliseadmed: 1. üks valjuhääldi kaheksa sõitjakoha kohta jah jah jah -- 2. üks valjuhääldi nelja sõitjakoha kohta -- -- -- jah 25 Juhi ja giidi mikrofon jah jah jah jah 26 Raadio ja kassettmagnetofon -- jah jah jah 27 Videoseadmed: 1. salongis on vähemalt üks monitor -- -- jah -- 2. salongis on vähemalt kaks monitori -- -- -- jah 28 Mobiiltelefon -- -- jah jah 29 Köök (sisaldab vähemalt kohvi- ja teekeetjat) -- -- -- jah 30 Külmik, mille vähim maht on 0,5 dm3 sõitja kohta -- -- jah jah 31 Riietehoid -- jah jah jah 32 Vesi- või keemiline WC ja kätepesu võimalus -- -- jah jah 33 Kinnised, luukidega käsipakiriiulid jah jah jah jah 34 Pakiruumi maht: dm3/sõitja kohta 1. 75 -- jah -- -- 2. 120 -- -- jah -- 3. 150 -- -- -- jah 35 Pagasiruumis on pakkide tolmukate -- -- jah jah Lisandus E «Nõuded sõidukile» juurde VÄRVUSTE MÄÄRAMINE CIE KOLMEKOORDINAADI (XYZ) SÜSTEEMIS 1. Sõiduki signalisatsioonisüsteemis kasutatavate valgusfiltrite värvuse määramine Tabel 1 Punane piirväärtus kollase poole y = piirväärtus purpurse poole z = Valge piirväärtus sinise poole x >= 0,310 piirväärtus kollase poole x = piirväärtus rohelise poole y = piirväärtus rohelise poole y = piirväärtus purpurse poole y >= 0,050+0,750x piirväärtus punase poole y >= 0,382 Merevaigukollane 1) piirväärtus kollase poole y = piirväärtus punase poole y >= 0,398 piirväärtus valge poole z = Valikkollane 2) piirväärtus punase poole y >= 0,138+0,580x piirväärtus rohelise poole y = piirväärtus valge poole y >= --x+0,966 piirväärtus spektraalväärtuse poole y = Sinine piirväärtus rohelise poole y = 0,065+0,805x piirväärtus valge poole y = 0,400--x piirväärtus purpurse poole x = 0,133+0,600y Valgusfiltri värvuse määramiseks peab kasutama valgusallikat, mille temperatuur on 2854 K ja mis vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) standardsele valgusallikale. Märkused. 1) Värvuse nimetus on võetud kasutusele CIE värvuskolmnurga kollase ala kohta ja asendab endisi nimetusi «oranþ» või «kollakas-oranþ». 2) Kehtib ainult kaug- ja lähituledele. Udulaternate värvus peab rahuldama järgmisi nõudeid: · värvi puhtustegur ei tohi olla väiksem kui 0,82; · piirväärtus valge poole y >= --x + 0,966. (On lubatud ka piirväärtused y >= --x+0,940 ja y=0,440.) 2. Ohukolmnurga värvuse määramine A. Ohukolmnurga valgustpeegeldava osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava standardse valgusallikaga, peavad olema: · piirväärtus kollase poole y =· piirväärtus purpurse poole y =· piirväärtus kollase poole y =· piirväärtus purpurse poole z =3. Aeglase sõiduki tunnusmärgi värvuse määramine A. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga D65, peavad vastama tabelile 2. Tabel 2 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevuse tegur Punane x 0,690 0,595 0,560 0,650 >= 0,03 Punane y 0,310 0,315 0,350 0,350 >= 0,03 B. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga A, peavad vastama tabelile 3. Tabel 3 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Punane x 0,720 0,735 0,665 0,643 Punane y 0,258 0,265 0,335 0,335 C. Aeglase sõiduki tunnusmärgi valgustkiirgava (fluorestseeruva) osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga D65, peavad vastama tabelile 4. Tabel 4 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevuse tegur Punane x 0,690 0,595 0,569 0,655 >= 0,30 Punane y 0,310 0,315 0,341 0,345 >= 0,30 4. Suure sõiduki tunnusmärgi värvuste määramine A. Pika- või raskesõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa kollase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga D65, peavad vastama tabelile 5. Tabel 5 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevuse tegur Kollane x 0,545 0,487 0,427 0,465 >= 0,16 Kollane y 0,454 0,423 0,483 0,534 >= 0,16 B. Pika või raskesõiduki tunnusmärgi valgustpeegeldava osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga A, peavad vastama tabelile 6. Tabel 6 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Kollane x 0,585 0,610 0,520 0,505 Kollane y 0,385 0,390 0,480 0,465 C. Pika või raskesõiduki tunnusmärgi valgustkiirgava (fluorestseeruva) osa punase värvi koordinaadid CIE värvuskolmnurgal, kui seda osa valgustatakse CIE nõuetele vastava etalonvalgusallikaga D65, peavad vastama tabelile 7. Tabel 7 Värvus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Valgustugevuse tegur Punane x 0,690 0,595 0,569 0,655 >= 0,30 Punane y 0,310 0,315 0,341 0,345 >= 0,30

Joonis 1. Signaalvärvuste kolorimeetrilised alad CIE värvuskolmnurgal. 1 -- valikkollane; 2 -- valge; 3 -- merevaigukollane; 4 -- punane; 5 -- sinine Lisandus F «Nõuded sõidukile» juurde NÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI SEADISTAMISE KOHTA Üldnõuded Isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist, peab pöörduma maakonna või linna liiklusmeditsiinikomisjoni poole. Sõiduki ümberehituse ulatuse määrab maakonna või linna liiklusmeditsiinikomisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi läbivaatamise tõendi alusel ARK, tehes koostööd liiklusmeditsiinikomisjoniga kuni sõiduki ohutuse ning selle juhi oskuste ja sobivuse tunnustamiseni ARK poolt. Katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki ohutus. Sõiduk peab olema ümberseadistatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht. Käesolevas lisas esitatud joonised on võimaliku ümberehituse näited. Sõiduki ümberehitus peab olema tööpõhimõttelt ja kvaliteedilt näites esitatule samaväärne või parem. 1. Puue: kääbuskasv, jäsemed on funktsioonivõimelised Auto 1.1. Piduri-, siduri- ja gaasipedaal on pikendatud (joonis 1). 1.2. Lülituspult (joonis 2) on asetatud kättesaadavasse kohta. 1.3. Juhiistmel peab olema puuet kompenseeriv reguleerimise võimalus (võib olla ka padi). Mootorratas 1.4. Piduri- ja käiguvahetushoovad on pikendatud ning juhtraud on kohandatud. 1.5. Lülituspult (joonis 2) on asetatud kättesaadavasse kohta. 1.6. Kasutada kasvule vastava kõrgusega mootorratast.

Joonis 1. Pikendatud siduri-, piduri- ja gaasipedaalid

Joonis 2. Lülituspult. 1 ja 2 on suunatulede lüliti asendid, 3 helisignaal, 4 esitulede lüliti, 5 esiklaasipühkijate kiirusastmed, 6 esiklaasipühkija lülitumise asend, 7 klaasipesija lülitumise asend, 8 tagaklaasi pühkija, 9 kaug- ja lähitulede vahetamise lüliti 1.7. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L1, L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 2. Puue: parem jalg on amputeeritud altpoolt põlve või puudub pöid Auto 2.1. Mehhaaniliselt ühendatud käsitsi juhitav sõidupidur (joonis 5), kui proteesi kasutamine on piiratud, siis ka käsigaas (joonis 3) või paigutatakse gaasi- ja piduripedaal vasakule jalale (joonis 4). Mootorratas 2.2. Kui proteesi kasutamisega on raskusi, siis paigutatakse sõidupiduri pedaal vasakule poole.

Joonis 3. Mehhaaniliselt ühendatud käsitsi juhitav sõidupidur ja mootorratta käsigaasirull

Joonis 4. Gaasi- ja piduripedaal vasakule jalale

Joonis 5. Käsitsijuhitav sõidupidur 2.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L1, L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 3. Puue: vasak jalg on amputeeritud altpoolt põlve või puudub pöid Auto 3.1. Käsitsi juhitav sidur (joonis 6), automaatsidur või automaatkäigukast. Mootorratas 3.2. Kui proteesi kasutamisega on raskusi, siis paigutatakse sõidupiduri pedaal terve jäseme poolele ja võidakse lisada sidurit ja käiku üheaegselt lülitav lisakäigukang. Jalgsidur asendatakse käsitsilülituva siduriga. Kasutada võib automaatkäigukastiga mootorratast.

Joonis 6. Käsitsijuhitavad siduri- ja gaasipedaalid 3.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L1 L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 4. Puue: parem jalg on liikumisvõimetu või on amputeeritud pealtpoolt põlve Auto 4.1. Sõidupiduri pedaal paigutatakse enamasti paremale poole ja lisatakse sidurit ja käiku üheaegselt lülitav lisakäigukang (joonis 6). Gaasipedaal (joonis 7) ja/või piduripedaal (joonis 5) on asetatud vasakule. Mootorratas 4.2. Jalgpidur ja käiguvahetus peavad toimima vasaku jala pöiaga ja/või kannaga ning paigaldatakse käikude käsitsilülimise seade. Jalgsidur asendatakse vajadusel käsitsilülituva siduriga.

Joonis 7. Vasaku jala gaasipedaal 4.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L1, L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 5. Puue: vasak jalg on liikumisvõimetu või on amputeeritud pealtpoolt põlve Auto 5.1. Siduripedaal on käsitsijuhitav (joonis 6). 5.2. Autol on automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 5.3. On paigaldatud jalgpidur tervele jäsemele ja käikude käsitsilülimise mehhanism. Kasutatakse automaatkäigukasti. 5.4. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L1, L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 6. Puue: mõlemad jalad on liikumisvõimetud või amputeeritud Auto 6.1. On paigutatud keskjuhisega (Joy-stick) elektromehhaaniliselt piduri- ja gaasipedaalile toimiv seade (joonis 8). 6.2. On paigutatud pööratav juhiiste (joonis 9) või ratastooli kinnitusseadmed ja tõstuk (joonis 10). 6.3. Autol on automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 6.4. On paigaldatud käsijuhtimisega pidur ja käiguvahetus. 6.5. Juhtrauale on paigaldatud lülituspult (joonis 2).

Joonis 8. Keskjuhis (Joy-stick)

Joonis 9. Pööratav juhiiste

Joonis 10. Ratastoolitõstuk 6.6. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. Soolomootorrattaga sõit on keelatud. 7. Puue: parema käe protees algab küünarvarrest Auto 7.1. Kauglülituspult on kinnitatud rooliratta vasakule küljele. Kauglülituspult on kujult sarnane joonisel 2 kujutatud lülituspuldiga, kuid tal puuduvad ühendusjuhtmed; see töötab infrapunasel kiirgusel ja seetõttu on seda võimalik kinnitada rooliratta pöiale (joonis 11). 7.2. Käsipidurihoob (joonis 12) ja käigukang asuvad vasakul või käiguvahetus toimub jalgadega (joonis 13). 7.3. On paigaldatud automaatsidur või -käigukast. 7.4. Roolirattale on paigutatud selle pööramise nupp või sang (joonis 14). Mootorratas 7.5. Gaasirull on paigutatud juhtraua vasakule poolele. Käsi- ja jalgpidur on ühendatud ühe pedaaliga ning sidur -- teise pedaaliga. 7.6. Lülituspult (joonis 2) on paigutatud juhtraua vasakule poolele.

Joonis 11. Rooliratta pöiale kinnitatud kauglülituspult

Joonis 12. Jalaga lülitatav seisupidur

Joonis 13. Käikude jalglülitusega seade

Joonis 14. Rooli pööramise nupp või sang 7.7. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 8. Puue: vasaku käe protees algab küünarvarrest Auto 8.1. Lülituspult või kauglülituspult asub roolirattal (või rattast) paremal. 8.2. Roolirattal on selle pööramise nupp ja/või sang. 8.3. On paigutatud automaatsidur või -käigukast. Mootorratas 8.4. On paigaldatud jalgsiduri pedaal. 8.5. Juhtraua paremale otsale on paigaldatud lülituspult parema käe jaoks. 8.6. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 9. Puue: parem käsi on liikumisvõimetu või protees algab õlavarrest Auto 9.1. Kauglülituspult või lülituspult on kinnitatud rooliratta vasakule küljele või sellest vasakule. 9.2. Roolirattal on selle pööramise nupp ja/või sang. 9.3. On paigaldatud automaatsidur või -käigukast. 9.4. Seisupidur ja käigud käigukastis on jalgadega lülitatavad. Mootorratas 9.5. Gaasirull on paigutatud juhtraua vasakule poolele. Käsi- ja jalgpidur on ühendatud ühe pedaaliga ning sidur -- teise pedaaliga. 9.6. Lülituspult on paigaldatud juhtraua vasakule osale. 9.7. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod ning L2, L4 ja L5 kategooria mootorrattad. 10. Puue: ainult üks jäse on liikumis- ja haaramisvõimeline Auto 10.1. On paigaldatud keskjuhisega (Joy-stick) elektromehhaaniliselt piduri- ja gaasipedaalile toimiv seade (joonis 8). 10.2. Rooliseade on jalaga juhitav (joonis 15). 10.3. Juhiiste on pööratav (joonis 9) või autole on paigaldatud ratastooli kinnitusseadmed ja tõstuk (joonis 10). 10.4. On paigaldatud automaatsidur või -käigukast. 10.5. Kauglülituspult on kinnitatud roolirattale (joonis 11). 10.6. Roolirattal on selle pööramise nupp või sang (joonis 14). 10.7. Autol on uste kaugavamisseade ja kesklukustus. Mootorratas 10.8. Juhtimine keelatud.

Joonis 15. Jalaga juhitav rooliseade 10.9. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1 ja N1 kategooria autod. 11. Puue: kurt Auto ja mootorratas 11.1. Sõiduki mõlemale küljele on paigaldatud välised tahavaatepeeglid. 11.2. Helisignaal on ühendatud signaallambiga armatuurlaual. 11.3. Ümberehitatava sõiduki kategooria: M1, N1 ja kõik L kategooria sõidukid. Lisandus G «Nõuded sõidukile» juurde SÕIDUKITE SÜSTEMAATIKA 1. Mõisted ja definitsioonid 1.1. Käesolev sõidukite süstemaatika ja selle juures kasutatavad mõisted ning definitsioonid põhinevad rahvusvahelisele standardile ISO 3833-1977 (E), ÜRO 1968. a Viini «Teeliikluse kokkuleppele» ja selle 3. septembri 1993. a parandusele nr 1, EMÜ direktiividele, LE-le ja tehnojärelevalve eeskirjale. Sõiduki tüübid on süstematiseeritud ja defineeritud kerekuju ja tehnilise iseloomustuse alusel. 1.2. Sõiduki tüübi mõiste või definitsiooni olemasolu käesolevas dokumendis ei tähenda seda, et sõidukit võib Eestis kasutada. 1.3. Rahvusvahelise standardi ISO 3833-1977 (E) ingliskeelses tekstis esinevad mõisted on märgitud selles standardis kasutatud numeratsiooniga. Näiteks «(3.1.1)». 1.4. Käesolevas lisanduses esinevad Viini «Teeliikluse kokkuleppe» artiklis nr 1 esinevad mõisted on märgitud kokkuleppes kasutatud tähistusega. Näiteks «(n)». 1.5. EMÜ direktiivis 93/93/EEC esinevad mõisted on märgitud tähistusega «EÜ/93/93». 1.6. Saksa standardis DIN esinevad mõisted on märgitud standardis esineva tähistusega. Näiteks «DIN 70010». 1.7. LE-s kasutatud mõisted on märgitud tähistusega «LE». 1.8. Käesolevas lisas esinevad mõisted on märgitud tähistusega «NS». 2. Üldskeem

3.0. Mootorsõiduk [(o) «Power-driven vehicle»] on vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud valmistajakiirusega üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk, v.a rööbastel liikuvad sõidukid, traktorid ning liikurmasinad. 3.1. Auto [(p) «Motor vehicle»] on sõitjate või veoste veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Mõiste hõlmab ka kolmerattalist rooliga juhitavat mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli, kuid ei hõlma mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. 3.1.1. Sõiduauto [3.1.1 Passenger car] on projekteeritud ja ehitatud kuni üheksa istekohaga (sh juhi koht) sõitjate ja nende pagasi või veose vedamiseks. Sõiduauto võib vedada haagist. Märkused. 1) Liikluses osalevaid sportsõiduautosid süstematiseeritakse samuti kui sõiduautosid. 2) Kere iseloomustuseks kasutatud mõistet «aken» defineeritakse kui kahe piilari vahelist klaasitud ava keres. Näiteks ventilatsiooni luukaken või pöördaken on akna osa. 3.1.1.1. Sedaan [3.1.1.1 UK: Saloon (sedan), D: Limousine, Fr: Berline]

Definitsioon: kere: kinnine, külgakende vahelise piilariga või ilma selleta; · katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatav; · salong: neli või enam istekohta vähemalt kahes reas. Tagaistmed võivad olla kokkupandavad; · uksed: kaks või neli külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks; · aknad: neli või enam külgakent. 3.1.1.2. Faeton [3.1.1.2 UK: Convertible saloon, D: Kabrio-Limousine, Fr: Berline découvrable]

Definitsioon: kere: jäigad külgseinad on kerega ühes tükis või eemaldatavad; · katus: jäik või pehme kokkupandav ja võib asetseda ühes asendis kahest: avatud või suletud; · salong: neli või enam istekohta vähemalt kahes reas; · uksed: kaks või neli külgust; · aknad: neli või enam külgakent. 3.1.1.3. Limusiin [3.1.1.3 UK: Pullman-saloon (pullman-sedan, executive limousine), D: Pullman-Limousine, Fr: Limousine]

Definitsioon: kere: kinnine, esi- ja tagaistmed võivad olla eraldatud vaheseinaga; · katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib olla avatav; · salong: neli või enam istekohta, mis asetsevad vähemalt kahes reas. Tagaistmete ees võivad olla kokkupandavad istmed; · uksed: neli või kuus külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks; · aknad: kuus või enam külgakent. 3.1.1.4. Universaal [3.1.1.4 UK: Station wagon, D: Kombi (PKW-kombi), Fr: Break (familiale)]

Definitsioon: kere: kinnine, tagaosa on kujundatud suurendatud mahtuvusega; · katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib olla avatav; · salong: neli või enam istekohta, mis asetsevad vähemalt kahes reas. Pakiruumi suurendamiseks on tagaistmed kokkupandavad; · uksed: kaks või neli külgust ja tagauks; · aknad: neli või enam külgakent. 3.1.1.4.1. Kombi [3.1.1.4.1 UK: Truck station wagon, D: Nutzkraftwagen-Kombi (Nkw-Kombi), Fr: Véhicule comercial/break]

Definitsioon: kere: kinnine; · katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib olla veose laadimiseks avatav; · salong: neli või enam istekohta, mis asetsevad vähemalt kahes reas. Pakiruumi suurendamiseks on tagaistmed kokkupandavad; · uksed: kaks, kolm või neli külgust ja tagauks või luuk; · aknad: neli või enam külgakent; · istme kõrgus: juhi puusaliigese tsentri («R» punkti) kõrgus teepinnast peab olema tühimassiga autol vähemalt 750 mm. Auto tühimass peab olema määratud ISO 1176 punkti 4.6 tingimustel. 3.1.1.5. Kupee [3.1.1.5 UK: Coupé, D: Coupé, Fr: Coupé]

Definitsioon: kere: kinnine, tagaosa maht võib olla vähendatud. · katus: jäik, paikselt kinnitatud, osa katusest võib olla avatav; · salong: kaks või enam istekohta, vähemalt üks istmete rida; · uksed: kaks külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks; · aknad: kaks või enam külgakent. 3.1.1.6. Lahtine auto (kabriolett) [3.1.1.6 UK: Convertible (open tourer), (roadster), (spider), D: Kabriolett, Fr: Cabriolet]

Definitsioon: kere: avatav; · katus: jäik või pehme. Katusel peavad olema järgmised asendid: 1. suletud -- kere on kaetud, 2. avatud -- kere on avatud (katus on kokku pandud või eemaldatud); · salong: kaks või enam istekohta, vähemalt üks istmete rida; · uksed: kaks või neli külgust; · aknad: kaks või enam külgakent. 3.1.1.7. Mitmeotstarbeline sõiduauto [3.1.1.7 UK: Multipurpose passenger car, D: Mehrzweck-Personenkraftwagen, Fr: Voitur particuliére â usage multiples]

Definitsioon: Sõiduauto, mille ehitus võimaldab veoste vedu; · kere: suletud, avatud või avatav ja ehitatud ka veoste veoks; · salong: üks või enam istekohta. 3.1.1.8. Mahtuniversaal [3.1.1.5 UK: Forward control passenger car]

Definitsioon: Sõiduauto, mille rooliratta keskpunkt asub auto pikkuse esineljandikus. Pikkuse mõõtmisel arvestatakse kaitseraudu ja nende külge kinnitatud detaile jms. 3.1.1.9. Sihtotstarbeline sõiduauto [3.1.1.9 UK: Special passenger car] Definitsioon: Sõiduauto, mis on ehitatud mingi spetsiifilise töö tegemiseks või veose vedamiseks ning mille tunnused ei sisaldu üheski käesoleva sõiduauto süstemaatika definitsioonis. 3.1.2. Buss [UK: Bus, D: Kraftomnibus (KOM), Fr: Autobus] on projekteeritud ja ehitatud enam kui üheksa sõitja (sh juht) ja nende pagasi veoks, võib olla kuni kahekorruseline ning võib vedada kerghaagist. 3.1.2.1. Väikebuss [3.1.2.1 UK: Minibus, D: Kleinbus, Fr: Minibus]

Definitsioon: Ühekorruseline kuni 23 istuva ja seisva sõitja (sh juht) ning nende pagasi vedamiseks. 3.1.2.2. Linnabuss [3.1.2.2 UK: Urban bus, D: Linienbus, Fr: Autobus urbain]

Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate sõitjate ning nende pagasi veoks linna- ja lähiliikluses ning on arvestatud sagedaste peatustega ja vaba liikumise vajadusega bussi sisenemisel ja sealt väljumisel. 3.1.2.3. Kaugbuss [3.1.2.3 UK: Interurban coach, D: Überlandlinienbus, Fr: Autocar interurbain]

Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks. Lähiliikluseks võib vahekäigus olla seisukohti. 3.1.2.4. Reisibuss [3.1.2.4 UK: Long distance coach, D: Reisebus, Fr: Autocar (long courrier)]

Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks ja sõitjate ning meeskonna pikaajaliseks mugavaks viibimiseks bussis. Selles bussis puuduvad seisukohad. 3.1.2.5. Liigendbuss [3.1.2.5 UK: Articulated bus, D: Gelenkbus, Fr: Autobus articulé]

Definitsioon: Buss, mis koosneb kahest või kolmest omavahel nurkliikuvalt ühendatud kerest. Keredevaheline sektsioon tagab nurkliikuvuse ja võimaldab sõitjatel vabalt liikuda ühest kerest teise. Kolmest kerest koosnevat liigendbussi nimetatakse topeltliigendbussiks. Liigendbuss võib olla ehitatud nii, nagu seda on defineeritud punktides 3.1.2.2, 3.1.2.3, 3.1.2.4 või 3.1.2.6. 3.1.2.6. Troll [3.1.2.6 UK: Trolley bus, D: Oberleitungsbus (O-bus), Fr: Trolleybus]

Definitsioon: Buss, mille veomootor saab elektritoite trolliliinilt. Trollibuss, millel on lisaks elektrimootorile veel sisepõlemismootor, on hübriidbuss. Trollibuss võib olla ehitatud nii, nagu seda on defineeritud punktides 3.1.2.2, 3.1.2.3 või 3.1.2.5. 3.1.2.7. Sihtotstarbeline buss [3.1.2.7 UK: Special bus, D: Spezialbus, Fr: Autobus spécial]

Definitsioon: Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud sõidu ajal erimeetmeid vajavate isikute vedamiseks või ei ole defineeritud üheski eeltoodud definitsioonis. 3.1.3. Veoauto [3.1.3 UK: Commercial vehicle (Lorry, truck), D: Lastkraftwagen (LKW), Fr: Véhicule utilitaire] on mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste vedamiseks. Veoauto võib vedada haagist. 3.1.3.1. Üldotstarbeline veoauto [3.1.3 ja 3.1.3.1 UK: General purpose goods vehicle, D: Vielzwecklastkraftwagen, Fr: Véhicule utilitaire â usage général]

Definitsioon: Veoauto, mis on projekteeritud ja ehitatud veose ja teenindava meeskonna veoks. Kere ehituselt võib üldotstarbeline veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (furgoon või kaetud tendiga). Üldotstarbeline veoauto võib vedada haagist. 3.1.3.2. Sihtotstarbeline veoauto [3.1.4 UK: special vehicle, D: Speziallastkraftwagen, Fr: Véhicule]

Definitsioon: Veoauto, mis on projekteeritud ja ehitatud: · eriomadustega veoste veoks; · kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks autoelamu, autotöökoda, kallurauto, kastmisauto, kauplusauto, kiirabiauto, koristusauto, kraanaauto, külmikauto, loomaauto, matuseauto, paakauto, prahiveoauto, päästeauto, talveteenistusauto, reoveeauto, soomusauto, tehnoabiauto, termosauto, tuletõrjeauto, tööauto jne. Sihtotstarbeline veoauto võib vedada haagist. 3.1.4. Vedukauto [3.1.5 ja 3.1.6 UK: Towing vehicle, D: Zugmaschine, Fr: Véhicule tracteur] on projekteeritud ja ehitatud haagise/haagiste veoks. 3.1.4.1. Haagiseveduk [3.1.5 UK: Trailer-towing vehicle (draw-bar tractor), D: Anhänger-Zugmaschine, Fr: Véhicule tracteur de remorque]

Definitsioon: Haagiseveduk on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelghaagise/haagiste veoks. 3.1.4.2. Sadulveduk [3.1.6 UK: Semi-trailer towing vehicle (fifth wheel tractor), D: Sattelzugmaschine, Fr: Véhicule tracteur de semi-remorque]

Definitsioon: Sadulveduk on sadulhaakeseadmega vedukauto, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. 3.2. Haagis [(q, r, s) 3.2 UK: Towed vehicle, D: Anhängefahrzeug, Fr: Véhicule tracté] on valmistatud mootorsõidukiga haakes liikumiseks. Eelikuga veetavat poolhaagist käsitletakse täis- või kesktelghaagisena. 3.2.1. Üldotstarbeline täishaagis [(q) UK: General purpose trailer (goods trailer), D: Vielzwecklastanhänger, Fr: Remorque d'utilitare général]

Definitsioon: Üldotstarbeline täishaagis on: · vähemalt kaheteljeline; · vähemalt üks telg on juhitav; · on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt; · tiislil on liigend, mis võimaldab selle otsa liikumist püsttasandis ja seetõttu ei kanna haake massist tingitud koormust üle haakeseadmele. Eelikuga veetavat poolhaagist käsitletakse täishaagisena või kesktelghaagisena. 3.2.1.1. Sihtotstarbeline täishaagis [3.2.1.4 UK: Special trailer, D: Spezialanhänger, Fr: Remorque spéciale]

Definitsioon: Sihtotstarbeline täishaagis, mis on projekteeritud ja ehitatud: · eriomadustega veoste veoks; · kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks haagiselamu, haagiskraana, haagistöökoda, kallurhaagis, kastmishaagis, kauplushaagis, koristushaagis, külmikhaagis, loomahaagis, paakhaagis, prahiveohaagis, reoveehaagis, tehnoabihaagis, termoshaagis, tuletõrjehaagis, tööhaagis jne. 3.2.2. Üldotstarbeline kesktelghaagis [(q) ja (s) UK: General Centre axel trailer, D: Vielzweckzentralachsanhänger, Fr: Remorque â essieu central général]

Definitsioon: Üldotstarbeline kesktelghaagis on haagis, millel: · telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme läheduses; · haagis toetub osaliselt haakeseadmele. 3.2.2.1. Sihtotstarbeline kesktelghaagis [UK: Special Centre axel trailer, D: Spezialzentralachsanhänger, Fr: Remorque spéciale]

Definitsioon: Sihtotstarbeline kesktelghaagis on kesktelghaagis, mis on projekteeritud ja ehitatud: · eriomadustega veoste veoks; · kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks haagiselamu, haagiskraana, haagistöökoda, kallurhaagis, kastmishaagis, kauplushaagis, koristushaagis, külmikhaagis, loomaveohaagis, paakhaagis, prahiveohaagis, reoveehaagis, tehnoabihaagis, termoshaagis, tuletõrjehaagis, tööhaagis jne. 3.2.2.2. Kerghaagis [(s) UK: Light trailer, D: Liechtanhänger, Fr: Remorque léger]

Definitsioon: Kerghaagis on haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Mõiste hõlmab mootorratta külg- ja järelhaagist. 3.2.3. Üldotstarbeline poolhaagis [(r) UK: General purpose semi-trailer, D: Vielzwecksattelanhänger, Fr: Semi-remorque d'utilitare général]

Definitsioon: Üldotstarbeline poolhaagis on haagis, mis toetub olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaakeseadmele või eelikule (Dolly). 3.2.3.1. Sihtotstarbeline poolhaagis [UK: Special purpose semi-trailer, D: Spezialsattelanhänger, Fr: Semi-remorque d'utilitare spéciale]

Definitsioon: Sihtotstarbeline poolhaagis on poolhaagis, mis on projekteeritud ja ehitatud: · eriomadustega veoste veoks; · kindla sihtotstarbega vedudeks või töödeks. Näiteks poolhaagiselamu, -haagiskraana, -haagistöökoda, kallurpoolhaagis, kastmispoolhaagis, kaupluspoolhaagis, koristuspoolhaagis, külmikpoolhaagis, loomaveopoolhaagis, paakpoolhaagis, prahiveopoolhaagis, reoveepoolhaagis, tehnoabipoolhaagis, termospoolhaagis, tuletõrjepoolhaagis, tööpoolhaagis jne. 3.3. Mootorrong [(t) ja (u) UK: Combination of vehicles, D: Fahrzeugkombination] on mootorsõidukist ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. 3.3.1. Autorong [(3.3.1) UK: Road train, Fr: Train routier] on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. 3.3.1.1. Sõiduautorong [(DIN 70010) UK: Passenger car/trailer combination, D: Personenkraftwagenzug (PKW-Zug), Fr: Train routier d'une voiture particuliére]

Definitsioon: Sõiduautorong on sõiduautost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. 3.3.1.2. Bussirong [(3.3.2) UK: Passenger road train, D: Omnibuszug, Fr: Train routtier â passagers]

Definitsioon: Bussirong on bussist ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Vedava bussi ja busshaagise vahel võib olla kinnine sildühenduskäik. 3.3.1.3. Veoautorong [(3.3.1) UK: Road train, D: Lastkraftwagenzug, Fr: Train routier utilitaire]

Definitsioon: Veoautorong on veoautost ja ühest või enamast täis- ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. 3.3.1.4. Poolhaagisautorong [(3.3.3) UK: Articulated road train, D: Sattelkraftfahrzeug, Fr: Véhicule articulé]

Definitsioon: Poolhaagisautorong on sadulhaakeseadmega kokkuhaagitud sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong. 3.3.1.5. Kaksikautorong [(3.3.4) UK: Double road train, D: Sattelzug, Fr: Train routier double]

Definitsioon: Kaksikautorong on sadulautorongist ja täis- või kesktelghaagisest koostatud autorong. 3.3.1.6. Tugihaagisautorong [(3.3.6) UK: Special road train (Platform road train), D: Brückenzug, Fr: Train router â platforme]

Definitsioon: Tugihaagisautorong on sihtotstarbelisest vedukist ja tugihaagisest koostatud autorong, millel pikkveos toetub ühest otsast vedukautole ja teisest otsast tugihaagisele. Tugihaagis võib olla vedukautoga ühendatud veost toestava seadmega (näiteks platvormiga). Veos või seda toestav seade peavad olema nii vedukiga kui ka tugihaagisega ühendatud nurkliikuvalt nii rõht- kui püsttasapinnas. 3.4. Mootorratas [(n) UK: Motorcycle, D: Motorrad, Fr: Motocycle] on 2-, 3- või 4-rattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk sõitjate ja/või veose vedamiseks. Mootorratas võib vedada haagist. Mootorratta mootori töömaht on üle 50 cm3 ja/või valmistajakiirus on üle 50 km/h. 3.4.1. Sõidumootorratas [(EÜ/93/93) UK: Motorcycle for transport of persons] on 2-, 3- või 4-rattaline mootorratas sõitjate vedamiseks. Sõidumootorratas võib vedada haagist. 3.4.1.1. Soolomootorratas [UK: Motorcycle, (DIN 70010) D: Motorrad, Fr: Motocycle]

Definitsioon: Soolomootorratas on 2-rattaline mootorratas, millel kütusepaak ja mootor asuvad juhi ja/või sõitja jalgadevahelises alas ning juhi ja sõitja jalad toetuvad jalatugedele. Soolomootorratas võib vedada haagist. 3.4.1.1.2. Motoroller [(DIN 70010) UK: Scooter, D: Motorroller, Fr: Scooter]

Definitsioon: Motoroller on mootorratas, millel kütusepaak ja mootor ei asu juhi jalgadevahelises alas. Juhi jalad toetuvad kere põhjale. 3.4.1.2. Kolmerattaline sõidumootorratas (tritsikkel) [(EÜ/93/93) UK: Three-weel motor vehicle for transport of persons (tricycle)] Definitsioon: Kolmerattaline sõidumootorratas on kolmerattaline, sümmeetrilise või ebasümmeetrilise rataste paigutusega, külghaagisega, monokokk- või traikkerega sõidumootorratas. Kolmerattaline sõidumootorratas võib vedada haagist. 3.4.1.3. Neljarattaline sõidumootorratas (kvadrik) [(EÜ/93/93) UK: Four-wheel motor wehicle for transport of persons (quadricycle)] Definitsioon: Neljarattaline sõidumootorratas on neljarattaline sümmeetrilise rataste paigutusega sõidumootorratas, mille kütusepaak ja mootor asetsevad juhi ja/või sõitjate jalgadevahelises alas. Juhile ja sõitjatele on jalatoed. Neljarattaline mootorratas võib vedada haagist. 3.4.2. Veomootorratas [(EÜ/93/93) UK: Motorcycle for transport of persons] on 3- või 4-rattaline mootorratas veoste vedamiseks. Veomootorratas võib vedada haagist. 3.4.2.1. Kolmerattaline veomootorratas (tritsikkel) [(EÜ/93/93) UK: Three-weel motor vehicle for transport of goods (tricycle)] Definitsioon: Kolmerattaline veomootorratas on kolmerattaline, sümmeetrilise või ebasümmeetrilise rataste paigutusega, külghaagisega, monokokk- või traikkerega veomootorratas. Juhile on jalatoed. Kolmerattaline veomootorratas võib vedada haagist. 3.4.2.2. Neljarattaline veomootorratas (kvadrik) [(EÜ/93/93) UK: Four-wheel motor wehicle for transport of goods (quadricycle)] Definitsioon: Neljarattaline veomootorratas on neljarattaline sümmeetrilise rataste paigutusega veomootorratas, mille kütusepaak ja mootor asetsevad juhi jalgadevahelises alas. Juhile on jalatoed. Neljarattaline veomootorratas võib vedada haagist. Lisa 2 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» juurde Nõuded sõidukile, mis on kantud Eesti riiklikku autoregistrisse enne 1. jaanuari 1997. a NÕUDED Sõiduki ja sõiduki osade tehnoseisund ning varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS Kood 101. VIN kood (e tehasetähis, kere või raami number) Nõue: 1) peab olema ISO 3779-1983 (E) või Eestis kehtestatud korra kohane; 2) peab olema sõiduki valmistaja tehtud ja paiknema vastavalt ISO 4030 nõuetele, vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 102. Registreerimismärk Nõue: 1) peab vastama Eestis kehtivatele standarditele või Viini 1968. aasta «Teeliikluse konventsiooni» nõuetele; 2) registreerimismärgi valgustus peab võimaldama registreerimismärgi loetavuse pimeda ajal vähemalt 25 m ja hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt; 3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistaja poolt ettenähtud kohas; 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardi kohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud käesolevas koodis toodud nõudele 2 vastav tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) peab olema puhas, deformeerimata; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 103. Tahavaatepeegel Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt autojuht, peab auto mõlemal küljel olema välispeegel; 3) M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 4) peegel peab olema reguleeritav; 5) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud; 6) L kategooria sõidukitel peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 104. Helisignaal Nõue: 1) peab toimima; 2) heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 3) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees. Kontrollimine: proovilülimise ja vajaduse korral müramõõdikuga. Kood 105. Spidomeeter. Sõidumeerik Nõue: 1) sõidumeerik peab olema paigaldatud ja plommitud vastavat luba omavas ettevõttes ja vastama AETR nõuetele; 2) mootorsõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab 50 km/h, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga. Kood 108. Ratta tõkiskingad Nõue: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele: Tabel 1 Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm) Tõkiskinga pikkus (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskinga kõrgus (mm) Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm) Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg) 380 260 120 150 360 1500 480 320 160 190 460 3500 600 400 200 230 560 6500 800 600 250 330 700 10 000 Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Käsiapteek Nõue: 1) kõigil M, N ja L kategooria sõidukitel peab olema Sotsiaalministeeriumi nõuete kohane käsiapteek; 2) peab asuma sõidukis nähtavas ja kättesaadavas kohas. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 110. Tulekustuti Nõue: 1) kõigil M ja N kategooria sõidukitel peavad olema Siseministeeriumi nõuete kohased tulekustutid; 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Raadiohäirete summutid Nõue: sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimivad raadiohäirete summutid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 112. Riigi tunnusmärk Nõue: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad;

Joonis 1. Riigi tunnusmärk 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel. Märk peab vastama ISO 3166 või Eestis kehtiva standardi nõuetele; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a ajutiselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 113. Turvavöö Nõue: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukil peavad olema turvavööd, kui seda on ette näinud valmistaja; 2) kõigil M ja N kategooria sõidukitel (v.a need M2 ja M3 kategooria bussid, kus on seisukohad) peavad turvavööde kinnituspunktide asukohad ja arv vastama tabelis 2 esitatule. Tabel 2 Sõiduki kategooria Juhiiste Äärmine sõitjakoht esiistmel Äärmised sõitjakohad teistel istmetel Keskmine sõitjakoht esiistmel Keskmised sõitjakohad teistel istmetel M1

või

M2 =

M2 > 3,5 t

M3

N1, N2 ja N3

Märkus.

-- niudevöö (tüüp B);

-- kahes alumises ja ühes ülemises punktis kinnituv turvavöö (tüüp A);

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö M1 kategooria sõiduki teistel istmetel, kui istme ja sõiduki külgseina vahel on vahekäik;

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö keskmisel sõitjakohal esiistmel, kui sõitjal pole võimalik põrkuda peaga tema ees asuvasse tuuleklaasi või istme ees on nõuetekohane kaitse. Kui eeltoodud tingimus ei ole täidetud, siis on nõutav kolmes punktis kinnituv turvavöö;

-- kahes alumises punktis kinnituv turvavöö, kui istme ees puudub järgmiste nõuete kohane kaitse: · kukkumist takistav tõke istme ees. Tõke peab algama vähemalt 400 mm kõrguselt istme padjast; · kukkumist takistav tõke mõlemal pool istme küljel. Nende tõkete suurim kaugus sellel kohal istujast 400 mm; · seljatoe või seda asendava tõkke kõrgus on vähemalt 1,3 m (mõõdu algpunkt istmepadja ja seljatoe liitekohast); 3) M2 ja M3 kategooria bussidel peavad olema E-reegli nr 16 kohased turvavööd, mis on kinnitatud E-reegli nr 14 ja tabelis 4 esitatud nõuete kohaselt bussil, mis on valmistatud 1990. a või hiljem, ning N2 ja N3 kategooria veoautodel, mis on valmistatud 1997. a või hiljem; 4) kui sõidukil on turvavöö kinnituskohad, peab see iste olema varustatud turvavööga. Turvavöö peab olema ka turvakotiga sõitjakohal ja kokkupandaval istmel; 5) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 6) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele; 7) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 114. Ohukolmnurk Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevatel sõidukitel peavad olema E-reegli nr 27 kohased ja E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

) ohukolmnurgad. Siseriiklikult on sertifikaadi olemasolu nõutav alates 1. jaanuarist 2002. a;

Joonis 2. Ohukolmnurk 2) kuni 1. jaanuarini 1999. a võib siseriiklikult kasutada võrdkülgset kolmnurka küljepikkusega 450 kuni 500 mm, mis on valmistatud 40...50 mm laiustest punastest helkurliistudest üldpinnaga vähemalt 315 cm2. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) sõiduk ja selle haagis, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatud vastavalt LE-le E-reegli nr 69 kohase tunnusmärgiga (joonis 3);

Joonis 3. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega. Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk Nõue: 1) O3 ja O4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja suurem kui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgust peegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4);

Joonis 4. O3 ja O4 kategooria haagise tunnusmärk. a, b, c ja d on näited märkide paigutamisest haagise tagaosale 3) N3 kategooria veduki (v.a sadulveduki) ja veoauto taha kinnitataval tunnusmärgil peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud (joonis 5).

Joonis 5. N3 kategooria sõiduki tunnusmärk. a, b, c ja d on näidatud tunnusmärkide paigutus veduk- (v.a sadulveduki) ja veoauto tagaosale Kontrollimine: mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 117. Motokiiver Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses kasutatavad motokiivrid peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

) ja vastama E-reegli nr 22 nõuetele. Siseriiklikult võib kasutada sertifitseerimata kiivreid kuni 1. jaanuarini 1999. a. Need motokiivrid peavad olema valmistaja poolt ette nähtud kasutamiseks mootorratturi kaitsekiivrina ja vastama valmistaja nõuetele; 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80% e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%. Kontrollimine: vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga. Kood 118. Lapse turvaseade Nõue: 1) peab olema LE-s nõutud juhtumitel kolme- ja enamarattalises mootorsõidukis, kui seal on ette nähtud turvavööd; 2) peavad olema E-reegli nr 44 kohased. Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E või e sertifitseeritud (märgistatud

või

); 3) lapse kinnitamiseks kasutatava turvavöö rihmade laius peab olema järgmine: · 9 kg kuni 18 kg raskustel lastel peab rihma laius olema vähemalt 25 mm; · 19 kg kuni 36 kg raskustel lastel peab rihma laius olema vähemalt 38 mm; 4) 9 kg kuni 18 kg raskuse lapse istme seljatoe kõrgus peab olema vähemalt 500 mm; 5) turvakotiga istmele on keelatud asetada turvaseadet, milles laps istub seljaga sõidusuunas. Hoiatav piktogramm (joonis 6) peab asuma selle istme juures nähtaval kohal.

Joonis 6. Hoiatav piktogramm. Piktogrammi välisläbimõõt peab olema 50 mm Kontrollimine: vaatlusega. Kood 119. Kiiruspiirik Nõue: 1) 10 tonni ja suurema täismassiga M3 kategooria bussidel ja N3 kategooria autodel: · mis on valmistatud 1997. a või hiljem; · Eestis esmaregistreeritavatel alates 1. jaanuarist 1999. a, kui need on valmistatud 1988. a või hiljem; · kõigil 1988. a või hiljem valmistatud, Eesti registris olevatel autodel alates 1. jaanuarist 2002. a peab olema E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuete kohane kiiruspiirik, mis peab olema paigaldatud EMÜ direktiivi 92/6/EEC kohaselt. Kiiruspiirikut ei nõuta: · linna- ja lähibussidelt ning neilt bussidelt, mille valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h; · N3 kategooria autolt, mille valmistajakiirus on väiksem kui 85 km/h; · kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse, politsei jt eritalituse sõidukitelt; 2) 10 tonni ja suurema registrimassiga M3 kategooria busside kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatud kiirus «Vset» [ettenähtud, seadistatav püsikiirus (ingl «Set Speed»)] on 100 km/h. N3 kategooria veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et sõiduki kiirus ei ületaks 90 km/h. Nende sõidukite kiiruspiirikute seadistatud kiirus «Vset» peab olema lubatava tolerantsiga seadistatud kiirusele 85 km/h. Ohtlike veoste veoautode kiiruspiirikud peavad olema seadistatud nii, et seadistatud kiirus «Vset» = 85 km/h; 3) kiiruspiirik peab olema paigaldatud, reguleeritud ja plommitud vastavat luba omavas ettevõttes; 4) peab olema välistatud võimalus omavoliliseks kiiruse suurendamiseks või ümberreguleerimiseks; 5) silt, kuhu on märgitud seadistatud kiirus, peab paiknema juhi töökoha läheduses nähtavas kohas ja kiiruspiirikul. Näiteks E-reeglile nr 89/00 kohane märgistus kiiruspiirikul

Kiiruspiirik on saanud E-reegli nr 89/00 algversiooni kohase tüübikinnituse Eestis ja registrisse kantud numbri 002439 all. Ristkülikus olev number näitab kiirust «Vset», millele on seadistatud kiiruspiirik. Kontrollimine: 1) TÜ -- vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga vastavalt EL direktiivile 96/96/EC; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuetele. Paigaldus sõidukile peab olema EMÜ reegli 92/6/EEC kohane. Grupp 2. VALGUSTUSSEADMED Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled) Nõue: 1) auto laternate asetus peab vastama E-reeglile nr 48. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud põhilaternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava põhilaterna klaasile on kantud nool); 2) põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega. Eeltoodu ei kehti kaug- ja lähituledele, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 3) võib kasutada ainult selle mootorsõiduki mudeli ehituses ettenähtud põhilaternaid. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel ja sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 4) laternad peavad olema koostatud selle ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 5) põhilaterna kaitseks kasutatava võrgu silmaava moodustava materjali läbimõõt peab olema kuni 1 mm ja vähimad silmaava mõõtmed 10×10 mm. Põhilaterna kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid; 6) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga. Kood 202. Lähituled Nõue: 1) auto lähitulede arv on kaks. Lähitulede asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõiduki lähitulede arv on üks, paarislaternate korral asub lähituli sõidusuunas vaadates parempoolses põhilaternas. Auto lähituled peavad vastama E-reegli nr 48 nõuetele (joonis 46). L kategooria sõiduki lähituli peab vastama E-reegli nr 53 nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ja võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitule valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja külgserv lähemal auto kere välisgabariidile kui see on näidatud joonisel 46; 4) lähituled peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte; 5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge; 6) lähitulede kontrollimise tingimused: 1. rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; 2. õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 3. kontrollida võib kahe erineva koormuse korral: tühimassiga sõiduk koos ballastiga a) sõiduauto (M1) tagaistme keskel peab istuma üks sõitja või teda asendav 75 kg massiga ballast; b) kaherattalisel mootorsõidukil (L) peab asuma juht või teda asendav 75 kg massiga ballast; c) M2 ja M3 kategooria bussid koormata, juht või teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; d) N kategooria veoautod koormata, juht või teda asendav 75 kg massiga ballast juhiistmel; täismassiga sõiduk e) kõik sõidukid peavad olema maksimaalselt koormatud valmistaja ettekirjutuse kohaselt; 4. kere õige asendi saavutamiseks peab sõiduk kontrollimise kohale vabalt veerema; 5. kontrollimise koht peab olema tasane ja rõhtne; 6. kontrollitakse korraga ühte tuld; 7) ekraanile langeva lähitule valguse ja varju piir peab olema u võrra madalamal kui ekraanile kantud laternate optilisi keskpunkte läbiv sirgjoon

kus: L -- laterna valgusava optilise keskpunkti kaugus ekraanist millimeetrites. Soovitatav kaugus ekraanist on 5 m; X -- valguskiire kalle protsentides. Sõidukitel laterna optilise keskpunktiga kuni =o nurga all.

Joonis 7. Lähitulede ekraanil kontrollimise skeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; D -- ekraanile projekteeruv lähitulede valguse ja varju piirjoon; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide rõhttelje ning ekraanile projekteeruva valguse ja varju piirjoonte kõrguste vahe; o -- esilaternate optilised keskpunktid; * -- lähitulede valguse ja varju piirjoone murdepunkti asukoht ekraanil. Kui erikujulistel laternatel optiline keskpunkt ei ühti valgusava keskpunktiga, peab valmistaja vastavalt E-reeglile nr 48 ära näitama laterna optilise keskpunkti asukoha laterna klaasil; 9) automaatse laterna asendi regulaatori ja lähitulede juhikohalt käsireguleerimisseadme kontrollimiseks tuleb sõidukit koormata lubatud kandejõule vastava ballastiga. Kontrollimine: esitulede kontrollseadme või ekraaniga. Kood 203. Kaugtuled Nõue: 1) kaugtulede arv autol on kaks või neli (sh lisakaugtuled). Kui autol on neli kaugtuld peitpõhilaternates, siis tohib lisaks paigaldada kaks kaugtule laternat, mis on ette nähtud ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil on üks või kaks kaugtuld. Kaugtulede asetamine haagisele on keelatud; 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) summaarne valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi autol ületada 225 000 cd, L kategooria sõidukil -- 120 000 cd; 4) kaugtulede värvus peab olema valge; 5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik; 6) kaugtulede asetus peab vastama E-reegli nr 48 nõuetele. L kategooria sõiduki kaugtule asetus peab vastama E-reegli nr 53 nõuetele; 7) üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kui klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgusjõud eraldi ja tulemused summeeritakse; 8)

või

tähisega ühitatud kaug- ja lähitulede puhul peab laterna reguleerimine toimuma lähitulede järgi (kood 202); 9) enne 1988. aastat valmistatud ameerika asümmeetriliste tuledega sõidukitel (ilma

või

tähiseta) on lubatud kasutada neid põhilaternaid ja selliseid ühitatud kaug- ja lähituledega laternaid peab reguleerima kaugtule järgi. Kaugtulede laternate valguslaikude keskpunktid sõiduki ette asetatud ekraanil (joonis 8) peavad kokku langema «*» tähistatud punktidega, kui sõiduk asub 5 m kaugusel ekraanist ja laterna valgusava alumise serva kõrgus teepinnast on h: · h · 0,8 =· h > 1,0 m u = 50 mm

Joonis 8. Ameerika asümmeetriliste kaugtulede kontrollimise skeem A -- vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; B -- parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg; C -- laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; E -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunkte läbiv rõhttelg; F -- teepind; u -- laternate optiliste keskpunktide ja valguslaikude keskpunktide rõhttelgede kõrguste vahe; o -- laternate optilised keskpunktid; * -- ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunktid. Kontrollimine: kontrollitakse kaugtulede reguleeritust ekraani või kontrollseadmega, valgustugevust luksmeetriga ja vastavust ülaltoodud nõuetele vaatlusega. Kood 204. Seisutuled Nõue: 1) lühemal kui 6 m ja vähem kui 2 m laiusega mootorsõidukil võib kasutada seisutulesid. Kõigil teistel sõidukitel on seisutulede kasutamine keelatud; 2) kui seisutuled on lubatud, siis peab vastavalt E-reeglile nr 48 olema autole ette paigaldatud kaks valget ja taha kaks punast seisutule laternat või üks eest valge ja tagant punane tuli sõiduki kummalgi küljel. Seisutuled võivad olla ühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane. Laternate paigutus on toodud käesolevate nõuete joonistel 49, 50, 51, 54, 55 ja 60; 3) seisutulede valgustugevus peab olema: · ees >= 2 ja =· taga >= 2 ja =Kontrollimine: vaatlusega. Kood 205. Eesmine udulatern Nõue: 1) autole on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 kaks E-reegli nr 19 nõuetele vastavat udulaternat ja mootorrattale üks udulatern. Udulaterna paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada

või

tähisega udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) udutuledega peavad koos lülituma ees- ja tagaääretuled ning numbrituli; 4) udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) udutule värvus on valge või kollane; 6) udulaterna valgusava suurim kaugus kere välisgabariidist on 400 mm (joonis 47) ja ülemine serv ei tohi olla kõrgemal lähitulelaterna valgusava ülemisest servast ning alumine serv ei tohi olla madalamal kui 250 mm teepinnast; 8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud laternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 3 esitatust: Tabel 3 Mõõtmed millimeetrites H U kuni 350 0 351...500 50 501...650 100 651...750 150 751...850 250 851...1000 300

Joonis 9. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem A -- udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; B -- ekraanile projekteeruv valgusriba; C -- teepind; u -- valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe; H -- laterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast. Kontrollimine: vaatlusega, ekraaniga või tulede kontrollseadmega. Kood 206. Lisakaugtuled Nõue: 1) valgusava välisserv ei tohi asuda kaugemal auto kere välisgabariidist kui lähitule valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Lisakaugtuled ei tohi asetseda tagapool sõiduki esisilda. Haagisele on lisakaugtulede paigutamine keelatud. Auto neljale peitpõhilaternale lisaks asetatud kahe lisakaugtule laterna elektriskeem peab tagama nende tulede lühiajalise lülitumise hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) ei tohi olla nii suunatud, et nad otseselt või kaudselt, läbi tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinnaga, pimestaksid juhti. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga. Kood 207. Päevatuled Nõue: 1) autol võib olla esiosale paigaldatud kaks E-reegli nr 87 kohast valget päevatuld, mis peavad olema asetatud E-reegli nr 48 kohaselt (joonis 48). Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Haagisele on päevatulede asetamine keelatud; 2) päevatuled võivad olla ühitatud teiste tuledega; 3) ühe tule valgustugevus peab olema >= 400 ja =2; 4) peavad lülituma koos tagaääretuledega; 5) peab olema E või e sertifitseeritud (päevatule tähis «RL»); 6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine: vaatluse ja luksmeetriga (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi). Kood 208. Töötuled Nõue: 1) paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi luua pimestamisega liiklusohtlikku olukorda; 2) laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötuledele valgustehnilisi nõudeid ei esitata; 4) töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 209. Alarmsõidukite vilkurid Nõue: 1) auto katusel esiistme kohal peab asetsema Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määruse nr 293 kohaselt paigaldatud üks või kaks sümmeetriliselt asetsevat E-reegli nr 65 nõuetele vastavat sinist vilkurit. Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes, või vilkurpaneeliga, mis peab asuma esiistme kohal; 2) politseisõidukil peab olema vähemalt üks rõhttasandis, kõigis suundades valgust näitav, sinine vilkur või vilkurite kombinatsioon. Politseisõidukil võib täiendavalt kasutada ka punast vilkurit, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega. Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise tulega märgulaternat, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peab olema kuni 1,2 m kaugusel tagaseinast lisavilkur; 4) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz; 5) lubatud valgustugevus: · päeval >= 105 cd ja =· öösel >= 42 cd ja =Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga. Kood 210. Hooldesõidukite vilkurid Nõue: 1) peab olema vähemalt üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile; 2) üle 6 m pikkuse sõiduki katusel kuni 1,2 m kaugusel tagaseinast peab olema lisavilkur. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile; 3) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab 1 min möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz; 4) lubatud valgustugevus: · päeval >= 230 cd ja =· öösel >= 100 cd ja =Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi, voltmeetri ja stopperiga. Kood 211. Eesmised ääretuled Nõue: 1) ülemised eesmised ääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusel sõidukil ja soovitatavad sõidukitele, mille laius on 1800 kuni 2100 mm. Ülemised eesmised ääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgserva läheduses vastavuses joonisega 50; 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased. Nende asetus peab olema E-reegli nr 48 kohane. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Kui eesmine ääretuli on põhilaternas, võib ääretuli olla valikkollane; 3) peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised eesmised ääretuled on mootorsõidukil ja laiemal kui 1600 mm haagisel kohustuslikud; kitsamal kui 1600 mm haagisel -- soovitatavad. Alumised eesmised ääretuled peavad sõidukitel asetsema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal ja vastavuses joonisega 54. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 5) valgustugevus peab olema >= 4 ja == 4 ja =Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Kood 212. Küljeääretuled Nõue: 1) on kohustuslikud üle 6 m pikkusel sõidukil ja peavad olema paigutatud E-reegli nr 48 järgi sõidukil, mis on valmistatud 1994. a või hiljem, ning vastama E-reegli nr 91 nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on küljeääretulede asetamine soovitatav; 2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad olema mõlemal küljel iga 3 m tagant ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui need on paigaldatud, siis asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda tulesid asetada joonisel 49 näidatud kõrgusele, on lubatud need asetada ülespoole, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm; Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust. Vähemalt üks ääretuli peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui mõõtu 3 m pole võimalik järgida sõiduki (v.a alla 6 m pikkune sõiduk) ehituse eripära tõttu, võib seda pikendada kuni 4 m-ni; 4) küljeääretulede värvus on merevaigukollane; 5) valgustugevus võib olla 4...25 cd. Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Kood 213. Tagumised ääretuled Nõue: 1) ülemised tagumised ääretuled on kohustuslikud üle 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretuled peavad asetsema võimalikult kõrgel ja külgserva läheduses, vastavuses joonisega 51; 2) peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigutatud autodele ja nende haagistele vastavalt E-reeglile nr 48; 3) kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 4) alumised tagumised ääretuled peavad sõidukil asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt, vastavuses joonisega 55. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 214. Pidurituled Nõue: 1) on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele, peavad olema valmistaja juhendi kohased, paigaldatud E-reegli nr 48 järgi (joonis 53). L kategooria sõidukite pidurituled ja nende paigutus peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik asetada tulesid 1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval reþiimil; 4) kõikidel autodel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. 5) lisaks sõiduki ehitusega määratule võib sõidukile paigaldada lisapidurituled. Lisapidurituled peavad vastama kõigile põhipidurituledele esitatavatele nõuetele, peavad süttima koos põhipidurituledega ja olema paigaldatud vastavuses joonisega 53. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev lisapidurituli ei tohi pimestada tahavaatepeegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel teepinnast ja mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda paigutada ühte lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), võib paigutada sõiduki tagaosale kaks lisapidurituld nii, et need paikneksid sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega ja võimalikult selle läheduses; 6) piduritulede värvus on punane; 7) vähim piduritule valgustugevus ühereþiimsetel tuledel on 40 cd ja suurim 140 cd. Kahereþiimsetel pidurituledel on lubatud valgustugevus: · päeval >= 130 ja =· öösel >= 30 ja =Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Tulede värvus määratakse E või e sertifitseeritud eeskujuga võrdlemisel. Kood 215. Numbrituli Nõue: 1) kõigil sõidukitel ja nende haagistel peab olema taga vähemalt üks valmistaja juhendi kohane valge numbrituli; 2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt nii, et registreerimismärk on pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt; 3) numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindiga. Kood 216. Tagumised udutuled Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peab olema taga üks või kaks valmistaja juhendile vastavat tuld, mille paigutus peab vastama E-reeglile nr 48; 2) tagumiste udutulede kaugus lähimast piduritulest peab olema vähemalt 100 mm (mõõde «100 min» on esitatud joonisel 52 ühe võimaluse näitena). Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljest vasakul, vastavuses joonisega 52; 3) tagumiste udutulede värvus on punane; 4) valgustugevus laterna optilisel teljel ja kuni 10o sellest vasakule ja paremale ning 5o üles- ja allapoole ei tohi olla väiksem kui 75 cd. Üheski suunas, kust tuli on nähtav, ei tohi selle valgustugevus olla suurem kui 300 cd; 5) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm2; 6) tagumised udutuled võivad lülituda koos eesmiste lähi-, kaug- ja udutuledega; 7) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult

või

tähisega udulaternaid, mille hajutiklaasil on «F» (Hollandi tüübikinnituse korral «B») täht. Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. Kood 217. Tagurdustuled Nõue: 1) kui tagurdustuled on paigaldatud, peavad need toimima; 2) 1994. a või hiljem valmistatud autol ja selle haagisel peab olema taga üks või kaks E-reegli nr 23 nõuete kohast tagurdustuld. Tagurdustuled peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 järgi; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm; 4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel; 5) tagurdustulede värvus on valge. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 218. Suunatuled Nõue: 1) suunatuled peavad olema autole ja haagisele paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli nr 48 kohaselt (joonis 58, 59 ja 60); 2) mõõdet 600 mm (joonis 58 ja 59) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (joonis 58, 59 ja 60); 3) kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane; 4) esisuunatuli peab asetsema lähi- või udutule laterna valgusava servast väljapoole vähemalt 40 mm. Sellest lähemale on lubatud asetada suunatuld juhul, kui selle valgustugevus on suurem kui 400 cd. Suunatule vähim valgustugevus peab olema 50 cd ja suurim 860 cd. Kahe ja enama lambiga suunatulepaneeli korral võib kogu valgustugevus olla 1200 cd. Kahereþiimsete suunatulede vähim valgustugevus peab olema: · päeval >= 175 cd ja =· öösel >= 40 cd ja =· suurim kõrgus teepinnast -- 1200 mm; · vähim kõrgus teepinnast -- 350 mm; · esisuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim kaugus -- 300 mm; · peavad asetsema väljaspool põhilaterna/-laternate väliskülgede püstpuutepindasid; · suunalatena valgusava ja lähima põhilaterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; · tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus on 240 mm; · tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm; 6) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 7) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga. Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) sõidukil peavad olema vähemalt: -- suunatulede märgulamp, -- kaugtulede märgulamp; 3) täiendavalt eeltoodud punktide 1 ja 2 nõuetele peavad olema: õhkpidurite korral -- pidurikontuuride õhusurve märgulambid; ABS pidurite korral -- süsteemi toimimise märgulambid; diiselmootoriga autodel -- õhufiltri mustumise märgulamp või signalisaator, kui see on valmistaja poolt ette nähtud; ottomootoriga autodel -- õhuklapi suletud oleku märgulamp, kui see on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongil (v.a O1 kategooria haagisega autorongil) peab olema vedukautol LE kohane üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või 3 sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 221. Helkurid Nõue: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõiduki helkurid peavad vastama E-reegli nr 3 nõuetele ja olema paigutatud E-reegli nr 48 kohaselt. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane, paigaldus peab vastama joonisele 56; 3) üle 6 m pikkustel sõidukitel peavad olema külgedel 3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm. Vähemalt üks helkur peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui mõõdet 1500 mm pole võimalik kere ehituse omapära tõttu järgida, võib kõrgust suurendada kuni 2100 mm. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on sõidukile paigaldatud, peavad külgmised helkurid asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane ja paigaldus vastavuses joonisega 57; 4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi Ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 222. Ohutuled Nõue: 1) ohutuled on kohustuslikud kõigile 1994. a või hiljem valmistatud autodele ja autorongidele. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus, nähtavusnurgad ja värvus peavad vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgutuli. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise ohutulede märgutuli; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Grupp 3. ROOL Kood 301. Üldnõuded roolile Nõue: 1) auto rool peab asuma vasakul poolel. Posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad või teetöödel kasutatavad autod võivad olla ka parempoolse rooliga. Erandina võivad olla parempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega kaasa toodud, päritud ja Eesti tolliameti oksjonilt ostetud autod; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 302. Rooliratas Nõue: 1) peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («general steering control») peab omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rool sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: 1980. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: 1) roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) sirgel rõhtsal teeosal kiirusega 80 km/h või valmistaja poolt lubatud suurima kiirusega sõitva autorongi haagis ei tohi kalduda oluliselt kõrvale sirgjoonelisest liikumisest ning põhjustada oma liikumisega tuntavat vibratsiooni ja tõukeid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue: peab olema: · M1 ja N1 kategooria autodel =o; · M2, M3, N2 ja N3 kategooria autodel =o; · enne 1970. aastat valmistatud autodel =o. Märkus. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, kui need on eeltoodud nõudes, siis peab vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõllide laagrid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja kinnikiilumiseta. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue: peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõue: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 6) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 7) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida; 8) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad, kui seda on ette näinud valmistaja, või andmete puudumisel ei tohi olla suuremad: · M1 kategooria sõiduautol ja N1 kategooria veoautol ning nende haagistel kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral -- 5,0 mm; · bussil ja veoautol ning nende haagistel 17"... 20" nimiläbimõõduga velje korral -- 7,0 mm; · veoautol ja bussil ning nende haagistel üle 20" nimiläbimõõduga velje korral -- 9,0 mm. Ratta lõtku A (joonis 10) mõõdetakse rehvi mustri servalt.

Joonis 10. Ratta lõtku mõõtmine Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt kinnitatud. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist; 2) ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: Peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) juhtraud ei tohi olla kitsam kui 550 mm ja laiem kui 1000 mm; 3) juhtraua painutuste raadiused ei tohi olla väiksemad kui 30 mm; 4) juhtraua käepidemed ei tohi ulatuda juhiistme pinnast kõrgemale kui 550 mm ja olla rõhttasapinna suhtes alla pööratud rohkem kui 45o; 5) peab olema valmistaja juhendi kohane või omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on juhtraud sobiv. Tõendi puudumisel peab ARK määrama juhtraua kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja ðablooniga. Kood 315. Roolikann Nõue: L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi lõtk ületada valmistaja poolt ettenähtud lõtku. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4. PIDURID Kood 401. Ratta pidurdusjõud sõidupiduriga pidurdamisel Nõue: 1) M1 ja N1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused (joonis 11), kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

tagatelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

kus: T' on esitelje ratta pidurdusjõud [kN]; T" on tagatelje ratta pidurdusjõud [kN]; N' -- esitelje ratta koormus [tonnides]; N" -- tagatelje ratta koormus [tonnides]. Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud N1 kategooria sõidukil vastavalt 0,63 ja 0,28.

Joonis 11. M1 ja N1 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõu sõltuvus koormusest M1 ja N1 kategooria autode rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 50%. Enne 1988. aastat registreeritud N1 kategooria sõidukil -- väiksem kui 48%. Mõõtmisel peab olema tagatud nõutud hõõrdetegur; 2) N2 ja N3 kategooria autode ja O2 kategooria haagise ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem graafikus (joonis 12) esitatud väärtusest, kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

auto ning haagise teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukil vastavalt 0,53 ja 0,28.

Joonis 12. N2 ja N3 kategooria autode ja O2 kategooria haagiste ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Auto rataste pidurdusjõudude summa suhe auto täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 45%. Enne 1988. aastat registreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukil väiksem kui 43%; 3) koormata O2 ja õhkpiduriga O3 ning O4 kategooria haagise ratta pidurdusjõud [kN], kui haagist ühendavas õhujuhtme ühendusotsakus on rõhk vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm2), peab olema võrdne või suurem kui graafikus (joonis 13) esitatud väärtused, kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

teiste telgede rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

üheteljelise haagise rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. * Enne 1988. aastat registreeritud O2, O3 ja O4 kategooria haagistel vastavalt: 0,50, 0,26 ja 0,40.

Joonis 13. Õhkpiduriga O3 ja O4 kategooria haagise ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist põhjustatud raskusjõusse (poolhaagisel -- rataste pidurdusjõudude summa suhe tema täismassist põhjustatud teljekoormuste summasse) ei tohi olla väiksem kui 43%. Enne 1988. aastat registreeritud O2, O3 ja O4 kategooria haagistel väiksem kui 40%; 4) M2 ja M3 kategooria bussi, takso ning meditsiinilise kiirabi auto ratta pidurdusjõud [kN], kui rõhk on esitelje pidurikambrites vähemalt 0,65 MPa (6,5 kgf/cm2) ja tagatelje pidurikambrites 0,30 MPa (3,0 kgf/cm2), peab olema võrdne või suurem kui graafikus esitatud väärtused (joonis 14), kui esitelje rehvi hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

teiste telgede rehvide hõõrdetegur teepinnaga on vähemalt

Märkus. * Enne 1. jaanuari 1991. a tüübikinnituse saanud või ilma ABS piduriteta M2 ja M3 kategooria bussidel vastavalt 0,63 ja 0,28.

Joonis 14. M2 ja M3 kategooria bussi ratta pidurdusjõu sõltuvus ratta koormusest Rataste pidurdusjõudude summa suhe bussi täismassist põhjustatud raskusjõusse ei tohi olla väiksem kui 50%. Enne 1. jaanuari 1991. a tüübikinnituse saanud või ilma ABS piduriteta M2 ja M3 kategooria bussidel väiksem kui 48%; 5) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi TK ja TJV katsetustel olla suuremad kui: -- 13%, kui pidurdusjõud on =10 ja =20 kN; 6) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi olla suuremad kui 25%; 7) käesolevas koodis toodud ratta pidurdusjõud peavad olema saavutatud, kui piduripedaalile vajutamise jõud ei ületa: -- M1 kategooria sõidukil -- 490 N; -- M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukeil -- 687 N. Kontrollimine: piduri kontrollstendiga. Kood 402. Pidurdusteekond Nõue: pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiiruselt 40 km/h ei tohi ületada: 1. M1 kategooria sõiduauto ja N1 kategooria veoauto ning samade autode korral, kui need veavad O1 kategooria haagist: · sõidupiduriga pidurdamisel 14,7 (13,2) m; · seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (22,4) m; 2. M2 ja M3 kategooria buss ning liigendbuss: · sõidupiduriga pidurdamisel 18,3 (17,2) m; · seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 3. N2 ja N3 kategooria veoauto: · sõidupiduriga pidurdamisel 19,9 (16,4) m; · seisupiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m; 4. Autorong: · sõidupiduriga pidurdamisel peab pidurdusteekond vastama selle kategooria vedukauto või bussi, mis veab haagist, pidurdusteekonna pikkusele (vt punktid 2 ja 3); · seisupiduriga 37,5 (26,5) m. Märkused. 1. Koormata auto pidurdusteekond on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole. 2. Katse ei loe, kui juht peab pidurdamise ajal sõiduki liikumisteekonda korrigeerima. Kontrollimine: katserajal, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 403. Aeglustus Nõue: kuival kõvakattega teel pidurdamisel kiiruselt 30 km/h peab aeglustus olema vähemalt: · M1 ja N1 kategooria sõiduki ning sama sõiduki korral, kui see veab O1 kategooria haagist: -- sõidupiduriga pidurdamisel 5,8 (6,7) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel 1,5 (2,3) m/s2; · M2 ja M3 kategooria buss ning liigendbuss: -- sõidupiduriga pidurdamisel 5 (5,5) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel 1,5 (2,3) m/s2; · N2 ja N3 kategooria veoauto: -- sõidupiduriga pidurdamisel 4,0 (5,0) m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel 2,1 (3,6) m/s2; · Autorong: -- sõidupiduriga pidurdamisel -- sama kui seda vedaval vedukil; -- seisupiduriga pidurdamisel 2,1 (3,6) m/s2. Märkus. Koormata auto aeglustus on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole. Kontrollimine: katserajal, aeglustusmõõdiku (desseleromeetri) ja vaatlusega. Kood 404. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud Nõue: sõiduautol ja bussil: 400 N (40 kgf), veoautol: 600 N (60 kgf). Kontrollimine: dünamomeetriga. Kood 405. Ratta pidurdusjõud seisupiduriga pidurdamisel Nõue: 1) M1, M2 ja M3 kategooria sõiduki ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus (joonis 15) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegur teepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt

Märkus. * Seisupiduriga pidurdamisel 16%. Vedukauto seisupiduri pidurdusjõu ja autorongi täismassi suhe ei tohi olla väiksem kui 12%.

Joonis 15. M1, M2 ja M3 kategooria sõidukite, taksode ja meditsiinilise kiirabi auto ratta hõõrdejõu sõltuvus ratta koormusest rikkepiduriga pidurdamisel 2) N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite ratta pidurdusjõud peab olema võrdne või suurem kui graafikus (joonis 16) esitatud väärtused, kui rehvi hõõrdetegur teepinnaga rikke- ja seisupiduriga pidurdamisel on vähemalt

haagistel

Märkus. * Käsipidur vt käesoleva koodi nõude 1 märkust.

Joonis 16. N1, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite ratta pidurdusjõud rikkepiduriga pidurdamisel 3) pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 30%. Kontrollimine: piduri kontrollstendiga. Kood 406. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue: seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit -- 18% ja täismassiga autorongi -- 12% kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 407. Mootorratta (L kategooria sõiduki) pidurite kontrollimine Nõue: 1) käsipiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 200 N; 2) jalgpiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 400 N; 3) üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem ning aeglustus väiksem kui: · L1 kategooria mopeedil ja L2 kategooria 3- või 4-rattalisel sümmeetrilise rataste asetusega sõidukil 8,2 m ja 4,2 m/s2; · L2 kategooria 3- või 4-rattalisel asümmeetrilise rataste asetusega sõidukil 9,0 m ja 3,9 m/s2; · L3 kategooria soolomootorrattal 7,0 m ja 5 m/s2; · L4 kategooria külghaagisega mootorrattal 7,5 m ja 4,6 m/s2; · L5 kategooria 3- ja 4-rattalistel sõidukitel: -- sõidupiduriga pidurdamisel 7,5 m ja 4,6 m/s2; -- seisupiduriga pidurdamisel 18 m ja 1,9 m/s2. Kontrollimine: mõõdulindi või aeglustusmõõdikuga. Kood 408. Mootorpidur Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane, klapp peab sulguma ja avanema takistusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 409. Elektromagnetpidur Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ning toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 410. Hüdroaeglusti Nõue: peab vastama valmistaja juhendile ning peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 411. Pealejooksupidur (haagisel) Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab toimima; 2) haagise peasilindri rakendumise lävimisjõud peab olema: K = 0,02...0,04 Pg, K -- lävimisjõud (N), Pg -- haagise massist põhjustatud jõud (arvutuses 10 × G), G on haagise mass kilogrammides. Kontrollimine: vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 412. Piduri hoob, pedaal, hoovastik/trossid Nõue: trossid, pedaal ja hoovad peavad liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hoova lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 413. Pidurivõimendi/peasilinder Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ning peab toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 414. Ratta töösilinder Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ning ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 415. Piduritorustik. Piduri kontuurid Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda; 2) ei tohi olla sügavate korrosioonikahjustustega; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega. Kood 416. Rattapiduri kambrid Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi pihkuda ning hoova käik peab vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: joonlauaga (täpsusega 1,0 mm), seebiveega. Kood 417. Vedruakud Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima (pidurihoovad peavad liikuma, ei tohi olla kinni kiilunud). Kontrollimine: vaatlusega. Kood 418. Kompressor/süsteemi täitumise aeg Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja rõhk auto õhusüsteemi pidurikontuurides peab tõusma pärast kuue minuti möödumist 65--100%-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65--100%-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 419. Rõhuregulaator Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja peab hoidma nimirõhku. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 420. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangule toimiv hoiatusseade Nõue: peab toimima valmistaja juhendis ettenähtud täpsuse piirides. Kontrollimine: kontrollmanomeetriga. Kood 421. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohased ja ei tohi pihkuda; 2) ei tohi olla korrodeerunud; 3) ei tohi olla valesti remonditud (jätkatud keevitamisega, jootmisega vms viisil); 4) peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 422. Pidurivoolikud Nõue: 1) peavad olema sõiduki valmistaja juhendi kohased; 2) ei tohi pihkuda/lekkida; 3) vooliku pinnal ei tohi olla pragusid ega sööbinud ja murenenud kohti. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 423. Vedukauto ja haagise pidurivoolikute toite- ja juhtharu Nõue: 1) ei tohi pihkuda; 2) voolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 424. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 425. Piduritrumlid, kettad Nõue: ei tohi olla pragusid ja kinnitusdetailide vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega, vasaraga koputamisega. Kood 426. Piduriklotside katted Nõue: hõõrdkate ei tohi olla õhem kui on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: vaatlusega, kui seda on võimalik teha ratast ära võtmata. Kood 427. Pidurdusrõhu piirdeklapp või pidurdusjõu regulaator Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja koormata auto pidurdamisel ei tohi klapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu. Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 428. Blokeerumatu pidur (ABS) Nõue: 1) peavad toimima vastavalt valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema. Kontrollimine: katsesõidu ja piduristendiga. Kood 429. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 430. Kondensaadikraan Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega. Kood 431. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: seisva kompressori korral ei tohi rõhk süsteemis langeda kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 432. Pidurisüsteemi üldehitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile (ei tohi olla muudetud selle ehitust, asendatud selle osi ja sõlmi või kasutatud pidurivedelikku, mis ei ole ette nähtud selle sõidukimudeli jaoks või ei vasta valmistaja nõuetele); 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) seisupidur peab olema otsese mehhaanilise toimega sõiduki ratastele; 4) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 5) sõidu- ja rikkepiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%; 6) sõidupidur peab toimima kõigile ratastele; 7) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad vastama need O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 8) O2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 9) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult õhkpidurid. Inertspidurid on keelatud; 10) Pidurid peavad toimima kõigile haagise ratastele; 11) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise (v.a O1 kategooria haagis) automaatse pidurdamise. O1 kategooria haagise tiisel peab olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest; 13) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma tööreþiimi. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 5. RATTAD (REHVID JA VELJED) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Nõue: 1) sõidukil peab kasutama valmistaja poolt ette nähtud ja EÜ direktiivile 92/23/EEC või E-reeglitele nr 30/02 või ISO 4001-1 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), nr 54/00 või ISO 4209-1 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid) ja nr 64/00 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) või USA standardile FMVSS nr 109 vastavaid rehve. ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas punktis mitte ettenähtud rehvide või velgede kasutamiseks; 2) mootorratastel ja nende haagistel peab kasutama valmistaja poolt ettenähtud ja E-reegli nr 75/00 või ISO 5751 (rehvid: 5751-1 ja veljed: 5751-2 ning -3), ISO 6054 (motorollerite rehvid: 6054-1 ja veljed: 6054-2) ning ISO 5995 (mopeedi rehvid: 5995-1 ja veljed: 5995-2) või USA standardi «DOT» nõuetele vastavaid rehve ja velgi; 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria), ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: -- sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; -- teises riigis registreeritud sõidukil; -- paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühesuguselt; -- autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel; -- autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis; 4) sõidukil ja selle haagisel ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) ei ole lubatud kasutada rehve, mille valmistamise ajast on möödunud rohkem kui kümme aastat. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt sellele sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. aastani. Kontrollimine: vaatlusega ja võrdlemine punktides 1 ja 2 toodud normdokumentidega. Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõue: 1) ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõue: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt: · L kategooria sõidukil >=1,0 mm; · M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil >=1,6 mm; · haagisel vastavalt seda vedava vedukauto/mootorratta mustrisügavusele esitatavatele nõuetele; · M1, N1 ja O2 kategooria sõidukil 1. detsembrist kuni 1. märtsini >=3,0 mm; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 17 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;

Joonis 17. Rehvide piirkulumise määramine 3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi ületada üheski suunas: · M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust; · ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust. Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine vastavalt ETRTO, STRO (The Scandinavian Tire & Rim Organisation), EEC direktiividele, ECE reeglitele, USA DOT (Department of Transportation) ja UTQG (Uniform Tire Quality Grading) nõuetele Nõue: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama tabelis 4 toodule. Tabel 4 Jrk nr Tähistus

või

tähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel DOT tähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel 1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah + jah + 2. Rehvi tähistus jah + jah + 3. Kiiruskategooria (tabel 5) jah + ei 4. Mustri tüüp Näiteks «M+S» jah + ei 5. Koormusindeks (tabel 6) jah + ei 6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» ei jah + 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» ei jah + 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES : 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES : 2 RAYON» ei jah + 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» jah + jah + 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei jah + 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» jah + jah + 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks: «REINFORCED» jah + ei 13. Tüübikinnituse tähis

+ DOT + 14. Valmistamisaja tähis jah + jah + 15. Eriomadused ei + Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui võrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass -- 160 km/h ja «C» klass -- 137 km/h) UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei kehti talverehvidele Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: · «Kvaliteetrehvid» -- neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistaja poolse garantiiga; · «DA» -- «DEFECTIVE APPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistaja poolse garantiiga; · «Max 30 km/h» -- neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M1, N1 ja O1 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30/02 või EMÜ direktiivi 92/23/EEC kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 185/70 R 14 89 T Tubeless M+S 253

,

või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk või nimetus; · 185 -- profiili laius mm; · 70 -- profiili kõrgus on 70% tema laiusest; · R -- või sõna «RADIAL» -- radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, võib jätta märgistamata, B -- või sõnad «BIAS BELTED» -- diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv; · 14 -- velje läbimõõt tollides; · 89 -- koormusindeks (tabel 6), sellele näitele vastab kandevõime 580 kg; · T -- kiiruskategooria (tabel 5), sellele näitele vastab lubatud suurim sõidukiirus 190 km/h; · TUBELESS -- lohvita rehv, REINFORCED -- tugevdatud, REGUMMERED -- taastatud; · M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; · 253 -- valmistamise aeg -- koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (93) jooksval kümnendil; ·

,

või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised. M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54/00 või EMÜ direktiivi 92/23/EEC kohaselt; Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J

TUBELESS 257 90 PSI

,

või USA rehvidel -- «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk; · 250 -- profiili laius mm; · 70 -- profiili kõrgus on 70% tema laiusest; · R või sõna «RADIAL» -- radiaalne koordiniitide paigutus, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus -- märgistus ei ole kohustuslik; · 20 -- velje läbimõõt tollides või 508 mm-s (E-reegel nr 54/00); · 149 -- üksiku rehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 3250 kg, 145 -- paarisrehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 2900 kg (tabel 6); · J -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 100 km/h (tabel 5); · L -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus 120 km/h, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paaris rehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2757 kg, mis vastab koormusindeksile 143; · TUBELESS -- lohvita rehv, REGUMMERED -- taastatud, REGROOVABLE -- süvendatava mustriga; · 257 -- valmistamise aeg: 25. nädalal 1987. a; · 90 PSI -- koormusele ja kiirusele vastupidamise katsel peab rehvi siserõhk olema vähemalt 90 PSI, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2); ·

,

või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised; 3) mootorrataste (L kategooria) ja nende haagiste rehvid peavad olema märgistatud E-reegli nr 75/00 kohaselt: Näiteks VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M - S 250

,

või USA rehvidel «DOT» Selgitus: · valmistaja kaubamärk; · 100 -- profiili laius mm; · 80 -- profiili kõrgus on 80% tema laiusest; · 18 -- velje läbimõõt tollides e 457 mm; · 53 -- koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6); · S -- kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h (tabel 5); · TUBELESS -- lohvita rehv; · M+S, M.S., M&S -- on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas, MST -- universaalne -- on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul, D -- diagonaalne koordiniitide paigutus, B -- diagonaalne vöötatud rehv, R -- radiaalne koordiniitide paigutus, REINFORCED -- tugevdatud; · 250 -- valmistamise aeg: 25. nädalal 1990. a; ·

,

või USA rehvidel «DOT»-tüübikinnituse tähised. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõue: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30/02, 54/00 ja 75/00), kiiruskategooriad (tabel 5) ja koormusindeksid (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ettenähtule ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Tabel 5 km/h Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s A B A B A B A B 30 106 66 300 102 850 138 2360 31 109 67 307 103 875 139 2430 32 112 68 315 104 900 140 2500 33 115 69 325 105 925 141 2575 34 118 70 335 106 950 142 2650 35 121 71 345 107 975 143 2725 36 125 72 355 108 1000 144 2800 37 128 73 365 109 1030 145 2900 38 132 74 375 110 1060 146 3000 39 136 75 387 111 1090 147 3075 40 140 76 400 112 1120 148 3150 41 145 77 412 113 1150 149 3250 42 150 78 425 114 1180 150 3350 43 155 79 437 115 1215 151 3450 44 160 80 450 116 1250 152 3550 45 165 81 462 117 1285 153 3650 46 170 82 475 118 1320 154 3750 47 175 83 487 119 1360 155 3850 48 180 84 500 120 1400 156 4000 49 185 85 515 121 1450 157 4125 50 190 86 530 122 1500 158 4250 51 195 87 545 123 1550 159 4375 52 200 88 560 124 1600 160 4500 53 206 89 580 125 1650 161 4625 54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800 62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180 64 280 100 800 136 2240 65 290 101 825 137 2300 2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (joonis 18);

Joonis 18. Mustri tüübid (näited): a ja c -- maanteemuster, b ja d -- talvemuster (tähistus -- «M + S», «M.S.» või «M&S»), e -- maastikumuster 4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja ja märgib selle vastavalt eeltoodud näidisele koos oma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja; 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada M2, M3 ja N3 kategooria sõiduki esiteljel/rattal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 507. Üldnõuded veljele Nõue: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud mõõtudega ja ISO 4000-2 (sõiduautod ja nende haagised), ISO 4209-2 (veoautod, bussid ja nende haagised), ISO 5751-2 ja 5751-3 (mootorrattad ja nende haagised), ISO 6054-2 (motorollerid ja nende haagised), ISO 5995-2 (mopeedid) ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise ARK; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: · 5o kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; · 15o kaldega süvapöiaga veljel -- radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm; b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm; · lamepöiaga veljel kõikides suundades ±5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: · rehvi nimimõõtmed, · valmistaja nimi või kaubamärk, · valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta), · valmistamise järjenumber või kood; Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: · tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub, · valmistaja nimi või kaubamärk, · valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: «14 × 4J», kus: 14 -- velje läbimõõt tollides; x -- süvapöidvelg; J -- välisserva kõrgus G (joonis 19). Tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm; A -- velje laius; D -- velje läbimõõt;

Joonis 19. 5o kaldega süvapöiaga velg 6) 15o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: «17,5 × 5,25», kus: 17,5 -- velje läbimõõt «D» tollides; x -- süvapöidvelg; 5,25 -- velje laius «A» tollides. Kõikide 15o kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (joonis 20);

Joonis 20. 15o kaldega süvapöidvelg 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: «17,5 -- 6,25», kus: 17,5 -- velje läbimõõt tollides; -- -- lamepöidvelg; 6,25 -- velje laius tollides. Kontrollimine: vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga. Kood 508. Velgede kinnitus Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõue: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõigil ratastel. Kui O2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: · rehvis, mille velje läbimõõt on =· rehvis, mille velje läbimõõt on =· sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" -- 130; · ülejäänud rehvidel -- 150; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui: · M1 ja O1 kategooria sõidukil -- torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; · N1 ja O2 kategooria sõidukil -- torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; · M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil -- torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Kontrollimine: 1) TÜ -- kontrollitakse nõudeid 1, 2, 3 ja 4 vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel -- vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. Grupp 6. VEERMIK JA KERE Kood 601. Praod ja välimus Nõue: praod ja murded peavad olema remonditud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 602. Korrosioon ja välimus Nõue: 1) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 2) eritalituse sõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 3) kerevälised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele; 4) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret; 5) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasipööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 603. Polt-, neet- ja keevisliited Nõue: polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatlusega, vasaraga. Kood 604. Veermiku ja kere remont Nõue: peab olema remonditud valmistaja remondijuhendi kohaselt. Kontrollimine: valmistaja remondijuhendi järgi, selle puudumisel vaatlusega. Kood 605. Tagumine allasõidutõke Nõue: 1) N2 ja N3 kategooria autodel ning O3 ja O4 kategooria haagistel peab olema allpool toodud nõuetele või E-reegli nr 58 kohane tagumine allasõidutõke; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: · kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; · ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; · kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini kere tagateljel ei tohi olla suurem kui 100 mm; · tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; · tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; · kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N; 3) 100 kN jõu toimel või 50% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem 100 kN-st, ei tohi tõkke profiili läbipaine ületada 400 mm tõkke kinnitustugede kohal ning 25 kN või 12,5% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kN) ei tohi läbipaine ületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mm kaugusel tugede vahel sõiduki pikitelje suunas; 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: · pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; · sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; · sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal autol ei ületa 550 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 606. Külgmine allasõidutõke Nõue: 1) kõigil 1989. a või hiljem valmistatud, üle 3500 kg täismassiga N2 ja N3 kategooria autodel ning O3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulveokitelt, pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagiselt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 100 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: · N2 autol ja O3 haagisel -- 50 mm; · N3 autol ja O4 haagisel -- 100 mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel: · kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; · ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 21, 22 ja 23;

Joonis 21. Külgmise allasõidutõkke asukoht autol

Joonis 22. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel

Joonis 23. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja ðablooniga. Kood 607. Telg, telik ja õõtshoovad Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi esineda jääkdeformatsioone, pragusid ja lõtkusid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 608. Vedrud Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja omal kohal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 609. Stabilisaatorid Nõue: peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 610. Amortisaatorid Nõue: peavad toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 611. Kere asendi regulaatorid (õhkvedrustuses) Nõue: ei tohi pihkuda, auto kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine: vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Kood 612. Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile. Üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmetel, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm (edaspidi «Ø 50» veopolt). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (edaspidi «Ø 90» veopolt); 2) «Ø 50» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, «Ø 90» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (joonis 24);

Joonis 24. Sadulseadme kinnitus vedukautole. 1 -- veopoldi põikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või 4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatud kuju; 6 -- poldi ava 3) koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1400 mm. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m; 4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 5) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm. Kontrollimine: nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 613. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad olema: · liigendiga püüdurseadmes Ø 49+0,16 mm; · liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) Ø 48,7+0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema Ø 50+0,3 mm; 4) veopoldi ja tiisli veorõnga tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm ja suurim lõtk 2,6 mm. Haakeseadme kummist tünnvedru vähim paksus peab olema 18 mm; 5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50--1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt 45--1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm; 6) kuni 3,5 tonnise täismassiga haagise haakeseade peab olema ühendatud vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50--0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt 29--2 mm; 7) kõigi haagiste haakeseadmed, v.a isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega. Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega. Kood 614. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus Nõue: 1) haakeseadme kinnituspoltide läbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist peavad olema: · >3,5 kuni 15 tonni neli kinnituspolti M14; · >15 kuni 24 tonni neli kinnituspolti M16; · >24 tonni neli kinnituspolti M20; kus haagise arvutuslik mass WM = 1,33 WR, WR -- haagise täismass; 2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatud vedukauto külge vähemalt kahe M16 poldiga; 3) kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited pragudeta. Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega. Kood 615. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud ja juhtmed Nõue: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal; 2) sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna; 3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad vedukauto taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: 1) ühendusvoolikuid -- vaatluse ja seebiveega; 2) ühendusjuhtmeid -- vaatlusega. Kood 616. Poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed Nõue: peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 617. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti Nõue: peab toimima, kui on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 618. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõue: 1) sõiduk peab olema komplektne ja vastama valmistaja juhendile; 2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 5) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 619. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõue: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) armatuurlaua kõigi jäikade osade ümardusraadiused peavad olema >=19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel; 3) N1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa) olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga, mis talub jõudu, mille põhjustab veosele antud kiirendus: sõidusuunas 14 m/s2, külgsuunas 7 m/s2, taha ja üles 10 m/s2. Kontrollimine: vaatlusega, joonlaua ja mõõdulindiga. Kood 620. Ratta ilukilbid Nõue: kui nad on valmistaja poolt ette nähtud, siis peavad olema kõigil ratastel terved ja korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 621. Esi- ja tagakaitseraud Nõue: 1) peab olema kinnitatud ja korras; 2) peab taluma põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 4 km/h vastu tõket. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 622. Antitiivad, tuuletammid, kere põhja külgkardinad ja deflektorid Nõue: olemasolu korral peavad olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 623. Kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam ja astmelauad Nõue: peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 624. Uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid Nõue: 1) peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 625. Klaasid Nõue: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Eeltoodud klaaside katmiseks on keelatud kasutada kilet. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema koodi 103 nõuetele vastavad küljepeeglid; 2) peavad olema E või e sertifitseeritud või valmistaja juhendi kohased; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn päikest; 4) katmiseks on keelatud kasutada valgust peegeldavaid materjale. Kontrollimine: valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega. Kood 626. Klaasipuhasti Nõue: peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 627. Laternapuhasti Nõue: kui on olemas, peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 628. Aknapesurid Nõue: peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 629. Iste Nõue: reguleerimise seadmed peavad toimima ning istmed peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle juhendi kohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 630. Varuratas Nõue: peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 631. Veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid. Sõitjate kaitse veose vedamisel Nõue: 1) peavad olema vigastusteta ja toimima; 2) veose vedamisel peavad sõitjad olema kaitstud vaheseinaga vms, et vähendada ohtu liiklusõnnetuse korral. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugi, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ettenähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein või kere esisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluugist/seinast. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus veokasti põrandast peab olema 1,6 m. Kinnitusvahendid, vaheseinad ja kabiinitagune tugisein peavad taluma jõudu, mida põhjustab veos, millele mõjub kiirendus: · sõidusuunas -- 14 m/s2; · külgedele ja taha -- 7 m/s2; · üles -- 10 m/s2. Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: · sadulvedukil, kui selle haakes on tugiseinaga poolhaagis; · paakautodel ja paakpoolhaagist vedaval sadulvedukil; · erivedu teostaval sõidukil, mida ei tohi kasutada ilma eriloata. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 632. Tent, tendikaar ja külgtoed Nõue: 1) peavad olema vigastusteta ja kinnitatud; 2) tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele; 3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 4) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnituskonks/aas peab vastu pidama purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule; 5) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 6) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse konksud/aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 633. Isotermilised, termostaatilised ja soojustamata furgoonid Nõue: kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 634. Mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja sõitja käepide/käepidemed Nõue: peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 635. Poripõlled (autod ja autorongid täismassiga üle 3,5 t) Nõue: 1) peavad olema mitte kaugemal kui 1200 mm tagarataste pöörlemisteljest; 2) peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad); 3) alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest. Kontrollimine: mõõdulindiga. Grupp 7. MOOTOR Kood 701. Üldnõuded Nõue: 1) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt -- bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt -- gaasile jms ning vastupidi); 2) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud; 3) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest; 4) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ettenähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ettenähtust. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 702. Kütusepaak Nõue: 1) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ettenähtud kohta ja tema poolt ettenähtud viisil; 2) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 3) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vms kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 4) veega täidetud paak peab taluma kolme minuti vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 5) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 6) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis; 8) 800...1000 l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema kaks vähemalt 2 kg pulber- või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas, ämber ja matt tulekustutuseks; 9) autol või autorongil on üle 1000 l mahutavusega paak/paagid keelatud; 10) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere põhjale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 703. Väljalaskesüsteem Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N2 ja N3 kategooria veoautodel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 4) heitgaaside pihkumine ei ole lubatud; 5) ei tohi olla auke ja pragusid, peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine: mõõdulindi, nihiku ja vaatlusega. Kood 704. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue: heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, -andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 705. Katalüsaatorita või -andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: spektrograaf-tüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega. Kood 706. -anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: spektrograaf-tüüpi gaasianalüsaatori ja vaatlusega. Kood 707. Diiselmootori heitgaasi suitsusus Nõue: heitgaaside suitsusus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega, suitsususe mõõturiga. Kood 708. Õli, jahutusvedeliku jms lekkimine Nõue: ei ole lubatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 709. Karterigaaside pihkumine Nõue: ei tohi pihkuda nähtavat suitsu. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 710. Toitesüsteem Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale; 2) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki mõne muu osaga. Kontrollimine: vaatlusega, mõõdulindiga. Kood 711. Gaasi toitesüsteem Nõue: 1) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi; 2) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga. Märkus. Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 712. Müra Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: müramõõdikuga. Grupp 8. JÕUÜLEKANNE Kood 801. Sidur Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane. Käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine: proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast. Kordisti ja aeglusti Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida ning peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne ja rattavõll Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane, kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida, kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 805. Mootorratta jõuülekanne Nõue: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 9. LISANÕUDED BUSSILE, MILLE LUBATUD KIIRUS ON KUNI 90 km/h Kood 901. Kirjed ja märgistus Nõue: 1) vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab siltidel olema eestikeelne ja kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris. Käsiapteegi ja tulekustutaja asukoha sildil peavad olema punased sümbolid punase äärisega valgel põhjal. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Siltide mõõtmed peavad olema 50×150 mm (joonis 25).

A

B. Kerevälise ohulüliti (ka akulüliti) asukoht

C

D. Käsiapteegi asukoht

E

F. Puuetega sõitjale

G. Lastega sõitjale Joonis 25. Kirjete näidised Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega. Kood 902. Ukseava valgustus Nõue: peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 903. Juhiiste Nõue: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani; 2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, v.a bussid, kus on lubatud seisukohad. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 904. Väljapääsud Nõue: 1) 1990. a või hiljem valmistatud I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). A ja B klassi bussidel võib olla üks uks. Bussi uksed peavad asuma kere paremal küljel. Varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel. Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm. Kaksikuksel -- 1200 mm ja varuuksel -- 550 mm. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi; 2) liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi bussi esimeses kereosas vähemalt kaks ust. Teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 905. Tulekustuti ja käsiapteek Nõue: 1) I, II ja III klassi bussidel peab üks tulekustusti asetsema juhi läheduses ja teine sõitjateruumis. A ja B klassi bussidel peab olema üks tulekustuti juhi läheduses. Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergesti kättesaadavad. Tulekustutil peab olema siseministri poolt kehtestatud korra kohane silt kasutamise ja kontrollimise kohta; 2) käsiapteegis peavad olema sotsiaalministri poolt kehtestatud korra kohased esmaabivahendid ja nende kasutusjuhend. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 906. Sideseadmed Nõue: sideseadmed peavad võimaldama I ja II klassi bussis peatuste teadustamist. Kui juhi-, teenindava meeskonna ja sõitjateruumi vahel puudub ühendus, on sideseadmed juhi ja meeskonnaga ühenduse pidamiseks kohustuslikud. Kontrollimine: vaatlusega/kuulamisega. Kood 907. Sisevalgustus Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 908. Uste avamis- ja sulgemismehhanism. Liigendbussi keredevaheline lõõts Nõue: 1) peavad olema terved, valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 909. Sisustus Nõue: 1) vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm; 2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm. Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse; 3) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega. Kui bussis on seisukohad või sõitja istub küljega sõidu suunas, on bussi lubatud suurim kiirus 60 km/h; 4) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega (v.a isetoimiv), peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid. 5) juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80o mõlemale poole bussi pikitelge. Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid; 6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min; 7) I ja II klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Grupp 10. LISANÕUDED BUSSIDELE, MILLE LUBATUD KIIRUS ON KUNI 100 km/h Kood 1001. Üldnõuded Nõue: 1) kuni 100 km/h sõitvaks bussiks võib olla B või III klassi buss. Bussis ei või olla seisukohti. Buss peab olema läbinud sellekohase ülevaatuse ja saanud vastava tunnistuse. B klassi buss peab vastama E-reegli nr 52 ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 nõuetele; 2) sõidumeeriku mõõtepiirkond peab olema vähemalt 125 km/h ja vastama koodi 105 nõuetele; 3) peab olema paigaldatud EMÜ direktiivi 92/24/EEC nõuetele vastav kiiruspiirik, mis on reguleeritud bussi piirkiirusele 100 km/h; 4) valmistamisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümme aastat. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 1002. Pidurid Nõue: peavad vastama E-reegli nr 13 ja EMÜ direktiivi 71/320/EEC nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, piduristendi, manomeetri ja stopperiga. Kood 1003. Rehvid ja veljed Nõue: 1) rehvid ja veljed peavad vastama E-reegli nr 54, EMÜ direktiivi 92/23/EEC ja ETRTO nõuetele; 2) peab kasutama bussi valmistaja poolt ettenähtud rehve ja velgesid, mille puhul bussi valmistaja garanteerib bussi juhitavuse säilimise rehvi lõhkemise või äkilise siserõhu kaotuse korral; rehvi lubatud suurim sõidukiirus peab olema üle 100 km/h; 3) uuesti süvendatud mustriga rehvide kasutamine on keelatud; 4) mustri sügavuse mõõtmistulemuste vastavus käesolevatele nõuetele (kood 503) peab olema märgitud tunnistusse bussile 100 km/h kiiruse lubamise kohta. Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga. Kood 1004. Iste Nõue: 1) iste peab olema polsterdatud, sh leeni ülemine serv või peatugi; 2) kõrgus istmepadja pinnast kuni leeni ülemise servani peab olema vähemalt 650 mm, viimasel istmereal vähemalt 560 mm; 3) juhiiste peab olema kaitstud selja tagant võimalike löökide ja pealekukkuvate esemete eest. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 1005. Turvavööd Nõue: 1) valmistaja juhendi kohaselt kinnitatud turvavööd peavad olema juhiistmel, esiistmetel ja istmetel, mille ees ei ole teist istet; 2) sõitja nägemispiirkonnas peab olema silt, soovitav piktogramm, turvavöö kohustusliku kinnitamise kohta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1006. Käsipagas Nõue: pagas peab olema suletud kinnistesse riiulitesse. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1007. Bussi massi ja mootori võimsuse suhe Nõue: bussi iga täismassi tonni kohta peab mootoril olema vähemalt 11 kW võimsust. Kontrollimine: registreerimistunnistuse järgi. Kood 1008. Tuuleklaasi pesuri paak Nõue: paagi maht peab olema üle viie liitri. Kontrollimine: mõõdunõuga. Kood 1009. Kiirust piirav tunnusmärk Nõue: bussi tagaosal peab olema LE nõuete kohane kiirust piirav tunnusmärk «100» ja vastav märge registreerimistunnistusel. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 11. LISANÕUDED TAKSOLE Kood 1101. Kirjed Nõue: peavad olema keeleseaduse kohased. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1102. Takso tunnus Nõue: auto katusel peab olema valdaja rekvisiitidega sisevalgustusega tunnus. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1103. Taksomeeter Nõue: peab olema töökorras ja taadeldud. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 12. SÕIDUKI MÕÕTMED Kood 1201. Üldnõuded Nõue: 1) M2, M3, N ja O kategooria mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 96/53/EC ja 97/27/EC nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama teede- ja sideministri poolt kinnitatud «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirjale». M1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama EMÜ direktiivi 92/21/EEC ja 95/48/EC nõuetele; 2) L kategooria sõiduki ja selle haagise suurimad mõõtmed ja massid peavad vastama EMÜ direktiivi 93/93/EEC nõuetele; 3) järgnevalt antud sõiduki mõõtmed on valmistaja poolt ettenähtud tolerantsivälja ülemised hälbed. Tolerantsivälja alumised hälbed on kõik negatiivsed. Auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma ISO 612 kohaselt (joonis 26);

Joonis 26. Sõiduki mõõtmete määramine Sõiduki pikkus (joonis 26A) · auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga; · täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes. Näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; · poolhaagise pikkust peab mõõtma veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani. See mõõde antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel. Näiteks 10 800 (7800). Sõiduki laius (joonis 26B) · peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Erandina võivad puutetasapinnast välja ulatuda tahavaatepeeglid, kui need on ärapööratavad, külgmised ääretuled, rehvi siserõhu näidikud, suunatuled, elastsed poripõlled, sissetõmbuvad trepiastmed, rattaketid (libisemist vältivad), teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed ja TIR plommid ning nende kaitsed. Sõiduki kõrgus (joonis 26C) · peab mõõtma teepinna ja koormata sõiduki kõrgeima osa rõhtsa puutepinna vahelise kaugusena. Sõiduki baas (joonis 26D) · peab mõõtma sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvuti asetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi. Kui sõidukil on kolm või rohkem baasi, peab alustama nende märkimist esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vaheline baas on nende vaheliste baaside summa. Sõiduki rööbe (joonis 26E) · tuleb mõõta ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral -- rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1202. Lubatud suurim pikkus Nõue: 1) mootorsõiduk 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis (tiisli veorõnga keskpunktist kuni kaugeima tagumise osani) 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) 12,00 m; 4) liigendbuss 18,00 m; 5) L kategooria sõiduk 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis) 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mistahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1203. Suurim laius Nõue: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele 2,60 m; 4) 2-rattalised mopeedid 1,00 m; 5) teised L kategooria sõidukid 2,00 m; 6) L kategooria veduki haakes olev O1 kategooria haagis 1,25 m; 7) O1 kategooria haagis, mille laius on vähemalt 2,3 m võib olla laiem teda vedavast vedukautost kuni 0,60 m; 8) teised täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus Nõue: 1) kõigil sõidukeil (v.a L kategooria sõidukid) 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil 2,50 m. Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga. Kood 1205. Pöörderaadius Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kontrollimine: katsesõiduga. Kood 1206. Suurim kaugus Nõue: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L -- t = 15,65 m (joonis 27);

Joonis 27. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m (joonis 28).

Joonis 28. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) peab olema: lt >= 3 m (joonis 28a). Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olema paralleelsed.

Joonis 28a. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus Kontrollimine: mõõdulindiga. Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid) mõõtmed ei tohi olla suuremad, kui on toodud koodides 1202, 1203 ja 1204. Grupp 13. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRIMASS Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõue: 1) 2-teljeline täis- ja kesktelghaagis -- 18 t (joonis 29);

Joonis 29. a) täishaagis; b) kesktelghaagis 2) 3-teljeline täis- ja kesktelghaagis -- 24 t (joonis 30).

Joonis 30. a) täishaagis; b) kesktelghaagis Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1302. Autorongi lubatud suurim registrimass Nõue: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil: · 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosneval autorongil 36 t; · 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t; 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil: · 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 28 t; · 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil 40 t; · 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste või ISO konteinerite veo poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil 44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest või kesktelghaagisest koosneval autorongil (joonis 31): a) poolhaagise telgede vahe korral vähemalt 1,3...1,8 m 36 t;

Joonis 31. Tandemtelgede asetus b) poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatud koormus on 20 t ning sadulveduki veoteljel on paarisrattad ja lubatud suurim registrimass on 18 t ning autorongil kasutatakse õhkvedrusid või nendega võrdsustatud vedrustust * (joonis 32) 38 t. Märkus. * Õhkvedrustusega võrdsustatakse vedrustus, mille puhul õhkvedrudega kantakse ratastele vähemalt 75% sõiduki massist.

Joonis 32. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja mõõdulindiga. Kood 1303. Autorongi koostamine Nõue: 1) M1, M2, M3 ja N1 kategooria sõiduki haakes võib vedada kuni 2-teljelist O1 ja O2 kategooria kesktelghaagiseid ja täishaagiseid, kui: · pidurita O1 kategooria haagise täismass ei ületa 0,5 vedukauto täis- või valmistaja poolt lubatud tühimassi; · piduriga O1 ja O2 kategooria haagise täismass ei ületa vedukauto täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatud massi; · poolhaagise täismass ei ületa 1,4 korda vedukauto täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatud massi. Massi määramisel valitakse väiksem väärtustest; · piduriga O1 ja O2 kategooria haagise täismass ei ületa rohkem kui 15% M1G kategooria vedukauto (maastikuauto) täismassi või vedukauto valmistaja poolt lubatud massi. Massi määramisel valitakse kahest eeltoodust väiksem väärtus; 2) N2 ja N3 kategooria veoauto haakes võib vedada: · pidurita O1 kategooria haagist; · piduriga O2 kategooria kesktelghaagist, mille täismass ei ületa vedukauto täismassi; · piduriga ühe- või mitmeteljelist poolhaagist või O3 ja O4 kategooria kesktelghaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 1,5 korda vedukauto täismassi; · piduriga täishaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 1,4 korda vedukauto täismassi; · piduriga täishaagist, mille täismass ei ületa rohkem kui 2,0 korda vedukauto täismassi, kui auto kõik teljed on veoteljed. Märkus. Poolhaagise massi määramisel arvestatakse ainult massi seda osa, mis koormab poolhaagise telge/telgi; 3) vedukauto võimsuse suhe autorongi täismassi peab olema vähemalt 5 kW tonnile; 4) vedukauto peab olema võimeline viie minuti vältel viis korda alustama liikumist 12% teekaldega tõusul; 5) L kategooria sõidukite haakes võib vedada pidurita O1 kategooria haagist, mille täismass ei ületa 0,5 korda veduki tühimassi. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ületada: · 2-teljelisel mootorsõidukil 18 t; · 3-teljelisel mootorsõidukil 25 t; · 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 26 t; · 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil 31 t; · 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t 32 t; · 3-teljelisel liigendbussil 28 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud ja ületada: · kolmerattalisel mopeedil 270 kg; · neljarattalisel mopeedil 350 kg; · kolmerattalisel mootorrattal (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) 1000 kg; · sõitjateveo neljarattalisel mootorrattal 400 kg; · neljarattalisel veomootorrattal (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) 550 kg; · kaherattalisel L kategooria sõidukil -- ei tohi ületada valmistaja poolt määratut. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime** Nõue: ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud ja ületada: · kolmerattalisel mopeedil 300 kg; · neljarattalisel mopeedil 200 kg; · kolmerattalisel veomootorrattal 1500 kg; · kolmerattalisel sõitjateveo mootorrattal 300 kg; · neljarattalisel veomootorrattal 1000 kg; · neljarattalisel sõitjateveo mootorrattal 200 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega vastavalt E-direktiivile 93/93/EEC. Märkus. ** Vastavalt E-direktiivile 93/93/EEC on suurim, valmistaja poolt teatatud kandevõime sõiduki täismassi ja tühimassi vahe, kusjuures sõiduki tühimass koosneb: · veoseta sõiduki massist, mille: -- kütusepaak on täidetud kütusega*** 90% valmistaja poolt ette nähtud mahust; -- valmistaja poolt sõiduki normaalseks kasutamiseks ette nähtud varustusest (tööriistadest, pagasi veoseadmest, tuuleklaasist, juhi ja sõitjate kaitsevahenditest jms); · sõiduki juhi arvutuslikust massist (75 kg). *** NB! Sõiduk, mille mootor töötab: a) õli ja kütusesegul -- siis arvestatakse tühimassi arvutamisel kütusesegu massiga; b) eraldi paakides olevatel kütusel ja õlil, siis arvestatakse tühimassi arvutamisel kütuse massiga, kuid õli mass lisatakse sõiduki tühimassile. Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne sõiduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata käesolevate nõuete koodi 1304 nõudeid. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Grupp 14. SÕIDUKI LUBATUD SUURIM REGISTRITELJEKOORMUS Kood 1401. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue: üksikul mittevedaval teljel 10 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d · telgede vahekaugusel 1,0 =· telgede vahekaugusel 1,3 =· telgede vahekaugusel d >= 1,8 m 20 t.

Joonis 33. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus. F -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugus d =· telgede vahekaugus 1,3

Joonis 34. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus. F -- koormus; d -- telgede vahekaugus Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. Kood 1404. Veotelje suurim lubatud registrikoormus Nõue: üksikul veoteljel -- 11,5 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: telgede vahekaugusel d · telgede vahekaugusel 1,0 =· telgede vahekaugusel 1,3 =· telgede vahekaugusel 1,3 =Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või kaalumisega. Kood 1406. Sõiduki lubatud vähim telje/telgede koormus Nõue: 1) sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist põhjustatud koormusest; 2) sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist põhjustatud koormusest. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Grupp 15. TÄIENDAVAD NÕUDED EESTIS REGISTREERITUD RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVALE SÕIDUKILE Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Nõue: 1) rahvusvahelises liikluses osalevad sõidukid peavad vastama kõigile eespool toodud nõuetele; 2) üle 3,5 t kandevõimega või üle 6 t registrimassiga rahvusvahelisele autoveole lubatud veoauto ja buss (välja arvatud sihtotstarbeline auto, mis ei ole ette nähtud sõitjate või veoste veoks) ei tohi olla vanem kui 15 aastat. Alates 1. jaanuarist 1999. a peab esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või EL direktiivi 88/77/EEC nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või EMÜ direktiivi 84/424/EEC nõuetele; 3) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tuuleklaasil ei tohi olla pragusid ja nn päikest; 4) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele; 5) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele; 6) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR nõuetele. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega. Kood 1502. Pidurid Nõue: 1) kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema kahejuhtmeline pidurisüsteem ja vastama eelpool toodud nõuetele; 2) pidurivoolikute otsakud peavad olema ISO 1728 nõuete kohased ning märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus: · pidurivoolikute juhtharu peab asetsema sõiduki sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna; · toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljest paremal sõidusuunas vaadatuna. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1503. Poolhaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmed, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55 nõuetele; 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt, mis vastab E-reegli nr 55 või ISO 337 nõuetele (joonis 35). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm ja vastama ISO 4086 nõuetele (joonis 35);

Joonis 35. Poolhaagise veopolt «Ø 50»

Joonis 36. Poolhaagise veopolt «Ø 90» 3) sadulveoki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 nõuetele, v.a Ø 90 mm veopoldiga haakeseade; 4) veopoldi tugevusnõuded peavad vastama ISO 8716 (E) nõuetele.

Pikilõige

Pealtvaade Joonis 37. Haakeseade. Mõõtmed tabelis 7 Tabel 7 Mõõtmed mm A B C D E 51,0+0,4 = 52+2,0--1,0 73,5+1,0 >=88 Märkus. Joonisel 37 kujutatud haakeseadme ehitus on üks võimalikest variantidest; 5) Ø 50 mm ja Ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitus auto vaheraamile, montaaþiplaadile või raami kronsteinidele peab olema ISO 3842-84 nõuetele vastav. Sadulseadmel peab olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt 12 poldiga M16 (joonis 38);

Joonis 38. Sadulseadme kinnitus vedukautole. 1 -- veopoldi põikitelg; 2 -- auto sõidusuund; 3 -- ISO 337 või 4086 nõuetele vastav veopolt; 4 -- vedukauto pikitelg; 5 -- poldiava lubatud kuju; 6 -- poldi ava 6) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 39 ja järgmistele nõuetele: · koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm; · koormatud veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1150--1300 mm; · 1997. a või hiljem valmistatud poolhaagisautorongide ühendusmõõtmed peavad vastama ISO 1726-89 (E) nõuetele. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m.

Joonis 39. Poolhaagisautorongi ühendusmõõtmed d=2040 mm -- poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius; l3=100 mm -- poolhaagise kere alumise osa vähim kaugus veduki tagaosast; l4>=80 mm -- kaugus punkti x läbiva 6o kalde all oleva tasapinna ja raadiuse d vahel; x -- punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mm kõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel 6o kaldpinnaga auto pikiteljel; r3=2300 mm -- poolhaagise kere alaosa vähim pöörderaadius; =25o -- poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, mille ulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktis veduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha 2=7o; 1=6o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk ette, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 2=7o -- poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 7) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 1,7 mm; 8) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm. Kontrollimine: nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 1504. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõue: 1) üle 3,5 tonnise täismassiga mootorsõidukil peab olema Ø 50 mm veopoldiga püüduriga haakeseade ja see peab vastama E-reeglile nr 55 või ISO 1102. Lubatud on kasutada Ø 40 mm veopoldi püüduriga ISO 8755 haakeseadmeid. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 40, 41 ja 42;

Joonis 40. Vähimad haakeseadme pöördenurgad rõhttasapinnas. 90o -- tiisli pöördenurk sõiduki pikiteljest

Joonis 41. Vähimad haakeseadme pöördenurgad püsttasapinnas

Joonis 42. Haakeseadme vähim pöördenurk ümber sõiduki pikitelje 2) veopoldi mõõtmed peavad olema: · liigendiga püüdurseadmes -- Ø 49+0,16 mm; · liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) -- Ø 48,7+0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50+0,3 mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisele 43;

Joonis 43. Tiisli veorõnga mõõtmed 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 0,5 mm ja summaarne lõtk 2,6 mm. Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olema L = 18 mm (joonis 44);

Joonis 44. Haakeseadme tünnvedrude paksus 5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad vastama ISO 3584 nõuetele (joonis 45 ja tabel 8);

Joonis 45. Haakeseadme ISO 3584 nõuetele vastavad kinnituspoltide avad Tabel 8 Mõõtmed millimeetrites Haagise arvutusliku massi kategooria Haagise arvutuslik mass tonnides A±0,5 B±0,5 C±0,2 D+1,0--0,5 Poldi mõõt 1 >3,5...15 120 55 15 75 M14 2 >15...24 140 80 17 85 M16 3 >24 160 100 21 95 M20 Haagise arvutuslik mass ISO/TR 4114 kohaselt: WM=1,33WR, kus: WM -- haagise arvutuslik mass, WR -- haagise täismass. Haakeseadme kinnitus veoauto raami piimtala külge peab vastama ISO 3584 nõuetele. Kontrollimine: mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega. Kood 1505. Eesti Vabariigi tunnusmärk Nõue: 1) peab olema Eesti Vabariigi standardi kohane ja kinnitatud nähtavale kohale sõiduki tagaosal; 2) peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt; 3) tunnusmärgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1506. Registreerimismärgid Nõue: sõidukil peavad olema Eesti Vabariigi standardi kohased registreerimismärgid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1507. Nõuded bussile Nõue: 1) rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama E-reeglite nr 36/03 või 52/01 nõuetele. Kahekorruselised bussid peavad vastama täiendavalt eespool toodud nõuetele; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema vähemalt kaks ust, neist vähemalt üks peab olema teenindusuks. Teenindususte vähim arv peab olema (tabel 9): Tabel 9 Sõitjate arv A ja B klass I klass II klass III klass 9 kuni 22 1 -- -- -- 23 kuni 45 -- 1 1 1 46 kuni 70 -- 2 2 1 71 kuni 100 -- 3 3 1 üle 100 -- 4 4 1 3) vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 10: Tabel 10 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 9 kuni 23 3 24 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 üle 90 9 Bussi kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv mõlemal bussi küljel, ka ülakorrusel, peab olema võrdne. Kahekorruselise bussi ülakorrusel peab olema vähemalt üks väljapääs kas bussi esi- või tagaseinas. Kahekorruselisel bussil loetakse korrustevaheline trepp üheks väljapääsuks. I ja II klassi bussidel, kus ülemisel korrusel on rohkem kui 50 või III klassi bussil -- rohkem kui 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks korrustevahelist treppi. Üks treppidest võib olla varutrepp; 4) katuseluukide vähim arv peab olema vastavuses tabelile 11: Tabel 11 Sõitjate arv, v.a juht (või sõitjate arv ülakorrusel) Katuseluukide arv 9 kuni 22 1 (lubatud) 23 kuni 50 1 üle 50 2 Ühe katuseluugi korral peab see asuma katuse keskosas. Kahe katuseluugi puhul ei tohi nende omavaheline kaugus olla väiksem kui 2 m. A ja B klassi bussidel ei ole katuseluugid kohustuslikud; 5) väljapääsude vähimad mõõtmed peavad olema vastavuses tabelile 12: Tabel 12 Väljapääs Mõõde A klass B klass I klass II klass III klass Märkused Teenindusukse ava Kõrgus (mm) 1650 1500 1800 1650 1650 Mõõdet võib vähendada 100 mm, kui uksel on käetoed Üksiku ukse laius (mm) 650 650 650 650 650 Kaksikukse laius (mm) 1200 1200 1200 1200 1200 Varuukse ava Kõrgus (mm) 1250 1250 11001) 1250 1250 1250 Laius (mm) 550 550 550 550 550 Varuakna ava Pindala (cm2) 4000 4000 4000 4000 4000 Avasse peab mahtuma nelinurk mõõtmetega 500×700 mm Katuseluugi ava Pindala (cm2) 4000 4000 4000 4000 4000 Märkus. 1) B klassi buss, mille mass ei ületa 3,5 tonni ja sõitjaistmete arv 12 ning igalt istmelt on võimalik mööda vahekäiku takistamatult bussist välja pääseda vähemalt kahest uksest; 6) I, II ja III klassi bussi sõitjate arvule vastav väljapääsude arv, asukoht ja mõõtmed peavad vastama koodi 904 nõuetele; 7) süttivat materjali võib bussi sisustamisel kasutada ainult sel juhul, kui see materjal on süttimise eest kindlalt kaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika (näiteks väljalaskesüsteem jms) vaheline vähim kaugus on 100 mm. Süttivaks materjaliks selle punkti mõistes loetakse materjali, mis selle kasutuskoha võimalikus temperatuuris võib süttida. Bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja ðabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1508. «Ohutu buss» Nõue: peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust. Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuetega vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1509. «Roheline veoauto» («Green Lorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 13 toodud piirväärtusi: Tabel 13 g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NOX 9,0 Kübemed Võimsus = Võimsus >85 kW 0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 14 toodud piirväärtusi: Tabel 14 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus = 78 Võimsus >150 kW 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 dB(A). Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuete vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1510. «Ohutu veoauto» («Greener and Safe Lorry») Nõue: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 15 toodud («EURO 2») piirväärtusi: Tabel 15 g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,0 HC 1,1 NOX 7,0 Kübemed Võimsus >=85 kW 0,15 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistajaandmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 16 toodud piirväärtusi: Tabel 16 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus = 78 Võimsus >150 kW 80 5) suruõhumüra ei tohi ületada 72 dB(A); 6) auto ja tema haagise rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 7) autol ja selle haagisel peavad olema E-reegli nr 73 või EMÜ direktiivi 89/297/EEC kohane külgmine allasõidutõke; 8) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 58/01 või EMÜ direktiivi 70/221/EEC ja selle muudatuse 81/333/EEC kohane tagumine allasõidutõke; 9) autol ja selle haagisel peab olema E-reegli nr 6/01 või EMÜ direktiivi 76/759/EEC kohased ohutuled; 10) autol peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 11) autol peab olema EMÜ direktiivi 3821/85 ja selle muudatuse 3688/92/EEC kohane sõidumeerik; 12) autol peab olema E-reegli nr 89 või EMÜ direktiivi 92/24/EEC kohane kiiruspiirik; 13) autol ja selle haagisel kooskõlas koodi 116 nõuetega peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 14) autol peavad olema E-reegli nr 13/09 või EMÜ direktiivide 71/320/EEC, 74/132/EEC, 75/524/EEC, 79/489/EEC, 85/647/EEC, 88/194/EEC ja 91/422/EEC kohased ABS pidurid; 15) autol peavad olema E-reegli nr 79/01 või EMÜ direktiivi 70/311/EEC ja selle muudatuse 92/62/EEC kohased juhtimisseadmed; 16) valmistaja andmesilt peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik eemaldada silti rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Silt peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel ja vastama käesoleva eeskirja lisa 1 koodis 101 toodud nõuetele; 17) ülejäänud sõiduki osadele või süsteemidele kehtivad käesolevas eeskirjas esitatud nõuded. Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootja sildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Grupp 16. LISANÕUDED OHTLIKE VEOSTE VEO SÕIDUKILE Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ning nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjale» või ADR kokkuleppele. Kontrollimine: kontrollitakse vaatluse ja mõõdulindiga. Paakautosid vaadatakse üle, kui neil on olemas Eesti Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud kehtiv kasutusluba.

Joonis 46. Lähitulede asukohad

Joonis 47. Eesmiste udulaternate asukohad

Joonis 48. Päevatulede asukohad

Joonis 49. Küljeääretulede asukohad

Joonis 50. Ülemiste eesmiste ääre- ja seisutulede asukohad

Joonis 51. Ülemiste tagumiste ääre- ja seisutulede asukohad

Joonis 52. Tagumiste udutulede asukohad

Joonis 53. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad

Joonis 54. Alumiste eesmiste aääre- ja seisutulede asukohad

Joonis 55. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutulede asukohad

Joonis 56. Eesmiste ja tagumiste helkurite asukohad

Joonis 57. Külgmiste helkurite asukohad

Joonis 58. Esisuunatulede asukohad

Joonis 59. Tagasuunatulede asukohad

Joonis 60. Külgmiste suuna- ja seisutulede asukohad M1 Märkus. 1 Endine nimetus: 1958. a Genfis sõlmitud «Mootorsõiduki varustuse ja osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja vastastikuse tunnustamise kokkulepe».