Haridus- ja teadusminister — Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord — RTL, 42, 596

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 27 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse üldhariduskoolide õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord. (2) Üleriigiliste tasemetööde, põhikooli lõpueksamitööde ja riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridus- ja teadusministri määrustes «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused» (RTL 2002, 20, 249; 2003, 4, 39) ja «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28; 23, 317; 66, 1028; 87, 1355; 98, 1527; 125, 1820; 130, 1905; 134, 1958; 2003, 4, 39; 44, 642; 64, 914; 100, 1509; 2004, 67, 1117). § 2. Hindamise alus (1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, samuti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) ja kooli õppekava ning individuaalse õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest. (2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest. § 3. Hindamise eesmärk (1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: 1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; 3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut. (2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: 1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; 2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. § 4. Hindamisest teavitamine (1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel. (2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad. (3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja. (4) Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta. (5) Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid. 2. peatükk TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE § 5. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine (1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis. (2) Põhikooli 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib mõnes või kõigis õppeainetes kasutada hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Sõnaliste hinnangute kasutamine on sätestatud kooli õppekavas. (3) Toimetuleku riikliku õppekava rakendamise korral kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid. (4) Kool võib viiepallisüsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete teisendamine viiepallisüsteemi sätestatakse kooli õppekavas ja peab olema kooskõlas õigusaktidega. § 6. Teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis (1) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90–100%). (2) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70–89%). (3) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (45–69%). (4) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20–44%). (5) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0–19%). § 7. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus (1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. (2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. (3) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. (4) Järelevastamine või järeltööde sooritamine toimub kooli õppekavas määratud korras. (5) Põhikooli 8. ja gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminekueksami. Eksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas. § 8. Hindamine individuaalse õppekava alusel (1) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib põhikooli õpilase tööle teha märke «Hinnatud individuaalse õppekava alusel». § 9. Kokkuvõttev hinne ja hindamise üldjuhud (1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne. (2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne ja/või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi. (3) Kui kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse välja aastahinded ja kooliastmehinded viiepallisüsteemis. (4) Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käesoleva õppeveerandi, poolaasta või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi. § 10. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis (1) Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne. (2) Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul. (3) Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. (4) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel. (5) Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk». (6) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. § 11. Õpilase teadmistele ja oskustele sõnaliste hinnangute andmine 1. ja 2. klassis (1) Õpilase teadmistele ja oskustele antakse õppimise käigus suuliselt ja kirjalikult sõnalisi hinnanguid ning õppeveerandi, poolaasta ja õppeperioodi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. (2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes ning üldpädevusi lähtuvalt õpilasele rakendatud õppekava nõuetest. (3) Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alused, tingimused ja kord määratakse õppeaineti kooli õppekavas. (4) Õpilasele, kelle õppeveerandi või poolaasta sõnaline hinnang vastab viiepallisüsteemis hindele «puudulik» või «nõrk» või on jäänud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et ta omandaks nõutavad teadmised ja oskused. § 12. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes (1) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ja aastahinded või kooliastmehinded. (2) Aastahinne pannakse välja kursusehinnete alusel. (3) Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel. (4) Õpilasele, kelle kursusehinne vastab viiepallisüsteemi hindele «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines koheselt individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem, et ta omandaks nõutavad teadmised ja oskused. (5) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse õppeaine aastahinde/kooliastmehinde väljapanekul, et vastava kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk». (6) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele riigieksamiaine aastahinne/kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete aastahinded/kooliastmehinded pannakse välja õppeperioodi lõpuks. 3. peatükk KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE § 13. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus (1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevase õppevormiga koolis. (2) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist. (3) Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus on sätestatud kooli õppekavas. § 14. Käitumise hindamine (1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. (2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. (3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid. (4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi. (5) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest. § 15. Hoolsuse hindamine (1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. (2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni. (3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt. (4) Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt. (5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult. 4. peatükk HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE § 16. Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine (1) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist. (2) Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. (3) Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest. (4) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostav asutus on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist ja teavitama sellest õpilast ja lapsevanemat ning kooli direktorit kolme tööpäeva jooksul. 5. peatükk ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE § 17. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine (1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete või kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alusel. (2) Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. juuniks. Gümnaasiumis võib õpilase soovil või nõusolekul otsustada järgmisse klassi üleviimine hiljemalt 30. augustiks. (3) Gümnaasiumiastmes õpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise kord kehtestatakse kooli õppekavas. § 18. Õpilase järgmisse klassi üleviimine (1) Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud juhul. (2) Kõik põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi. (3) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest. § 19. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine (1) Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk» või «puudulik» või on saanud samaväärse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused. (2) Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. juunini. (3) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. (4) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. § 20. Klassikursuse kordamine (1) Põhikooli õpilane, kes õpib päevases õppevormis, jäetakse klassikursust kordama erandjuhul lapsevanema soovil või lapsevanema nõusolekul. (2) Õhtuses- ja kaugõppevormis õppiva õpilase ja gümnaasiumiastme õpilase võib jätta õpilase soovil klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul, kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Kehtetuks tunnistamine Haridusministri 20. septembri 2000. a määrus nr 33 «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord» (RTL 2000, 102, 1601; 2002, 20, 248; 2003, 4, 39) tunnistatakse kehtetuks. § 22. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2005. a. (2) Paragrahvi 12 lõiget 3 kohaldatakse 10. klassi õpilase hindamisel alates 2005/2006. õppeaastast, 11. klassi õpilase hindamisel hiljemalt 2006/2007. õppeaastal, 12. klassi õpilase hindamisel hiljemalt 2007/2008. õppeaastal. Minister Toivo MAIMETS Kantsler Jaan KALLAS