Rakke Vallavolikogu — Rakke valla ehitusmääruse uue redaktsiooni kehtestamine — RTL, 275, 1144

Lähtudes planeerimis- ja ehitusseadusest (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953), Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1996. a määrusest nr 184 «Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimuste ja korra kinnitamine» (RT I 1996, 51, 970) ja Rakke valla ehitusmäärusest, Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Rakke valla ehitusmääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Avaldada Rakke valla ehitusmääruse uus redaktsioon Riigi Teataja Lisas. 3. Rakke valla ehitusmäärus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamise päevale järgneval päeval. Volikogu esimees Ants MADISSOON Kinnitatud Rakke Vallavolikogu 27. augusti 1998. a määrusega nr 19 Rakke valla ehitusmäärus ÜLDOSA 1. Käesolev ehitusmäärus (edaspidi määrus) on kehtestatud Rakke Vallavolikogu poolt kohalike olude arvestamiseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel Rakke vallas. 2. Määrus täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel Rakke vallas. 3. Määrus sätestab Rakke Vallavolikogu, valla ehituskomisjoni, vallavalitsuse, ehitise omaniku ja ehitaja õigused ja kohustused. 4. Ehitusmäärusega lahendamata küsimusi reguleerib vallavolikogu, arvestades vallavalitsuse ja valla ehituskomisjoni ettepanekuid. MÕISTED 5. Ehitis on hoone või rajatis. 5.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 5.2. Rajatis käesoleva määruse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 6. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 6.1. ehitise püstitamist maapinnale või maa alla; 6.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 6.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 6.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 6.5. ehitise lammutamist. 7. Väikehoone 7.1. Väikehooneks käesoleva määruse tähenduses loetakse kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 7.2. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta. 8. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks (kuni viis aastat) püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 9. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, v.a väikehoone (punkt 7.1). 10. Ehitustööde tegemise õigus 10.1. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist, kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 10.2. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 11. Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk. Krundi ehitusõigus sisaldab: 11.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 11.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 11.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 11.4. ehitiste lubatud kõrgust. 12. Ehitusekspert on juriidiline või füüsiline isik, kes omab nõuetekohast litsentsi ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 13. Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega projekt tuleb kooskõlastada. 14. Projekteerijaks käesoleva määruse alusel võib olla kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. 15. Järelevalveinsener on vallavalitsuse määratud ja vastavat litsentsi omav ehitusjärelevalvet korraldav isik. 16. Ehitusjärelevalve on ehitusprojekti ja ehitustegevuse kontrollimine vastavalt kehtestatud normidele ja ehituseeskirjadele. 17. Hoonestaja on ehitada sooviv kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 18. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, ehitise alustamiseks väljastatav luba. 19. Kasutusluba on vallavalitsuse poolt omanikule väljastatav luba ehitusloa alusel projektikohaselt valminud hoonele. 20. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 20.1. valla üldise ehituspoliitika kujundamine; 20.2. valla, selle osade, asulate ja külade üldplaneeringute ning detailplaneeringute algatamise, finantseerimise, kehtestamise, muutmise ja tühistamise otsustamine; 20.3. koostöös valla ehituskomisjoniga planeeringute tutvustamise korraldamine; 20.4. koostöös valla ehituskomisjoniga planeeringute avalikustamisel tekkinud vaidlusküsimuste lahendamine ja asjaosaliste informeerimine; 20.5. naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 20.6. maavalitsusele kehtestatud üld- ja detailplaneeringu esitamine ning ettepanekute tegemine maavalitsusele maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks; 20.7. planeeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeering muudab selle maa-ala varemkehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust (ehituskeeld ei laiene ehitusele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist). Ajutine ehituskeeld tehakse teatavaks kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast; 20.8. munitsipaalehitiste projektide kinnitamine vastavalt Lääne-Virumaa ehitusprojektide kooskõlastamise komisjoni otsusele; 20.9. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine ja kinnitamine; 20.10. valla ehituskomisjoni koosseisu määramine. 21. Valla ehituskomisjoni ülesanded ehituskorralduse alal vallas on: 21.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine koostöös vallavalitsusega ja esitamine volikogule; 21.2. planeeringute avalikustamine koostöös vallavalitsuse ja volikoguga; 21.3. planeeringute avalikustamise käigus tekkinud vaidluste lahendamine ja avalikustamise tulemuste analüüs; 21.4. planeeringute esitamine volikogule koos komisjoni seisukohaga nende kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 21.5. ettepanekute tegemine volikogule ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 21.6. ettepanekute tegemine ja ehitusalase dokumentatsiooni esitamine volikogule erandkorras hoone ehitus- või kasutusloa väljaandmiseks volikogu otsuse alusel. 22. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 22.1. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine vallas; 22.2. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide ja normdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 22.3. planeeringute lähteseisukohtade ja andmete kogumine, koostamine ja valla ehituskomisjonile esitamine; 22.4. lepingute sõlmimine planeeringute koostamiseks; 22.5. projekteerimistingimuste väljastamine ja kinnitamine; 22.6. projektidele ekspertiiside korraldamine vastavalt Lääne-Virumaa ehitusprojektide kooskõlastamise komisjoni otsusele; 22.7. tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 22.8. ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba, lammutusluba) väljastamine, peatamine, tühistamine ja ennistamine; 22.9. ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 22.10. järelevalve korraldamine kehtestatud planeeringute täitmise üle; 22.11. ehitusjärelevalve korraldamine; 22.12. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 22.13. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine; 22.14. valminud ehitise ülevaatuse korraldamine; 22.15. ehitusregistri kaardi vormistamine, selle registreerimine valla ehitusregistris; 22.16. planeeringuid hõlmava materjali ja valminud ehitiste dokumentatsiooni säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 22.17. kirjaliku nõusoleku andmine väikehoonete ehitamiseks; 22.18. ehitisega toimunud avarii tehniliste põhjuste juurdlemise korraldamine; 22.19. omavolilise ehitise lammutamise korraldamine ehitaja kulul; 22.20. ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale (RT I 1995, 72, 1221); 22.21. muude planeerimis- ja ehitusseadusega ning volikogu pandud ülesannete täitmine, kui ehitusmäärusest ei tulene nende kuulumine vallavolikogu pädevusse. MAA-ALADE PLANEERIMINE 23. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas toimub volikogu kehtestatud planeeringu alusel. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla areng ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvessevõtmine. ÜLDPLANEERING 24. Valla või vallaosa üldplaneeringuga kavandatakse territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad, kehtestatakse valla või vallaosa üldised maakasutuse ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. 25. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad hajaasustuses, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, määratakse detailplaneeringute koostamise järjestus nii tihe- kui hajaasustuses ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 26. Üldplaneeringu koostamise otsustamine, kehtestamise, muutmise ja tühistamise ainuõigus on vallavolikogul. 27. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest kohalikus teabevahendis. 28. Planeeringu võib koostada või selle koostamist juhtida ehitus- või arhitektuurialal kõrgharidust omavad spetsialistid. Planeeringu võib koostada erialast litsentsi omav juriidiline isik lepingu alusel vallavalitsusega. 29. Üldplaneeringu koostamist organiseerib volikogu määratud isik koos ehituskomisjoni ja vallavalitsusega ning koordineerib maavalitsus. 30. Koostatud üldplaneeringu esitab koostaja läbivaatamiseks Lääne-Virumaa ehitusprojektide kooskõlastamise komisjonile seisukohavõtuks, kes tagastab selle üldplaneeringu tegijale paranduste ja täienduste tegemiseks ja kooskõlastamiseks naaberomavalitsuste ja Lääne-Virumaa maavalitsusega. Kooskõlastatud üldplaneeringu esitab koostaja vallavalitsusele seisukohavõtuks. Vallavalitsus esitab omapoolse seisukohaga üldplaneeringu valla ehituskomisjonile. 31. Ehituskomisjon vaatab läbi võimalikud parandused planeeringus ja otsustab: 31.1. planeeringu koostajale tagastamise paranduste tegemiseks; 31.2. planeeringu avalikustamise. 32. Üldplaneeringu avalikustamise korraldab vallavolikogu koos valla ehituskomisjoni ja planeeringu koostajaga. Ehituskomisjon teatab üldsusele üks nädal enne väljapanekut planeeringu eksponeerimise koha, aja ning kuhu ja millal on võimalik esitada üldplaneeringu projekti kohta arvamusi ja proteste. Väljapaneku kestus on neli nädalat. 33. Kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel ning ettevõtetel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada planeeringualal parandusi, täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 34. Avaliku väljapaneku järgselt korraldavad üldplaneeringu koostaja ja ehituskomisjon üldplaneeringu avaliku arutelu, mille toimumise aeg ja koht tehakse teatavaks hiljemalt üks nädal enne arutelu. 35. Üldplaneeringu koostaja teeb avalikustamisest laekunud ettepanekutest, arvamustest ja protestidest kokkuvõtte, mille esitab koos üldplaneeringuga seisukohavõtuks valla ehituskomisjonile. 36. Kõikide laekunud arvamuste, ettepanekute, protestide arvestamise vajaduse ja ulatuse määrab valla ehituskomisjon koos vallavalitsusega. Mittearvestatud ettepanekutest teatatakse neid esitanud isikutele, ettevõtetele ja ametkondadele kirjalikult koos sellekohase põhjendusega. Kirjade ärakirjad saadetakse Lääne-Viru Maavalitsusele. 37. Kui avaliku arutelu tulemusena teeb üldplaneeringu koostaja üldplaneeringus olulisi muudatusi, tuleb projekti avalikustamine ja muud sellega kaasnevad toimingud korrata. 38. Kui valla ehituskomisjon nõustub pärast paranduste tegemist üldplaneeringuga, esitatakse planeering volikogule kehtestamiseks. Üldplaneeringu projektiga nõustumisel kehtestab vallavolikogu selle oma määrusega. 39. Üldplaneeringu kehtestamisest teatab vallavolikogu kohalikus ajalehes. Vallavalitsus peab tagama kehtestatud üldplaneeringuga tutvumise ja koopiate omandamise asjasthuvitatuile. Üldplaneeringu kehtestamise otsuse saadab vallavalitsus Lääne-Viru Maavalitsusele ja Lääne-Viru maakatastri pidajale. 40. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku arutelu käigus ei arvestatud, on õigus üldplaneeringu kehtestamine vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 41. Planeeringute tühistamise vajadusest teatab valla ehituskomisjon üks kuu enne tühistamist kohalikus ajalehes. Enne planeeringu tühistamist peab ehituskomisjon selgitama senise planeeringu elluviimise tulemusi ja põhjendama edasisest elluviimisest loobumist. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne volikogu määrust planeeringu tühistamiseks. 42. Ehituskomisjon koos vallavalitsusega on kohustatud vajadusel, kuid mitte vähem kui üks kord aastas teostama üldplaneeringu ülevaatuse, selgitades planeeringukohase arengu tulemusi, planeeringu muutmise või tühistamise vajadusi ja muid planeeringu elluviimisega seotud küsimusi. 43. Üldplaneeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tekkiva kahju hüvitamisel lähtuda planeerimis- ja ehitusseadusest (paragrahv 30). 44. Üldplaneeringu muutmine või täiendamine toimub lähtudes planeeringu koostamise korrast. DETAILPLANEERING 45. Detailplaneering koostatakse valla väiksema osa kohta ja on planeeritud ehitustegevuse aluseks lähiaastatel. 46. Detailplaneering konkretiseerib ja täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe, määrab ehitusõiguse või muudab seda. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja ohutuskujasid, samuti kõiki planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest. 47. Detailplaneeringu koostamise võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades vallavalitsusele sellekohase taotluse. Vallavalitsus sõlmib nõustumisel taotlejaga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta kinnisasja omanikule või valdajale. 48. Kui detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, kehtestab detailplaneeringu vallavolikogu. 49. Kui detailplaneeringu koostamine või muutumine toimub hoonestaja algatusel, kannab kulud hoonestaja. 50. Kuni kolme naaberkrundi piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutustingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 50.1. Üldplaneeringu alusel kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel kehtestatakse detailplaneering kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastuste alusel. Kooskõlastuste tulemused avalikustatakse ühe nädala jooksul pärast kõigi kooskõlastuste saavutamist. 51. Valla, vallaosa, asula, küla detailplaneeringu koostamine, kehtestamine ja tühistamine toimub analoogselt üldplaneeringu kohta kehtiva korraga valla ehitusmääruses ning planeerimis- ja ehitusseaduses (v.a üksiku talu õueplaan). 52. Üksiku talu õueplaan ei kuulu avalikustamisele ja õueplaani kinnitab valla ehituskomisjon. 53. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. EHITISTE PROJEKTEERIMINE 54. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 55. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasutuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 56. Hajaasustuses on uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine lubatud vallavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel. 57. Kuni planeeringu kehtestamiseni annab tiheasustusega aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel projekteerimistingimused välja vallavalitsus volikogu loal. 58. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 58.1. avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 58.2. kinnisasja omaniku või hoonestusõiguse tõendi, vajadusel enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid; 58.3. maa-ala või krundi geodeetilise plaani mõõdus 1:500, mille valmistamisest ei ole tiheasustusega piirkondades möödunud rohkem kui viis aastat, hajaasustuses rohkem kui kümme aastat; 58.4. tehnilised tingimused ehitise projekteerimiseks. 59. Projekteerimistingimused hajaasustuses väljastab vallavalitsus, arvestades Lääne-Virumaa ehitusprojektide kooskõlastamise komisjoni ettepanekuid. 60. Projekteerimistingimused hajaasustuses sisaldavad: 60.1. ehitise skemaatilist asendiplaani; 60.2. maa-ala või krundi geodeetilist plaani mõõdus 1:500; 60.3. ehitise projekteerimiseks vajalikke arhitektuurilisi, ehituslikke ja muid nõudeid; 60.4. projekti kooskõlastuste loetelu. 61. Vallavalitsus määrab projekteerimistingimuste ettevalmistamise ja väljastamise eest vastutava isiku. 62. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise kuupäevast. 63. Projekteerimistingimused kinnitab vallavanem, valla ehitiste korral volikogu esimees. Tingimuste kehtivus on kaks aastat. 64. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud ametkondade, inspektsioonide ja teiste isikutega. 65. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kutseõigusliku arhitekti, ehitusinseneri või litsentsi omava juriidilise isiku poolt. 66. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordne projekteerimisluba väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 66.1. Ühekordset projekteerimisluba enda tarbeks projekteerimiseks võib taotleda arhitektuuri- või erihariduseta isik, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdaja. Ühekordne projekteerimisluba antakse loa taotlejale või tema taotluse alusel tema perekonnaliikmele. 66.2. Teised lihtsad ja väikesemahulised ehitised, millele antakse ühekordne projekteerimisluba, võivad olla ühepereelamu, suvila või aiamaja krundile kavandatavad: 1) eraldiseisev saun; 2) kasvuhoone; 3) kuur või muu majandushoone. 66.3. Ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus vallavalitsusele ja kavandatava ehitise eskiisprojekt mõõdus 1:100 või 1:50, mille koosseisu peavad kuuluma: 1) kõik plaanid; 2) kõik vaated; 3) vähemalt üks lõige treppide kohalt; 4) asendiplaan 1:500. 66.4. Vallavalitsus vaatab eskiisprojekti läbi ja teeb otsuse ühekordse projekteerimisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta. Kui vallavalitsuses ei ole vallaarhitekti, kaasab vallavalitsus eskiisprojekti läbivaatamisse maakonna arhitekti või mõne teise kõrgharidusega arhitekti. 66.5. Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui eskiisi läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalselt koostatud ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul on vallavalitsusel õigus nõuda ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitektil. 66.6. Vastus ühekordse projekteerimisloa taotlusele antakse selle esitanud isikule ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui avalduse esitaja ei saa selle tähtaja möödumisel vastust, võib ta alustada projekteerimist vastavalt esitatud taotlusele. 66.7. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ehitusprojekt koostatakse mõõdus 1:50. Selle koosseisus peavad olema: -- vundamentide plaan; -- kõigi korruste plaanid koos olulisemate tehniliste seadmete paigutusega; -- kõik vaated; -- iseloomulikud lõiked ja detailid; -- asendiplaan 1:500 koos tehnovõrkude põhimõttelise lahendusega, sette- ja kogumiskaevude ning kaevu asukoha äranäitamisega; -- seletuskiri koos maaomandidokumentide, projekteerimise lähtematerjalide ja tingimustega; 2) joonisel peavad olema arusaadavalt näidatud kasutatavad konstruktsioonid ja materjalid ning tuleohutuse tagamise ja keskkonnakaitse abinõud. 66.8. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojektile tuleb teha arhitektuurne ja konstruktiivne ekspertiis. Vallavalitsus võib ekspertiisinõudest loobuda käesoleva korra punktis 66.2 nimetatud ehitiste puhul. Nimetatud projektile tohivad ekspertiisi teha vähemalt viieaastase praktikaga kõrgharidusega arhitektid või ehitusinsenerid. Kõik ekspertiisi tegemisega seotud kulud kannab projekti koostaja. 67. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esitatava taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõige olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. Valla ehituskomisjoni poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib kümme aastat. 67.1. Erihariduseta isikule ei anta projekteerimisluba, kui ehitise silded on üle kuue meetri või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete või muude eritingimustega või 67.2. kui punktis 66 nimetatud ehitised on kavandatud enam kui kahekorruselisena. 68. Projekteerija vastutus tellija ees ja autorijärelevalve toimub kooskõlas kehtivate seadusandlike aktidega. 69. Keskonnaohtlike ehitiste, riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste ning rahvakogunemisega seotud ehitiste projektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. 69.1. Ekspertiisi tellimist korraldab vallavalitsus projekti tellija kulul Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. EHITUSLUBA 70. Ehitusluba on kinnisasja või hoonestusõiguse omanikule (edaspidi hoonestaja) vallavalitsuse poolt antud luba uusehitise rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise või ehituskonstruktsioonide muutmise eesmärgil. 70.1. Vallavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks või kuni 12-ruutmeetrise ehitise ehitamiseks ilma ehitusprojekti ja vastava vormikohase loata. 71. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taoluse. Taotlusele lisatakse: 71.1. uusehitise korral: 71.1.1. vastavalt projekteerimistingimustele kooskõlastatud ehitusprojekt neljas eksemplaris; 71.1.2. krundi geodeetiline plaan; 71.1.3. ehituskrundi hoonestusõigust tõendav dokument; 71.1.4. ehitusregistri kaart; 71.2. ehitise ümberehitamise korral: 71.2.1. ehitise omandi- või haldusõigust tõendav dokument; 71.2.2. ehitusprojekt; 71.2.3. ehitusregistri kaart. Samad dokumendid on vajalikud ka ehitise lammutusloa saamiseks. 72. Loa taotluse vaatab kahe nädala jooksul läbi valla ehituskomisjon ja esitab selle vallavalitsusele. 73. Ehitusluba antakse hoonestajale vallavalitsuse korralduse alusel. 74. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus loa taotlejale kirjalikult koos põhjendusega kahe nädala jooksul arvates loataotluse esitamise päevast. 75. Loa taotleja võib protestida vallavalitsuse või valla ehituskomisjoni otsuse volikogus või kohtus. 76. Ehitusloaga määratakse: 76.1. ehituse algusest teatamise ja registreerimise kord; 76.2. ehitusjärelevalve kord ja tingimused; 76.3. ehitiste lõpetamise tähtaeg kooskõlastatult ehitise omanikuga; 76.4. loa kehtivusaeg; 76.5. muud vallavalitsuse esitatavad tingimused. 77. Ehitusloale kirjutab alla vallavalitsuse volitatud isik. 78. Vallavalitsus võib oma korraldusega ehitusloa tühistada või peatada, kui: 78.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 78.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 78.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt; 78.4. rikutakse korduvalt ehituseeskirju; 78.5. ei täideta ehitusjärelevalve ettekirjutusi; 78.6. ei täideta ehitusloaga määratud tingimusi. 79. Vallavalitsus võib ehitusloa väljastamisest keelduda, kui: 79.1. ehitusprojekt ei ole kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud isikute ja ametkondadega; 79.2. projekt ei ole kooskõlastatud Lääne-Virumaa ehitusprojektide kooskõlastamise komisjoniga; 79.3. ehitusprojekti ei ole kontrollinud ehitusspetsialist; 79.4. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) paragrahvides 143--148 ja 151--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 79.5. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele; 79.6. omanik keeldub sõlmimast ehitusjärelevalve lepingut. 80. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. 81. Veel valmivatele hoonetele, mille ehitustöid alustati enne 3. juulit 1995. a, väljastatakse erandkorras ehitusluba ilma projekteerimisloata. Ehitusloa väljaandmise otsustab volikogu. 81.1. Alates 1. oktoobrist 1996. a võib üldkasutatavatele hoonetele väljastada ehitusloa vastavalt keskkonnaministri 10. juuli 1996. a määrusele nr 37 (RTL 1996, 91, 545). EHITAMINE 82. Ehitis rajatakse vallavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel hoonestaja ja litsentseeritud ehitaja vahelise lepingu alusel. 83. Ühepereelamu, taluhoonete, aiamaja, suvila, kasvuhoone ja kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 84. Enne ehitamise alustamist on ehitaja kohustatud geodeediliste tööde litsentsi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed, mille kohta koostatakse akt, v.a punktis 83 nimetatud ehitajad. 85. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil on vallavalitsuse pädevuses, määrates igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib järelevalveinsener jääda määramata. 86. Ehitusjärelevalvega seotud kulud kannab ehitiste omanik, tasudes need vallavalitsusele. 87. Pideva omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitusele on ehitise omaniku kohustus ja selle teostaja määratakse omaniku ja vallavalitsuse vahelisel kokkuleppel. 88. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 89. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane ehitustööde päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve vormistavad kohustuslikus korras kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku kasutamine kohustuslik. 90. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest vallavalitsusele vähemalt kolm päeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti. 91. Ehitise omanik on kohustatud: 91.1. tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel; 91.2. ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta; 91.3. tagama ehitustööde kontrollimiseks järelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile; 91.4. tagama omanikujärelevalve ehitamise üle; 91.5. tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. EHITUSKEELUD 92. Ilma vallavalitsuse loata on keelatud: 92.1. lammutada olemasolevaid, v.a ajutisi või väikeehitisi; 92.2. püstitada uusehitisi või teha ümberehitustöid; 92.3. muuta hoonete kasutusotstarvet; 92.4. plaatida, sillutada, asfalteerida krundi piiridest väljapoole jäävaid alasid; 92.5. muuta hoonete fassaadilahendust; 92.6. muuta ajalooliselt väärtuslike ruumide interjööri; 92.7. muuta ehitistes insenerseadmete ja süsteemide (küte, vesi, kanalisatsioon) võimsust; 92.8. paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid. Loa saamiseks pöörduda taotlusega vallavalitsusse. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATAMINE 93. Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse korraldusega ehitusloa alusel ja projektikohaselt valminud ehitisele antud luba uusehitise või ümberehitatud ehitise kasutuselevõtuks. Luba väljastatakse ehitise omanikule. 94. Luba ehitise kasutamiseks antakse, kui: 94.1. ehitustööd on projektikohaselt lõpetatud; 94.2. ehitis on vastuvõtukomisjoni poolt üle vaadatud ja tunnistatud vastavaks tugevus-, tuleohutus-, tervisekaitse-, loodushoiu- ja teistele kehtivatele nõuetele ning ülevaatuse kohta on vormistatud akt; 94.3. ehitusdokumentatsioon on vallavalitsusele üle antud. 95. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 96. Enne 3. juulit 1995. a, s.t enne planeerimis- ja ehitusseaduse väljakuulutamist valminud ehitisele antakse erandkorras kasutusluba pärast hoone projekti või inventariseerimise jooniste koostamist ja ehituskomisjoni poolt ehitise ülevaatamist. Hoone peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele ning vastama kasutusloale. Kasutusloa väljaandmise otsustab volikogu ehituskomisjoni ehitise ülevaatuse akti alusel ja dokumentide alusel, mis tõendavad ehitise omandiõiguse teket kasutusloa taotlejal. 97. Suvilale või aiamajale kasutusloa väljastamise elamuna otsustab volikogu ehituskomisjoni koostatud ülevaatusakti alusel. 97.1. Ehituskomisjon esitab volikogule: 97.1.1. suvila, aiamaja projekti või inventariseerimisjoonised, mis on kooskõlastatud vastavate ametkondadega (tuleohutus, tervisekaitse, loodushoid); 97.1.2. ehituskomisjoni hoone ülevaatuse akti; 97.1.3. omandiõigust tõendavad dokumendid; 97.1.4. hoonealuse maa omanikku tõendava õiendi. 98. Ehitise ülevaatust korraldab vallavalitsus ehitise omanikuga kokkulepitud ajal. Ehitise ülevaatusel osalevad peale määruse punktis 94.2 loetletud ametkondade veel projekteerija esindaja, vajadusel riiklike ametkondade ja allettevõtjate esindajad, eksperdid jt isikud. 99. Ehitise ülevaatuseks esitatav dokumentatsioon: 99.1. ehitusluba; 99.2. ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 99.3. ehitusprojekt koos töö käigus tehtud täienduste või parandustega; 99.4. ehitusregistri kaart; 99.5. ehitustööde päevik ja eritööde vastuvõtuaktid (sanitaartehnilised tööd, elektri- ja gaasivarustus); 99.6. ehitusjärelevalve ettekirjutused koos nende täitmist kinnitavate märgetega; 99.7. tehnoloogiliste seadmete kasutusload. 100. Oma otstarbeks ehitatud ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade ja kuni kahe sõiduautokohaga individuaalgaraaþide ülevaatusel ei nõuta ehitustööde päevikut. 101. Ehitise ülevaatuse akti säilitatakse vallavalitsuse ja ehitise omaniku juures. 102. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist ja registrisse kandmist. 103. Kasutusloa võib vallavalitsus peatada või ära võtta, kui: 103.1. ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel; 103.2. omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusala; 103.3. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 104. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne muu tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa olulisi ehitustöid, tuleb vallavalitsuselt hankida uus kasutusluba. Kasutusloa väljastamise korra ehitisele, millel ei kaasnenud olulisi ehitustöid, kehtestab vallavalitsus. 105. Ehitis kantakse ehitise kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist. 106. Omavolilise ehitise likvideerimine: 106.1. omavolilise ehitise omanik on kohustatud ehitise likvideerima vallavalitsuse poolt ettekirjutatud tähtajaks; 106.2. kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, korraldab vallavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. 107. Ajutise ehitise likvideerimine: 107.1. ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud likvideerima ehitise ettenähtud tähtajaks ja tagama ehitise püstitamiseelse olukorra taastamise ja maa-ala heakorrastuse; 107.2. kui ajutise ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas näidatud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitusega seotud maa-ala heakorrastuse ehitise omaniku kulul. 108. Ehitise lammutamiseks on vajalik vallavalitsuse luba. Lammutusluba on püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise või avariiohtlike ehitiste likvideerimiseks antav luba hoone omaniku avalduse alusel. EHITUSALASTE TOIMINGUTE EEST TASUMINE 109. Ehitusjärelevalvealaste toimingute ja ehitusalaste lubade väljastamise tasumäärad ja maksmise korra kehtestab vallavalitsus.