Järvakandi Vallavolikogu — Järvakandi valla arengukava kinnitamine — KO, 136, 1393

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 ja Järvakandi Vallavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kinnitatud «Järvakandi valla põhimääruse» punkti 37, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi valla arengukava aastateks 2005–2015 vastavalt lisale. 2. Määrus avalikustada põhimääruses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 10. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Donald LUNEV Lisa Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 21. veebruari 2005. a määrusega nr 4 JÄRVAKANDI VALLA ARENGUKAVA 2005–2015 Arengukava koostamise metoodika Käesolev arengukava on koostatud Järvakandi vallale aastateks 2005–2015. Arengukava koostamise eesmärgiks oli põhiliste muutusvajaduste ning arengusuundade valimine ja nende põhjal realisatsiooniplaani koostamine. Arengukavas kirjeldatud valdkondade valiku puhul lähtuti teemadest, mis on olulised valla kui terviku juhtimiseks ja arendamiseks. Nendeks valdkondadeks olid: Looduskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Tehiskeskkond Arengukava koostamisel lähtuti kahest tasandist, mille abil oli kerge määratleda valla põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüside tulemusena sündisid põhilised arendussuunad eri valdkondadele. Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mida on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani valla arendamiseks ning selleks vajaliku ressursside jaotuse. JÄRVAKANDI VALLA VISIOON Järvakandi valla visioon on kirjeldatud järgmiste parameetrite abil: Soovitud olukord Eris valdkondades tegutsevad ettevõtted (tööd naistele ja meestele). Teenuste kättesaadavus, hulk ja kvaliteet kasvaks. Atraktiivne tõmbekeskus. Kaasaegne infrastruktuur. Töötav tehnopark. Alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavus säilib. Valla halduspiirkonna suurendamine ettevõtluse arendamiseks. Vaba aja ja vabaõhu keskus ja suurüritused (toimiv klaasikoda). Mittesoovitud olukord Ettevõtluses monofunktsionaalsuse jätkumine. Sotsiaalset tuge vajavate inimeste arv kasvab. Sunnitud liitumised riigi ettekirjutuste järgi. Klaasitööstuse kadumine. Riigipoolsete finantsressursside vähenemine. Elatustaseme langus. Päästeteenistuse kadumine. Ebaõnnestumine lisafinantseeringute hankimisel (EL fondid). VALDKONDADE EESMÄRGID Lähtuvalt valla üldisest visioonist on erinevad eesmärgid püstitatud ka valdkondadele. Looduskeskkond Parkmetsade säilitamine ja arendamine Miljööväärtuse tõstmine Nurtu jõe äärte puhastamine Tööstusest tingitud reostuste vähendamine Loodussäästliku infrastruktuuri arendamine Majanduskeskkond Uute ettevõtete käivitamine Tehnopargi rajamine Töökohtade pakkumine Järvakandis ~600 inimesele Ettevõtete sidumine kohaliku haridussüsteemiga Omavalitsuse haldusteenuste kvaliteedi tõstmine Elu- ja sotsiaalkeskkond Avatud õppekeskuse loomine (eelkutse, täiendus-, ümberõppe võimalused) Hooldekodu arendamine ja laiendamine Noortekeskuse arendamine Teenuste kvaliteedi ja hulga tõstmine Ühistranspordi arendamine (juurdepääsu parandamine tõmbekeskustele) Haridussüsteemi kaasajastamine Kultuuri- ja huvitegevuse laiendamine Spordiklubide jätkusuutlikkuse tagamine Spordi- ja matkaradade loomine Terviseedendus Tehiskeskkond Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaasajastamine ja laiendamine Kaugküttesüsteemide arendamine Tänavavalgustuse kaasajastamine Pargi tänava ja Vana-Asula tänava infrastruktuuri terviklahendid Sotsiaal- ja haridusobjektide kaasajastamine Tänavatevõrgu arendamine Tehnopargi arendamine Ujulakompleksi taaskasutamine Kaasaegsed teenindus- ja kaubanduskompleksid Vaba aja ja harrastustega seotud komplekside arendused VALDKONDADE ISELOOMUSTUSED Järvakandi valla iseloomustamisel on lähtutud neljast erinevast keskkonnast, kus on välja toodud põhilised märksõnad, mis iseloomustavad Järvakandi valda. Looduskeskkond Vald on ümbritsetud metsade ja rabaga Parkmetsad vallas Suvel roheline Valda läbib Nurtu jõgi Raba ja järved on lähedal Majanduskeskkond Klaasitööstus Puidutööstus Metallide töötlemine Transportteenused Soojusenergeetika Kaubandus Toitlustus Teenindus (juuksurid, saun, õmblejad, autoremont, majutus) Kino Bensiinijaam Kommunaalmajandus Järvakandi Vallavalitsus Elu- ja sotsiaalkeskkond Gümnaasium Lasteaed Rahvamaja Perearst Hambaravi Füsioteraapia kabinet Apteek Hooldekodu Avahooldus Päevakeskus Õpilaskodu Kino Raamatukogu Spordiklubid (vibuklubi «Ilves», jalgpalliklubi «Tribling», spordiklubi «Järvakandi Kalev») Tehnikaring Kogudused Kalmistu Kristlik lastepäevakeskus Klaasimuuseum Päästeteenistuse tugikomando Saun Jahiselts Kaitseliit Postkontor Juuksur Tehiskeskkond Klaasitööstus Puidutööstuse kompleksid Metalli-ja remondiettevõtete kompleksid Transpordiettevõtete kompleksid Koolimaja Lasteaed Rahvamaja Vallamaja Hooldekodu Õpilaskodu Elektrivõrk (kahepoolne varustus) Gaasitrass Tänavavalgustus Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Tänavate võrgustik Biopuhasti Veepuhastusjaam Kaugküte Teenindusmaja (raamatukogu, saun, söökla) Kirik Klaasimuuseum Turg Kalmistu Nurtu jõe puhkeala Noortekeskus Päevakeskus Staadionid Kino Tankla Päästeteenistuse keskus Kaubanduskeskus «Vana» ujulakompleks Vibumaja ja vibuväljak Munitsipaalkorterid OMAVALITSUSE TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA MUUTUSVAJADUSED Järgnevates osades on analüüsitud valdkondade kaupa Järvakandi valla tugevusi, nõrkuseid ning ohte. Nende analüüsi tulemusena ja valdkondade eesmärkide alusel on välja toodud põhilised muutusvajadused, mis tagaksid vallale jätkusuutliku arengu. Looduskeskkond TUGEVUSED Ümbritsev mets ja raba Nurtu jõgi Puhas õhk Parkmets Sobilik tööstusmaa – hea keskkonnataluvus Lumerohked talved NÕRKUSED Niiske kliima Kõrghaljastuse vananemine Looduslike puhkamisvõimaluste puudumine Raskeveokite koormus Elanike keskkonnateadlikkus Loodussõbralikud liikumisvõimalused Suured temperatuuride kõikumised OHUD Tööstusega seotud reostuse suurenemine Tormid Raba- või metsatulekahjud Põhjavee kõrge tase ja reostusoht MUUTUSVAJADUSED Puhketsoonide arendamine looduses Liikumisvõimaluste arendamine looduses Parkide ja haljasalade arendamine Ökoloogilise, loodussäästliku ja tervisliku elulaadi propageerimine Kevadine prügivedu Heakorraalane ja keskkonna järelevalve Suletud prügila nõrgvee ja põhjavee seire Majanduskeskkond TUGEVUSED Klaasitööstus Puidutööstus Transportteenused Metalli- ja remonditööd Omavalitsuse ja ettevõtjate vaheline koostöö Kommunikatsioonide hinnatase Soodsad rendihinnad Tõmbekeskus Teenindus ja kaubandus Koostöö teiste omavalitsustega NÕRKUSED Suhteliselt monofunktsionaalne Väikeettevõtete vähesus ja jätkusuutlikkus Metallitööstuse turu puudumine Kvalifitseeritud tööjõu vähesus Vallal puuduvad laiemad ettevõtluspiirkonnad Tööjõu sissevool naaberpiirkondadest Turismiga seotud ettevõtlus Infokeskkond investoritele OHUD Klaasitööstuse sulgemine Palgataseme langus Päästeteenistuse kadumine Haridus- ja sotsiaalteenuste vähenemine MUUTUSVAJADUSED Osalemine turismiketis Halduspiirkonna suurendamine, vanade piiride osaline ennistamine Ettevõtjatevahelise koostöö arendamine Projektide koostamise toetamine Tehnopargi rajamine Haldusteenuste kvaliteedi tõstmine Elu- ja sotsiaalkeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond on kõige rohkem ressursse tarbiv valdkond ning seetõttu on jagatud see eri osadeks, et kirjeldada täpsemalt eri osade hetkeolukorda ning määratleda muutusvajadused. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja elukeskkond TUGEVUSED Perearst, hambaarst ja füsioteraapia teenus Apteek Avahooldus Päevakeskus Hooldekodu Turvalisus Saunateenus NÕRKUSED Eriarstid on liiga kaugel Tööpuudus Elanikkonna vähenemine ja vananemine OHUD Päästeteenistuse kadumine piirkonnast Sotsiaalkoormuse kasv Riiklike toetuste vähenemine MUUTUSVAJADUSED Sotsiaalobjektide arendamine Avahoolduse arendamine Arendada perearstikeskust ja apteeki Koostöö süvendamine naaberpiirkondadega Turvalisuse tagamise toetamine Töötute aktiviseerimine Õpilaskodu arendamine Haridus ja noorsootöö TUGEVUSED Hariduse kättesaadavus alusharidusest gümnaasiumini Kaadri jätkusuutlikkus Noortekeskus Tõmbekeskuseks naaberpiirkondades Õpilaskodu Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Mitmekesine huvihariduse pakkumine kooli poolt NÕRKUSED Laste vähesus Aineõpetajate puudus Lasteaia ja kooli tugisüsteemide kaader Kohalik täiendus- ja ümberõpe Alusharidusega seotud töötajate motivatsioon Teabepäevad, täienduskoolitus elanikele ja kolmandale sektorile Side ja koostöö lastevanematega Riigi ja omavalitsuse toetused Valikainete vähesus OHUD Noori õpetajaid ei tule juurde Kooli administratiivne sulgemine Kooli spetsialiseerumise puudumine MUUTUSVAJADUSED Lasteaia arendamine Koostöö lastevanematega Tehnoloogiapargi koolituskeskuse töö käivitamine (tööõpetuse, ümber- ja täiendusõpe) Teabepäevad, täienduskoolitus elanikele ja kolmandale sektorile Avatud noortekeskuse arendamine Gümnaasiumi arendamine Õpilaskodu jätkusuutlikkuse tagamine Kooli ja lasteaia tugisüsteemi arendamine Kultuur, sport ja vaba aeg TUGEVUSED Aktiivsed inimesed Tugevad traditsioonid Ettevõtjate toetus Rockifestival «Rabarock» Vibuklubi «Ilves» Spordiklubid Spordirajatised Huviringid eri vanusegruppidele Raamatukogu Klubiline tegevus Kogudused NÕRKUSED Koostöö eri tegijate vahel Ringijuhtide vähesus Elanikkonna vähene kultuuri tarbimine Uute algatuste vähesus Tehnikasport Riigitoetuste vähesus OHUD Aktiivsete inimeste lahkumine Ebaõnnestumine projektides Elanikkonna vähenemine/vananemine Tulubaasi vähenemine MUUTUSVAJADUSED Rahvamaja efektiivsem kasutamine Raamatukogu arendamine Spordi ja vaba aja võimaluste mitmekesistamine Parimate tunnustamine Klaasimuuseumi arendamine Tehiskeskkond TUGEVUSED Kaugkütte võrgustik Gaasitrassid Elektrivõrk Biopuhasti Veepuhastusjaam NÕRKUSED Tänavavalgustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid Raskeveokite liikumine keskuses Teede kvaliteet Haridus- ja sotsiaalobjektide hetkeolukord Munitsipaalkorterid Valla hoonete optimeeritus OHUD •Ebaõnnestumine finantsprojektidega MUUTUSVAJADUSED Üldplaneeringu kaasajastamine Viitade paigaldamine Sotsiaalobjektide kaasajastamine Tehnoloogiapargi koolituskeskus Tehnopargi kommunikatsioonide rajamine Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamine Tänavavalgustuse kaasajastamine ja laiendamine Kergliiklusteede arendamine Tänavate pinnakatete parandamine Ühendusteede parandamine Järvakandi, Lokuta, Eidapere, Vändra, Kaisma, Kõnnu ringil Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide kaasajastamine Sidetrasside arendamine Elektriliinide arendamine Raskeveokite ümbersuunamine JÄRVAKANDI VALLA ARENGUSUUNAD Järvakandi valla põhilised arengusuunad eri valdkondades on järgmised: Loodussõbraliku keskkonna säilitamine ja arendamine. Osalemine koostöökettides. Ettevõtluse aktiviseerimine tehnopargi rajamise kaudu. Omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Avahoolduse ja sotsiaalteenuste arendamine. Turvalise elukeskkonna tagamine. Kohaliku haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. Noorsootöö aktiviseerimine. Kultuurielu aktiviseerimine ning inimeste kaasamine ühistegevustesse. Eri spordialade ja harrastuste arendamine. Loodussäästliku infrastruktuuri kaasajastamine. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide kaasajastamine. VALITUD ARENGUSUUNDADE REALISEERIMISE KAVA Arengusuunad tulenevad eri valdkondade muutusvajaduste sünteesist, mida on täpsustatud konkreetsemate ja mõõdetavate tegevustega. Järgnevalt on toodud arengusuunad ja nende realiseerimiseks tehtavad tegevused. Looduskeskkond Loodussõbraliku keskkonna säilitamine ja arendamine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Puhketsoonide arendamine looduses 1.1. Nurtu jõe ülemjooksu tervendamine 1.2. Mänguväljaku rajamine Nurtu jõe äärsel puhkealal 1.3. Üldplaneeringu kaasajastamine 2. Liikumisvõimaluste arendamine looduses 2.1. Tupiku suusarajad 2.1.1. Valgustamine 2.1.1.2. Radade korrastamine 2.2. Seiklusrajad 2.2.1. Projektide koostamine 3. Parkide ja haljasalade arendamine 3.1. Parkmetsa arendamine 3.2. Metsamajanduskava koostamine 4. Ökoloogilise, loodussäästliku ja tervisliku elulaadi propageerimine 4.1. Ohtlike jäätmete kogumine 4.2. Kevadine prügivedu 5. Heakorraalane ja keskkonna järelevalve 5.1. Keskkonnareostuste jälgimine 5.2. Heakorraeeskirja jälgimine 6. Suletud prügila nõrgvee ja põhjavee seire Majanduskeskkond Osalemine koostöökettides. Ettevõtluse aktiviseerimine tehnopargi rajamise kaudu. Omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Osalemine turismiketis 1.1. Turismikontseptsioon 1.2. Koostöö naabritega 1.3. Miljööväärtuse tõstmine 2. Halduspiirkonna suurendamine, vanade piiride osaline ennistamine 2.1. Naaberkülade kaasamine 2.2. Koostöö lähivaldadega 2.3. Logistika arendamine Järvakandi, Lokuta, Eidapere, Vändra, Kaisma, Kõnnu ringil 3. Ettevõtjatevahelise koostöö loomine, arendamine 3.1. Ettevõtjate ümarlaud 4. Projektide koostamise toetamine 4.1. Koostöö partneritega 4.2. Stardiraha 5. Tehnopargi rajamine 5.1 Projekti koostamine 5.2. Uute töökohtade loomine 6. Haldusteenuste kvaliteedi tõstmine 6.1. Koolitus 6.2. Esilolek rahvusvahelistes investeerimis- ja koostöö andmebaasides 6.2.1. Kodulehekülg 6.3. Rahulolu uuring 6.4. Töötingimuste parandamine 6.4.1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 6.5. Avalike teenuste arendamine 6.5.1. e-teenused Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja elukeskkond. Avahoolduse ja sotsiaalteenuste arendamine. Turvalise elukeskkonna tagamine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Sotsiaalobjektide arendamine 1.1. Motivatsioon 1.2. Koolitus 1.3. Materiaaltehnilise baasi kaasajastamine 2. Avahoolduse arendamine 2.1. Hooldustöötajate koolitus 2.2. Teenuste arendamine, mahu kasvatamine, kvaliteedi tõstmine 2.3. Erivajadustega inimeste teeninduse kvaliteedi tõstmine 3. Arendada perearstikeskust ja apteeki 4. Koostöö süvendamine naaberpiirkondadega 4.1. Vändra hooldushaiglaga 4.2. Hooldekodu teenuste pakkumine 5. Turvalisuse tagamise toetamine 6. Töötute aktiviseerimine 6.1. Ümberõppe korraldamine koostöös tööhõiveametiga 6.2. Osalemine sotsiaalse raehabilitatsiooni protsessis 7. Õpilaskodu 7.1. Turvalisuse ja toimetuleku tagamine (turvakodu) 8. Terviseedenduse arendamine 8.1. Koduse hooldusravi arendamine 8.2. Südameveresoonkonna haiguste ennetamise programmist 2005–2020. a osavõtt Haridus ja noorsootöö Kohaliku haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. Noorsootöö aktiviseerimine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Lasteaia arendamine 1.1. Motivatsioon (palgatase) 1.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2. Koostöö lastevanematega 2.1. Projekti koostamine 2.2. Koolitus ja nõustamine 2.3. Hoolekogude koolitamine 3. Tehnoloogiapargi koolituskeskus töö käivitamine (tööõpetuse, ümber- ja täiendusõpe) 3.1. Kontseptsiooni arendamine 3.1.1. Atesteerimine 3.1.2. Ettevõtjate kaasamine täiendus-, ümber-, algõppe protsessidesse 3.2. Eelkutse õpetamine gümnaasiumi tasandil 3.2.1. Autoõpetus 3.2.2. Riigikaitse õpetus 3.2.3. Õmblus 4. Teabepäevad, täienduskoolitus elanikele ja kolmandale sektorile 5. Avatud noortekeskuse arendamine 5.1. Koostööketid 5.2. Valdkondade laiendamine 5.3. Materiaal-tehnilise baasi loomine 5.4. Projekt «Majakas» 5.5. Noorte projektide toetamine 6. Gümnaasiumi arendamine 6.1. Kooli personali jätkusuutlikkuse tagamine 6.1.1. Personalipoliitika 6.1.2. Motivatsioon 6.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 7. Õpilaskodu 7.1. Spetsialistide leidmine 7.2. Efektiivsem kasutamine 7.2.1. Koostöö teiste omavalitsustega 7.3. Info levitamine 8. Kooli ja lasteaia tugisüsteemi arendamine 8.1. Süsteemi kohandamine 8.2. Spetsialistid 8.2.1. Vajaduste selgitamine 8.2.2. Koostöö naabritega Kultuur, sport ja vaba aeg Kultuurielu aktiviseerimine ning inimeste kaasamine ühistegevustesse. Eri spordialade ja harrastuste arendamine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Rahvamaja efektiivsem kasutamine 1.1. Ringijuhtide vajaduse selgitamine 1.1.1. Ringijuhtide leidmine 1.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 1.3. Inimeste kaasamine kultuuritegevusse 2. Raamatukogu arendamine 2.1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2.2. Motivatsioon 2.3. Uued teenused 3. Spordi ja vaba aja võimaluste mitmekesistamine 3.1. Vibulaskmise arendamine 3.2. Tehnikaspordi taaskäivitamine 3.3. Spordikomplekside efektiivsem kasutamine 3.4. Koostöö arendamine tegijate vahel 3.5. Interneti kasutamine vaba aja sisustamisel 4. Tunnustamine 4.1. Süsteemi loomine 5. Klaasimuuseum 5.1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 5.2. Kogude täiendamine, korrastamine ja süstematiseerimine ning uurimistöö 5.3. Temaatiliste väljapanekute korraldamine 5.4. Klaasipäevad 5.5. Koostöö ülikoolide ja partneritega 5.6. Huviringide loomine 5.7. Turismitoote loomine – tõmbekeskus Tehiskeskkond Loodussäästliku infrastruktuuri kaasajastamine. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide kaasajastamine. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Üldplaneeringu kaasajastamine 1.1. Liiklusskeem 2. Viidad 2.1. Vajaduste selgitamine 2.2. Viidastamine 3. Sotsiaalobjektide kaasajastamine 3.1. Päevakeskus 3.2. Hooldekodu 3.2.1. Elektrisüsteemi renoveerimine, tubade remont 3.2.1.1. I etapp 3.2.1.2. II etapp 4. Tehnoloogiapargi koolituskeskus 4.1. Hoone renoveerimine 5. Tehnopargi kommunikatsioonide rajamine 6. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamine 7. Tänavavalgustuse kaasajastamine ja laiendamine 7.1. Renoveerimine, säästurežiimi loomine 7.1.1. I etapp 7.1.2. II etapp 7.1.3. III etapp 8. Kergliiklusteede arendamine 8.1. Kõnniteed 9. Tänavate pinnakatete parandamine 9.1. Kaldteede arendamine 10. Ühendusteede parandamine Järvakandi, Lokuta, Eidapere, Vändra, Kaisma, Kõnnu ringil 11. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide kaasajastamine 11.1. Koolimaja arendamine 11.1.1. Võimla ventilatsioon 11.1.2. Gümnaasiumi uue osa ventilatsioon 11.1.3. Gümnaasiumi vana osa elektrisüsteem, katus, välisuksed ja uue osa aknad 11.2. Lasteaed 11.2.1. Fassaadi renoveerimine 11.2.1.1. Esimese korruse akende vahetamine 11.2.1.2. Seinte soojustamine 11.2.1.3. Katus 11.2.2. Elektrisüsteemi renoveerimine 11.2.3. Mänguväljaku kaasajastamine 11.2.4. Tualettruumide renoveerimine 11.2.5. Keskkütte renoveerimine 11.3. Raamatukogu 11.3.1. Akende vahetus, ventilatsiooni kaasajastamine 11.4. Avatud noortekeskus 11.4.1. Ruumide renoveerimine 11.4.1.1. I etapp 11.4.1.2. II etapp 11.5. Päevakeskus 11.6. Rahvamaja kaasajastamine 11.6.1. Renoveerimine I etapp 11.6.2. Renoveerimine II etapp 11.6.3. Renoveerimine III etapp 11.7. Klaasimuuseum 11.7.1. Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoda 11.7.1.1. I etapp 11.7.1.2. II etapp 11.7.1.3. III etapp 11.7.2. Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoja kompleksi loomine 11.7.3. Klaasiahju maketi ehitus 11.8. Saun 11.8.1. Riietusruumide remont 11.9. Kino 12. Sidetrasside arendamine 12.1. Vajaduste selgitamine 13. Elektriliinide arendamine 13.1. Vajaduste selgitamine 14. Raskeveokite ümbersuunamine 14.1. Projekti koostamine ARENGUKAVA RAKENDUS Järgnevalt on toodud mõned soovitused ja kohustused arengukava käsitlemisest. Kasutatud on Rivo Noorkõivu väljaannet «Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused» Tallinn-Tartu 2002. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab arengukava läbivaatamise iga aasta 1. oktoobriks, siis peab arengukava koostamise protsessi käivitama piisava ajavaruga, selle pikkus sõltub varasema arengukava kvaliteedist, arengukavandajate protsessijuhtimise asjatundmisest ja rollivõtust, tööde kindlustatusest rahaliste jm ressurssidega. Praktika näitab, et uue arengukava koostamisega on soovitatav alustada hiljemalt märtsis, et enne suvepuhkust jõuda kokkuleppele omavalitsuse arengukava aktualiseerimise ulatuses, suvekuudel teha täpsustusi ning hiljemalt septembriks jõuda konkreetsete lahenditeni. Septembri jooksul toimuks arengukava üldine rahvaarutelu ja menetlemine volikogus, et see hiljemalt sama aasta 1. oktoobriks vastu võtta. Vallavalitsus peaks koostama kõikide arengukavale saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta protokolli. Enne avaliku väljapaneku lõppu tuleks püüda saada kontakti ettepanekuid teinud isikutega, et arutada ettepaneku sisu, leppida kokku arengukavas paranduste ja täienduste tegemise osas. Kohalik omavalitsus teeb pärast avaliku väljapaneku lõppu otsuse ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Siis selgub ka arengukava väljapaneku tulemuslikkus. Soovitatav on kõiki ettepanekuid esitanuid teavitada omavalitsuse otsusest kirjalikult vastavalt avaliku teabe seadusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 6 sätestab: «Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnal kohustus kehtestada arengukava «vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks või sellest pikemaks perioodiks, kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks.» (KOKS § 37 lg 1) Iga aasta 1. oktoobriks peab volikogu arengukava läbi vaatama ja võtma vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata vähemalt kolmele praktilisele asjaolule. Arengukava muutmise otsusest peaks teavitama elanikkonda, vajadusel ka naaberomavalitsusi ning maavalitsust. Otsus anda arengukava avalikuks aruteluks tuleks teha vähemalt üks kuu enne selle kehtestamist, seega hiljemalt enne iga aasta 1. septembrit. Tuleks määrata arengukava avaliku väljapaneku koht/kohad (linnavalitsus, raamatukogud, teabetoad jms), kestus (algus- ja lõppkuupäev), arengukavaga tutvumisest huvitatud isikute juurdepääs (koht, aeg) ning ettepanekute vastuvõtmise ja tagasiside saamise kord. Siinkohal tasuks mõelda infotehnoloogia rakendamise võimalustele, sest mitme omavalitsuse arengukava on ka Interneti-koduleheküljel kättesaadav. Paljud omavalitsused on ka seda teed läinud ning arengukavast on saanud seetõttu laiapinnaline diskussiooniobjekt. Osa omavalitsusi on arengukava avaldanud kohalikus ajalehes. Üks eksemplar kehtestatud arengukavast võiks olla esitatud ka omavalitsuse asukohajärgsele maavalitsusele. Selle sammuga luuakse eeldused maakonnaplaneeringu aktualiseerimiseks ja vastuolude ärahoidmiseks. Kuivõrd ministeeriumite huvi kohaliku arengu kavandamise suhtes on senini olnud leige, siis edaspidi tasuks omavalitsusel enam mõelda ka sellele, kuidas arengukava sõnum ministeeriumitesse jõuaks. Praegu piirdub see paremal juhul vaid keskvalitsusest rahataotlemisel arengukava formaalse äramärkimisega. Valla-ja linnaeelarve seaduse § 12 järgi «jõustub eelarve eelarveaasta algusest». See peaks olema sätestatud ka arengukava puhul. Seega arengukava kehtib alates 1. jaanuarist või kuni kohaliku omavalitsuse poolt võetud laenukohustuste kuupäevani, selle puudumisel aga vähemalt kolm aastat. Kehtivuse lõppkuupäev polegi nii oluline kui alguskuupäev, näiteks kui arengukava kehtestatakse detsembris, siis ei saa kehtiv eelarve temaga kooskõlas olla. Volikogu esimees Donald LUNEV REALISATSIOONIPLAAN Jrk nr Teema Aasta Vastutaja Maksumus Finants. allikas Looduskeskkond 1. Puhketsoonide arendamine looduses 1.1. Nurtu jõe ülemjooksu tervendamine 2005 Arendusnõunik 72 000,00 KIK 1.2. Mänguväljaku rajamine Nurtu jõe äärsel puhkealal 2005 Arendusnõunik 1 500,00 KIK 1.3. Üldplaneeringu kaasajastamine 2005 Arendusnõunik VV 2. Liikumisvõimaluste arendamine looduses 2.1. Tupiku suusarajad 2.1.1. Valgustamine 2007 2.1.1.2 Radade korrastamine 2005 Majandusnõunik 2.2. Seiklusrajad 2.2.1. Projektide koostamine 2005 Noortejuht VV 3. Parkide ja haljasalade arendamine 3.1. Parkmetsa arendamine 3.2. Metsamajanduskava koostamine 2006 Majandusnõunik 3 000,00 VV 4. Ökoloogilise, loodussäästliku ja tervisliku elulaadi propageerimine 4.1. Ohtlike jäätmete kogumine 2005 Arendusnõunik 15 000,00 eelarve 4.2. Kevadine prügivedu 2005 Majandusnõunik VV 5. Heakorra alane ja keskkonna järelevalve 5.1. Keskkonnareostuste jälgimine 2005 Arendusnõunik VV 5.2. Heakorraeeskirjade jälgimine 2005 Majandusnõunik VV 6. Suletud prügila nõrgvee ja põhjavee seire 2005 Arendusnõunik 32 000,00 eelarve Majanduskeskkond 1. Osalemine turismiketis 1.1. Turismikontseptsioon (projekt «Roheline Jõemaa») 2005 Arendusnõunik 14 100,00 laen 1.2. Koostöö naabritega 1.3. Miljööväärtuse tõstmine 2. Halduspiirkonna suurendamine, vanade piiride osaline ennistamine 2.1. Naaberkülade kaasamine 2005 Vallavanem 2.2. Koostöö lähivaldadega 2.3. Logistika arendamine Järvakandi, Lokuta, Eidapere, Vändra, Kaisma, Kõnnu ringil 3. Ettevõtjate vahelise koostöö loomine, arendamine 3.1. Ettevõtjate ümarlaud 2005 Vallavanem VV + ettevõtjad 4. Projektide koostamise toetamine 4.1. Koostöö partneritega 2005 4.2. Stardiraha VV 5. Tehnopargi rajamine 5.1. Projekti koostamine 2005 Vallavanem VV 5.2. Uute töökohtade loomine 6. Haldusteenuste kvaliteedi tõstmine VV 6.1. Koolitus 2005 Vallavanem 6.2. Esilolek rahvusvahelistes investeerimis- ja koostöö andmebaasides 6.2.1. Kodulehekülg 2005 Vallavanem VV 6.3. Rahulolu uuring 2005 Arendusnõunik VV + projekt 6.4. Töötingimuste parandamine Vallavanem VV 6.4.1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2005 Vallavanem 20 000,00 eelarve 6.5. Avalike teenuste arendamine 2005 Arendusnõunik VV 6.5.1. e-teenused 2005 Arendusnõunik VV Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, elukeskkond 1. Sotsiaalobjektide arendamine 1.1. Motivatsioon 2005 Hooldekodu juhataja VV 1.2. Koolitus 2005 Hooldekodu juhataja 1.3. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine Hooldekodu juhataja 2. Avahoolduse arendamine 2.1. Hooldustöötajate koolitus 2005 Sotsiaalnõunik VV 2.2. Teenuste arendamine, mahu kasvatamine, kvaliteedi tõstmine 2005 Sotsiaalnõunik VV 2.3. Erivajadustega inimeste teeninduse kvaliteedi tõstmine 2005 Sotsiaalnõunik VV 3. Arendada perearstikeskust ja apteeki 4. Koostöö süvendamine naaberpiirkondadega 4.1. Vändra hooldushaiglaga 4.2. Hooldekodu teenuste pakkumine 2005 Hooldekodu juhataja 5 Turvalisuse tagamise toetamine 2005 Vallavanem VV 6. Töötute aktiviseerimine 6.1. Ümberõppe korraldamine koostöös tööhõiveametiga Sotsiaalnõunik VV + projektid 6.2. Osalemine sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis Sotsiaalnõunik VV + projektid 7. Õpilaskodu Sotsiaalnõunik 7.1. Turvalisuse ja toimetuleku tagamine (turvakodu) 2005 VV Haridus ja noorsootöö 1. Lasteaia arendamine 1.1. Motivatsioon (palgatase) 2005 Vallavanem VV 1.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2005 Vallavanem VV, LV + projektid 2. Koostöö lastevanematega 2.1. Projekti koostamine 2005 Kool + lasteaed VV 2.2. Koolitus ja nõustamine Projektid 2.3. Hoolekogude koolitamine 2005 Kool + lasteaed 3. Tehnoloogiapargi koolituskeskus töö käivitamine (Tööõpetuse, ümber- ja täiendõpe) 3.1. Kontseptsiooni arendamine 2005 Vallavanem VV 3.1.1. Atesteerimine 3.1.2. Ettevõtjate kaasamine täiendus-, ümber-, algõppe protsessidesse 3.2. Eelkutse õpetamine gümnaasiumi tasandil 3.2.1. Autoõpetus 3.2.2. Riigikaitse õpetus 3.2.3. Õmblus 4. Teabepäevad, täienduskoolitus elanikele ja kolmandale sektorile 5. Avatud noortekeskuse arendamine 5.1. Koostööketid 2005 Noortejuht projektid 5.2. Valdkondade laiendamine 2005 Noortejuht projektid 5.3. Materiaal-tehnilise baasi loomine 2005 Noortejuht projektid + VV 5.4. Projekt «Majakas» 2005 Noortejuht MV 5.5. Noorte projektide toetamine Vallavanem 6. Gümnaasiumi arendamine 6.1. Kooli personali jätkusuutlikkuse tagamine 6.1.1. Personalipoliitika 2005 Gümnaasiumi direktor Riik 6.1.2. Motivatsioon 2005 Gümnaasiumi direktor VV 6.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2005 Gümnaasiumi direktor Riik + VV 7. Õpilaskodu Gümnaasiumi direktor 7.1. Spetsialistide leidmine 7.2. Efektiivsem kasutamine 7.2.1. Koostöö teiste omavalitsustega 7.3. Info levitamine 8. Kooli ja lasteaia tugisüsteemi arendamine Vallavanem 8.1. Süsteemi kohandamine 8.2 Spetsialistid 2006 3 000,00 VV 8.2.1. Vajaduste selgitamine 2005 8.2.2. Koostöö naabritega 2005 Kultuur, sport ja vaba aeg 1. Rahvamaja efektiivsem kasutamine 1.1. Ringijuhtide vajaduse selgitamine 1.1.1. Ringijuhtide leidmine 1.2. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 1.3. Inimeste kaasamine kultuuritegevusse 2. Raamatukogu arendamine 2.1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2.2. Motivatsioon 2.3. Uued teenused 3. Spordi ja vaba aja võimaluste mitmekesistamine 3.1. Vibulaskmise arendamine 3.2. Tehnikaspordi taaskäivitamine 3.3. Spordikomplekside efektiivsem kasutamine 3.4. Koostöö arendamine tegijate vahel 3.5. Interneti kasutamine vaba aja sisustamisel 4. Tunnustamine 4.1. Süsteemi loomine 2005 Vallavanem VV 5. Klaasimuuseum 2005 Vallavanem VV + projektid 5.1. Materiaaltehnilise baasi kaasajastamine 5.2. Kogude korrastamine ja süstematiseerimine 2005 5.3. Temaatiliste väljapanekute korraldamine 2005 5.4. Klaasipäevad 5.5. Koostöö ülikoolide ja partneritega 5.6. Huviringi loomine 5.7. Turismitoote loomine – tõmbekeskus Tehiskeskkond 1. Üldplaneeringu kaasajastamine 2005 Arendusnõunik VV 1.1. Liiklusskeem 2. Viidad 2.1. Vajaduste selgitamine 2005 Majandusnõunik VV 2.2. Viidastamine Projektid 3. Sotsiaalobjektide kaasajastamine 3.1. Päevakeskus 3.2. Hooldekodu 3.2.1. Elektrisüsteemi renoveerimine, tubade remont VV + projektid 3.2.1.1. I etapp 2005 Vallavanem 25 000,00 hooldekodu 3.2.1.2. II etapp 2006 Vallavanem 4. Tehnoloogiapargi koolituskeskus 4.1. Hoone renoveerimine 2005 Vallavanem 250 000,00 VV + projekt 5. Tehnopargi kommunikatsioonide rajamine Projekt 6. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamine 2005 Vallavanem 554 000,00 Kik-i laen 7. Tänavavalgustuse kaasajastamine ja laiendamine Arendusnõunik 7.1. Renoveerimine, säästurežiimi loomine 7.1.1. I etapp 2005 30 000,00 VV + projektid 7.1.2. II etapp 2006 VV + projektid 7.1.3. III etapp 2007 VV + projektid 8. Kergliiklusteede arendamine 8.1. Kõnniteed 9. Tänavate pinnakatete parandamine 9.1. Kaldteede arendamine 10. Ühendusteede parandamine Järvakandi, Lokuta, Eidapere, Vändra, Kaisma, Kõnnu ringil 11. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide kaasajastamine 11.1. Koolimaja arendamine 11.1.1. Võimla ventilatsioon 2005 Vallavanem 110 000,00 VV + projekt 11.1.2. Gümnaasiumi uue osa ventilatsioon Vallavanem 100 000,00 VV 11.1.3 Gümnaasiumi vana osa elektrisüsteem, katus, välisuksed ja uue osa aknad 2007 11.1.4. Gümnaasiumi staadioni rajakatte ja muruväljaku renoveerimine 2006 550 000,00 11.2. Lasteaed 2005 120 000,00 laen 11.2.1. Fassaadi renoveerimine 2005 11.2.1.1. Esimese korruse akende vahetamine 2005 Vallavanem VV + projekt 11.2.1.2. Seinte soojustamine 2005 11.2.1.3. Katus 2005 11.2.2. Elektrisüsteemi renoveerimine 11.2.3. Mänguväljaku kaasajastamine 2005 Vallavanem projektid 11.2.4. Tualettruumide renoveerimine Vallavanem 20 000,00 VV 11.2.5. Keskkütte renoveerimine 2006 Vallavanem VV + projektid 11.3. Raamatukogu 11.3.1. Akende vahetus, ventilatsiooni kaasajastamine 2006 Vallavanem 11.4. Avatud noortekeskus 11.4.1. Ruumide renoveerimine 11.4.1.1. I etapp 2005 Vallavanem 10 000,00 VV + projektid 11.4.1.2. II etapp 2006 Vallavanem 11.5. Päevakeskus 11.6. Rahvamaja kaasajastamine 11.6.1. Renoveerimine I etapp 2005 Vallavanem VV + projektid 11.6.2. Renoveerimine II etapp 2006 Vallavanem 60 000,00 VV + projektid 11.6.3. Renoveerimine III etapp 2007 Vallavanem VV + projektid 11.7. Klaasimuuseum 11.7.1. Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoda 11.7.1.1. I etapp 2005 60 000,00 projektid 11.7.1.2. II etapp 2006 60 000,00 VV + projektid 11.7.1.3. III etapp 2007 30 000,00 VV + projektid 11.7.2. Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoja kompleksi loomine 11.7.3. Klaasiahju maketi ehitus 2005 VV + projektid 11.8 Saun 11.8.1. Riietusruumide remont 2005 30 000,00 11.9. Kino 12. Sidetrasside arendamine 12.1. Vajaduste selgitamine 2005 Arendusnõunik 13. Elektriliinide arendamine 13.1. Vajaduste selgitamine 2005 Arendusnõunik 14. Raskeveokite ümbersuunamine 14.1. Projekti koostamine 1 549 600,00 Volikogu esimees Donald LUNEV