Siseminister — Politseikooli põhimääruse kinnitamine — RTL, 275, 1142

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) paragrahvi 116 lõike 2 ja ja kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 6 lõike 2 alusel: Kinnitan Politseikooli põhimääruse (lisatud). Minister Olari TAAL Kantsler Vahur GLAASE Kinnitatud siseministri 7. septembri 1998. a määrusega nr 41 Politseikooli põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Politseikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev politseiõppeasutus. Politseikool (edaspidi kool) on sisekaitseline kutseõppeasutus ning tegutseb keskhariduse baasil. 2. Politseikool asub Pärnu maakonna Paikuse valla Paikuse alevikus. Kooli postiaadress on 80046 Pärnu maakond, Paikuse alevik, Kooli tee 12. 3. Koolil on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat, üld- ja kirjaplank ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 4. Kooli struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab siseminister määrusega. 5. Teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab politseipeadirektor seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. II. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 6. Kooli eesmärgiks on luua võimalused ajakohase kutsekeskhariduse omandamiseks tööks politseis ning noorem- ja vanempolitseiametniku tööalaseks koolitamiseks. 7. Kooli ülesanded on: 1) valmistada ette kutsekeskharidusega noorem- ja vanempolitseiametnikke; 2) korraldada noorem- ja vanempolitseiametnike tööalast koolitust; 3) välja töötada kooli õppekavad; 4) koostada õppemetoodilisi materjale ja teisi õppevahendeid; 5) osutada praktilist ja metoodilist abi politseiasutustele noorem- ja vanempolitseiametnike kutseoskuste täiendamisel; 6) koguda, säilitada ja eksponeerida politsei ajaloolist pärandit politseiametniku elukutse populariseerimiseks; 7) täita muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega koolile pandud ülesandeid. III. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 8. Õppetöö koolis toimub noorempolitseiametniku ja vanempolitseiametniku erialal. 9. Noorempolitseiametniku erialale võetakse konkursi alusel õppima Eesti kodanikke, kes vastavad politseiteenistusse võtmiseks esitatavatele tingimustele ja nõuetele. 10. Vanempolitseiametniku erialale võetakse õppima noorem- ja vanempolitseiametnikke, kes on lõpetanud politseikooli noorempolitseiametniku erialal ning on vähemalt ühe aasta töötanud politseiasutuses noorempolitseiametnikuna. 11. Kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kinnitab politseipeadirektor kooli nõukogu ettepanekul käskkirjaga. 12. Õpe koolis toimub päevaõppe ning ajutiselt kuni 2001. aastani ka kaugõppe vormis. 13. Kooli õppekeeleks on eesti keel. 14. Õppetöö aluseks on õppekavad. Õppekava koostatakse iga eriala jaoks. 15. Kooli õppekava ning selle muudatused ja täiendused kinnitab politseipeadirektor käskkirjaga kooli politseidirektori ettepanekul, millele on lisatud kooli õppenõukogu arvamus õppekava kohta. Õppekavad registreeritakse Haridusministeeriumis. 16. Õppetöö kestus nii noorempolitseiametniku kui vanempolitseiametniku erialal on üks aasta. 17. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. 18. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. 19. Õppeaja, praktikaaja, eksamiperioodi ja õppevaheaja täpsem pikkus ja aeg määratakse õppekavaga. 20. Õppetöö toimub loengute, seminaride, praktikumide, õppepraktika ja iseseisva töö vormis. 21. Õppepraktika kohad määrab politseipeadirektor. 22. Õppetööga omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel. 23. Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas riiklike lõpueksamite ja/või lõputöö sooritamist. 24. Kooli lõpetanu omandab kutsekeskhariduse vastavalt noorempolitseiametniku või vanempolitseiametniku erialal ning talle omistatakse vastavalt noorempolitseiametniku või vanempolitseiametniku kvalifikatsioon. 25. Kooli lõpetamist tõendab vormikohane kooli lõputunnistus. 26. Politseiametnike tööalase koolituse korraldamisel juhindutakse täiskasvanute koolituse seadusest. IV. KOOLI JUHTIMINE 27. Kooli juhib politseidirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor. 28. Kooli politseidirektor (edaspidi politseidirektor): 1) juhib Politseikooli tööd; 2) kannab vastutust kooli tegevuse, üldseisundi ja arengu eest; 3) annab oma tegevusest aru politseipeadirektorile või Politseikooli tegevust koordineerivale politseipeadirektori asetäitjale; 4) haldab ja kasutab kooli valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud korras; 5) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise ning vastutab kooli majandustegevuse ja koolile eraldatud eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest; 6) juhatab kooli õppenõukogu ja tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 7) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid kooli kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kooli noorem- ja vanempolitseiametnikud ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli teiste töötajatega; 9) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 10) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid; 11) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 12) algatab distsiplinaarjuurdlusi ja määrab oma pädevuse piires distsiplinaarkaristusi kooli politseiametnikele ning politseikadettidele; 13) ergutab oma pädevuse piires kooli liikmeskonda kuuluvaid isikuid ning teeb politseipeadirektorile ettepanekuid nendele ergutamiste kohaldamiseks; 14) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid. 29. Politseidirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 30. Politseidirektori ajutisel äraolekul täidab tema ülesandeid kooli politseiasedirektor. 31. Kooli politseiasedirektor (edaspidi politseiasedirektor): 1) juhib ülemkomissari kaudu õppeosakonna ning komissari kaudu õppepataljoni tegevust; 2) teeb politseidirektorile ettepanekuid talle alluvate struktuuriüksuste juhtide edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 3) teeb politseidirektorile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas kooli eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 4) esindab kooli politseidirektorilt saadud volituste piires; 5) valvab talle alluvate õppeosakonna ja õppepataljoni ülesannete täitmise üle; 6) täidab muid politseidirektori poolt antud ülesandeid. 32. Kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamiseks ja õppekorralduse analüüsimiseks moodustab politseidirektor käskkirjaga kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu). 33. Õppenõukogu liikmed on politseidirektor, politseiasedirektor ning teised kooli pedagoogid. Õppenõukogu esimeheks on politseidirektor. 34. Õppenõukogu: 1) hindab õppekavade ülesehitust; 2) arutab õppedistsipliini küsimusi ja teeb ettepanekuid distsipliini tagamiseks; 3) kuulab ära õppetöö aruanded; 4) analüüsib õppekorraldust ja teeb ettepanekuid selle korrastamiseks; 5) arutab muid kooli tegevuse olulisi küsimusi politseidirektori ettepanekul. 35. Õppenõukogu korralised koosolekud kutsub kokku politseidirektor või tema ülesandeid täitev isik vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul. 36. Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku õppenõukogu liikmete kirjalikul taotlusel. 37. Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtavad osa rohkem kui pooled õppenõukogu liikmed, sealhulgas politseidirektor või tema kohuseid täitev isik. 38. Õppenõukogu otsused võetakse vastu istungist osavõtnute häälteenamusega. 39. Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks viie- kuni üheksaliikmeline kogu. 40. Kooli nõukogu moodustatakse Siseministeeriumi, Politseiameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatest ning õpetatavate erialade asjatundjatest ja kooli õpilasesinduse esindajatest kolmeks aastaks, kusjuures õpilasesinduse esindajad kooli nõukogusse valitakse õpilasesinduse poolt üheks õppeperioodiks. 41. Kooli nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) arutab läbi kooli õppekavad ja teeb omapoolseid ettepanekuid nende parandamiseks ja täiendamiseks; 3) arutab läbi kooli eelarve kava ja kuulab ära kooli eelarve täitmise aruande; 4) kuulab ära politseidirektori ja politseiasedirektori aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) teeb politseipeadirektorile ettepaneku kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimuste ja korra ning vastuvõtukvootide kehtestamiseks; 6) teeb üksikküsimustes politseipeadirektorile ettepanekuid. 42. Kooli nõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid. 43. Kooli nõukogu tegutseb politseipeadirektori käskkirjaga kehtestatud korras. V. KOOLI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED 44. Kooli struktuuriüksused on: 1) õppeosakond; 2) õppepataljon; 3) personaliosakond; 4) haldusosakond. 45. Õppeosakonna ülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine, selle nõutava taseme tagamine ja tulemuste arvestamine; 2) õppetööeeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 3) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppemetoodilise materjali tellimine ja soetamine; 4) õppekavade koostamine; 5) õppemetoodilise materjali koostamine; 6) õppepraktika korraldamine; 7) tööalase koolituse korraldamine ja selles osalemine; 8) aine- ja huvialaringide juhendamine; 9) õppetööd käsitleva aruandluse koostamine; 10) koostöö korraldamine teiste õppeasutustega. 46. Õppepataljon on politseikadettide õppetegevust tagav riviline üksus. Õppepataljoni ülesanded on: 1) politseikadettide ja kuulajate õppetegevuse tagamise küsimused; 2) kooli sisekorra tagamine; 3) politseikadettide ja kuulajate rivilise väljaõppe korraldamine; 4) korrapidamise tagamine; 5) meditsiinilise teenindamise tagamine. 47. Personaliosakonna ülesanded on: 1) politseikooli õppima kandideerivate isikute arvelevõtmine, kandideerimiseks nõutavate dokumentide vastuvõtmine ja kontrollimine ning materjalide esitamine vastuvõtukomisjonile, käskkirjade koostamine politseikadettideks ja kuulajateks arvamise ja väljaarvamise kohta; 2) distsiplinaarpraktika ja ergutuste kohaldamise küsimused; 3) personalitöö korraldamine; 4) kooli konkursi- ja atesteerimiskomisjoni teenindamine. 48. Haldusosakonna ülesanded on: 1) õppetööks vajalike materiaalsete tingimuste loomine; 2) hoonete, rajatiste, sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine; 3) küttemajanduse korraldamine; 4) riigivara majandamise korraldamine; 5) kooli maa-ala korrashoiu tagamine; 6) personali toitlustamise korraldamine; 7) raamatupidamise korraldamine; 8) asjaajamise korraldamine; 9) kooli eelarve koostamine ja selle täitmise tagamine. 49. Õppeosakonda juhib ülemkomissar. Õppepataljoni ja personaliosakonda juhib komissar ning haldusosakonda haldusdirektor. VI. KOOLI LIIKMESKOND 50. Politseikooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad, sealhulgas politseiametnikud (edaspidi personal) ning politseikadetid ja kuulajad (edaspidi õpilaskond). 51. Kooli liikmeskonda ei kuulu koolis tööalasel koolitusel viibivad isikud. Nende isikute õigusliku staatuse sätestab täiskasvanute koolituse seadus. 52. Politseiametnike tööülesanded ja kohustused määratakse ametijuhenditega. Ametijuhendi kinnitab politseidirektor käskkirjaga. 53. Töölepingu alusel töötavate kooli töötajate tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. 54. Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmine toimub konkursi korras. Kooli politseiametnike ja pedagoogide atesteerimine toimub seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. 55. Pedagoogil on õigus: 1) teha ettepanekuid õppetöö täiustamiseks kooli politseidirektorile ja õppenõukogule; 2) valida ja koostada iseseisvalt õppematerjale; 3) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud õigusi. 56. Pedagoog on kohustatud: 1) õpetama oma ainet ja vastutama politseikadettide ja kuulajate teadmiste ja oskuste eest; 2) andma arvamuse politseikadeti ja kuulaja politseiteenistuseks sobivuse kohta; 3) nõudma kooli politseikadettidelt ja kuulajatelt kooli sisekorraeeskirja täitmist; 4) täiendama end pidevalt oma erialal; 5) koostama õpetatava aine aineprogrammid ja osalema õppekavade väljatöötamises. 57. Politseikadett on noorempolitseiniku erialal ning kuulaja vanempolitseiniku erialal õppiv isik. 58. Politseikadetile ja kuulajale väljastatakse vastavalt kooli politseikadeti ja kuulaja tunnistus. 59. Politseikadetil ja kuulajal on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 3) osaleda õpilasesinduse kaudu kooli nõukogu tegevuses; 4) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 5) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 6) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 7) saada tasuta ülalpidamist (majutus, toit); 8) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga ettenähtud õigusi. 60. Politseikadett ja kuulaja on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral; 2) arendama pidevalt oma vaimseid ja füüsilisi võimeid teenistuseks politseiametnikuna; 3) kandma õppetöö ajal ettenähtud korras politseivormi. 61. Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes politseikadettide ja kuulajate huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. 62. Kooli õpilaskonna põhikiri võetakse vastu kooli politseikadettide ja kuulajate üldkoosolekul, millest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku kõigist politseikadettidest ja kuulajatest. Põhikiri loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekust osavõtnud politseikadettidest ja kuulajatest. Kooli õpilaskonna põhikirja kinnitab politseidirektor. 63. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 64. Õpilaskonna esimese üldkoosoleku õpilaskonna põhikirja vastuvõtmiseks kutsub kokku politseidirektor ühe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse vastuvõtmisest. VII. POLITSEIKOOLI FINANTSEERIMINE JA EELARVE 65. Politseikooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, Politseikooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. 66. Politseikoolil on oma eelarve ja pangaarved. 67. Politseikooli eelarve kinnitab siseminister käskkirjaga. VIII. LÕPPSÄTTED 68. Politseikooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Politseipeadirektor Harry TUUL