Sotsiaalminister — Kivimäe Haigla põhimääruse kinnitamine — RTL, 273, 1135

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462) paragrahvi 14 punkti 10 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse punkti 14 alapunkti 13 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga»: 1. Kinnitan «Kivimäe Haigla põhimääruse» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 20. septembril 1998. a. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 4. septembri 1998. a määrusega nr 48 Kivimäe haigla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kivimäe Haigla (edaspidi Haigla) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv hallatav tervishoiuasutus. 2. Haigla on endise Vabariikliku Tuberkuloositõrje Dispanseri õigusjärglane. 3. Haigla juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Haiglal on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, eelarve ja pangaarve. 5. Tervishoiuteenuste osutamiseks annab tegevusloa seadusega ettenähtud korras Sotsiaalministeerium. 6. Haigla kulud kaetakse tervishoiuteenuste osutamise eest saadud tuludest, riigieelarve eraldistest ja muudest Haigla ülesannete täitmisel saadud tuludest. 7. Haigla asub Tallinnas. Haigla postiaadress on Põllu 61/63, 11602 Tallinn. II. ÜLESANDED 8. Haigla põhiülesanded on: 1) tuberkuloosi ja kopsuhaiguste ennetamine, diagnostika ja ravi kehtivate tegevuslubade alusel; 2) tuberkuloosi ja kopsuhaiguste alal konsultatsioonide osutamine teistele raviasutustele ja esmatasandi arstidele; 3) tuberkuloosi ja kopsuhaiguste alal üliõpilaste ja meditsiinikooli õpilaste praktikabaasiks ning residentuuri baashaiglaks olemine; 4) osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale; 5) tuberkuloosi ja kopsuhaiguste riiklike ravi- ja ennetusprogrammide koostamine koos Sotsiaalministeeriumi Tuberkuloosinõukogu ja Tartu Ülikooli Kopsukliinikuga; 6) erialase täiendõppe korraldamine vastavalt riiklikule tellimusele; 7) koostöö erialaseltsidega ja ühingutega ning tervishoiuasutustega kodu- ja välismaal. III. JUHTIMINE 9. Haiglat juhib direktor. Haigla direktoriga sõlmib töölepingu sotsiaalminister. Haigla direktoriks võib olla isik, kellel on kõrgharidus, soovitavalt majandusalane, juriidiline või meditsiiniline. Haigla direktori äraolekul asendab teda ülemarst. Direktori põhiülesanded: 1) juhib Haigla tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab Haiglale pandud ülesannete täitmise eest; 2) esindab Haiglat seadustest, määrustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel; 3) vastutab Haigla valdusse antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 4) sõlmib ja lõpetab töölepingud Haigla töötajatega; 5) esitab sotsiaalministrile kinnitamiseks Haigla eelarve ning vastutab selle täitmise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 6) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid Haigla töö paremaks korraldamiseks; 7) kinnitab Haigla töötajate ametijuhendid; 8) kinnitab Haigla töösisekorra- ja raamatupidamise sise-eeskirjad, asjaajamiskorra ja palgajuhendi; 9) annab välja Haigla töökorraldust reguleerivaid käskkirju; 10) hoiab Haigla pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 11) sõlmib lepinguid Haigla nimel ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest; 12) vastutab Haigla tööohutuse eest; 13) täidab muid ülesandeid sotsiaalministri korraldusel. 10. Haigla diagnostika- ja ravitööd juhib ülemarst. Töölepingu ülemarstiga sõlmib Haigla direktor kooskõlastatult sotsiaalministriga. Ülemarstiks võib olla isik, kellel on vähemalt I arstikategooria Haigla tegevusvaldkondadega seonduval erialal. Ülemarsti äraolekul asendab teda Haigla direktori poolt kinnitatud ravi-diagnostilise osakonna juhataja. Ülemarsti põhiülesanded: 1) valmistab ette meditsiinialast tegevust reguleerivad käskkirjad, esitab need direktorile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 2) koostab osakonnajuhatajate ametijuhendid, esitab need direktorile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 3) teeb direktorile ettepanekuid arstiametikohtade täitmiseks; 4) teeb direktorile ettepanekuid arstide premeerimise ja karistamise kohta; 5) kontrollib Haigla ravitööd reguleerivate õigusaktide täpset täitmist; 6) koordineerib ravi- ja diagnostikaosakondade tööd; 7) valmistab ette haigekassa- ja teised tervishoiuteenuseid käsitlevad lepingud; 8) kontrollib tervishoiuteenuste osutamise lepingute täitmist; 9) kontrollib Haigla meditsiinistatistika õigsust ja vastutab andmete õigeaegse esitamise eest; 10) koostab Haigla tervishoiualase aastaaruande ja esitab selle direktorile kinnitamiseks; 11) korraldab koostööd teiste ravi- ja teadusasutustega, erialaseltside ja ühingutega; 12) jälgib, et meditsiinialaste rakenduslike teadusuuringute läbiviimine oleks kooskõlas õigusaktidega; 13) täidab teisi direktori korraldusi. 11. Õendusalast tööd Haiglas koordineerib ülemõde. Ülemõeks võib olla isik, kellel on vähemalt õendusalane keskeriharidus. Töölepingu ülemõega sõlmib Haigla direktor ülemarsti ettepanekul. Ülemõe põhiülesanded: 1) jälgib Haigla õendusalatöötajate töökorralduse vastavust õigusaktidele ja Haigla töösisekorraeeskirjadele; 2) kontrollib käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud töötajate töögraafikuid ja jälgib nende täitmist; 3) teeb direktorile ettepanekuid osakondade vanemõdede ametikohtade täitmiseks; 4) koordineerib õendusalatöötajate tööalast koolitust; 5) korraldab õendusala haridust omandavate õpilaste praktikat haiglas; 6) täidab muid direktori ja ülemarsti korraldusi. 12. Haigla raamatupidamist korraldab vastavalt raamatupidamisseadusele ja selle alusel kehtestatud muudele õigusaktidele pearaamatupidaja. Töölepingu pearaamatupidajaga sõlmib direktor. Pearaamatupidajaks võib olla isik, kellel on raamatupidamisalane eriharidus. Pearaamatupidajat asendab tema äraolekul direktori poolt määratud raamatupidaja. Pearaamatupidaja põhiülesanded: 1) korraldab Haiglas raamatupidamist Haigla raamatupidamise sise-eeskirjade alusel; 2) vastutab raamatupidamise andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest; 3) vastutab Haigla eelarve ja bilansi koostamise ja aruannete õigeaegse esitamise eest; 4) koostab raamatupidajate ametijuhendid ja esitab need direktorile kinnitamiseks; 5) täidab teisi direktori korraldusi. 13. Haigla töö paremaks korraldamiseks moodustatakse ravinõukogu, mille põhikirja ja koosseisu kinnitab Haigla direktor. Ravinõukogu on direktorile nõuandvaks organiks järgmistes küsimustes: 1) haigla töökorraldus; 2) diagnostilise ja ravitöö parandamine; 3) haigla tegevus- ja reorganiseerimiskava; 4) personali täiendõpe ja koolitus; 5) haigla meditsiinialaste lepingute ettevalmistamine; 6) haigla eelarve koostamine; 7) muudes direktori tõstatatud küsimustes. IV. HAIGLA STRUKTUUR 14. Haigla ravi- ja diagnostikaosakondade juhatajad alluvad direktorile ülemarsti kaudu. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda ülemarsti ettepanekul direktori poolt kinnitatud arst. Haigla ravi- ja diagnostilised osakonnad: 1) tuberkuloosi osakond on tegevusloa alusel töötav tuberkuloosi diagnostika ja raviga tegelev statsionaarne osakond. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes on vähemalt I astme kvalifikatsiooniga tuberkuloosiarst; 2) kirurgia osakond on tegevusloa alusel töötav osakond torakaalkirurgiliste, ortopeediliste ja uroloogiliste tuberkuloosihaigete raviks, mille koosseisu kuulub tegevusloa alusel töötav intensiivravipalat ja operatsiooniblokk. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes on vähemalt I astme kavalifikatsiooniga torakaalkirurg; 3) pulmonoloogia osakond on tegevusloa alusel töötav statsionaarne osakond kopsuhaiguste diferentsiaaldiagnostikaks ja raviks. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes on vähemalt I astme kvalifikatsiooniga kopsuarst; 4) polikliiniline osakond on tuberkuloosi ja kopsuhaiguste haiglavälise ravi ja diagnostikaga tegelev osakond, mille koosseisu kuuluvad täiskasvanute ja laste arstikabinetid, endoskoopia kabinet, kitsamate erialade arstide konsultatiivne vastuvõtt. Osakonda juhatab osakonnajuhataja, kes on vähemalt II astme kvalifikatsiooniga üldarst, kopsuarst või tuberkuloosiarst; 5) Kose osakond on tuberkuloosi ja kopsuhaiguste ning pikaravi tegevusloa alusel töötav statsionaarne osakond. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes on vähemalt II astme kvalifikatsiooniga üldarst, kopsuarst või tuberkuloosiarst; 6) laboratoorne osakond tegeleb tuberkuloosi ja üldmikrobioloogilise, kliinilise ja biokeemilise laboratoorse diagnostikaga. Laboratooriumi tööd juhib osakonnajuhataja, kellel peab olema arst-laborandi kvalifikatsioon; 7) radioloogia osakond tegeleb röntgenoloogilise diagnostikaga, röntgenkontrolli vajavate protseduuride ja ultrahelidiagnostikaga. Radioloogiaosakonda juhib osakonnajuhataja, kellel peab olema arst-radioloogi kvalifikatsioon. 15. Haigla finants- ning majandustegevust korraldavate osakondade juhatajad alluvad vahetult Haigla direktorile. Haigla finants- ning majandustegevust korraldavad osakonnad: 1) majandusosakond korraldab Haigla patsientide toitlustamist, hoonete ja territooriumide haldamist ning transporti. Majandusosakonda juhib majandusjuhataja, kes allub vahetult Haigla direktorile; 2) raamatupidamisosakond korraldab Haigla raamatupidamist vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Raamatupidamise osakonda juhib pearaamatupidaja, kes allub vahetult Haigla direktorile; 3) Haigla administratsioon korraldab Haigla juhtkonna (direktor, ülemarst, pearaamatupidaja, ülemõde) tehnilist teenindust ja personalitööd. Administratsiooni tööd juhib Haigla direktor. 16. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 14 ja 15 nimetatud struktuuriüksustele on Haiglal eraldi struktuuriüksusena apteek, mis tegutseb haiglaapteegi tegevusloa alusel. Apteeki juhatab haiglaapteegi tegevusloale nimeliselt märgitud apteegijuhataja. V. HAIGLA VARA, VAHENDID JA REVIDEERIMISE KORD 17. Haigla vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud Haigla valdusesse. Haigla rahalised vahendid ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) omavalitsuste eelarvetest; 3) haigekassadega sõlmitud lepingute alusel osutatavate teenuste tasust; 4) tasulistest tervishoiuteenustest; 5) meditsiinitöötajate koolituse eest laekunud summadest; 6) riiklikest ja mitteriiklikest fondidest; 7) meditsiinialaste teaduslike rakendusuuringute läbiviimise eest saadud tasust vastavate lepingute alusel; 8) vabatahtliku tervisekindlustuse teenustasust; 9) muudest allikatest; 18. Haigla revideerimise korra kehtestab sotsiaalminister. VI. LÕPPSÄTTED 19. Ülemarsti ja ülemõe töötamine Haiglas oma erialal lepitakse kokku töölepingus. 20. Haigla tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub seadusega sätestatud korras. Kantsler Jaan RÜÜTMANN