Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 134, 1382

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse § 71 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Kuusalu valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad valla haldusterritooriumil. (2) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kuusalu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (3) Jäätmehooldust Kuusalu vallas korraldab Kuusalu Vallavalitsus oma haldusterritooriumil (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. § 2. Mõisted Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 7) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 8) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 9) suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jne); 10) taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 11) vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 12) vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 13) riskijäätmed on lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 14) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid jne); 15) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 16) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 17) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 18) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 19) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 20) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 21) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 22) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 23) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 24) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 25) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 26) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; 27) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu; 28) keskkonnajärelevalve asutus on keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb sorteerida tekke kohal või taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Sortimisjääk tuleb viia läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedale asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (3) Segunenud olmejäätmed, mida sortimisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel nendest sõltuvatel põhjustel ei kata jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia kõrvaldamiseks tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (4) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. (5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (6) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. (7) Jäätmetekitajate ja -valdajate tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste kõikide sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. Avalike ürituste paigad varustab piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vallavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud prügi. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDUS § 4. Jäätmekäitluse korraldamine (1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. (3) Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. (4) Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. (5) Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. § 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (2) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega. (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. (4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (5) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Ise jäätmeid jäätmekäitluskohta transportides tuleb kviitung säilitada vähemalt üks aasta väljastamisest. (6) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. (7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE § 6. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Mahukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Mahukate jäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, sh autorehvid, ehitus-lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, pesumasinad ning telerid. (3) Jäätmete kogumisel tuleb koguda omaette olmejäätmeid. (4) Liigiti kogutakse: 1) vanapaberit; 2) biolagunevaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) vanametall; 5) pakendeid. (5) Juhul kui jäätmeid koguv jäätmekäitleja rakendab ise või teenustööna sortimist, võib eraldikogutavaid taaskasutatavaid jäätmeid, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, koguda ühte mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte paigutada. (6) Jäätmete vastuvõtmise arvestus toimub vallas alates 1. jaanuarist 2009. a kaaluga jäätmeveo teenuse pakkuja poolt. § 7. Jäätmemahuti (1) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse, kui jäätmekäitleja pakub vastavat teenust. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a mahukad jäätmed vastavalt § 6 lõikele 2. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. (5) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (7) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) fekaale; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (9) Olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (10) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. (11) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada kogumisvahenditesse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisvahendisse paigutanud isik. (12) Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama kogumisvahendeid, kui: 1) jäätmete mass ületab olmejäätmetel kuni 15 kg/100 l kohta ning biolagunevatel jäätmetel kuni 50 kg/100 l kohta või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tellib jäätmekäitlusettevõte kogunenud jäätmete äraveoks jäätmevaldaja kulul spetsiaalse mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduki; 2) kogumisvahendile ei ole tühjenduspäeval tagatud nõuetekohane juurdepääs. Sellistel juhtumitel peab jäätmevaldaja võtma esimesel võimalusel kasutusele meetmed juurdepääsu loomiseks kogumisvahendile ja kandma kulud seoses täiendava tühjendamisteenuse osutamisega; 3) kogumisvahendit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. Sellistel juhtumitel peab jäätmevaldaja võtma esimesel võimalusel kasutusele meetmed jäätmete kättesaamise loomiseks kogumisvahendile ja kandma kulud seoses täiendava tühjendamisteenuse osutamisega. (13) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) käsitsi teisaldatavaid (näiteks 120-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid) kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kaanega varustatud 2,5- ja 4,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada jäätmekäitluskohta; 4) kompaktoreid. (14) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada jäätmemahutitel selgelt arusaadava märgistusega kleebiseid mõõduga minimaalselt 15 x 30 cm ja võimalusel valida jäätmemahutite värvid alljärgnevalt: 1) roheline – olmejäätmed; 2) sinine – papp- ja vanapaber; 3) hall – pakend; 4) punane – ohtlikud jäätmed; 5) pruun – biolagunevad jäätmed. (15) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, kogumisvahendit tühjendava isiku nimi koos kehtiva telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. (16) Jäätmekottidesse võib jäätmeid paigutada kaaluga mitte üle 10 kg. (17) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (18) Kuni 370-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (19) Ratasteta konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (20) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. (21) Ligipääsuteed kõikidele mahutitele, sh käsitsi teisaldatavatele mahutitele, peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. (22) Tühjenduskohal peab vaba kõrgus olema vähemalt 8 meetrit. Tühjenduskoht ei tohi olla libe ning kalle ei tohi ületada 1:10. (23) Mahutite paiknemiskohtade, tühjendamiskoha ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. § 8. Taaskasutatavate jäätmete kogumine (1) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse: 1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit, hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest või hiljemalt 1. maist 2007. a, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit; 2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. (2) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja §-le 17. (3) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. § 9. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid ning probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. (6) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (8) Avalikud ohtlike jäätmete kogumispunktid paiknevad: 1) Kuusalu alevikus aadressil Kuusalu tee 51a; 2) Loksa linnas aadressil Tallinna 81; 3) avalikes kohtades paiknevad patareide kogumiskastid või ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide vastuvõtukohad. (9) Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. (10) Ohtlike jäätmete vastuvõtukoha haldaja võib kehtestada ohtlike jäätmete vastuvõtuks teenustasu. Teenustasu suuruse kinnitab vallavalitsus. (11) Valla juriidilised isikud võivad ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega. (12) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (13) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. (14) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 10. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (2) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. (3) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 1 toodud kohustustest, siis probleemtoodetest tekkivate jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab vald. (4) Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a mootorsõidukid, nende osad ja rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale. § 11. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või pakendiettevõtjate organisatsioon. (3) Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. (4) Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 4. peatükk JÄÄTMETE VEDU § 12. Jäätmete veo korraldamine Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo piirkonnas konkursitingimustes sätestatud jäätmete vedu jäätmekäitluskohtadesse. § 13. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus (1) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord kuus. (2) Jäätmekogumisvahendite tühjendamise miinimumsagedused on liigiti toodud eeskirja lisas 1. Nimetatud lisa rakendatakse kodumajapidamises kasutatavate jäätmekogumisvahendite osas. (3) Juhul kui kuni viie korteriga väikeelamutes või elamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja §-le 17, on kuni 260-l mahuteid lubatud tühjendada vastavalt vajadusele. (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. § 14. Nõuded jäätmeveole (1) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda vallavalitsusega kooskõlastatud jäätmekäitluskohta. (2) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. (3) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende vedu käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 15. Korraldatud jäätmevedu (1) Hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a toimub Kuusalu valla territooriumil korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vähemalt segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi, kompostitavaid biolagundatavaid jäätmeid ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud mahukaid jäätmeid. (2) Kuusalul ja Loksa vallal on ühine korraldatud jäätmeveopiirkond. (3) Korraldatud jäätmeveo piirkonnast jäävad välja Kuusalu valla Pala, Kolgu, Tõreska ja Suru küla territooriumid. (4) Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi valla õigusaktidega. (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Kuusalu Vallavolikogu määratud korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonnas. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu jäätmekäitlusettevõtetele, sh sortimisettevõtetele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise. (7) Vallavalitsuste korraldatud ühisel avalikul konkursil veoettevõtja leidmiseks veopiirkonnas edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Harjumaa Keskkonnateenistus. (8) Vallavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas vallavalitsusele selle määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (9) Kui jäätmevaldaja ei sõlmi korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. 5. peatükk JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE § 16. Üldnõuded jäätmete kõrvaldamisele (1) Kuusalu vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Püsijäätmeid kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas püsijäätmete käitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (2) Kuusalu vallas tekkinud sorteerimata tavajäätmed võib viia töötlemisele läheduse põhimõtet jälgides seaduslikesse sortimistehastesse. (3) Liigiti kogutud jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Liigiti kogutud jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. (4) Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia ainult olmejäätmeid, mis on keskkonnaohutud. Püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. (7) Kompostitavaid jäätmeid võib kompostida oma kinnistul taaskasutuse eesmärgil. § 17. Biolagunevate jäätmete kompostimine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kõigile kehtestatud nõuetele vastav kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. (4) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada. (7) Kuusalu valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. 6. peatükk VASTUTUS § 18. Jäätmehoolduseeskirja täitmise vastutus (1) Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja ei täida lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 7. peatükk JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 19. Jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimine, aruandlus ja järelevalve (1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. (2) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. (3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid ühe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmisel. (5) Vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas vallavalitsusele. (6) Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. 8. peatükk MÄÄRUSE LISAD § 20. Määruse lisade kinnitamine Kinnitada järgmised määruse lisad: 1) Lisa 1. Soovitatavad jäätmekonteinerite suurused ning minimaalsed tühjendussagedused elanikkonna jäätmetele. 2) Lisa 2. Valla territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord. 3) Lisa 3. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Määruse avaldamine Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas, ajalehes Sõnumitooja ning Kuusalu valla veebilehel. § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. aprillil 2005. a. Vallavolikogu esimees Kalmer MÄRTSON Lisa 1 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 13 «Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri» SOOVITATAVAD JÄÄTMEKONTEINERITE SUURUSED NING MINIMAALSED TÜHJENDUSSAGEDUSED ELANIKKONNA JÄÄTMETELE Elanike arv* 600 l olmejäätmed 800 l olmejäätmed 2500 l olmejäätmed 240 l biojäätmed 600 l paber 600 l paber 600 l paber 1 x nädalas 2 x nädalas 1 x nädalas 2 x nädalas 3 x nädalas 1 x nädalas 2 x nädalas 3 x nädalas 1 x nädalas 1 x nädalas üle nädala 1 x kuus 10 1 – – – – – – – – – 1 20 2 1 1 – – – – – 1 – – 1 30 2 1 1 – – – – – 1 – – 1 40 3 2 – 1 – – – – 1 – – 1 50 – – 3 1 – 1 – – 1 – 1 – 60 – – 3 2 – 1 – – 1 – 1 – 70 – – 4 2 – 1 – – 1 – 1 – 80 – – 4 2 – 1 – – 1 – 1 – 90 – – 4 2 2 2 1 – 1 – 1 – 100 – – 5 3 2 2 1 – 1 – 1 – 110 – – 6 3 2 2 1 – 1 – 1 – 120 – – 7 3 3 2 1 – 1 – 1 – 130 – – 7 3 3 2 1 – 1 – 1 – 140 – – 8 4 3 3 1 – 1 1 – – 150 – – 8 4 3 3 1 – 2 1 – – 160 – – 9 4 3 3 1 – 2 1 – – 170 – – 9 4 3 3 1 – 2 1 – – 180 – – 9 4 3 3 1 – 2 1 – – 190 – – 10 6 4 3 1 – 2 1 – – 200 – – 11 6 4 4 2 1 2 1 – – 210 – – 11 6 4 4 2 1 2 1 – – 220 – – 11 7 5 4 2 1 2 1 – – 230 – – 12 7 5 4 2 1 3 1 – – 240 – – 12 8 5 4 2 1 3 1 – – 250 – – – – 6 – – 2 3 2 – – 260 – – – – 6 – – 2 3 2 – – 270 – – – – 6 – – 2 3 2 – – 280 – – – – 6 – – 2 3 2 – – 290 – – – – 7 – – 2 3 2 – – * Väikeelamute puhul konteineri suurus: 80 l, 140 l, 260 l või 370 l ja tühjendussagedus iga 30 päeva järel (kui toimub kohapeal kompostimine, on tühjendussagedus üldjuhul 60 päeva). nr – konteinerite arv, kui konteinereid tüjendatakse antud tühjendussageduse juures. – – üldjuhul ei kasutata. Lisa 2 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 13 «Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri» VALLA TERRITOORIUMIL TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD Käesolev kord reguleerib inimeste ja loomade tervishoiul või nendega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete käitlemist (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu»). § 1. Üldsätted (1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) Tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaraviasutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) Meditsiinijäätmed on termin, mis hõlmab ainult inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmeid haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides. 3) Riskijäätmed on jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk: 1. Teravad, torkivad jäätmed – süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. 2. Nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. 3. Bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 4) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete ja riskijäätmete hulka. 5) Tervishoiujäätmete ladustamine on tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ettenähtud kohas nende edasiseks käitlemiseks. 6) Tervishoiujäätmete käitlus on jäätmete registreerimine tekkimisel, sortimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine vastavalt D- või R-koodile (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldustoimingute nimistud»; RT I 2004, 23, 157). (2) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Kuusalu valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (3) Käesolev peatükk ei käsitle heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. (4) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning käesoleva eeskirja I peatüki sätetest. § 2. Olmejäätmete käitlemine (1) Olmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne mahutisse paigutamist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool. (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. § 3. Taaskasutatavad jäätmed (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. (3) Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. (4) Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid ning muu kontoripaber. (5) Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi. (6) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (7) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). (8) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (9) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. (10) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass). (12) Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. § 4. Bioloogilised jäätmed (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 5. Teravad ja torkivad jäätmed (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 10 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teise pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 6. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga (1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 10 kg. (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele. § 7. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. § 8. Radioaktiivsed jäätmed (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. § 9. Ravimijäätmed (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. § 10. Elavhõbedajäätmed (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus. (3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 11. Kemikaalide jäätmed (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. (4) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele. § 12. Kasutatud elavhõbedalambid (1) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. (2) Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (3) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. § 13. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 14. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid (1) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. § 15. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed (1) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. (2) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. (3) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 16. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 5) juhul kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. Lisa 3 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 13 «Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri» EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 1. Üldsätted (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Kuusalu vallas. (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (3) Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja I peatüki nõuetest. (4) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsuse maa-ameti keskkonnaspetsialistiga. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (5) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta ning seletuskiri jäätmete käitlemise kohta. (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga, ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. (7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. (8) Kuusalu vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas või antakse taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (10) Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Kuusalu valla õigusaktidest. § 2. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 9) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. § 3. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (2) Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. (3) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, taaskasutatakse lähimas jäätmekäitluskohas. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (6) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. (7) Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku jäätmena. § 4. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (10) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.