Kõrgessaare Vallavolikogu — Valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — RTL, 269, 1115

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 punktist 9, Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõrgessaare valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 20. jaanuari 1994. a määrus «Põhimääruse kinnitamine», 29. märtsi 1994. a määrus «Valla põhimääruse muutmine», 29. novembri 1994. a määrus «Valla põhimääruse muutmine», 4. aprilli 1995. a määrus «Valla põhimääruse muutmine», 18. juuni 1996. a määrus «Valla põhimääruse muutmine», 13. märtsi 1998. a määrus nr 24 «Valla põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Märt RANNAST Lisa Kõrgessaare Vallavolikogu 14. augusti 1998. a määrusele nr 26 Kõrgessaare valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kõrgessaare vald (edaspidi vald) on Hiiu maakonna kohaliku omavalitsuse üksus. 2. Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kõrgessaare valla omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, nende suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ja juriidiliste ning füüsiliste isikutega. Käesolevas põhimääruses kasutatakse sõna vald kohaliku omavalitsusüksuse tähenduses. 3. Oma tegevuses juhindub vald põhiseadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, halduslepingutest ning Kõrgessaare valla omavalitsusorganite õigusaktidest. 4. Omavalitsuse põhimõtted 4.1. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsamatel tingimustel; 7) valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) tegevuse avalikkus. 4.2. Valla omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Valla omavalitsust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu -- valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus) kui vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatud täitevorgan. 6. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 6.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani esindaja ja valla omavalitsusorgani esindaja vahel sõlmitud halduslepingud. 7. Valla omavalitsuse tegevuse järelevalve 7.1. Maavanem teostab järelevalvet valla omavalitsusorganite jõustunud üksikaktide seaduslikkuse üle seadusega sätestatud korras. 7.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. 7.3. Järelevalvet valla omavalitsusorganite jõustunud üldaktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. 8. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 8.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 8.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 9. Valla eelarve ja maksustamisõigus 9.1. Vallal on iseseisev eelarve. 9.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 9.3. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 10. Valla ülesanded ja pädevus 10.1. Vald täidab ülesandeid ja omab pädevust, mis talle on pandud põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel. 11. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 11.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 11.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 11.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kõrgessaare valla territooriumil. 12. Arengukava 12.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 12.2. Arengukava kinnitab vallavolikogu pärast arengukava avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu kehtestatud korras; 12.3. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. 13. Vald avalik-õigusliku isikuna 13.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduse ja antud põhimäärusega kooskõlas oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus, vallavanem ja vallasekretär. Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 14. Osalemine rahvusvahelistes ühendustes 14.1. Valla omavalitsusel on õigus osaleda rahvusvahelistes ühendustes. Suhetes rahvusvaheliste ühendustega esindab valda tema volikogu või viimase volitatud esindus. 15. Valla sümbolid 15.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 15.2. Valla sümboolika kasutamise korra kehtestab volikogu kooskõlas seadusega. 16. Valla õiguste kaitse 16.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 16.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 16.3. Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 17. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites 17.1. Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes, samuti valla asutustes on eesti keel. 18. Valla piir ja haldusjaotus 18.1. Kõrgessaare vallal on oma haldusterritoorium Hiiu maakonna lääneosas suurusega 379 ruutkilomeetrit. 18.2. Valla halduskeskus asub Kõrgessaare alevikus, Kõpu tee 8. 18.3. Kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi on vallas 58 küla ja 1 alevik. 19. Vallaelanik 19.1. Vallaelanik on füüsiline isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Kõrgessaare vallas. 20. Vallaelaniku valimisõigus 20.1. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. II. VOLIKOGU 21. Valla esinduskogu ja selle moodustamise kord 21.1. Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 21.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 21.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra, vallavalitsuse moodustamise ja tegevuse korra ning pädevuse. 21.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. 21.5. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 22. Vallavolikogu liige 22.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 22.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna juriidilist vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest vallavolikogus või selle organites. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 22.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. 22.4. Volikogu liikmel on õigus algatada volikogu õigusakte, teha arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud ning siseneda valla äriühingusse ja -asutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. 22.5. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 22.6. Volikogu liikmele hüvitatakse saadikutegevusega seotud kulud, samuti muud saadikutöö tagatised volikogu määratud ulatuses ja korras. 23. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ja volituste peatumine 23.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. 23.2. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise või liikme volituste peatumise korral astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. 23.3. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 23.4. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 24. Volikogu ainupädevus 24.1. Volikogu ainupädevuse määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22. 25. Volikogu struktuur 25.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 25.2. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste ettevalmistamiseks. 25.3. Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Fraktsiooni õigused kehtestatakse reglemendiga. 25.4. Volikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. 25.5. Volikogu ja tema struktuuriüksuste tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. 26. Volikogu esimehe valimine 26.1. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 26.2. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, toimub teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 26.3. Volikogu esimehe valimise üksikasjaliku korra kehtestab volikogu enne volikogu esimehe valimist. 27. Volikogu esimees 27.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 27.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele volikirjata; 27.3. kirjutab alla volikogu vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 27.4. korraldab volikogu komisjonide tegevust; 27.5. valmistab ette koos vallavalitsuse ja volikogu komisjonidega volikogu õigusaktide eelnõud; 27.6. vaatab läbi volikogule saadetud avaldused ja pöördumised ning korraldab nende lahendamist; 27.7. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 28. Volikogu aseesimees 28.1. Volikogu aseesimees valitakse volikogu esimehe ettepanekul volikogu koosseisu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 28.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 29. Volikogu komisjonid 29.1. Volikogu moodustab volikogu volituste ajaks komisjonid, valib oma liikmete hulgast nende esimehed ja kinnitab komisjonide esimeeste esildusel koosseisud, millesse liikmetena (v.a revisjonikomisjon) võivad kuuluda nii vallaelanikud kui ka teised kodanikud. Väljalangenud liikmete kohta teeb komisjoni esimees volikogule taotluse nende asendamiseks. 29.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 29.3. Alaliselt tegutsevad komisjonid töötavad volikogu kinnitatud põhimääruse alusel, milles määratakse komisjonide moodustamise kord, pädevus, tegevuse eesmärgid, õiguslikud garantiid ning töökorraldus. 29.4. Komisjoni likvideerimine ja ümberkujundamine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu otsusega. 29.5. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse vallavalitsuse vastavaid ametnikke ja kompetentseid isikuid väljaspool komisjoni koosseisu. 29.6. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse volikogu otsuse alusel analoogselt alaliste komisjonidega volikogu ühekordsete ülesannete täitmiseks ja nende tegevus loetakse lõppenuks pärast ülesannete täitmist. Komisjoni pädevuse piirid fikseeritakse vajadusel volikogu õigusaktiga. 29.7. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 29.8. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ning komisjoni põhimääruses. 30. Revisjonikomisjon 30.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 30.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktides sätestatuga, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 30.3. Revisjonikomisjon annab oma arvamuse valla asutuste raamatupidamise õigsuse ning äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasuse kohta. 30.4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjoniakti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. 30.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 30.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 30.7. Revisjonikomisjoni nõudel peab vallavalitsus majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks kutsuma audiitori. 30.8. Revisjonikomisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mis kinnitatakse volikogus. 31. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 31.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 31.2. Volikogu määrused avaldatakse üldjuhul enne nende jõustumist volikogu töökorralduses kehtestatud kohas ja korras. Volikogu määruste avaldamise Riigi Teataja lisas otsustab igakordselt volikogu olenevalt nende rakenduslikust tähtsusest üldsusele. 31.3. Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kümnendal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole antud nende jõustumiseks teist tähtaega. 31.4. Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud tähtajast. Kui jõustumise tähtaega ei ole määratud, jõustub otsus vastuvõtmise päeval. 31.5. Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 31.6. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis vallasekretäri juures. Volikogu õigusaktide kasutamise korra kehtestab volikogu. 31.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 31.8. Vallavalitsus korraldab volikogu õigusaktide avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. 32. Õigusaktide täitmise kontroll 32.1. Volikogu vastuvõetud õigusaktide täitmise kontrolli teostab volikogu. 33. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 33.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 33.2. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmisest tingitud äraolekust tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. 34. Volikogu liikme õigus saada teavet 34.1. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALITSUS 35. Vallavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan 35.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu õigusaktides seatud ülesandeid. 35.2. Valitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel volikogu. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja vallasekretär ametikoha järgi seaduse alusel. 35.3. Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks. 35.4. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis vabariigi õigusaktide või volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. 35.5. Volikogul on õigus taotleda vallavalitsuse vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui need on vastuolus õigusaktide ja volikogu otsustega volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimustes ning nendega on seadusevastaselt kitsendatud vallaelaniku õigusi. 35.6. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 35.7. Vallavalitsusel on volitused valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. 35.8. Valitsuse liikmetele makstakse palka vastavalt volikogu otsusele valla eelarvest. 36. Vallavanema valimine 36.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 36.2. Vallavanema valimise ja ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimist. 36.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja käesolevale põhimäärusele kuni kolmeks aastaks. 36.4. Vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 36.5. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 37. Vallavalitsuse moodustamine 37.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus. 37.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget. 37.3. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, vallasekretär ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel. 37.4. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema esildisel korraga täies koosseisus, kui volikogu ei näe ette teisiti. 37.5. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu lähtudes käesolevast põhimäärusest. 37.6. Valitsus kinnitatakse ametisse lahtisel (salajasel) hääletusel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 37.7. Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 37.8. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks või tagasiastumiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 38. Valitsuse volituste tähtaeg 38.1. Valitsuse volitused kehtivad hetkest, kui volikogu on valitsuse või vähemalt pooled valitsuse liikmetest ametisse kinnitanud. 38.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 38.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 38.4. Käesoleva põhimääruse punkt 38.2 ei laiene vallasekretärile. 38.5. Valitsuse tagasiastumisel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil valitsuse uus koosseis on õiguspädev küsimusi otsustama. 39. Vallavalitsus: 39.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 39.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 39.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 39.4. korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 39.5. vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud, mis puudutavad vallavalitsuse tegevust ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist; 39.6. koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist; 39.7. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 39.8. annab välja ettevõtjatele tegutsemis- ja kauplemisload ning muud seadustest tulenevad tegevuslitsentsid ning tal on sellega seonduvad õigused ja kohustused; 39.9. lahendab tööhõive ja rändeprobleemidega seotud küsimusi; 39.10. korraldab koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses, ja sotsiaalhooldusalast tööd; 39.11. korraldab elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu; 39.12. jälgib ja suunab valla üldist arengut ning volikogu püstitatud eesmärkide ja arengukava täitmist; 39.13. annab soodustusi valla eelarvesse laekuvate maksude puhul volikogu kehtestatud korras; 39.14. otsustab maaküsimusi vastavalt valla üldplaneeringule ja arengukavale; 39.15. sõlmib lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega, lähtudes käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest; 39.16. kontrollib valla ettevõtjate, asutuste, ühenduste ja füüsiliste isikute tegevust maastiku-, arhitektuuri- ja keskkonnakaitse, kultuurimälestiste kaitse normatiivaktide järgimisel, maa- ja loodusressursside kasutamist; 39.17. loob võimalusi elanike kindlustamiseks elamispinnaga; 39.18. abistab elanikke loodusõnnetuste ja tulekahjude puhul; 39.19. käsutab erifonde ja sihtkapitale, mis on asutatud vallaelanike vajaduste ja teatud elualade paremaks arendamiseks; 39.20. koostab valla arengukava ja selle täiendusi; 39.21. loob võimalusi elanike kultuurivajaduste rahuldamiseks, samuti inimeste füüsiliseks arenguks; 39.22. teostab maakorraldust valla territooriumil koostöös vastava riigi struktuuriüksustega; 39.23. otsustab vallavalitsuse osutatud teenuste tasumäärad; 39.24. kehtestab valla poolt elanikele osutatavate kommunaalteenuste hinnad, samuti veekulu piirnormid; 39.25. kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallaasutuste juhatajad ning määrab nende palgad vallavanema esildisel; 39.26. lahendab muid seadustes sätestatud ning volikogu ainupädevusse mittekuuluvaid küsimusi. 40. Vallavanem 40.1. Vallavalitsuse ja vallavalitsusasutuse tööd juhib ja korraldab vallavanem, tema äraolekul vallavalitsuse kinnitatud vallavanema asendaja vallavanema ettepanekul. 40.2. korraldab valitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 40.3. esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vastavalt volikogu antud pädevusele; 40.4. annab valitsusasutuse ja vallaasutuste sisese töö korraldamiseks käskkirju; 40.5. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 40.6. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu, teeb ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või liikme ametist vabastamiseks; 40.7. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi ning on neile tööandja õigust omavaks isikuks; 40.8. kehtestab vallavalitsusasutuse sisekorra eeskirja; 40.9. on tööandja ja ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks vallavalitsusasutuse teenistujatele määrab vallavalitsusasutuse teenistujate ametipalgad volikogu kinnitatud koosseisu ja eelarve piires; 40.10. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 41. Valla teenistus 41.1. Valla teenistus on palgaline töö- või teenistussuhe, mida tasustatakse valla eelarves vallavalitsusasutuse ülalpidamiseks või palkadeks ettenähtud vahendite arvel. Valla teenistust korraldab vallavanem. 41.2. Valla teenistus toimub vallakantseleis ja tema struktuuriüksuses. 42. Vallavalitsusasutus 42.1. Vallavalitsusasutus koosneb vallavanemast, vallakantseleist ja teistest struktuuriüksustest (ametid, talitused, osakonnad). 42.2. Struktuuriüksuste ülesanded, pädevus ja õigused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes. Teenistujate kohustused, õigused ja pädevus on reguleeritud nendele vallavanema poolt kinnitatud ametijuhenditega. 43. Vallakantselei ja teised struktuuriüksused 43.1. Vallakantselei on vallavalitsusasutuse struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavolikogu ja tema komisjonide, vallavalitsuse ja tema komisjonide ning kogu vallavalitsusasutuse asjaajamise korraldamine, juriidiline, majanduslik ja tehniline teenindamine. 43.2. Vallavalitsuse teised struktuuriüksused täidavad ülesandeid, mis on neile pandud valla õigusaktide ning nende põhimäärusega. 44. Vallavalitsuse komisjonid 44.1. Vallavalitsuse korraldusega võib moodustada vallavalitsuse juurde alalisi ja ajutisi komisjone. Nende komisjonide esimeesteks määratakse üldreeglina üks vallavalitsuse liikmetest. Komisjonide tegevuse alused ja kord reglementeeritakse vallavalitsuse korraldusega või vastava komisjoni põhikirjaga, milleon kinnitanud vallavalitsus. 45. Vallavalitsuse õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 45.1. Valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi, üksikaktidena korraldusi. 45.2. Määrused ja korraldused avaldatakse üldjuhul enne nende jõustumist valitsuse töökorralduses kehtestatud korras. 45.3. Valitsuse õigusaktid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. 45.4. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 45.5. Määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast nende avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. 45.6. Valitsuse korraldused jõustuvad nende vastuvõtmise päeval või neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 45.7. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. 45.8. Üks eksemplar vallavalitsuse õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 46. Õigusaktide algatamise õigus 46.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha ettepanekuid kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nende saabumise kuupäevast. 46.2. Käesoleva põhimääruse punktis 46.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 46.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda asja arutelus volikogus või valitsuses. 46.4. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui sellega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 46.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks halduskohtusse. V. VALLA OMAVALITSUSORGANITE TÖÖKORRALDUS 47. Volikogu istung 47.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 47.2. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras. 48. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 48.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvutakse asjaoludega ning valmistatakse ette vastuse, määruse, otsuse või korralduse projekt. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastu võetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 49. Vallavalitsuse istung 49.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras kehtestatud korras. 49.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asetäitja. 49.3. Istungi päevakorra eelnõu tehakse valitsuse liikmetele teatavaks vähemalt kaks päeva enne valitsuse istungit. 49.4. Valitsuse ja tema komisjonide täpsem töökord reguleeritakse valitsuse töökorraga. VI. VALLA MAJANDUS JA EELARVE 50. Munitsipaalomand 50.1. Valla munitsipaalomand on vallale kui kohalikule omavalitsuse üksusele kuuluv vara koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 50.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 50.3. Valla eelarvesse laekuvad maksed ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 50.4. Vallavara haldajaks on vallavalitsus. Vallale kuuluvad äriühingud, asutused ja muud ühendused on vallavara valdajateks oma põhikirja või põhimääruse järgi. 51. Majandustegevus 51.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 51.2. Valla tegevust majandustegevuse valdkonnas reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja äriseadustik. 52. Kohalikud maksud ja koormised 52.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve eelarve muutmisega. 52.2. Vallavolikogu määrusega võib panna koormisi (kohustusi) füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 53. Vallaeelarve 53.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 53.2. Vallaeelarve tulud on: -- laekumised maksudest; -- laekumised valla äriühingutest ja muudest ühendustest; -- rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; -- laenud ja intressid; -- muud laekumised. 53.3. Vallaeelarve kulud on assigneeringud: -- seadusega pandud kohustuste täitmiseks; -- lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; -- muude vajaduste finantseerimiseks; -- reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarvekuludest. 53.4. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse riigikogu või vabariigi valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. 53.5. Riigieelarvest eraldatakse rahalisi vahendeid vallaeelarvesse seadusega kehtestatud ulatuses ja korras. 54. Laenude võtmine ja andmine 54.1. Valla poolt laenude võtmine, andmine ja tagamine toimub seadusega kehtestatud korras. 55. Eelarve kassatagavara 55.1. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 56. Eelarve koostamine ja vastuvõtmine 56.1. Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. 56.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. Ettepanekute läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 56.3. Vallaeelarve koostamist korraldab vallavalitsus. 56.4. Vallavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust seadusega ja volikogu kehtestatud mahus ja korras. 57. Eelarve täitmine 57.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. 57.2. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. Vallaeelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel. 57.3. Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 57.4. Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks, informeerides sellest volikogu. 57.5. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 57.6. Eelarveaastal lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelarveaasta eelarves. 57.7. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 57.8. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käesoleva põhimääruse punkti 57.6 nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 57.9. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. 58. Eelarve täitmise aruanne 58.1. Valitsus koostab seadusega kehtestatud mahus ja korras eelarve täitmise aruande ning esitab selle hiljemalt järgneva aasta 1. märtsiks volikogule. 58.2. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu. VII. VALLA SUHTED ÄRIÜHINGUTEGA 59. Suhted valla territooriumil tegutsevate ettevõtjatega ja muude ühendustega 59.1. Vallavalitsus suunab oma territooriumil majandustegevust vastavalt valla arengukavale, reguleerides seda seadusandlusega lubatud korras ja piires. 59.2. Vallavalitsus koostab valla arenguprogrammid, lubab seadusandlusega sätestatud korras kasutada territooriume, nende loodusressursse ning korraldab looduskasutust ja keskkonnakaitset. 59.3. Vallavalitsus võib äriühingutele seaduse alusel ja seadusega kehtestatud korras tegutsemislubade väljaandmisel rakendada täiendavaid tingimusi. VIII. OSAVALD JA KÜLAVANEM 60. Vallas võidakse moodustada volikogu poolt seaduses ettenähtud korras ja volitustega osavald, mille tegevust reguleerib volikogu kinnitatud osavalla põhimäärus. 61. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem, kelle tegevusülesanded, õigus ja kohustused määratakse vallavalitsususe poolt külavanema statuudiga. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 62. Omavalitsusliidud ja ühendused 62.1. Vallal on õigus osaleda omavalitsusüksuste ühendustes, kes võivad valla huve esindada riigisiseselt või rahvusvahelisel tasandil, lähtudes kehtivast seadusandlusest. 62.2. Valla osalemise omavalitsusüksuste liitudes ja liitudest väljaastumise otsustab volikogu, kusjuures valla esindus ja selle esinduse volitused määratakse kindlaks liidu põhikirja ja volikogu otsusega. 62.3. Valla osalemine liitudes ei või piirata valla omavalitsusorganite pädevust, välja arvatud juhul, kui valla omavalitsusorgan delegeerib osa oma volitusi liidule. 62.4. Valla suhted naabervaldade ja linnadega, samuti teiste omavalitsusüksustega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal rajanevad vastastikustel koostöölepingutel. X. VÄLISSUHTED 63. Välissuhete alused 63.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ühenduste liikmeks või arendada nendega koostööd. 63.2. Rahvusvaheliste ühenduste liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 63.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 63.4. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 64. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine toimub volikogu poolt. 65. Põhimäärus või temas tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt kümme päeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 66. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.