Koigi Vallavolikogu — Munitsipaalmaa võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 269, 1114

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 34 ning ära kuulanud Koigi Vallavalitsuse ettepaneku, Koigi Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Munitsipaalmaa võõrandamise kord Koigi vallas» vastavalt lisale. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Tõnu TRAKS Kinnitatud Koigi Vallavolikogu 19. augusti 1998. a määrusega nr 3 Munitsipaalmaa võõrandamise kord Koigi vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib munitsipaalomandis oleva maa võõrandamist koos maatüki oluliste osadega. Käesolev kord ei reguleeri erastamiskohustusega munitsipaalomandisse antud või vallavolikogu otsusega munitsipaalvara erastamisnimekirja arvatud ehitise erastamist koos selle teenindamiseks vajaliku maaga, mis toimub erastamisseaduses sätestatud alustel ja korras. 2. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras munitsipaalomandis oleva maa tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 3. Munitsipaalmaad võib võõrandada, kui: 3.1. maa ei ole enam vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks; 3.2. võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. 4. Munitsipaalmaa võõrandamine toimub kooskõlas valla üldplaneeringuga. Tiheasustusega paikades on maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine lubatud ainult vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. 5. Võõrandatav munitsipaalmaa kantakse kinnistusraamatusse enne selle võõrandamise tehingu sõlmimist. 6. Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab vallavolikogu. II. MUNITSIPAALMAA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE 7. Munitsipaalmaa võõrandamise otsustab vallavolikogu. 8. Munitsipaalmaa võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks Koigi valla õigusaktidega kehtestatud korras. 9. Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus võib võõrandamismenetluse algatada ka omal initsiatiivil. Kui munitsipaalmaa võõrandamise otsustamine on vallavolikogu pädevuses, esitab vallavalitsus vallavolikogule võõrandamise taotluse. 10. Vallavolikogu otsustab munitsipaalmaa võõrandamise viisi. Munitsipaalmaa võõrandamise viisid on: 10.1. müük avalikul suulisel või kirjalikul enampakkumisel; 10.2. müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 10.3. võõrandamine tasuta või alla harilikku väärtust. 11. Vallavolikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 11.1. võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 11.2. võõrandatava maatüki olulised osad; 11.3. võõrandamise viis; 11.4. kinnisomandi kitsendused; 11.5. maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 11.6. muud võõrandamise tingimused; 11.7. maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle harilikku väärtust. 12. Kinnistamata munitsipaalmaa või kinnistu jagamise selle otstarbekamaks võõrandamiseks otsustab vallavolikogu. 13. Muud küsimused, mille otsustamine ei ole kehtivate seaduste ja vallavolikogu õigusaktidega antud vallavolikogu pädevusse, otsustab vallavalitsus. III. MUNITSIPAALMAA VÕÕRANDAMINE AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL 14. Munitsipaalmaa võõrandamise alghinna kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 15. Vallavolikogul on õigus määrata võõrandamise lisatingimusi. 16. Enampakkumisest osavõtutasu on 1000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on 10% enampakkumise alghinnast, selle suuruse otsustab vallavalitsus. 17. Vallavalitsus või punktis 8 nimetatud isik avaldab lähtudes müügi otsusest ja lisatingimustest teate enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise toimumisest vähemalt üks kuu enne pakkumise toimumist valla või maakondlikus ajalehes ja üleriigilises päevalehes. 18. Enampakkumise teates tuleb märkida: 18.1. maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve; 18.2. enampakkumise läbiviimise viis; 18.3. müügi alghind; 18.4. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord; 18.5. tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ja osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 18.6. võõrandamise lisatingimused; 18.7. millal ja kus saab müügitingimustega tutvuda; 18.8. ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 19. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud ega nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 20. Pärast müügiteate avaldamist tagab vallavalitsus või punktis 8 nimetatud isik info kättesaadavuse müügitingimuste ning müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. 21. Enampakkumise korraldaja moodustab enampakkumise läbiviimiseks viieliikmelise komisjoni, kinnitades komisjoni esimehe, sekretäri ja liikmed. Juhul kui vallavalitsus sõlmib käesoleva korra punktis 8 nimetatud lepingu, on tal õigus suunata enampakkumise läbiviimiseks moodustatava komisjoni koosseisu vähemalt ühe vallavalitsuse esindaja. 22. Komisjon koostab enampakkumise läbiviimise kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, enampakkumise läbiviija ja protokollija. Protokollile lisatakse pakkumiste leht, millele kirjutavad alla komisjoni esimees, enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumises osales ainult üks isik. Suulise enampakkumise kord 23. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 25 nimetatud põhjusel, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 24. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja müügitingimustest. Enampakkumise ruumis võivad viibida ainult registreeritud osalejad ning enampakkumise läbiviijad. 25. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 24 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu või tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 24 sätestatud nõuded täitnud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- või asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 26. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu. Pakkumise sammu määrab komisjon ja see peab olema vähemalt 1000 krooni või selle kordne. 27. Pärast käesoleva korra punktides 23--26 nimetatud toiminguid teatab enampakkumise läbiviija alghinna ja annab haamrilöögiga märku pakkumiste alustamiseks. Enampakkumises osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 28. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 29. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja. 30. Enampakkumise võitja kinnitab enampakkumise protokollis oma allkirjaga, et enampakkumise tulemuste kinnitamise korral maksab ta tema poolt pakutud hinna ning nõustub muude võõrandamistingimustega. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub oma pakkumist allkirjaga kinnitamast, korratakse kirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni ostja selgumiseni. Kui ükski osaleja ei nõustu allkirja andma, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 31. Enampakkumise tulemused tehakse osalejatele teatavaks kohe pärast võitja selgumist. 32. Enampakkumise protokoll kirjutatakse alla vahetult pärast pakkumise lõppu. Kirjaliku enampakkumise kord 33. Kirjalikul enampakkumisel saadetakse või esitatakse vallavalitsusele pakkumine kinnises ümbrikus vastavalt näidatud tingimustele. Ümbrikul peab olema märge «Pakkumine» ja maaüksuse nimetus, millele pakkumine esitatakse. Vallavalitsus registreerib suletud ümbriku saamise ja pitseerib ümbrikud. 34. Pakkumine peab sisaldama: 34.1. andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku nimi, isikukood või selle puudumisel passiandmed ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registri number, asukoht); 34.2. nõusolek maa ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 34.3. dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 34.4. sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma; 34.5. pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, esinduse korral notariaalne volikiri. 35. Enampakkumise komisjon avab ümbrikud 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida pakkumiste esitajad. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi nõuetekohast pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 36. Pakkumised, mis ei laekunud tähtajaks või ei vasta käesoleva korra punktis 34 või avaliku enampakkumise teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 37. Enampakkumise võitja on osaleja, kes tegi kõige kõrgema hinnapakkumise. Kõrgeimast pakkumisest vähem kui 500 krooni võrra erinevad pakkumised loetakse võrdseks kõrgeima pakkumisega. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, palub komisjon neil teha kümne päeva jooksul teise ringi kirjaliku pakkumise. Teise ringi alghinnaks on esimese ringi kõrgeim hinnapakkumine. Teises ringis kõrgeima pakkumise teinud osaleja loetakse enampakkumise võitjaks. 38. Pakkumised protokollitakse. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile osalejatele kirjalikult teatavaks kahe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine 39. Kolme päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab kahe päeva jooksul vallavalitsusele, kes viie tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 40. Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist kinnitab vallavalitsus enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Vallavalitsus kontrollib talle esitatud dokumentide alusel enampakkumisel osalenud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning protseduuri järgimist enampakkumisel. 41. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 41.1. oluliselt rikuti enampakkumise protseduuri; 41.2. kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 41.3. rohkem kui ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks võtab vallavalitsus vastu korralduse, milles põhjendab oma otsust. Enampakkumise protokollile märgitakse enampakkumise kinnitamata jätmise korralduse number ja kuupäev. 42. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 23, 28, 30 ja 35 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 42.1. ostu-müügilepingut ei sõlmita; 42.2. isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii. 43. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral protseduurireeglite rikkumise tõttu müügi korraldaja süül tagastatakse ostjale tema poolt tasutud tagatisraha täies ulatuses. 44. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende poolt makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui müügi korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,25% päevas tema poolt makstud tagatisraha summast. 45. Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepingut, on müügi otsustajal õigus tühistada tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Lepingut mittesõlminud enampakkumise võitjale sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise kuulutuses. IV. MUNITSIPAALMAA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISEL 46. Munitsipaalmaa võõrandamisel eelläbirääkimistega pakkumisel võib seada lisatingimusteks: 46.1. tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustuse; 46.2. investeeringute suuruse; 46.3. keskkonnakaitselised tingimused; 46.4. muud vallavolikogu poolt kehtestatud lisatingimused. 47. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 48. Munitsipaalmaa võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punktide 17 ja 18 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 49. Osaleja peab esitama pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitama pakkumise täitmiseks tagatised. 50. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 51. Isikutega, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimist ei peeta. 52. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. 53. Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastavad pakkumised teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise maa ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 54. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. 55. Komisjon esitab pakkumiste protokolli ja lõplikud pakkumised koos oma seisukohaga vallavolikogule, kes valib välja parima pakkumise. 56. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on vallavolikogu tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on vallavolikogul õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 57. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole kahe kuu jooksul arvates käesoleva korra punktis 56 nimetatud vallavolikogu otsusest sõlminud ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepingut, on vallavolikogul õigus tühistada oma otsus. Nimetatud isiku poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise kuulutuses. V. MUNITSIPAALMAA VÕÕRANDAMINE TASUTA VÕI ALLA HARILIKKU VÄÄRTUST 58. Kui valla ülesannete täitmiseks mittevajalikule või kõlbmatule maaüksusele ei leitud ostjat avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel, võib vallavolikogu lubada maad võõrandada muul viisil. Eraõiguslikule isikule võib munitsipaalmaad tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada eriliste teenete eest või kultuuri- ja sotsiaalobjektide ehitamiseks. 59. Munitsipaalmaa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma vallavolikogu otsuses. VI. MUNITSIPAALMAA VÕÕRANDAMISE LEPING 60. Ostja tasub maa ostuhinna enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Ostuhinna pikaajalist tasumist võib rakendada vallavolikogu poolt määratud juhtudel ja korras. 61. Munitsipaalmaa võõrandamise toimingutega seotud tegelikud kulud tasub maa omandaja vallavalitsuse arvele enne võõrandamislepingu sõlmimist, kui vallavolikogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. 62. Maa ostu-müügi- või kinkeleping sõlmitakse notariaalses vormis ja sellele kirjutab alla vallavanem või tema poolt volitatud isik. 63. Munitsipaalmaa võõrandamise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. 64. Maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping ostuhinna järelmaksuga tasumise korral peab sisaldama poolte kokkuleppe ostetud maa vallale pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse hüpoteegina kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale. 65. Ostuhinna pikaajalise tasumise korral sätestatakse lepingus täpne maksegraafik. Ostuhinda tasutakse igal aastal kaks korda aastas (1. jaanuariks ja 1. juuliks) tuleva perioodi eest ette. Tasumine algab maaomandi ostja nimele kinnistamisele järgnevast esimesest maksetähtajast ning maa omandajal on õigus tasuda ostuhind kas täielikult või osaliselt enne tähtaega. 66. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist esitab ostja kinnistusametile kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Poolte kokkuleppel võib dokumendid esitada ka notar või vallavalitsus. 67. Maa ostu-müügilepingu tingimuste täitmist ostja poolt kontrollib vallavalitsus. Ostjapoolsete rikkumiste korral nõuab vallavalitsus ostjalt rikkumise lõpetamist. 68. Kui ostja ei pea kinni ostuhinna tasumise tähtaegadest, on müüjal õigus võlg kas täielikult või osaliselt enne tähtaega sisse nõuda või panna panditud maa sundmüüki.