Antsla Vallavolikogu — Antsla linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 267, 1106

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 299; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) § 22 punktist 9, Antsla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Antsla linna põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Antsla Linnavolikogu 25. jaanuari 1994. a otsus Antsla linna põhimääruse vastuvõtmise kohta. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Kalle Jaanimägi Kinnitatud Antsla Linnavolikogu 21. aprilli 1998. a määrusega nr 5 Antsla linna põhimäärus ÜLDSÄTTED 1. Linna põhimääruse mõiste Antsla linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Antsla linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohalik omavalitsus Antsla linnas 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluste, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Antsla linnas 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsamatel tingimustel; 8) linnaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused Antsla linn omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Antsla linna omavalitsusorganid on: 1) Antsla Linnavolikogu (edaspidi volikogu) -- linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Antsla Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) -- volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Antsla linn avalik-õigusliku isikuna 6.1. Linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea. 6.2. Linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja volikogu poolt kindlaksmääratud sümboolika. 7. Antsla linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega 7.1. Linnal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 7.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna linnavolikogu või viimase poolt määratud esindus. 7.3. Linnal on õigus sõlmida sõpruslepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 7.4. Linnavolikogu või tema poolt volitatud esindajate või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele või kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused linnale või täiendavad kulutused linnaeelarvest. 8. Antsla linna õiguste kaitse 8.1. Linna likvideerida või selle piire muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 8.2. Volikogul on õigus Antsla linna haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi ja rahvahääletusi. 8.3. Linnal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 9. Linna sümbolid 9.1. Linnal on oma vapp ja lipp ning võivad olla ka muud visuaalsed sümbolid, mis kuuluvad väljatöötamisele, kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 9.2. Vapi ja lipu kasutamise kord sätestatakse seadusega ja volikogu määrusega. 9.3. Linna lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 9.4. Kui riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade, linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonna lipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. 9.5. Linnaasutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased linna ametlikult registreeritud lipuga. 9.6. Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 10. Asjaajamiskeel Antsla linna omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Antsla linna omavalitsusorganites on eesti keel. LINNA PIIRID 11. Linna piir 11.1. Linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 11.2. Linna piir looduses määratakse koos Antsla vallaga, arvestades Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 11.3. Linna piire ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 11.4. Linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. LINNAELANIK 12. Linnaelaniku mõiste Linnaelanik on isik, kellel on Antsla linnaelanike registri järgi alaline elukoht Antsla linnas. 13. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanikud osalevad linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14. Muude isikute õiguslik seisund Linnavolikogul on õigus reguleerida linnas kinnisvara omavate või valdavate, samuti linnas ajutiselt elavate või töötavate isikute ning linna külaliste käitumist ja linnas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust õigusaktides sätestatud ulatuses. LINNAVOLIKOGU 15. Volikogu moodustamine 15.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 15.2. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 15.4. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. 16. Linnavolikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Volikogu esimehe või tema asendajate ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 16.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja võimaldada volikogu liikmel täita muid volikogu poolt antud ülesandeid. 16.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega või muu õigusaktiga keelatud. 16.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 16.7. Volikogu liige informeerib volikogu esimeest vahetult või sekretäri kaudu kauem kui ühenädalasest linnast eemalviibimisest. 16.8. Kui volikogu liikmel on valitsuse korralduse, maksuinspektsiooni jms organi poolt antud erivolitus või eriluba, siis ta tegutseb talle volitused andnud organi, mitte volikogu nimel. 16.9. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 16.10. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 16.11. Vastutusest on vabastatud volikogu liige, kes esitas volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 16.12. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 16.13. Volikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu enda ja abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 16.14. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid või abikaasat, lapsi, õdesid ja vendi. 17. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 17.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel moodustatud linna hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest karistusena on ette nähtud vabadusekaotus; 5) kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. 18. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 18.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks või nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks või õiguskantsleriks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 19. Linnavolikogu asendusliige 19.1. Käesoleva põhimääruse punktides 17 ja 18 ettenähtud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 19.2. Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 19.3. Asendusliige on valimistulemuste järgi esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 19.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. 19.5. Volikogu uude koosseisu valitud linnapea või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasiastuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb linna valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesoleva põhimääruse punktis 19 sätestatust. Linna valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuse väljakuulutamisega. 19.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 19.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 19.8. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 20. Linnavolikogu ainupädevus 20.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 13) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 14) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 15) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 16) töötasu määramine volikogu esimehele ja aseesimehele, linnapeale ning linnavalitsuse liikmetele; 17) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 18) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 19) linna esindamise korra kehtestamine; 20) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 21) minimaalsuurusest (30 m2) väiksema katastriüksuse moodustamise otsustamine; 22) kohtukaasistujate valimine; 23) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24) kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel; 25) nõusoleku andmine kohtukaasistujate kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks; 26) nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 27) kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 28) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu tühistamine; 34) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 35) muud seaduse alusel linnavolikogu ainuotsustada antud küsimused. 21. Linnavolikogu esimees. Esimehe asendamine 21.1. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Antsla Linnavolikogu ja Antsla linna vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrusetele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab volikogu komisjonide tööd; 5) täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu otsusega pandud ülesandeid; 6) valmistab koos linnavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) esitab istungi päevakorra projekti; 8) korraldab fraktsioonide koostööd; 9) osaleb vajadusel valitsuse istungitel; 10) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 11) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 21.2. Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui kaks nädalat) asendab teda volikogu aseesimees. 21.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe samaaegsel äraolekul asendab volikogu esimeest ealt vanim kohalolev volikogu liige. 22. Linnavolikogu komisjonid 22.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast, komisjoni liikmed kinnitatakse esimehe esildise alusel volikogu poolt. 22.2. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töö kavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) kooskõlastab komisjoni tegevuse volikogu esimehega ja volikogu teiste komisjonidega; 5) organiseerib komisjoni põhikirja väljatöötamise, selles vajalike muudatuste tegemise ja esitab projektid volikogule kinnitamiseks; 6) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 22.3. Komisjoni esimesel koosolekul valitakse komisjoni aseesimees. Komisjoni aseesimees valitakse lahtisel hääletusel, igal komisjoni liikmel on üks hääl. Aseesimeheks osutub valituks komisjoni liige, kes saab üle poole komisjoni koosolekust osavõtjate häältest. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul komisjoni esimehe ülesandeid. Komisjoni esimehe ja aseesimehe samaaegsel äraolekul juhib koosolekut mõni teine komisjoni liige vastavalt komisjoni põhikirjale. 22.4. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 22.5. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 22.6. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 22.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. 22.8. Komisjoni otsus on soovituslik. Kohustusliku õigusakti vastuvõtmiseks esitab komisjon selle eelnõu volikogule. 22.9. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. 22.10. Komisjoni täpsed ülesanded ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 23. Linnavolikogu fraktsioon 23.1. Vähemalt kolm linnavolikogu liiget saavad moodustada volikogu fraktsiooni. Fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. 23.2. Liikmete vastuvõtmise otsustab fraktsioon, lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. Muudatustest fraktsiooni koosseisus teatab fraktsiooni esimees koheselt volikogu esimehele. 23.3. Fraktsioonil on õigus seada oma esindaja üles kandidaadina volikogu poolt valitava või määratava ametikoha täitmiseks. 23.4. Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt. 23.5. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 24. Revisjonikomisjon 24.1. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Komisjoni esimees ja tema liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla linnavalitsuse juhtivametnik, linnaasutuse või linna osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. 24.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kaks korda aastas: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna asutuste raamatupidamise õigust ja linna osalusega äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema allasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 24.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 24.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki töös vajalikke dokumente ning kaasata revisjoni tööks erialaspetsialiste revisjonikomisjonile kehtestatud eelarve mahus. 24.5. Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama kirjalikult märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24.6. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku linnavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks linnapea vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 24.7. Ettepanekuid revideerimise läbiviimiseks võivad teha ka volikogu komisjonid. 25. Umbusaldusmenetlus volikogus 25.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale või mõnele linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. Umbusalduse avaldamise otsustab volikogu. 25.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või volikogu komisjoni esimehe või komisjoni liikmete kohustustest vabastamise. 25.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 26. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, vastu võtta linna eelarvet; 2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või linnapead, või kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 27. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 28. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 28.1. Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees, käesoleva põhimäärusega ettenähtud juhtudel volikogu aseesimees või volikogu esimehe asendaja. Volikogu esimees valitakse volikogu uue koosseisu esimesel istungil, volikogu aseesimees ühe kuu jooksul pärast esimehe valimist. 28.2. Linnavolikogu esimest valimisjärgset istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.3. Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. Volikogu igal liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 28.4. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 28.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 28.6. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja (või volikogu liige). 28.7. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. 28.8. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine viiakse läbi eraldi hääletusena. Esimesena valitakse esimees. 29. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 30. Volitatud isiku volituste peatumine ja lõppemine 30.1. Volikogu poolt volitused saanud isiku (omavalitsusliidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 30.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatumine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 30.3. Tähtajaliselt antud volituste peatumise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 30.4. Volituste peatumine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 31. Volikogu istungi kokkukutsumine 31.1. Volikogu uue koosseisu istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon seitsme päeva jooksul, arvates volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 31.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja. 31.3. Volikogu istungile kutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli ööpäeva enne volikogu istungit. 31.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku linnapea, ühe komisjoni, linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 32. Volikogu istungi ettevalmistamine 32.1. Linnavolikogu istungi ettevalmistamist korraldavad volikogu esimees ja aseesimees. Volikogu istungitel arutatakse järgnevate istungite päevakorda. Viie päeva jooksul peale volikogu istungit on volikogu liikmetel, fraktsioonil, volikogu komisjonil, linnapeal ja linnasekretäril õigus esitada järgmise istungi päevakorra kohta ettepanekuid, täiendusi, täpsustusi, mida tuleb päevakorra eelnõu tegemisel arvestada. 33. Hääletamine. Volikogu istungi otsustusvõimelisus 33.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige on arutatavas küsimuses eriarvamusel või nõuab hääletamist, või kui käesolevas põhimääruses fikseeritud juhtudel on vajalik küsimuse otsustamiseks hääletamise läbiviimine. 33.2. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 33.3. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamusega. 33.4. Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. 34. Küsimuste arutelu volikogus. 34.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 34.2. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 34.3. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 34.4. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. 34.5. Volikogu arutab üldjuhul istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 34.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja. 35. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 35.1. Volikogule esitatud avaldused, ettepanekud ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas linnavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 35.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 35.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks linnateenistuja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 35.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 35.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 35.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, linnavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 36. Istungi ja koosoleku protokoll 36.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu istungi juhataja ja protokollija, volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 36.2. Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutab alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. 36.3. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 36.4. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused ja sõnavõttude lühike sisu. 36.5. Volikogu istungi protokollib sekretär, volikogu komisjoni koosolekute protokollimise korraldab komisjon. Volikogu istungi protokolli vormistab protokollija lähtudes haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetest. 36.6. Trükitud protokoll pannakse linnakantseleisse üldiseks tutvumiseks hiljemalt kuuendal päeval pärast volikogu või linnavalitsuse istungi toimumist. Volikogu komisjon on kohustatud oma koosoleku protokolli tegema kättesaadavaks kõigile soovijatele. Istungi originaalprotokollid säilitatakse linnakantseleis. Peale volikogu koosseisu volituste lõppemist antakse koosolekute protokollid üle linnakantseleisse, kes tagab nende säilimise. 36.7. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 37. Volikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 37.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 37.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Antsla linna haldusterritooriumil. 37.3. Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist linnavalitsuse ruumides asuval stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. Samuti korraldab linnakantselei volikogu õigusaktide paigutamise Antsla linna raamatukogusse. Üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 37.4. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti. 37.5. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. 37.6. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 37.7. Volikogu määrused ja otsused peavad olema kättesaadavad kuuendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse linnakantseleis. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles. 37.8. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või esimehe asendaja. 37.9. Volikogu teostab seaduste ja oma määruste ning otsuste üle kontrolli volikogu poolt selleks määratud isikute ja komisjonide kaudu. 37.10. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu, kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mittehoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks linnaelanikele, töötajad/teenistujad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Sellised andmed hoitakse seifis, mille võti on kas linnapea või linnasekretäri käes. LINNAVALITSUS 38. Linnavalitsus kui omavalitsuse täitev- ja korraldav organ 38.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitev- ja korraldav organ, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides ning linnavolikogu määrustes ja otsustes Antsla linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 38.2. Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 38.3. Oma ülesannete täitmiseks moodustab linnavalitsus linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linna omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks linnavalitsuse sisese teenistuse korra. 38.4. Linnavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 38.5. Linnavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud korda. 39. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted 39.1. Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 39.2. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea, linnasekretär ja vähemalt kolm liiget linnapea esildisel. 39.3. Linnavalitsuse kinnitab (v.a linnasekretär) linnapea ettepanekul linnavolikogu oma volituste ajaks. Linnasekretär on ametikohajärgselt linnavalitsuse liige. 39.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 39.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 39.6. Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub linnavolikogu poolthäälteenamusega linnavalitsuse liikmete nimekirja alusel. 39.7. Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 39.8. Valitsuse liikmed informeerivad volikogu oma abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuste hääletamisel, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks osanikuks või töötajaks nad on. 39.9. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 40. Valitsuse volituste tähtaeg 40.1. Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päeval. 40.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 40.3. Käesoleva punkti 2. lõige ei laiene linnasekretärile. 40.4. Linnapeale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue linnapea valimisteni volikogu poolt kinnitatud valitsuse liige. 40.5. Linnapea tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue linnapea valimisteni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust linnapealt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 40.6. Uue linnapea valimise korral kehtivad linnavalitsuse volitused kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib linnapea esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 40.7. Kui tagasi astub üks või mitu liiget või avaldatakse valitsuse liikmetele umbusaldust, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 40.8. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. Valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungi või vastava komisjoni koosolekul. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine, tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ning lepingud. 41. Linnavalitsuse pädevus 41.1. Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja linnavolikogu õigusaktidega ning linna põhimäärusega ei ole antud riigi või linnavolikogu ainupädevusse. 42. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 42.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on linna pädevuses ega ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse, antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 42.2. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. 42.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmiste või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse linnaeelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 42.4. Valitsus võib taotleda vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 42.5. Linnapeal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine umbusaldushääletusega ning linnapea puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida linnapea, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 42.6. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 42.7. Valitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 43. Valitsuse liikme vastutus 43.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse linnavalitsuse iga liikmega vastav leping. 43.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 43.3. Eriarvamus fikseeritakse linnavalitsuse istungi protokollis ning see tehakse valitsuse poolt teatavaks volikogu järgmisel istungil. 43.4. Linnapea ei ole kohustatud täitma linnavalitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Linnavalitsus võib pöörduda sellisel juhul volikogu poole. 44. Valitsuse töö korraldamine 44.1. Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. 44.2. Linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise otsustab linnavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 44.3. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linnateenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. 44.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 45. Valitsuse istungi töökord 45.1. Linnavalitsuse töövorm on istung. 45.2. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 45.3. Linnapea või tema asetäitja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 45.4. Istungid on üldjuhul kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 45.5. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte pooleks jagunemisel on otsustav linnapea või tema asendaja hääl. 45.6. Linnavalitsuse istungite kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 45.7. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 45.8. Istungi protokoll vormistatakse kuue päeva jooksul pärast istungi toimumist. 45.9. Protokolli originaaleksemplarile lisatakse vastuvõetud määruste ja korralduste esimesed eksemplarid ja lisad. 45.10. Protokollid jt dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 45.11. Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 46. Linnapea valimine 46.1. Linnapeaks võib linnavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. 46.2. Linnapea ennetähtaegse vabastamise kord kehtestatakse volikogu poolt enne linnapea valimisi. 46.3. Linnapea tuleb valida pärast volikogu esimehe valimist. Linnapea valitakse ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 46.4. Linnapea valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel kuni kolmeks aastaks. 46.5. Linnapea kandidaadid ei või ise osa võtta linnapea valimistel toimuvast hääletamisest. 46.6. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 46.7. Igal linnapea kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 46.8. Igal volikogu liikmel on õigus igale linnapea kandidaadile esitada kuni kolm küsimust. 46.9. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 47. Linnapea ülesanded 47.1. Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele, linna põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuse sisese töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 6) esitab linnavalitsusele kinnitamiseks linnale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või linnaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 7) kinnitab linna haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 8) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse pandud ülesandeid. 48. Linnapea asendamine 48.1. Linnapea asendab tema äraolekul linnapea asendaja. Linnapea asendaja kinnitatakse volikogu otsusega. 48.2. Linnapea ja linnapea asendaja äraolekul asendab linnapead linnavalitsuse liige linnavalitsuse korralduse alusel. Tema tegevuse eest vastutab linnavalitsus korraldusega asendajale antud volituste ulatuses. Korralduses antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest linn, linnavalitsus ja linnapea ei vastuta. 48.3. Kui linnapea ja tema asendaja ei ole asendajat määranud, asendab linnapead kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 49. Linnasekretär 49.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. 49.2. Linnasekretär: 1) juhib linna kantselei tegevust; 2) esitab linnapeale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 3) korraldab volikogu ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ning protokollimist, linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab linnavalitsust kohtus ilma erivolituseta; 5) hoiab linna vapipitsatit; 6) informeerib linnavalitsust ja linnavolikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 7) viseerib õigusaktide eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 8) kinnitab valijate nimekirja; 9) vastutab volikogu ja valitsuse õigusaktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 10) vastutab Riigi Teataja Lisas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 11) annab linnakantselei töö siseseks korraldamiseks käskkirju; 12) täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja linnapea pandud ülesandeid. 49.3. Linnasekretäri asendamise aluseks on linnapea käskkiri. 49.4. Linnasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 50. Linnakantselei 50.1. Linnakantselei on linna haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on linnavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 50.2. Linnakantselei juht on linnasekretär. 50.3. Linnakantselei ülesandeks on: 1) koguda linnavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada linnavolikogu ja -valitsuse istungite protokollimine; 3) vormistada linnavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (Eesti Vabariigi ST 3-92); 4) esitada need allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigusaktide koopiad; 6) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 7) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning linnavolikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine; 8) linnavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse teostamine; 9) tõendite ja õiendite väljastamine; 10) linnaregistrite pidamine; 11) passitöö teostamine, kaitseväearvestus; 12) perekonnaseisualane töö; 13) linnakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 14) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras; 15) personalialane töö vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning linnapea ja linnasekretäri korraldusele; 16) arhiivialase töö korraldamine; 17) volikogu esimehe, linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 51. Linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 51.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 51.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes Linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 51.3. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 51.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja Lisas avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teataja Lisa vastava numbri ilmumist või õigusaktis ettenähtud tähtajal. 51.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 51.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asetäitja ja linnasekretär. 51.7. Linnavalitsuse määrused kannavad kogu linnavalitsuse volituste ajal ühtset numeratsiooni. LINNAASUTUSED JA ANTSLA LINNA TEENISTUS 52. Linnaasutused 52.1. Linna kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad linna ametiasutused ja muud linnaasutused. 52.2. Linna ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse linna eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. 52.3. Linna ametiasutuseks on linnavalitsus ja linnakantselei. 52.4. Linna ametiasutustel on oma põhimäärus, eelarve ja pitsat ning dokumendiplangid. 52.5. Linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab linnavolikogu. 52.6. Linna ametiasutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab linnavolikogu. Muude linnaasutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab linnavalitsus. 52.7. Linnaasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. 52.8. Linnaasutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat, dokumendiplangid ning oma sümboolika. 53. Antsla linna teenistus 53.1. Antsla linna teenistus on töötamine linna ametiasutuses. 53.2. Antsla linna teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. 53.3. Antsla linna teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 53.4. Ametnik on Antsla linna ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või teda asendaval ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 53.5. Antsla linna teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 53.6. Linnaasutusse töölevõtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. MAJANDUS JA EELARVE 54. Linnavara 54.1. Linnavara on linnale kuuluv vara. 54.2. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. 54.3. Linnavara kohta peetakse linnavalitsuses ühest ja ajalikku registrit. 54.4. Linnale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linnal olevate ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras. 54.5. Linnal on ostueesõigus linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 55. Majandustegevus 55.1. Linn võib teenuste osutamiseks asutada linnaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 55.2. Linnaasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. 55.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 55.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 55.5. Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 56. Maksud ja koormised 56.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse alates eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 56.2. Linnavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid teostama töid linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 56.3. Linnavolikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalik tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 56.4. Koormist ei ole lubatud asendada maksuga linnaeelarvesse. 56.5. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 56.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 57. Linnaeelarve 57.1. Linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 57.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 58. Linnaeelarve tulud ja kulud 58.1. Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, asutustest ja varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 58.2. Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks (vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest). 58.3. Linnal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 59. Linnaeelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 59.1. Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 59.2. Eelarveprojektile lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (pärast eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 3) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarveprojektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 59.3. Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 59.4. Eelarveprojekti kuulatakse kahel lugemisel. 59.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 59.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 60. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 60.1. Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu eelarvekomisjon, linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. 60.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 60.3. Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu, kuulates enne ära eelarvekomisjoni seisukoha. 60.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. 60.5. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise parandamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulusid kaetakse. 60.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras, mis eelarve vastuvõtmine, arvestades punktis 60 toodud erisusi. 61. Eelarve täitmine 61.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. 61.2. Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. 61.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 61.4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. LINNA ARENGUKAVA 62. Arengukava mõiste Arengukava on dokument, mis sätestab Antsla linna sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 63. Arengukava vastuvõtmine ja koostamine 63.1. Antsla linna arengukava koostatakse vähemalt kaheaastaseks perioodiks. 63.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse raamatukogus. 63.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 64. Õigusaktide algatamise õigus 64.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 64.2. Käesoleva punkti 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 64.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab linnasekretär oma allkirjaga. 64.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 64.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 65. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 65.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 65.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusse muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest alates. 65.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 65.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 65.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik osa võtta. 65.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 66. Koostöövormid 66.1. Linn võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada valdade ja linnade liite. 66.2. Lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib linn näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 66.3. Linn võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. LÕPPSÄTTED 67. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 67.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 67.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. 67.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse linna põhimäärus, mis võeti vastu 25. jaanuaril 1994. a.