Rägavere Vallavolikogu — Rägavere valla ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 266, 1104

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 lõikest 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvist 4, Rägavere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rägavere valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Volikogu esimees Arvo JAAKSON Kinnitatud Rägavere Vallavolikogu 27. mai 1998. a määrusega nr 3 Rägavere valla ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev ehitusmäärus sätestab Rägavere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Rägavere Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesanded ning täpsustab tingimused ja korra planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel Rägavere vallas. 2. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse. 3. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist vallavalitsuselt. 4. Vallavolikogu pädevusse kuulub valla ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine. 5. Vallavolikogu: 1) kinnitab valla ehitusmääruse, vajadusel muudab või tühistab selle; 2) algatab valla üld- ja detailplaneeringu, kehtestab, muudab või tühistab selle. 6. Vallavalitsuse pädevusse kuulub valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine. 7. Vallavalitsus: 1) tagab avalikkuse informeerimise kavatsetavatest planeeringutest ja planeeringu tühistamisest; 2) analüüsib planeeringu avalikustamise tulemusi ja esitab selle volikogule; 3) tagab kehtestatud planeeringu säilitamise ning huvitatud isikutele nende kättesaadavuse; 4) annab ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemiseks tegevusloa; 5) kinnitab projektide läbivaatamise komisjoni koosseisu ja töökorra; 6) töötab välja ehitusalaste dokumentide vormid ja kinnitab need; 7) väljastab ehitusalaseid lube või tühistab neid; 8) tagab kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise; 9) korraldab ehitusjärelevalvet. II. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE ÜLESANDED PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALASE TEGEVUSE KORRALDAMISEL 8. Vallavolikogu ülesanded planeerimis- ja projekteerimis- ning ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) valla üldise ehituspoliitika kujundamine; 2) valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 3) detailplaneeringute ning maakorralduskavade kehtestamine ja tühistamine; 4) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajaks; 6) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 7) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 8) otsuse tegemine omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamiseks omaniku kulul; 9) ehitusjärelevalve teostamisega seonduvate kulunormide ja teenustasude kehtestamine. 9. Vallavalitsuse ülesanded planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringute lähteülesande kinnitamine; 2) projekteerimistingimuste väljastamine, projektide läbivaatamise ja vajaduse korral ekspertiisi korraldamine; 3) planeeringute koostamise ja avalikustamise korraldamine; 4) detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmine; 5) ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba, lammutusluba) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; 6) väikehoonete ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; 7) ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 8) ehitusjärelevalve korraldamine; 9) ehitiste registreerimise korraldamine valla ja maakonna ehitusregistris; 10) ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine; 11) omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamise korraldamine; 12) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 13) ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale; 14) tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 15) reklaamsiltide ja -tahvlite, maapealsete elektri- ja sidejuhtmete ning nende kandjate, valgustusseadmete, valgusreklaami jt üksikrajatiste ülesseadmise lubade väljastamine; 16) ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 17) muud käesolevast ehitusmäärusest tulenevad või volikogu poolt antud valdkonnas vallavalitsusele pandud ülesanded. 10. Vallavalitsuse sisene ülesannete jaotus määratakse käesoleva ehitusmäärusega ja ametijuhendiga. 11. Vallavalitsus tagab kohaliku ajalehe vahendusel avalikkuse informeerimise ja kaasamise planeeringute koostamise protsessi, milleks: 1) informeerib avalikkust kõigist kavatsetavatest planeeringutest vähemalt kord aastas; 2) avaldab iga algatatud planeeringu kohta selle eesmärke tutvustava teate ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist; 3) tagab planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele; 4) korraldab vajadusel planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid; 5) teeb otsuse detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmise kohta ning avaldab planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestvuse hiljemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust; 6) tagab planeeringu avaliku väljapaneku ajaks (detailplaneeringutel vähemalt kaks nädalat, üldplaneeringul vähemalt neli nädalat) vajalikud ruumid ning huvitatud isikutele juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on vallavalitsuse käsutuses (v.a riigisaladuseks tunnistatud info); 7) avaldab teate planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta ja vastab esitatud kirjalikele ettepanekutele tähitud kirjaga hiljemalt nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 8) kirjalike ettepanekute laekumise korral korraldab planeeringu väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu, teatades selle toimumise koha hiljemalt nädal enne arutelu toimumist; 9) avaldab planeeringu kehtestamise otsuse kuu aja jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates; 10) saadab planeeringu kehtestamise otsuse isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, tähitud kirjaga ühe nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 12. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 13. Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil; 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 4) ehitiste lubatud kõrgust. 14. Kuja on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. 15. Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate alade kõrgharidusega spetsialistid. 16. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Samuti määratakse piirkond, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 17. Valla või vallaosa üldplaneeringu põhiülesandeks on vastava maa-ala funktsionaalne tsoneerimine ning piisaval hulgal ja valikus ehitusmaa varumine kindlustamaks oma elanikkonna tarbeid rahuldav valla üldine areng. 18. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal: 1) ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üld- või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust, võib planeeringu koostamise ajal kehtestada vallavalitsus; 2) ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks; 3) ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist; 4) ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 19. Järelevalve planeeringute üle, planeeringute kehtestamine ja tühistamine: 1) järelevalvet valla üld- ja detailplaneeringute üle teeb maavanem; 2) kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavanem on järelevalve käigus puudustega nõustunud, kannab vallavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ja volikogu kehtestab need. Üldplaneering 20. Üldplaneeringu, mille koostamise algatab vallavolikogu, ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) väärtuslike põllumaade ja looduskoosluse säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 4) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 5) põhiliste teede ja raudteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 6) põhiliste tehnovõrkude-trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 7) puhkealade määramine; muinsuskaitse-, looduskaitse ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringutes, ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 8) riigikaitseliste maa-alade määramine; 9) ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu muutmiseks. 21. Üldplaneeringu lähteülesanded, mis vastavad valla arengukavale, tuleb avalikustada kohalikus ajalehes ja vallavolikogul kinnitada. Lähteülesanded pannakse välja avalikuks tutvumiseks vähemalt kaks nädalat enne kinnitamist. 22. Üldplaneeringu eskiisi koostamise teeb vallavalitsus ülesandeks ehitus- või arhitektuurialal kõrgharidust omavale spetsialistile või erialast litsentsi omavale juriidilisele isikule. 23. Üldplaneeringu eskiis kooskõlastatakse kohustuslikult riiklike inspektsioonide esindajate ja naaberhaldusüksustega. Kui riiklikud inspektsioonid ja naaberhaldusüksused ei esita kuue nädala jooksul kirjalikke seisukohti või arvamusi üldplaneeringu eskiisi kohta, loetakse üldplaneeringu eskiis kooskõlastatuks. 24. Üldplaneeringu eskiis pannakse vallamajas välja avalikkusele tutvumiseks üheks kuuks. 25. Vallavalitsus kogub kõik kirjalikult esitatud seisukohad ja arvamused ning esitab need koos planeerija seisukohaga ehitustoimkonnale, korraldatakse üldplaneeringu eskiisi avalik arutelu, mille toimumisest teatatakse asjaosalistele vähemalt kümme tööpäeva ette. 26. Juhul kui muudatused on suhteliselt ebaolulised, esitatakse üldplaneering vallavolikogule heakskiitmiseks, naaberhaldusüksustega kooskõlastamiseks, riiklike inspektsioonide esindajate ja maavalitsustega kooskõlastamiseks. 27. Üldplaneering loetakse lõplikult kooskõlastatuks juhul, kui kolme nädala jooksul vastavate materjalide saatmisest, arvates postitemplite kuupäevade järgi, ei ole saabunud kirjalikke eriarvamusi. 28. Pärast kooskõlastamist kehtestab üldplaneeringu vallavolikogu ja avalikustab vastava otsuse kohalike infovahendite kaudu. Detailplaneering 29. Projekteerimis- ja ehitustegevuse aluseks on vallavolikogu kehtestatud vastava maa-ala detailplaneering, mille koostamist korraldab vallavalitsus. 30. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 31. Detailplaneeringuga määratakse: 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 7) maa-alade ja objektide kaitse alla võtmine, keskkonnakaitse abinõud, maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel; 8) arhitektuurinõuded ehitistele; 9) servituutide vajadus; 10) riigikaitselised maa-alad; 11) muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 32. Vallaosa detailplaneeringu koostamine, kehtestamine ja tühistamine toimub analoogselt üldplaneeringu puhul kehtiva korraga. Minimaalne väljapaneku aeg on kaks nädalat enne kinnitamist. 33. Lähteseisukohad ja andmed detailplaneeringu koostamiseks töötab välja vallavalitsus ning kooskõlastatakse kohustuslikult riiklike inspektsioonide esindajatega ja vahetute naabermaavalduste omanikega. 34. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. 35. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 36. Kui detailplaneeringu koostamine toimub hoonestaja algatusel, kannab kulud hoonestaja. 37. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivaid tervise-, keskkonna-, riigikaitse, tuleohutuse ning muid norme ja õigusaktidega kehtestatud tingimusi. 38. Üksiku talu õueplaan ei kuulu avalikustamisele eeltoodud korras. 39. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. IV. EHITAMINE Mõisted 40. Ehitis on hoone või rajatis. 41. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 42. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 43. Väikehooneks loetakse kuni 12-m2 ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta. 44. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 45. Omavoliliseks ehituseks loetakse ehitusloata püstitatud ehitist, välja arvatud väikehoonetele kehtestatud erandid. 46. Ettevõtjale antakse tegevusluba nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on vastava ehituseriala vastutav spetsialist, kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 47. Ühepereelamu, taluhoone, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 48. Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele juurdeehituste tegemine lubatud vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimuste alusel. 49. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 1) ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 2) ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 5) ehitise lammutamist. 50. Ehitisele esitatavad nõuded: 1) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et see sobiks kokku ümbrusega, ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale, võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist; 2) ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele. 51. Siltide ja õhuliinide kinnitamine: 1) reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide ning siltide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele võib toimuda kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja; 2) kinnisasja omanik peab lubama paigutada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reeperid. Nende paigutamisega tekitatud kahju tasub märkide või siltide omanik. Ehitusprojekt 52. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida vastavalt seadusandlikele aktidele. 53. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või ehituseriala inseneri kinnitatud projektide läbivaatamise komisjoni poolt. 54. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis. 55. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik: 1) keskkonnaohtlike ehitiste projektidel; 2) riigieelarvest ja selle vahendite kaasnemisega finantseeritavate ehitiste projektidel; 3) suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidel. Projekteerimistingimused 56. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 57. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. 58. Eeldused projekteerimiseks annab volikogu poolt kehtestatud detailplaneering ja vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. 59. Taotleja esitab avalduse, kinnisasja omaniku või hoonestusõiguse tõendi, maa-ala geodeetilise plaani 1:500, mis pole vanem kui kaks aastat. 60. Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ja vallavanema kinnitatud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul kinnitamise kuupäevast. Ehitusluba 61. Ehitusloa annab vallavalitsus, vaadates läbi esitatud loataotluse kahe nädala jooksul. 62. Ehitusluba antakse ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 63. Taotleja peab esitama vallavalitsusele maaomandust tõendava dokumendi või selle ärakirja, juhul kui taotleja ei ole maaomanik, siis maaomaniku kirjaliku, notariaalselt tõestatud loa ehitamiseks antud maa-alale. 64. Taotlusele lisatakse: -- uusehituse puhul: 1) krundimõõdistuse dokumendid; 2) ekspertiisi läbinud ja komisjoni poolt heakskiidetud ehitusprojekt; 3) andmestik ehitusregistri kaardi täitmiseks; -- ümberehituse (renoveerimise) puhul: 4) kasutusluba; 5) heakskiidetud ehitusprojekt; 6) andmestik ehitusregistri kaardi täitmiseks. 65. Ehitusloaga määratakse: 1) ehituse algusest teatamise ja registreerimise kord; 2) ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused; 3) ehituse lõpetamise tähtaeg; 4) loa kehtivusaeg; 5) muud vallavalitsuse poolt esitatavad tingimused. 66. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada: 1) kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) ehitustöid ei tehta projektikohaselt, ei täideta vallavalitsuse ehitusjärelevalve ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. 67. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. 68. Ehitusloa andmisest võib keelduda, kui: 1) puuduvad nõutavad kooskõlastused; 2) ehitusprojekt ei ole koostatud või kontrollitud selleks pädeva isiku poolt; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 5) omanik keeldub sõlmimast ehitusjärelevalve lepingut. Ehitusjärelevalve 69. Teostab vallavalitsus. 70. Kulud katab ehitise omanik. 71. Ehitusjärelevalve teostamiseks registreerib vallavalitsus igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. 72. Järelevalveinseneril on õigus: 1) nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 2) pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 3) teha ettekirjutisi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, või ei ole kinni peetud ehitise kasutamise või korrashoiu nõuetest, määrates ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 4) korraldada põhjuste uurimist ehitisega toimunud avariide puhul. 73. Järelevalveinseneri ettekirjutuste tähtajaks mittetäitmine on ehitus- või kasutusloa peatamise aluseks. Vastav luba ennistatakse ettekirjutuste täitmisel. Ehitise omaniku kohustused 74. Tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise ning krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, kasutamisel ja lammutamisel. 75. Tagama ehitustööde kontrollimiseks järelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 76. Tagama omanikujärelevalve ehitamise üle; omanikujärelevalve teostaja määratakse omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel, kelleks võib olla ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise omanikujärelevalvet võib teostada ka selle omanik. 77. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. Vallavalitsus peab säilitama ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. 78. Teatama ehituse alustamisest vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti. Ehituse alustamisel välja panema andmed omaniku, ehitaja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehituse otstarbe kohta. 79. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. Selle tegemata jätmisel vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kõrvaldab vallavalitsus selle omal kulul, nõudes tehtud kulutused sisse omanikult. 80. Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise likvideerima vallavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks omal kulul. Selle nõude mittetäitmisel teeb seda vallavalitsus ning nõuab omavolilise ehitise omanikult sisse selleks tehtud kulutused. 81. Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamise eelse olukorra taastamise ning ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavalt vallavalitsuse poolt esitatud nõuetele. Ehitise kasutusluba 82. Luba, mille vallavalitsus annab ehitusloa alusel ja projektikohaselt valminud ehitisele pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 83. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusse võtta ka valminud osade kaupa. 84. Ehitist võib kasutada kasutusloas näidatud otstarbel, otstarbe muutmisel tuleb vallavalitsuselt uus kasutusluba taotleda. 85. Suvila või aiamaja kasutuselevõtmise elamuna otsustab vallavalitsus. 86. Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist vallavalitsuselt. Kasutusloa võib vallavalitsusest välja võtta või peatada, kui: 1) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 2) ehitis on muutunud ohtlikuks varale või looduskeskkonnale. 87. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist vallavalitsuselt. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega paikades on lubatud ainult vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringu alusel. 88. Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. 89. Garantiiajal ilmsiks tulnud projekteerimisveast informeerib ehitise omanik projekteerijat, kes korraldab projekteerimisest tingitud vigade kõrvaldamise omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 90. Garantiiajal ilmnenud ehitusvea kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. Ehitiste lammutamine 91. Avaldus lammutamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes hiljemalt ühe nädala jooksul väljastab lammutusloa. 92. Lammutusluba on vallavalitsuse luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise eesmärgil või muudel põhjustel. 93. Omavolilise ehitise lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. 94. Ehitusjärelevalveinsener võib keelduda loa andmisest, kui: 1) objekt on riikliku kaitse all või on mõnel muul moel kaitstud; 2) lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. Kaevamisluba 95. Kaevamisloa väljastab vallavalitsus. 96. Lammutusluba on vallavalitsuse poolt antav luba kaevetööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 97. Kaevamisloa taotlemiseks esitab tööde tegija valla ehitusjärelevalveinsenerile avalduse, lisades sellele kooskõlastatud insenerikommunikatsioonide ehitus- või remondiprojekti ja maaomaniku kirjaliku nõusoleku kaevetööde tegemiseks, mis vaadatakse läbi ühe nädala jooksul. 98. Kaevetöödega kaasnevast liikluse ümberkorraldusest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimele väljastati kaevamisluba. 99. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise põhjendusega. V. LÕPPSÄTTED 100. Ehitusküsimusi lahendab komisjon, kelle koosseisu määrab vallavolikogu. 101. Projekteerimistingimuste, ehituslubade ning ehitusjärelevalve hinnad kehtestab vallavalitsus ja kinnitab volikogu. 102. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.