Rägavere Vallavolikogu — Rägavere valla korra eeskirja kinnitamine — RTL, 266, 1102

Rägavere Vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113) paragrahvist 6, määrab: 1. Kinnitada Rägavere valla korra eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rägavere Vallavolikogu 28. oktoobri 1995. a määrusega nr 5 kinnitatud «Rägavere valla korra eeskiri». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Alus: Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a istungi protokoll. Volikogu esimees Arvo JAAKSON Kinnitatud Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a määrusega nr 8 Rägavere valla korra eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri kehtib Rägavere valla haldusterritooriumil ja on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 2. Rägavere valla korra eeskirja ülesandeks on tagada avalik kord, puhtus ja inimeste turvalisus. 3. Korra eeskirjadega kehtestatud käitumisnõuete rikkumine toob süüdiolevale isikule kaasa vastutuse haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 4. Rägavere valla korra eeskiri koosneb avaliku korra eeskirjast, heakorra eeskirjast, koerte ja kasside pidamise eeskirjast ja kauplemise eeskirjast. 5. Eeskirjast kinnipidamist kontrollivad ja eeskirja rikkujatele halduskaristust määravad oma pädevuse piires haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud, samuti vallavolikogu poolt volitatud isikud. 6. Trahvidest laekuv raha kasutatakse valla heakorrastamiseks. Lisa 1 Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a määrusele nr 8 Avaliku korra eeskiri 1. Avaliku korra eeskiri seab piirangud käitumisele avalikes kohtades ning käitumisele eravaldustes, mis võib kahjustada avalikku korda ja turvalisust. 2. Avalikud kohad on: -- avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad, supelrannad jne); -- üldkasutatavad hooned (ametiasutused, haridus- ja kultuuriasutused, spordihooned, toitlustus- ja lõbustusasutused, kauplused jne); -- kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid jne). 3. Öörahu vallas kehtib kella 23.00-st kuni 6.00-ni. 4. Üldkohustuslikud korranõuded: 4.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu; 4.2. lõkete jms tuletööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 m hoonest, arvestades ka ilmastikuolusid ja tuule suunda; 4.3. töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjadega kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha ajavahemikus kella 8.00--21.00-ni; 4.4. ajavahemikus kella 22.00--6.00-ni on lubatud kuni 15-aastastel alaealistel viibida avalikes kohtades ainult koos vanemate või teiste täiskasvanutega, kelle hoole alla nad on antud; 4.5. alla 15-aastastele alaealistele ürituste korraldajad on kohustatud jälgima, et üritus lõpeks kella 22.00-ks. 5. Eriluba on vaja: 5.1. massiürituste korraldamiseks, millega kaasneb liikluse häirimine või sulgemine, on vajalik politseiasutuse informeerimine ja vallavalitsuse luba; 5.2. remondi- ja muude tööde tegemiseks, millega kaasneb liikluse sulgemine, on vajalik politseiasutuse informeerimine ja vallavalitsuse tähtajaline luba; 5.3. avalike kultuuriürituste läbiviimiseks, mis lõpevad pärast kella 24.00, annab kooskõlastatult politseiasutusega loa vallavalitsus; 5.4. ilutulestiku jms korraldamiseks peab olema politseiasutuse ja vallavalitsuse luba. 6. Massiürituste korraldamiseks loa saamise üheks eelduseks on külastajatele turvalisuse, tuleohutuse ja vajadusel esmaabi andmise garanteerimine. 7. Keelatud on: 7.1. suitsetamine üldkasutatavates ruumides, v.a selleks ettenähtud kohtades; 7.2. alkoholi ja tubakatoodete müük või edasiandmine alaealistele; 7.3. laste-, spordi-, haridusasutustes, koolipidudel alkoholi müük ja tarvitamine, samuti viibimine avalikes kohtades joobes; 7.4. ujuda ja supelda joobeseisundis; ujutada kodulooomi supluskohtades; 7.5. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei rikutaks kaasinimeste rahu; 7.6. hoonetesse, eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine jms, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine; 7.7. ebasündsad väljendid, lärmamine jms kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 7.8. alaealiste lubamine hasartmänge ja muude rahaliste võitudega mäguautomaatidega mängima, samuti mängimine ise. 8. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 142 järgi. Lisa 2 Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a määrusele nr 8 Rägavere valla heakorra eeskiri 1. Käesolev eeskiri sätestab nõuded ja keelud heakorra ning puhtuse tagamiseks Rägavere valla haldusterritooriumil. 2. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 3. Heakorraalast tööd juhib vallavalitsus, kes oma korraldava tegevusega on kohustatud: 3.1. tagama avalike kohtade ja munitsipaalomandis olevate territooriumide aastaringse korrashoiu; 3.2. organiseerima abi korrastustöödel territooriumide, hoonete ja elamute omanikele või valdajatele tellimustööde korras; 3.3. tagama tänavatel ja teedel tänava(tee)siltide olemasolu; 3.4. korraldama avalikul territooriumil asuvate tuletõrje veevõtukohtade korrasoleku ning sinna juurdepääsu; 3.5. määrama ühekordseid kohustusi; 3.6. vaatama läbi ja otsustama iga üksikjuhtumi, mis on eeskirjaga reguleerimata. 4. Vallavalitsusel on õigus rakendada sundheakorrastamist nende isikute suhtes, kes ei täida korraldusi heakorra parandamiseks. Heakorratööd tehakse sel juhul vallavalitsuse tellimusel, tööde eest tasub krundi omanik või valdaja. 5. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ning nendega piirnevad puhastusalad. Puhastusala ulatub krundi piirist tee või tänava telgjooneni, hoonetevahelise maa-ala hooldusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon. 6. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvaraomanike ja kaasomanike kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade korrashoiu kohustuse lepingu alusel vara valdajale. 7. Kinnisvara, territooriumi, hoonete, elamute ja rajatiste omanikud ning valdajad on kohustatud: 7.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 7.2. tagama, et territooriumi, hoonete ja vara seisund ei ohustaks kaasinimesi; kaevetööde tegemiseks taotlema vallavalitsuselt luba; 7.3. lammutama lagunenud või amortiseerunud hooned ja rajatised vallavalitsuse või selleks volitatud isiku nõudel ettekirjutuses määratud tähtajaks; 7.4. kooskõlastama hoone uue väliskujunduse ja välisilme vallavalitsusega; 7.5. heiskama riigilipud vastavalt kehtestatud korrale; 7.6. teostama koristustöid ning lume- ja libedustõrjet kinnistuga külgneval või piirneval puhastusalal, kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ohutu liiklemise; 7.7. puhastama sadeveekraavi ja truupi, kui nimetatu jääb tema puhastusala piiridesse; 7.8. õigeaegselt niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad side- ja elektriliinidesse, elektritranspordi kontaktvõrku, hoone tulemüüril või varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit või takistavad liiklust; 7.9. tagama vastavalt tänava hoonete numeratsioonile õige hoone numbri ja seda pimedal ajal valgustama; 7.10. tagama keldri-, katuse-, pööningu- ja muu abiruumi ukse lukustatuse ööpäev läbi; 7.11. tagama prügi regulaarse äraveo ning paigaldama prügikonteinerid kinnistu piiridesse; 7.12. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 7.13. tagama akende ja keldri valgusðahtide puhtuse; 7.14. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu ning hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse; 7.15. kindlustama oma territooriumil või puhastusalal asuvate tuletõrje veevõtukohtadele vaba juurdepääsu ja korrashoiu; 7.16. tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett jms) paigaldamiseks taotlema vallavalitsuselt vastava loa; 7.17. koristama alalise või ajutise müügi- või teenustööpunkti ümbrust, paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste ja -urne ning organiseerima nende tühjendamist; 7.18. koristama pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse. 8. Kauplemise, toitlustamise ja muude teenuste osutamisega tegelevad ettevõtjad peavad selleks taotlema vastava loa vallavalitsuselt. 9. Küttepuid, ehitusmaterjali jms võib hoida ainult krundi piires korralikult ladustatuna. 10. Ehitusmaterjali, küttepuude jm kauba ladustamiseks väljaspool krunti tuleb taotleda vallavalitsuse luba. 11. Ehitused peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute pääsu objektile. Piirdel peab olema info territooriumi valdaja ja tööde läbiviija kohta. 12. Teedel, tänavatel, haljasaladel, spordi- ja mänguväljakutel on keelatud: 12.1. vigastada puid või teha omavolilisi raietöid; 12.2. visata kanalisatsiooni pühkmeid ja pinnast; 12.3. visata prügikonteineritesse vedelaid jäätmeid, tuleohtlikke ning toksilisi aineid; 12.4. parkida mootorsõidukeid haljasaladele ning elamute juurde nii, et on takistatud operatiivautode juurdepääs elamutele; 12.5. väljutada küttesüsteemist üle kehtestatud normatiivi tahma ja tolmu; 12.6. kuivatada pesu rõdupiirdest kõrgemal; 12.7. teha lõket ilma omaniku või valdaja loata. 13. Avalikes kohtades sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust. 14. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud organiseerima nii liivakasti liiva vahetamise kui väikevormide hooldamise ja remondi. 15. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks. 16. Vedusid teostavad isikud on kohustatud tagama sõidukite ja mehhanismide puhtuse ning veoste püsivuse. 17. Veoste (kauba) peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud veose peab vedaja viivitamatult koristama. 18. Sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb tagada, et see ei segaks avalikes kohtades lumekoristust jms heakorratöid; sõidukeid võib pesta ainult selleks ettenähtud kohtades. 19. Riigi ja Rägavere valla ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. 20. Tänavareklaami, teadete, kuulutuste ja viitade paigutamine ning kasutamine toimub vastava eeskirja kohaselt. 21. Üldjuhul on administratiivkeskustes loomade karjatamine keelatud. Erandina annab vastava loa vallavalitsus. Loa eelduseks on, et loomapidamisega ei kaasne keskkonnareostus ja ei häiritaks kaasinimesi. 22. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust heakorraeeskirjade rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustiku § 167 lõike 1 järgi. 23. Heakorraeeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning haldusõiguskaristust määrama vallavolikogu volitatud isikud. Lisa 3 Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a määrusele nr 8 Koerte ja kasside pidamise eeskiri 1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Rägavere valla haldusterritooriumil. Eeskirja nõuded laienevad ka kodustatud metsloomade pidamisele. 2. Koerte ja/või kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953), veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953) ning muudest riigi ja Rägavere valla õigusaktidest. 3. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 81 järgi. 4. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 5. Koeri ja kasse on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal või ketis. 6. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaasinimesi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, v.a juhud, kui koera kasutati kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 7. Avalikus kohas viibimisel tuleb koera hoida rihma otsas, kurjal koeral peab olema ka suukorv. 8. Ühiskorteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. Mitme korteriga elamus võib koeri/kasse pidada kõigi täisealiste naabrite nõusolekul. 9. Ilma rihma ja suukorvita võib koeri välja lasta ainult karja hoidmiseks, kasutamiseks spetsiaalorganisatsioonide poolt ja jahipidamiseks. 10. Asutuses tohib koera pidada, kui see ei ole vastuolus asutuse töö sisekorra eeskirjaga ning on loodud loomale vastavad tingimused. 11. Koerte ja kasside omanikud on kohustatud: 11.1. registreerima kolme kuu vanuseks saanud koerad ja äsja soetatud koerad viie päeva jooksul vallavalitsuse poolt kehtestatud korras; 11.2. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 11.3. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 11.4. garanteerima, et koer ei häiriks teiste isikute rahu haukumise või ulgumisega; 11.5. koera ja/või kassi hukkumisel teadmata põhjusel tuleb omanikul pöörduda kohe veterinaarasutuse poole hukkumise põhjuse selgitamiseks; 11.6. inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud kohe sellest teatama veterinaar- ja meditsiiniasutusse; 11.7. marutõvekahtluse korral pöörduma kohe veterinaarasutusse ja vajadusel hoidma koera või kassi kümme päeva karantiinis (isoleerituna inimestest ja teistest loomadest). 12. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 12.1. viia looma üldkasutatavatesse hoonetesse; 12.2. lasta koera või kassi laste mängu- või õppepaika, spordiväljakule, supelranda jne ilma territooriumi valdaja loata, v.a pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 12.3. lasta koeral või kassil reostada avalikku või muud üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud selle viivitamatult koristama. 13. Kõik järelevalveta koerad ja kassid, kelle pidamisel rikutakse käesolevaid eeskirju, loetakse hulkuvateks ning nad kuuluvad püüdmisele ja hävitamisele jahiseltsi või muude vastavate asutuste poolt. 14. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt koerte püüdmisega tegelemiseks määratud isik kohapeal hukata. Lisa 4 Rägavere Vallavolikogu 20. augusti 1997. a määrusele nr 8 Kauplemise eeskiri 1. Käesolev eeskiri kehtib Rägavere valla haldusterritooriumil vahetult elanikele kaupu ja teenuseid müüvatele toitlustamise ja kaubandusega tegelevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata kauplemiseks kasutatava pinna kuuluvusest ja registreerimise kohast. 2. Kauplemine on lubatud loal ettenähtud sortimendis tükikaubana, mahu-, kaalu- või pikkusmõõduga. 3. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 133 järgi. 4. Eeskirjaga lahendamata küsimusi reguleerib oma pädevuse piires vallavalitsus määruste ja korraldustega. 5. Müügikohas peab olema nähtaval kohal välja pandud müügiloa originaal, litsentseeritud tegevusaladel tegutsemisel tegevuslitsents või nende notariaalselt kinnitatud koopiad, müüja nimi, lahtiolekuajad, info kauba või teenuse hinna kohta. 6. Kauplemisel on lubatud kasutada ainult riiklikult taadeldud kaalusid ja mõõtevahendeid. 7. Toitlustamisel ja toidukaupade müümisel peab täitma sanitaareeskirju ja tervisekaitsetalituse kehtestatud tingimusi. Kandekaubanduse korras pakendamata toidukaupade müük on lubatud ainult kattega kandelaualt ja käsikorvist. 8. Nõuded müüjale: 8.1. müüja on kohustatud tasuma müügikoha ja temale osutatavate teenuste eest vastavalt vallavalitsuse kehtestatud korrale; 8.2. müüja tagab vahetusraha olemasolu müügikohas. 9. Müüja on kohustatud esitama selleks volitatud kontrollijale esimesel nõudmisel: 9.1. müüja isikut tõendava dokumendi; 9.2. kauba saatelehed; 9.3. kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid; 9.4. kauba valmistamisõigust tõendava dokumendi (tervisekaitsetalituse tõend füüsilisele isikule); 9.5. juriidilise isiku volikirja müügiõiguse kohta. 10. Müüjal peab olema: 10.1. toiduainete müügil ja toitlustamisel meditsiinilise järelevalve raamat; liha- ja lihasaaduste, piima- ja piimasaaduste, puu- ja köögivilja, kanamunade ning mee müümisel veterinaar-sanitaarekspertiisi tõend kaupade kvaliteedi kontrollimise kohta; 10.2. värske kala müümisel kalapüügiluba või saatedokument, millel on kalapüügiloa number ja väljaandja; 10.3. koduloomade ja -lindude müügil veterinaararsti tõend; 10.4. kuuskede müügil raieluba; 10.5. mootorsõidukite müügil mootorsõiduki Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses registreerimise tunnistus. 11. Kiirestiriknevaid toiduaineid on lubatud müüa Riigi Tervisekaitseameti määratud tingimustel ja korras. 12. Pastöriseerimata piima on lubatud müüa veterinaarteenistuse ja tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud tingimustel ja kohtades. 13. Seemnetest, viljapuude ja marjapõõsaste istikutest, marjakultuuride paljundusmaterjalidest on lubatud müüa ainult Sordilehele kantud sorte. Dekoratiivtaimede puhul ei ole sortiment piiratud. Müügilolevad seemned peavad olema pakendatud ning pakendil märgitud pakendaja nimi, sordinimi, seemnepartii number ja idanevuse kehtimise tähtaeg. 14. Müüja on kohustatud andma ostjale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse eest juhul, kui ostja seda soovib. 15. Turul, tänaval või mujal selleks mitte ettenähtud kohas on keelatud kaubelda esemete või ainetega, millega kauplemiseks on kehtestatud erikord seaduste ja teiste õigusaktidega. 15.1. Keelatud on müüa (v.a eritingimustele vastavate tegevuslitsentside omanikel): 15.1.1. lihatooteid; 15.1.2. suitsutatud kala; 15.1.3. lihast, kalast ja juurviljast kulinaartooteid; 15.1.4. soolatud, hapendatud ja marineeritud seeni; 15.1.5. hermeetiliselt suletud konservtooteid; 15.1.6. piimatooteid; 15.1.7. hane- ja pardimune; 15.1.8. ravimtaimi. 16. Keelatud on müüa alkohoolseid jooke, sh madala alkoholisisaldusega, ja tubakatooteid alla 18-aasta vanustele alaealistele. Müüjal on õigus keelduda alkohoolsete jookide, sh madala alkoholisisaldusega, müügist alkoholijoobe tunnustega isikule. 17. Kauplemisload annab vallavalitsus välja järgmiselt: -- pikaajalised load -- üheks aastaks esmakordsel kauplema asumisel; kolmeks aastaks teistkordselt või igal järgneval korral kauplema asumisel; -- hooajaline luba -- kuni kolmeks kuuks; -- ajutised load -- üheks päevaks või ühe ürituse perioodiks (laat, näitusmüük jms). 18. Kauplemisloa väljastamise eest tasub taotleja valla eelarvesse vastavalt vallavolikogu kehtestatud tariifidele. 19. Pikaajalised kauplemisload väljastab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast vajalike andmete esitamist. 20. Pikaajalise kauplemisloa taotlemisel tuleb vallavalitsusele esitada: -- avaldus; -- äriühingu põhikiri, füüsilisest isikust ettevõtja puhul isikut tõendav dokument; -- registreerimistunnistus; -- kauplemisruumide kasutamis- või omandiõigust tõendav dokument; -- tegutsemislitsentsid; -- maksuameti tõend. 21. Kauplemisloa väljaandmisest keeldutakse, kui: 21.1. äriühingu põhikiri ei sisalda õigust tegelda vastava tegevusega (kaubandus, toitlustamine, teenuste osutamine); 21.2. puuduvad nõutavad dokumendid; 21.3. on võlgnevus maksude osas ja need ei ole ajatatud; 21.4. kauplemisaja tühistamisest ei ole möödunud vallavalitsuse kehtestatud tähtaeg ja ei ole täidetud tingimused, mis tingisid loa tühistamise. 22. Pikaajalisele loale kantakse järgmised andmed: -- loa number; -- äriühingu nimi ja registreerimise kood või füüsilisest isikust ettevõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood; -- millisel aadressil on kauplemine lubatud; -- kaupluse või toitlustusettevõtte profiil ja kaupade sortiment; -- vallavalitsuse korraldusest tulenevad kaupleja kohustuslikud eritingimused; -- lahtiolekuaeg; -- loa kehtivusaeg; -- loa väljaandmise kuupäev ja väljaandja. 23. Loa andja võib kauplemisloa kehtivuse peatada või loa tühistada järgmistel juhtudel: 23.1. kauplemist puudutavate valla omavalitsusorgani määruste, otsuste, korralduste, heakorraeeskirja ja kaupluse töö üldeeskirja, toitlustamise üldeeskirja ning tervisekaitse õigusaktide rikkumisel kaupleja poolt; 23.2. kauplemisloas toodud tingimuste rikkumisel pärast loa väljaandja poolt nende rikkumiste kõrvaldamiseks kirjalikult määratud tähtaja möödumist; 23.3. riiklike kontrollorganite esitatud nõudmiste mittetäitmisel nende määratud tähtajaks või korduvalt esinevate puuduste pärast töös; 23.4. kauplemisel vastava litsentsita. 24. Hooajaline ja ajutine kauplemisluba väljastatakse vallavalitsusest avalduse alusel, millele on märgitud: -- äriühingu nimi, äriregistrikood või füüsilisest isikust ettevõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood; -- ajavahemik, milleks kauplemisluba taotletakse; -- kauplemise koht; -- kaupade sortiment; -- maksuameti tõendi andmed ettevõtjana registreerimise kohta; -- avalduse kuupäev. 25. Avalduse alusel väljastab vallavalitsus maksekviitungi koos vormikohase müügiloaga, millel peavad olema järgmised andmed: -- müügiloa number; -- väljaandmise kuupäev; -- väljaandja nimetus; -- müüja nimi, aadress; -- kauplemise ajavahemik, koht, kus kaupu müüakse; -- kauba sortiment, millega kaubeldakse; -- loa väljaandja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi. 26. Varem väljastatud kauplemisload kehtivad oma kehtivusaja lõpuni. 27. Kauplemisloata või kehtetu loaga kauplemisel kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid või suletakse kauplus, toitlustusettevõte kuni kehtiva kauplemisloa saamiseni.