Keskkonnaminister — Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra kinnitamine — RTL, 264, 1088

Kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569) paragrahvi 20 lõike 1 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduste Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/EURATOM (EÜT L 159, 29.06.96, lk 1), Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 87/3954/EURATOM (EÜT L 371, 30.12.87, lk 11) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 96/29/EURATOM rakendamiseks moodustatud komisjoni teatist, määran: Kinnitada looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise kord (juurde lisatud). Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr 55 Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise kord* I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ambientne doosiekvivalent H*(d) on doosiekvivalendi suurus kiirgusvälja punktis, mille tekitaks vastav paisutatud ja korrastatud kiirgusväli ICRU-keras sügavusel d selle korrastatud välja suunaga vastassuunalisel raadiusel. Ambientse doosiekvivalendi ühik on siivert (Sv); 2) suunatud doosiekvivalent H'(d,

) on doosiekvivalent kiirgusvälja punktis, mille tekitaks vastav paisutatud väli ICRU-keras sügavusel d suunaga

määratud raadiusel; 3) paisutatud ja korrastatud väli on kiirgusväli, mille fluuens, energia- ja suunajaotus ühtivad paisutatud välja vastavate suurustega, kuid mille fluuens on ühesuunaline; 4) paisutatud väli on tegeliku välja mudelväli, mille fluuensi, energia- ja suunajaotuse suurused ühtivad vaadeldava ruumiosa ulatuses tegeliku välja punktile vastavate suurustega; 5) fluuens on suuruste dN ja da jagatis, kus dN on osakeste või footonite arv, mis tungib kerasse ristlõikepindalaga da

6) isikudoosiekvivalent Hp(d) on doosiekvivalent kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes koes sügavusel d; 7) ICRU-kera on Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ICRU (International Commission on Radiation Units) poolt määratletud keha, mida kasutatakse inimkeha mudelina ioniseeriva kiirguse neeldumist hõlmavates arvutustes. ICRU-kera on 30 cm diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kera, mille tihedus on 1 g/cm3 ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja 2,6% lämmastikku; 8) radooni 222Rn või torooni 220Rn tütarproduktide -kiirguse potentsiaalne energia on radooni või torooni tütarproduktide poolt radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav -kiirguse koguenergia. Torooni 220Rn puhul arvestatakse kogu lagunemisahelat kuni stabiilse nukliidini 208Pb, radooni 222Rn puhul -- lühiealiste tütarproduktide 218Po, 214Pb, 214Bi ja 214Po rühma. SI-süsteemis on ühikuks J (dþaul). Radooni või torooni tütarproduktide poolt tekitatud kiirituse ühikuks õhu etteantud radooni- või toroonisisalduse ja etteantud ajavahemiku puhul on J h m--3. 9) doosiekvivalent on kiirguskaitse-alastes mõõtmistes kasutatav suurus, mis võrdub arvuliselt mõõtepunktis kiirgusvälja poolt tekkida võiva ekvivalentdoosiga. Doosiekvivalendi ühikuks on siivert (Sv). 10) eriaktiivsuse indeks I on materjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus, mis arvutatakse mõõdetud eriaktiivsuste Ci (ühikutes Bq kg--1) alusel järgmise valemi järgi

Majaehituses ning ehitiste all ja nende vahetus läheduses kasutatavate ehitusmaterjalide või täitepinnase puhul on i = 226Ra, 232Th, 40K, 137Cs ning Ai on vastava radionukliidi i kasutusalast sõltuv parameeter (Bq kg--1) käesoleva korra lisas 1. Joogivee ja majapidamisvee puhul on i = 210Pb, 210Po, 226Ra, 228Ra, 234U, 238U, 222Rn ning parameetrid Ai on toodud käesoleva korra lisas 2. II. ELANIKKONNA KIIRGUSDOOSIDE SEIRE KORD 3. Elanikkonna kiirgusdooside hindamiseks tuleb väliskiirguse ja radionukliidide sissevõtu seires kasutada järgmisi suurusi: 1) väliskiirguse seire puhul -- isikuseires: isikudoosiekvivalenti Hp(d), kus d on sügavus kehapinnast (mm); -- maa-alaseires: ambientset doosiekvivalenti H*(d) ja suunatud doosiekvivalenti H'(d,

), kus d on sügavus (mm) ICRU-kera pinna all ja

on kiirguse langemisnurk. Suure läbitungimisvõimega kiirguse puhul tuleb valida sügavus d = 10 mm ja nõrga läbitungimisvõimega kiirguse puhul -- vastavalt d = 0,07 mm naha jaoks ja d = 3 mm silma jaoks; -- radioloogilise avarii, selle tagajärgede ning varasemate kiirgustegevuste tagajärgede seires: keskkonda sattunud radioaktiivsete ainete aja- ja ruumijaotusi. 2) radionukliidide sissevõtu seires -- sissehingatavate ja sissesöödavate radionukliidide aktiivsusi ja kontsentratsioone, vajaduse korral ka nende füüsikalist ja keemilist olekut kogu elanikkonna ning kriisirühmade jaoks. Kriisirühmana käsitletakse isikute rühma, kelle poolt kiirgusallikast saadav kiiritus on ühtlane ja iseloomulik suurimat kiiritust saavale osale elanikkonnast. 4. Kiirguskeskus korraldab elanikkonna kiirgusdooside regulaarset seiret ja hindamist, määratleb seireks vajalike mõõtmiste ja analüüside liigid, sageduse ning ulatuse, identifitseerib elanikkonna kriisirühmad normaalolukorras ning avariikiirituse tingimustes, korraldab seire- ja doosihinnangute tulemuste registreerimist, säilitamist ja elanikkonna informeerimist. 5. Kiirgustegevusloa valdaja või looduskiiritusega seotud juhtudel muu ettevõtja peab korraldama keskkonna radioaktiivse saastumise ja elanikkonna kiirgusdooside seiret ja hindamist ning teavitama saadud tulemustest Kiirguskeskust, kui seire tulemustest ilmneb, et kiirgustegevusest, radioaktiivsetest jäätmetest, radioloogilistest avariidest või looduskiiritusega seotud tegevustest või asjaoludest põhjustatud: 1) elanikkonna kollektiivne efektiivdoos on või võib olla suurem kui 1 inim-Sv aastas; 2) üksikisiku efektiivdoos on või võib olla suurem kui 10 µSv aastas; 3) radionukliidide eriaktiivsus toiduainetes on või võib olla suurem kui käesoleva määruse lisas 3 toodud piirtase; 4) ehitusmaterjalide, tänavate ja mänguväljakute ehitusmaterjalide või täitepinnase eriaktiivsuse indeks I on või võib olla suurem kui 1; 5) joogivee või majapidamisvee eriaktiivsuse indeks I on või võib olla suurem kui 1. III. ELANIKKONNA KIIRGUSDOOSIDE HINDAMISE KORD 6. Elanikkonna keskmisi efektiivdoose hindab Kiirguskeskus aasta jooksul väliskiiritusest põhjustatud efektiivdoosi ja sama ajavahemiku kestel radionukliidide sissesöömisest ja sissehingamisest põhjustatud efektiivdoosi summana seire tulemuste alusel. 7. Vanuserühma g kuuluva isiku aastane efektiivdoos arvutatakse järgmise valemi alusel

kus Evälis on väliskiirituse aastane efektiivdoos, Ji,ing ja Ji,inh on vastavalt aastas sissesöödud ja sissehingatud radionukliidi i kogus väljendatuna aktiivsuse ühikutes (Bq). h(g)i,ing ja h(g)i,inh on vanuserühma g kuuluva isiku poolt ühikulise aktiivsusega radionukliidi i vastavalt sissesöömisest ja sissehingamisest saadav efektiivdoos ühikutes Sv/Bq, mida nimetatakse efektiivdoosi koefitsiendiks. 8. Elanikkonna puhul kasutatakse sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi koefitsientidena vastavalt lisades 4 ja 5 toodud väärtusi, mis on ühesugused kummastki soost isikute puhul. Efektiivdoosi koefitsientide valik sõltub lisaks vanuserühmale g väljutusfaktori f1 väärtustest ning sissehingamise puhul lisaks kopsuneeldumise tüübist. Väljutusfaktor f1 näitab, milline osa sissehingatud radionukliidi kogusest väljutatakse seedetrakti. Eristatakse kolme kopsuneeldumise tüüpi, mis tähistavad vastavalt radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust, mis vastavad erinevatele väljutusfaktori f1 väärtustele. Lisades 4 ja 5 toodud koefitsiendid ei arvesta radooni ja torooni tütarproduktide panust efektiivdoosi. 9. Radionukliidide sissesöömisest saadava efektiivdoosi koefitsiendi valikuks vajalikud väljutusfaktori f1 väärtused esitatakse lisas 6. Lisas 7 tuuakse sissehingamisest saadava efektiivdoosi koefitsiendi valikuks vajalikud kopsuneeldumise tüübid ja viited väljutusfaktori f1 väärtuste valikuks keemiliste elementide kaupa. 10. Elanikkonna kiiritusdooside hindamisel tuleb lähtuda järgmistest reeglitest: 1) f1-väärtus ja kopsuneeldumise tüüp peab arvestama asjakohase elemendi keemilist olekut; 2) kui nimetatud parameetrid on teada, siis tuleb kasutada käesoleva määruse lisades 4 ja 5 toodud radionukliidi vastavat efekdiivdoosi koefitsienti; 3) kui informatsioon punkti 10 alapunktides 1 ja 2 antud parameetrite kohta puudub, siis tuleb kasutada efektiivdoosi koefitsiendi suurimat väärtust. 11. Aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest põhjustatud efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme erinevat ainete rühma: 1) lahustuvad ja reageerivad gaasid, mille efektiivdoosi koefitsiendid on toodud lisas 8; 2) väärisgaasid -- lisas 9; 3) radooni ja torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsient on efektiivdoosi suurus (Sv), mis saadakse -kiirguse potentsiaalse energia ühikkontsentratsiooniga (1 Jm­3) radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu sissehingamisest 1 h jooksul. Radooni ja torooni poolt põhjustatud efektiivdoosi arvutamisel kasutatakse järgmisi efektiivdoosi koefitsiente ühikutes Sv (J h m­3)­1 : Radoon 222Rn elamutes 1,1; Radoon 222Rn töökohtadel 1,4; Toroon 220Rn töökohtadel 0,1. Lisa 1 «Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra» juurde Parameetrid Ai majaehituses ning ehitiste all ja nende vahetus läheduses kasutatavate ehitusmaterjalide või täitepinnase eriaktiivsuse indeksi I arvutamiseks Materjal Parameeter Ai, Bqkg­1 226Ra 232Th 40K 137Cn Majaehitusmaterjalid 300 200 3000 -- Tänavate ja mänguväljakute ehitusmaterjalid 700 500 8000 2000 Täitepinnas 2000 1500 20 000 5000 Lisa 2 «Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra» juurde Parameetrid Ai joogivee ja majapidamisvee eriaktiivsuse indeksi I arvutamiseks Aine Parameeter Ai, Bql­1 210Pb 210Po 226Ra 228Ra 234U 238U 222Rn Joogivesi ja majapidamisvesi 0,5 3 3 2 20 20 300 Lisa 3 «Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra» juurde Radionukliidide eriaktiivsuse piirtasemed toiduainetes Radionukliidide rühm Eriaktiivsus, Bqkg­1 Imikutoit Piimatooted Muud toiduained Vedelad toiduained Strontsiumiisotoobid, peamiselt 90Sr 75 125 750 125 Joodiisotoobid, peamiselt 131I 150 500 2000 500 -kiirgust kiirgavad plutooniumi ja plutooniumijärgsete elementide isotoobid, peamiselt 239Pu ja 241Am 1 20 80 20 Kõik muud radionukliidid, mille poolestusaeg on suurem kui 10 päeva, peamiselt 134Cs ja 137Cs 400 1000 1250 1000 * Lisasid 4--9 käesolevas väljaandes ei avaldata. Nendega saab tutvuda Kiirguskeskuses aadressil Kopli 76, 10416 Tallinn.