Keskkonnaminister — Radioaktiivsete jäätmete käitlemise, registreerimise ja üleandmise korra kinnitamine — RTL, 1998, 264, 1086

Kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 1, paragrahvi 29 lõike 7 ja paragrahvi 30 lõike 1 alusel määran: Kinnitada radioaktiivsete jäätmete käitlemise, registreerimise ja üleandmise kord (juurde lisatud). Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Andres VARIK Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrusega nr 53 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise, registreerimise ja üleandmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib radioaktiivsete jäätmete, välja arvatud loodusvarade käitlemise tulemusena tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate jäätmete, käitlemist, registreerimist ja üleandmist. 2. Kui radioaktiivsed jäätmed sisaldavad veel muid inimestele või keskkonnale kahjulikke aineid, siis tuleb jäätmete käitlemisel järgida ka nende kahjulike ainete käitlemist reguleerivaid õigusakte. 3. Kinniste kiirgusallikate maaletoomisel, mille aktiivsus kümme aastat pärast maaletoomist ületab 10 MBq, on soovitav ostu-müügilepingusse lülitada tingimus kiirgusallika tagastamise kohta müüjale hiljemalt 15 aastat pärast ostu-müügitehingu sooritamist. Kui ostu-müügilepingu järgi ei ole tagastamist ette nähtud, peab ostja Kiirguskeskusest kiirgusallika maaletoomise loa taotlemisel oma taotluses kirjeldama, millisel viisil kiirgusallikat käideldakse pärast kasutamise lõppu. II. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 4. Erineva füüsikalis-keemilise ja radionukliidse koostisega radioaktiivsed jäätmed kogutakse ja hoitakse eraldi, hõlbustamaks nende edasist käitlemist. 5. Radioaktiivsete jäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema otstarbekohased, vastupidavad sihipärasel kasutamisel, inertsed kogutud jäätmete toime suhtes ning varustatud kiirgusohu märgi ja märgisega. 6. Radioaktiivsete jäätmete kogumiseks kasutatava mahuti täitumisel suletakse see viisil, mis välistab mahuti juhusliku avanemise või eksliku avamise. 7. Märgis peab olema loetav kogu hoidmisaja vältel ja sisaldama järgmisi andmeid: 1) tunnusnumber; 2) hoidlasse paigutamise kuupäev; 3) jäätmete päritolu; 4) jäätmete aktiivsus ja põhilised radionukliidid; 5) maksimaalne doosikiirus mahuti pinnal; 6) jäätmete kirjeldus; 7) märgise täitja nimi ja allkiri. 8. Bioloogilised radioaktiivsed jäätmed tuleb viivitamatult pärast kogumist töödelda ühel järgmistest viisidest: 1) külmutada; 2) asetada formaliini või etüülalkoholiga täidetud suletava kaanega nõusse; 3) asetada kaltsiumoksiidiga täidetud nõusse. 9. Raviasutuses, kus patsientide ravimiseks ja diagnostikaks kasutatakse kiiresti lagunevaid radioaktiivseid isotoope, peab nende patsientide jaoks olema eraldi tualettruum. 10. Radioaktiivsete jäätmete tekitajal peab olema radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks eraldi hoidla. Hoiutingimused peavad tagama radioaktiivsete jäätmete säilitamise ning nende edasise ohutu transportimise radioaktiivsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või lõpphoidlasse. 11. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja hoidlasse paigutatud konteinerid vedelate radioaktiivsete jäätmetega tuleb ümbritseda absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise anuma sisse, mille mahutavus on kaks korda suurem konteineris olevate vedelate radioaktiivsete jäätmete mahust. 12. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja hoidlas peab olema korralik valgustus ja tuletõrje signalisatsioon. Kui hoidlas hoitakse lenduvate radionukliididega (3H, 14C, 131I) saastatud või raadiumit sisaldavaid radioaktiivseid jäätmeid, peab hoidlas olema ventilatsioon. 13. Radioaktiivsete jäätmete hoidla peab olema kindlalt lukustatud, vältimaks kõrvaliste isikute pääsu hoidlasse. 14. Radioaktiivsete jäätmete hoidla konstruktsioon ja radioaktiivsete jäätmete hoiu tingimused peavad tagama, et doosi kiirus radioaktiivsete jäätmete hoidla seina taga ei oleks suurem kui 0,75 µSv/h. 15. Kiirestilagunevad, st alla 35-päevase poolestusajaga radionukliide sisaldavad radioaktiivsed jäätmed jäetakse radioaktiivsete jäätmete tekitaja hoidlasse seisma kuni radioaktiivse lagunemise tulemusena on radioaktiivse aine hulk nendes vähenenud allapoole piirmäärasid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusega nr 12 (RT I 1998, 11, 136). 16. Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radiotoksilisi radionukliide, annab radioaktiivsete jäätmete tekitaja üle töötlemiseks ja lõpphoiustamiseks. 17. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja hoidlas tohib radioaktiivseid jäätmeid hoida kuni kaks aastat. 18. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja kindlustab, et keskkonda juhitavate radioaktiivsete jäätmete aktiivsused ja kogused oleksid allpool kiirgustegevusloa taotluses antud ning Kiirguskeskusega kooskõlastatud piirväärtusi. 19. Ilma eelneva töötlemiseta võib vedelad, radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed juhtida kanalisatsiooni järgmistel tingimustel: 1) korraga kanalisatsiooni juhitavate jäätmete maksimaalne aktiivsus on väiksem kui 100 MBq; 2) ühest kiirgustegevuse kohast ühe aasta jooksul kanalisatsiooni juhitavate jäätmete maksimaalne aktiivsus on väiksem kui 100 GBq. 20. Diagnostika või ravi eesmärgil radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritised võib juhtida kanalisatsiooni ilma piiranguteta. 21. Tahked väheaktiivsed radioaktiivsed jäätmed võib toimetada prügilasse või jäätmekäitluskohta põletamiseks järgmistel tingimustel: 1) doosikiirus pakendi pinnal ei tohi olla suurem kui 5 µSv/h; 2) ühest kiirgustegevuse paigast aasta jooksul prügilasse või jäätmekäitluskohta põletamiseks viidavate jäätmete aktiivsus ei tohi olla suurem kui 100 GBq. 22. Prügilasse toimetatavad radioaktiivsed jäätmed ei tohi sisaldada kasutatud kinniseid kiirgusallikaid, mille aktiivsus on suurem kui 100 kBq. Kasutatud kinnised kiirgusallikad, mida ei käsitleta väheaktiivsete radioaktiivsete jäätmetena, tuleb toimetada radioaktiivsete jäätmete hoidlasse. III. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE REGISTREERIMINE 23. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja registreerib radioaktiivsete jäätmete registrisse andmed: 1) väikese aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete kohta, mis juhiti keskkonda või viidi prügilasse; 2) radioaktiivsete jäätmete kohta, mis anti edasiseks käitlemiseks radioaktiivsete jäätmete lõpphoidlasse; 3) radioaktiivsete jäätmete kohta, mis jäeti radioaktiivseks lagunemiseks jäätmete tekitaja juurde; 4) kasutatud kinniste kiirgusallikate kohta, mis tagastati hankijale; 5) radioaktiivsete jäätmete kohta, mis tekkisid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel. 24. Registreerimisele ei kuulu andmed radioaktiivsete jäätmete kohta, mille poolestusaeg on lühem kui üks nädal. 25. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja registreerib oma radioaktiivsete jäätmete registris registreerimisele kuuluvate radioaktiivsete jäätmete kohta järgmised andmed: 1) päritolu ja tekkimise kuupäev; 2) kirjeldus; 3) pH (vedelate jäätmete puhul); 4) põhilised radionukliidid; 5) aktiivsus; 6) mass. 26. Radioaktiivsete jäätmete tekitaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimist ja käitlemist puudutavaid andmeid vähemalt viis aastat pärast radioaktiivsete jäätmete üleandmist radioaktiivsete jäätmete töötlejale ja lõpphoiustajale. Eesti Vabariigis võib radioaktiivsete jäätmete töötlemise ja lõpphoiustamisega tegeleda selleks kiirgustegevusloa saanud juriidiline või ettevõtjaks olev füüsiline isik (edaspidi operaator). IV. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE ÜLEANDMINE 27. Operaatorile käitlemiseks üleantavate radioaktiivsete jäätmete kohta koostab radioaktiivsete jäätmete tekitaja üleandmise-vastuvõtmise akti kolmes eksemplaris, millest ühe jätab endale, teise annab kaasa üleandmisele kuuluvate radioaktiivsete jäätmetega ja kolmanda saadab Kiirguskeskusele, kes registreerib selles sisalduvad andmed radioaktiivsete jäätmete kohta. 28. Akt peab sisaldama järgmisi andmeid radioaktiivsete jäätmete kohta: 1) jäätmete kirjeldus; 2) pakendi liik; 3) pakendi tunnusnumber; 4) pH (vedelate jäätmete puhul); 5) põhilised radionukliidid; 6) eriaktiivsus; 7) kiirguse liik; 8) jäätmete mass; 9) pakendi koguaktiivsus. 29. Radioaktiivsete jäätmete üleandmist taotlev isik peab andma operaatorile ammendavat teavet üleantavate radioaktiivsete jäätmete kohta. 30. Radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmisel kontrollib operaator radioaktiivsete jäätmete vastavust üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatule. 31. Radioaktiivsete jäätmete operaator tagab radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikide ohutusnõuete kohaselt ning kiirgustegevusloa taotluses märgitud meetodil. 32. Kui operaator ei ole võimeline temale pakutavaid või saadetud radioaktiivseid jäätmeid vajalikul viisil töötlema või lõpphoiustama, teavitab ta sellest Kiirguskeskust kirjalikult koos takistavate põhjuste äranäitamisega ja omapoolsete ettepanekutega edasiste abinõude kohta. 33. Operaator hoiab andmeid vastuvõetud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõpphoidlasse liikumise kohta tähtajatult. 34. Radioaktiivsete jäätmete inventuuri korraldab nii radioaktiivsete jäätmete tekitaja kui operaator üks kord aastas ning esitab akti, mis sisaldab vastavalt käesoleva korra punktides 23, 25 ja 28 kirjeldatud andmeid, Kiirguskeskusele hiljemalt 1. märtsiks. Lisa 1 «Radioaktiivsete jäätmete käitlemise, registreerimise ja üleandmise korra» juurde