Viljandi Linnavolikogu — Linnavara rentimise korra kinnitamine — RTL, 261, 1079

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6 ja Viljandi linna põhimääruse (RTL 1998, 159/160, 601) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 6, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada linnavara rentimise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Linnavolikogu 29. aprilli 1994. a määrusega nr 15 kinnitatud linnavara rentimise kord; 2.2. Viljandi Linnavolikogu 19. augusti 1994. a määrusega nr 22 kinnitatud Viljandi linna vara rentimise kord avaliku konkursi või avaliku enampakkumise teel. Volikogu aseesimees Jaan TAMMSALU Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 29. mai 1998. a määrusega nr 34 Linnavara rentimise kord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord sätestab Viljandi linnale kuuluva vara (edaspidi linnavara) rentimise korra. 1.2. Linnavarana käsitletakse käesolevas korras linnale kuuluvaid kinnis- ja vallasasju. 1.3. Käesolevat korda ei kohaldata mitteeluruumide kasutusse andmisel ühekordsete ürituste läbiviimiseks, samuti ruumide kasutusse andmisel tunnitasu alusel. 2. Linnavara rentimise taotluste esitamine ja menetlemine 2.1. Linnavara rentimise taotlus esitatakse linnavara valdaja nimele, kes on rendile andjaks. 2.2. Linnavara valdajad esitavad neile laekunud taotluse ja nende valduses oleva kasutamist mitteleidva linnavara kohta informatsiooni koos omapoolsete ettepanekutega Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) majandusametile viie päeva jooksul alates taotluse saamisest. 2.3. Majandusamet esitab pärast materjalide saamist linnavalitsuse korralduse eelnõu linnavara rentimise kohta otsuse vastuvõtmiseks linnavalitsusele. 2.4. Linnavara antakse rendile avaliku enampakkumise korras, punktis 2.5 nimetatud juhul ka otsustuskorras. 2.5. Linnavara antakse rendile otsustuse korras, kui kasutaja ei taotle kasumit, või kui rendile andmine avaliku enampakkumise korras ebaõnnestus. 3. Linnavara rentimine avaliku enampakkumise teel 3.1. Linnavara rendile andmine avaliku enampakkumise teel otsustatakse linnavalitsuse korraldusega, kus näidatakse ära: 3.1.1. rendile antava vara aadress ning parameetrid; 3.1.2. enampakkumise objekt (rendimäär või ruumide rentimise õigus) ja selle alghind; 3.1.3. osavõtumaksu ja tagatisraha suurus; 3.1.4. rendilepingu tähtaeg; 3.1.5. enampakkumise läbiviija (komisjon); 3.1.6. vajadusel muud nõuded ja tingimused (kasutusotstarve, sihtotstarbelise tegevuse alustamise hiliseim kuupäev vms); 3.1.7. enampakkumise kohta informatsiooni avaldamise koht. 3.2. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakumise toimumist teabevahendites. 3.3. Linnavara rentimisel enampakkumise korras võivad osaleda kõik juriidilised ja füüsilised isikud nii Eesti Vabariigist kui väljastpoolt, kui enampakkumise tingimustes ei ole ette nähtud teisiti. 3.4. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 3.4.1. kasutusse andmise otsustamise, korraldamise ja läbirääkimistega seotud isikud; 3.4.2. punktis 3.4.1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 3.5. Enampakkumisele lubatakse need isikud, kes on õigeaegselt tasunud nõutava osavõtumaksu ja tagatisraha ning on oma kirjalikus avalduses nõustunud teiste väljakuulutatud tingimustega. Tagatisraha tasumise asemel võib taotleja esitada kehtiva garantiikirja, kui see võimalus oli linnavalitsuse korralduses ette nähtud. 3.6. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumendid, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist. Kui on tegemist esindamisega, tuleb samuti esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. 3.7. Enampakkumise viib läbi linnavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon. 3.8. Enampakkumist juhib enampakkumise juhataja, kelle korraldustele on enampakkumisest osavõtjad kohustatud enampakkumise ajal alluma. 3.9. Enampakkumine on avalik. 3.10. Enne enampakkumise algust tutvustab juhataja osalejatele enampakkumise läbiviimise korda. 3.11. Enampakkumisel osalejatele antakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Registreerimisleht osalejate nimede ja elu- või asukohaga on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 3.12. Osavõtjad on kohustatud oma numbri tõstmisega andma märku valmisolekust rentida pakkumisel olev pind alghinnaga. Kui alghinnale uusi pakkumisi ei järgne, saab rendilepingu sõlmimise õiguse osavõtja, kelle avaldus registreeriti varem. 3.13. Pakkumise samm kehtestatakse: 3.13.1. rendiõiguse enampakkumise korral 200 krooni; 3.13.2. rendimäära enampakkumise korral 1 kroon; 3.13.3 komisjoni otsuse alusel võib enampakkumisel kasutada teisi samme. 3.14. Pakkumise suurendamine pakkumiste sammu kordse võrra pole lubatud. 3.15. Osaleja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega pärast juhataja vastavat luba. 3.16. Enampakkumise juhatajal on õigus: 3.16.1. teha osalejatele märkus enampakkumise läbiviimise korra esmakordsel rikkumisel või kõrvaldada osaleja enampakkumisest nõudes tema lahkumist enampakkumise ruumist korra teistkordsel rikkumisel; 3.16.2. peatada enampakkumise läbiviimine, kui osalejate või kõrvaliste isikute poolt segatakse või takistatakse selle läbiviimist. 3.16.3. jätkata enampakkumist pärast punktis 3.16.2 nimetatud isikute lahkumist või teha komisjonile ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks. 3.17. Enampakkumine algab objekti alghinna teatamise ja haamrilöögiga juhataja poolt. 3.18. Enampakkumine lõpeb juhataja haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hinna kolmekordset teatamist. 3.19. Enampakkumise käik protokollitakse komisjoni määratud protokollija poolt, pakkumiste leht lisatakse protokollile. 3.20. Enampakkumise võitjaks loetakse see osaleja, kes tegi kõrgeima pakkumise. Enampakkumise võitja annab enne lahkumist pakkumise lehele allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, kohustub ta võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel. 3.21. Kui enampakkumise võitja keeldub allkirja andmast, kaotab ta rendilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii. Keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. 3.22. Kaebused ja pretensioonid enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult kas komisjonile vahetult pärast enampakkumise lõppu või linnavalitsusele enampakkumisele järgneva tööpäeva kella 12.00-ks. 3.23. Enampakkumise tulemused (protokoll) kinnitatakse enampakkumisele järgneval linnavalitsuse istungil. 3.24. Enampakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha võetakse arvesse edasistes arveldustes, teistele osalejatele tagatisraha tagastatakse. 3.25. Kui enampakkumise objektiks on rendiõigus, on enampakkumise võitja kohustatud tasuma rendiõiguse omandamise tasu täies ulatuses kolme tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest Viljandi Linnavalitsuse arveldusarvele. 3.26. Kui enampakkumise võitja ei tasu ettenähtud ajaks rendiõiguse omandamise tasu, siis rendilepingut temaga ei sõlmita ja tagatisraha ei tagastata. Rendiõigus läheb üle suuruselt teise pakkumise teinud isikule. 3.27. Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri või vähemalt ühel enampakkumisel osalejal ei olnud õigust sellest osa võtta vastavalt käesoleva korra punktile 3.4. 3.28. Osavõtumaksu enampakkumisest osavõtjatele reeglina ei tagastata. Kui enampakkumine tunnistati linnavalitsuse poolt nurjunuks seoses enampakkumise protseduurireeglite rikkumisega komisjoni poolt, tagastatakse kõikidele osavõtjatele lisaks tagatisrahale ka osavõtumaks. 4. Rendilepingu sõlmimine 4.1. Rendileping sõlmitakse linnavalitsuse poolt kinnitatud tüüpvormi kohaselt valdaja (rendileandja) ja rentniku vahel reeglina ühe nädala jooksul pärast rendilepingu sõlmimise aluseks oleva linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist. 4.2. Tüüplepingust erineva lepingu vorm kooskõlastatakse linnavalitsuse majandusametis. 4.3. Rendilepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse korraldus, milles peab olema näidatud: 4.3.1. rendileandja (nimi, registrikood, aadress); 4.3.2. rentnik (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht; juriidilise isiku nimi, registreerimisnumber, esindaja, asukoht); 4.3.3. rendilepingu objekt (nimetus, asukoht, positsioonid, suurus jm); 4.3.4. renditava linnavara kasutusotstarve; 4.3.5. kuu rendimäär; 4.3.6. rendilepingu tähtaeg; 4.3.7. eritingimused (sihtotstarbelise tegevuse alustamise hiliseim kuupäev vms). 4.4. Linnavara rentimise lepingus peab olema ära näidatud: 4.4.1. lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt; 4.4.2. andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis); 4.4.3. andmed vara rentija kohta (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht; juriidilise isiku nimi, registreerimisnumber, esindaja, asukoht); 4.4.4. lepingu tähtaeg; 4.4.5. vara kasutusotstarve; 4.4.6. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 4.4.7. rendi tasumise tähtajad ja kord ning selle muutmise kord; 4.4.8. maksude ning kommunaalteenuste eest tasumise kohustus; 4.4.9. lepingu muutmise, uuendamise ja ennetähtaegse lõpetamise alused ja kord; 4.4.10. lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise tagajärjed. 4.5. Vara kasutusse andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlemad pooled või nende esindajad. 4.6. Üleandmise-vastuvõtmise aktis peavad olema ära toodud andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. 4.7. Rendileping loetakse sõlmituks, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. 4.8. Rendileping sõlmitakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb rentnikule, teine rendileandjale ja kolmas linnavalitsuse majandusametile. 4.9. Rendilepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendab linnavalitsus. 4.10. Linnavara allrendile andmine ilma linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuta ei ole lubatud. 4.11. Kui rendileping on vastuolus tema sõlmimise aluseks oleva linnavalitsuse korraldusega, on rendileping sõlmimise hetkest alates kehtetu selles osas, mis on vastuolus selle aluseks oleva linnavalitsuse korraldusega. 5. Rent ja muud maksed ning nende tasumise kord 5.1. Linnavara renditariifid kehtestab Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). 5.2. Rendileandja muudab rendilepingu sõlmimisel kehtinud renditariife vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatavatele renditariifide muutmise määrustele. Õigus muuta renditariife fikseeritakse rendilepingu eritingimusena. 5.3. Rent kujuneb: 5.3.1. kui enampakkumise objektiks oli rendimäär, rakendatakse enampakkumise tulemusena kujunenud rendimäära, mida edaspidi korrigeeritakse linnavolikogu poolt renditariifide muutmisel enampakkumise tulemusena kujunenud rendimäära ja sellel ajal kehtinud renditariifi suhtega; 5.3.2. kui enampakkumise objektiks oli rendiõigus, rakendatakse linnavolikogu poolt kehtestatud renditariife. 5.4. Lisaks rendile tasub rentnik rendileandja poolt tehtud kommunaal- ja muud kulutused ning maksud, mis on kooskõlastatud rentnikuga, vastavalt esitatud arvetele. 5.5. Renti tasutakse üldjuhul üks kord kuus hiljemalt maksustatava kuu 15-ndaks kuupäevaks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 5.6. Maksmisega hilinemisel tuleb rentnikul tasuda viivist rendilepingus ettenähtud määrades. 6. Renditud vara parendamine 6.1. Rentniku poolt renditud linnavara paremustamiseks tehtavad kulutused tuleb enne nende teostamist kooskõlastada kirjalikult rendileandjaga. Kooskõlastatavad parendused kinnitatakse eelnevalt linnavalitsuse majandusameti poolt. Seejuures ei kuulu pärast rendilepingu lõppemist (lõpetamist) rentnikule hüvitamisele kulud, mida ta on teinud linnavara kohandamiseks oma spetsiifilisteks vajadusteks, täiendavate mugavuste loomiseks või mis on rendileandjaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastamata. 6.2. Linnavara paremustamise kohta koostatakse akt, mis allkirjastatakse rentniku ja rendileandja poolt ning see kuulub lahutamatu osana rendilepingu juurde. 6.3. Rendileandjaga kooskõlastatud linnavara paremustamisel rentniku poolt tehtud kulutused hüvitab rendileandja reeglina pärast rendilepingu lõppemist, arvestades normaalset kulumist. 6.4. Kui rentnik on rendilepingu kohaselt kohustatud oma vahenditega remontima renditud vara, on raamatupidamise seadusest tulenevalt keelatud rendi ja remontimiseks kulutatud vahendite ulatuses teha tasaarvestust, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. 6.5. Rendimäär ei sõltu remondikohustusest. 6.6. Rendilepingujärgselt tehtud tööd akteeritakse lepingus ette nähtud tähtaegadel rendileandja ja rentniku poolt, kusjuures arvesse ei või võtta töid, mida rentnik on teinud mittelepingujärgselt oma spetsiifilisteks vajadusteks või täiendavate mugavuste loomiseks. Aktis märgitakse, kas töö on tehtud ja vastab kokkulepitud nõuetele. 7. Rendilepingu muutmine, lõppemine ja lõpetamine 7.1. Rendilepingu tingimusi saab muuta poolte kokkuleppel. Ühe poole nõudmisel saab rendilepingut muuta seaduses või rendilepingus ettenähtud juhtudel. 7.2. Rendileping lõpeb: 7.2.1. tähtaja möödumisel; 7.2.2. renditud linnavara hävinemisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel; 7.2.3. renditud linnavara väljaostmisel rentniku poolt. 7.3. Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub seaduses või käesolevas korras sätestatud alustel kas poolte kokkuleppel või ühe poole nõudmisel. 7.4. Rendileandjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnik: 7.4.1. on jätnud täitmata või on mittenõuetekohaselt täitnud rendilepingu tingimusi; 7.4.2. kasutab vara vastuolus lepinguga või vara otstarbega; 7.4.3. halvendab vara seisukorda, eirates tuleohutuse, keskkonnakaitse ja sanitaarhügieeni eeskirju; 7.4.4. ei maksa renditasu ja teisi lepingujärgseid makseid vastavalt rendilepingule, või muid lepingus ette nähtud makseid maksustatavale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. 7.5. Rendilepingu lõppemisel või lõpetamisel (v.a punkt 7.2.3) on rentnik kohustatud rendilepingu lõppemise (lõpetamise) päevaks või poolte vahel kokkulepitud kuupäevaks üle andma tema poolt kasutatava linnavara samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist ning rendilepinguga kokku lepitud parendusi ja remonte. 7.6. Linnavara üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Aktis fikseeritakse renditud linnavara seisund. Kui rentnik ei ilmu linnavara üleandmisele või keeldub aktile alla kirjutamast, koostab rendileandja vähemalt kahe manuka juuresolekul linnavara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on edasiste toimingute aluseks. 7.7. Linnavara üleandmisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma lisaks rendile viivist 10% kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. 7.8. Rendileandja on kohustatud rentnikult sisse nõudma lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu linnale põhjustatud kahju. 8. Lõppsätted 8.1. Linnavara rendilepingute täitmise kontrolli teostavad linnavara rendileandjad ja linnavalitsuse majandusamet.