Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 42, 604

(õ) 13.03.2009 15:00 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J. G. (sünd 23.02.1957) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lääne regionaalosakonnas menetlusse 24. mail 2004. a. J. G. kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et J. G. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 5. aprillil 2001. a mõistis Pärnu Maakohus J. G. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 204 lõike 3 (mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumine isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk) alusel ning karistas teda 4293 krooni suuruse rahatrahviga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. 22. oktoobril 2003. a mõistis Pärnu Maakohus J. G. süüdi «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja § 74 (karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) alusel ning karistas teda tingimisi vabadusekaotusega kaheksa kuud, katseajaga üks aasta ja kuus kuud, ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 16. detsembri 2004. a kirjaga nr 15.2-20/47393 J. G. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus, ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. J. G. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolset arvamust ega vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 4 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat, ja punkti 5 kohaselt, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 26 lõikele 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. J. G. karistati 5. aprillil 2001. a 4293 krooni suuruse rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. Samuti karistati teda 22. oktoobril 2003. a tingimisi vabadusekaotusega kaheksa kuud, katseajaga üks aasta ja kuus kuud, ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks ja kuueks kuuks. J. G. karistusandmed kustuvad karistusregistrist 2008. aastal. Seega on J. G. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust J. G-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus J. G-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 32 ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.