Saare Vallavolikogu — Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine Saare vallas — RTL, 254, 1057

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 113) paragrahvi 22 punkti 6, Saare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saare valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (lisatud). 2. Tühistada Saare Vallavolikogu 11. mai 1994. a määrusega kinnitatud «Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 1998. a. Volikogu esimees Raivo REIMETS Lisa Saare Vallavolikogu 27. märtsi 1998. a määrusele nr 4 Saare valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev Saare valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Saare valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused. 2. Eeskirja kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, rendiseaduse ning muude õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 3. Vallavara on Saare valla (edaspidi valla) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad. Vallavara on samuti valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ning teised rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 4. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. II. VALLAVARA OMANDAMINE 5. Kinnisvara soetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 6. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul volikogu. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise ettepanekus peab olema näidatud selle kasutamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 7. Vallasvara soetamise otsustab: 7.1. vallavolikogu, kui omandatava vara väärtus ületab vallasvara soetamiseks ettenähtud eelarvelisi vahendeid; 7.2. asutuse juht eelarves vallasvara soetamiseks ettenähtud vahendite piires, kui vallasvara hind ei ületa 10 000 krooni ja kui vara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks; 7.3. üle 10 000-kroonise maksumusega vara soetamiseks on vajalik vallavalitsuse nõusolek. 8. Vallale, vallaasutusele või valla ametiasutusele pärandatud või kingitud või tasuta saadud vara vastuvõtmise või sellest loobumise, kui see toob endaga kaasa suuremad kohustused kui on asja väärtus, otsustab vallavolikogu. Pärandvara või kingi hindamise viib läbi vallavalitsus. III. VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 9. Laenu ja varaliste kohustuste võtmise otsustab: 9.1. vallavolikogu, kui võetakse: laenu; muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni. 9.2. vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni, tingimusel et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. IV. VALLAVARA VALDAMINE 10. Valdus on tegeliku võimu teostamine vallavara üle, samuti reaalservituudi teostamine. 11. Vallavara valdajateks on vallavolikogu ja vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus ja kohaliku omavalitsuse asutus vastavalt vara eesmärgile ja valla asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele. 12. Vallavara valduse jaotuse valdajate vahel kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul vastavalt vara sihtotstarbele. 13. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisasja puhul vallavolikogu, vallasasja puhul vallavalitsus. Vara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta ning vara bilansiline maksumus. 14. Vallavara valdaja võib vallale kuuluva asja kehtestatud korras anda rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. 15. Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutuse. 16. Vallavara arvestust peab vallavalitsus. 17. Vallavara arvestus peab tagama ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdustest ning vallavara majandamise tulemustest. 18. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes esitavad üks kord aastas inventuuri käigus vallavalitsusele nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta. V. VALLAVARA KASUTAMINE 19. Vallavara kasutamine on vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 20. Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omadustele kasutatakse vallavara valla üldisel otstarbel, valla valitsemiseks või vallale tulu saamiseks. 21. Valla üldisel otstarbel kasutatav vara on avalikud asjad, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kättesaadavad igaühele nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud, teed, rannad jne. 22. Vallavolikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid, muuta selle kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 23. Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavara esemega, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses piirimärkide ja tõketega tähistatud kui eraasi. 24. Valla valitsemiseks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule või vallavalitsusele pandud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. 25. Valitsemise otstarbel kasutatava varana käsitatakse ka vara, mis on vajalik valla asutuste põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. 26. Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks või valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks, paigutades seda ettevõtlusesse või andes üürile, rendile, tasuta kasutada või kasutusvaldusesse. 27. Vallavara rendile- või üürileandmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise, konkursi või otsustuse korras. 28. Otsustuskorras võib vallavara anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 28.1. hoolekandeasutustele; 28.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 28.3. juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 51% selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle 51% aktsiate või osakutega määratud häältest; 28.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 28.5. mittetulundusühingutele ja liitudele; 28.6. sihtasutustele (fondidele); 28.7. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks. 29. Otsustuskorras võib anda kasutada: 29.1. eluruume, arvestades eluruumide üürile andmise korda; 29.2. vara bilansilise maksumusega kuni 10 000 krooni; 29.3. üksikut asja, mille kasutamiseks on kindlaks määratud tariif; 29.4. vara, mille suhtes rentnik peab tegema eriteadmisi vajavaid töid; 29.5. kui eelnevalt korraldatud konkurss või kaks enampakkumist ei ole andnud soovitud tulemusi. 30. Vallavara rendileandmise enampakkumise või konkursi korraldab vallavalitsus. 31. Enampakkumise ning konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus. 32. Vara kasutusse andmine võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tähtaeg võib olla vallasasjade puhul kuni viis aastat, tervikvara ja kinnisasjade puhul kuni 25 aastat. 33. Vallavara võib anda tasuta kasutamiseks lepingu alusel riigivalitsemisorganitele, sotsiaalasutustele (koolid, haiglad, raamatukogud jne), kultuuri- ja spordiseltsidele jt mittetulundusühingutele, omavalitsusüksustele ja liitudele ning juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 51% selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub 51% aktsiate või osakutega määratud häältest. 34. Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab: 34.1. Vallavolikogu, kui 34.1.1. vallavara hind ületab 100 000 krooni; 34.1.2. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 34.1.3. kasutusse antakse kinnisvara. 34.2. Vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. 35. Tasuta kasutada andmise lepingus fikseeritakse kasutaja vastutus vara säilimise eest ning poolte osalus varaga seotud kulutuste (kindlustus, küte, valve, remont jne) katmisel. 36. Vallavara võib anda rendile konkursi korras: 36.1. kui rentnik on kohustatud tegema vallavaraga teatud töid või osutama teatud teenust ning konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta. 36.2. kui see on otstarbekas valla huvidest lähtuvalt. VI. VALLAVARA KÄSUTAMINE 37. Vallavara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostuõiguse või kinnispandiga. 38. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise isiku poolt seoses igamisega. 39. Kinnisvara ja vallasvara käsutamine maksumusega üle 100 000 krooni toimub vallavolikogu otsuse alusel. 40. Vallasvara käsutamine maksumusega kuni 100 000 krooni toimub vallavalitsuse otsuse alusel. 41. Vallavara võib võõrandada kolmandatele isikutele enampakkumise või erastamise teel ning otsustuskorras tasu eest või tasuta (kinkimine) või alandatud hinna eest. 42. Vallavara võib võõrandada, kui: 42.1. vallavara ei ole võimalik kasutada valitsemise otstarbel; 42.2. vallavara ei anna tulu; 42.3. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 42.4. vallavara on vallale üle antud erastamiskohustusega; 42.5. rendile antud vallavara renditingimused seda võimaldavad; 42.6. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähud juhtudel. 43. Vallavara erastamine toimub seaduses sätestatud juhtudel. 44. Eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 45. Vallavara müüakse avalikul või piiratud enampakkumisel või eelläbirääkimistega enampakkumisel. 46. Enampakkumise korraldab ning enampakkumise tulemused kinnitab vallavara võõrandamise otsustaja. 47. Vallavara enampakkumisel võõrandamise korra kehtestab vallavolikogu. 48. Vallavara võib müüa otsustuskorras enampakkumist korraldamata, kui: 48.1. enampakkumise korras vara võõrandamine on teistkordselt nurjunud; 48.2. võõrandatavaks varaks on kaubad ja varad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud või mille harilik väärtus ei ületa 50 000 krooni; 48.3. võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 48.4. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise (üle viie aasta) rendilepingu alusel ning rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 48.5. riigivalitsusasutustele, omavalitsusüksustele põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, kaitsejõududele kaitseülesannete täitmiseks, heategevusasutustele ning spordi- ja kultuuriseltsidele nende sihipäraseks tegevuseks. Otsuse otsustuskorras müümiseks teeb kas vallavolikogu või vallavalitsus, lähtudes käesoleva korra punktidest 39 ja 40. 49. Vallavara võib tasuta võõrandada, kui vara võõrandatakse tervishoiu-, haridus- või hoolekandealastel eesmärkidel. Otsuse tasuta võõrandamiseks teeb kas vallavolikogu või vallavalitsus, lähtudes käesoleva korra punktidest 39 ja 40. 50. Ostu-müügileping sõlmitakse avalikust enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna, ja eelläbirääkimistega enampakkumisel osavõtjaga, kelle pakkumine vastas kõige enam väljakuulutatud müügitingimustele. 51. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 52. Vallale kuuluva maatüki koormamine hoonestusõigusega võib toimuda ehitise või ehitusõiguse olemasolul. 53. Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku või piiratud või eelläbirääkimistega enampakkumise korras. Pakkumise liigi, piirangud, tingimused, alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse ning hoonestusõiguse seadja määrab vallavalitsus. 54. Hoonestusõigust valla omandis olevale maale ei või seada tähtajaga üle 50 aasta. 55. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 56. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub valla planeerimise ja valla territooriumil asuva tsiviilkäibes oleva kinnisvara otstarbekama kasutamise huvides. 57. Reaalservituudi võõrandamine valitseva kinnisasja omanikule toimub selle hariliku väärtuse järgi. 58. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine eraõigusliku reaalkoormatisega toimub reaalservituudi omamisel vallale kuuluva valitseva kinnisasja kasuks, samuti kui reaalkoormatise seadmine tuleneb muust vara omandamise tehingust. 59. Valla vallasvara pantimise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 39 ja 40. 60. Vallale kuuluvat kinnisasja ei ole lubatud pantida. VIII. VALLAVARA MAHAKANDMINE 61. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole võimalik. 62. Vallavara mahakandmiseks koostab selle valdaja akti, milles näidatakse vara täpne koosseis, bilansiline maksumus ja kasutuskõlbmatuks muutumise põhjus. 63. Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 20 000 krooni ja vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni; VIII. VALLAVARA HULKA KUULUVATE NÕUETE ESITAMINE 64. Nõudeid võlgnike vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, struktuuriüksus või vallaasutus. 65. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikega kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. 66. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada vallavolikogu, kui nõude summa on suurem kui 10 000 krooni. Vallavara rendileandmise kord 1. Enampakkumise vallavara rendileandmiseks korraldab vallavalitsus, määrates enampakkumise viisi, enampakkumisest osa võtta võivate isikute ringi, renditingimused ja alghinna. 2. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 2.1. rendileantava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2.2. samalaadse vara rentimisel saadav tulu; 2.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 2.4. muud asjaolud. 3. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 4. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutuses peavad olema järgmised enampakkumise tingimused ja andmed: 4.1. enampakkumise läbiviija; 4.2. vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht); 4.3. enampakkumise viis (suuline, kirjalik, kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg) ja koht; 4.4. alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud). 5. Renditingimustes tuleb sätestada: 5.1. rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, pind, asukoht, koosseis, korrused jne); 5.2. lepingu tähtaeg; 5.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 5.4. rendi tasumise tähtajad ja kord; 5.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatiste teostamise kohustus; 5.6. hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 5.7. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 5.8. keskkonnakaitsenõuete täitmise ulatus; 5.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 5.10. rendilepingu täitmise tagatised. 6. Enampakkumisest ei või osa võtta läbiviijad ja nende sugulased ning rendivõlglased. 7. Vallavalitsus määrab enampakkumise läbiviija. 8. Enampakkumisel on protokollimine kohustuslik. 9. Suuline pakkumine viiakse läbi vara asukohas. 10. Suulisel enampakkumisel: 10.1. registreeritakse osavõtjad; 10.2. tutvustatakse tingimusi; 10.3. tasutakse osavõtumaks ja tagatisraha; 10.4. lõpeb pakkumine suurima summa 3-kordsel pakkumisel; 10.5. kinnitatakse tulemused ettenähtud korras; 10.6. loetakse enampakkumine toimunuks, kui pakutu on võrdne või suurem alghinnast; 10.7. loetakse enampakkumine nurjunuks, kui pakutu on väiksem kui alghind; 10.8. peab enampakkumise võitja ilmuma lepingu sõlmimisele kümne päeva jooksul, muidu kaotab tagatisraha; 10.9. muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 11. Kirjalikul enampakkumisel: 11.1. esitatakse pakkumine läbiviijale kinnises ümbrikus; 11.2. registreeritakse saabumise järjekorras; 11.3. antakse kirjalikeks pakkumisteks aega 15 minutit; 11.4. avatakse ümbrikud pakkumistega ja tehakse enampakkumiste protokoll; 11.5. kinnitatakse enampakkumise tulemused ettenähtud korras; 11.6. peab võitja ilmuma lepingu sõlmimisele kümne päeva jooksul, muidu kaotab tagatisraha. 12. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 12.1. rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 12.2. osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutasid tulemusi; 12.3. võitis isik, kes ei tohtinud osaleda; 12.4. alghind oli määramata, osa võttis üks isik ja pakkumine oli väike. 13. Vara rendileandmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel. 14. Konkurss võib olla avalik, kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale, ja piiratud, kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. Konkursis osalevate isikute ringi määrab vallavolikogu. 15. Lisaks vallavara renditingimustele enampakkumise korras tuleb enne konkursi läbiviimist sätestada järgmised tingimused: 15.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded; konkursist osavõtjale võib anda õiguse ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 15.2. töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 15.3. rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 15.4. töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 15.5. töö või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud. 16. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 14--60 päeva olenevalt vajalike ettevalmistuste mahust. 17. Pakkumised esitatakse kinnises ümbrikus läbiviijale ja registreeritakse saabumise järjekorras. 18. Pakkumised vaatab läbi ja kinnitab valitsuse poolt moodustatud vähemalt viieliikmeline komisjon, mille koosseisu kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavanem ja valla pearaamatupidaja. 19. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe peale pakkumiste läbivaatamist. Komisjoni istungi protokoll ja pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi lisatud dokumentidega. 20. Konkursi võitjale teatatakse konkursi tulemustest kirjalikult tähitud kirjaga. 21. Võitja peab ilmuma rendilepingu sõlmimisele kümne päeva jooksul, muidu kaotab tagatisraha. 22. Rendilepingus peab olema sätestatud lisaks enampakkumise (konkursi) ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 22.1. rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilisel isikul äriregistri number; 22.2. rendile antava vara kasutusotstarve; 22.3. rendi suurus; 22.4. lepingu sõlmimise aeg ja koht. 23. Rendilepingu sõlmib vallavanem. Vallavara enampakkumisega müügi kord 1. Enampakkumise korraldab vallavalitsus, määrates enampakkumise viisi, alghinna, osavõtumaksu, tagatisraha, ostu-müügilepingu tingimused ning enampakkumisest osa võtta võivate isikute ringi. 2. Alghinna aluseks võetakse eksperdi poolt antud hinnang, vara eeldatav turuväärtus või vara bilansiline jääkväärtus. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning teistkordsel enampakkumisel, kui esmane enampakkumine jäi tagajärjetuks. Selle põhjendatuse otsustab vallavalitsus. 3. Enampakkumise viisiks on kas suuline või kirjalik enampakkumine. 4. Osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui üks protsent alghinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja tagatisraha väiksem kui 5% alghinnast. 5. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviijad -- isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine ning nende lähisugulased. 6. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse kohalikus ja vajadusel ka üldriikliku leviga ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. 7. Kuulutuses peavad olema järgmised enampakkumise tingimused ja andmed: 7.1. enampakkumise läbiviija; 7.2. vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht); 7.3. enampakkumise viis (suuline, kirjalik); kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 7.4. alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud). 8. Vallavalitsus määrab enampakkumise läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjoni liikmed määratakse nimeliselt. 9. Enampakkumise kohta koostatakse protokoll. 10. Avalikust enampakkumisest osa võtta soovijad peavad esitama isikuandmed (füüsilised isikud), äriühingu registreerimistunnistuse koopia (juriidilised isikud), vajadusel volikirja, maksedokumentide koopiad tõendamaks osavõtumaksu ja tagatisraha tasumist ning muud nõutavad dokumendid. 11. Suuline enampakkumine viiakse läbi vara asukohas. 12. Suulisel enampakkumisel: asetatakse ümbrik alghinnaga nähtavasse kohta; registreeritakse osavõtjad; tutvustatakse tingimusi; lõpeb enampakkumine suurima summa 3-kordsel pakkumisel; avatakse ümbrik alghinnaga; loetakse enampakkumine nurjunuks, kui pakutu on väiksem alghinnast; annab võitja allkirja kohustuse võtmise kohta; 13. Kirjaliku enampakkumise korral: esitatakse pakkumine läbiviijale kinnises ümbrikus; registreeritakse pakkumised saabumise järjekorras; antakse kirjalike pakkumiste esitamiseks aega 15 minutit; pannakse väljakuulutatud ajal alghinna ümbrik nähtavale; avatakse pakkumised ja tehakse enampakkumise protokoll; antakse võrdsete pakkumiste korral võimalus täiendavaks pakkumiseks. 14. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 15. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: rikuti oluliselt enampakkumise korda; osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutasid tulemusi; võitis isik, kes ei tohtinud osaleda. 16. Võitjale teatatakse enampakkumise tulemustest tähitud kirjaga. 17. Võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele kümne päeva jooksul, muidu kaotab tagatisraha. 18. Ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna ja tasus pakutava hinna kümne pangapäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimise päevast. Vajadusel tõestatakse leping notariaalselt. 19. Vallavara müügilepingud sõlmib vallavalitsus. 20. Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: avalikule enampakkumisele ei ilmu osavõtjaid; keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; ostja ei tasu ettenähtud ajaks kogu ostuhinda.