Padise Vallavolikogu — Padise valla ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 250, 1038

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 27 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 sätted, Padise Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Padise valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Avaldada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 1998. a. Volikogu esimees Rein KIVIORG Kinnitatud Padise Vallavolikogu 25. juuni 1998. a määrusega nr 27 Padise valla ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Valla ehitusmääruse sisu Käesolev määrus sätestab maa-alade planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu põhimõtted, omavalitsusorganite ülesannete jaotuse ning omavalitsusorganite ja teiste isikute suhted planeerimis- ja ehitusalal Padise vallas. 2. Omavalitsusorganite ülesannete jaotus 2.1. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu ülesanded on: 2.1.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.1.2. üldplaneeringu ja detailplaneeringu finantseerimise otsustamine; 2.1.3. üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine; 2.1.4. üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistamine; 2.1.5. üldplaneeringu ja detailplaneeringu projekti avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.1.6. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 2.1.7. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine; 2.1.8. munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2.1.9. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine. 2.2. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse ülesanded on: 2.2.1. avalikkuse planeeringutest informeerimine; 2.2.2. lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teisele asjasthuvitatud isikule; 2.2.3. planeeringualase informatsiooni säilitamine ja kättesaadavuse tagamine; 2.2.4. planeeringualaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 2.2.5. planeeringu avalikustamise tulemuste analüüs; 2.2.6. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 2.2.7. ehitise projekteerimistingimuste kinnitamine; 2.2.8. ühekordse projekteerimisloa andmine; 2.2.9. ehitusloa andmine ja tühistamine; 2.2.10. ehitise kasutusloa andmine ja tühistamine; 2.2.11. reklaami paigaldamise loa andmine ja tühistamine; 2.2.12. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 2.2.13. ehitusjärelevalve tagamine valla territooriumil; 2.2.14. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 2.2.15. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele; 2.2.16. infrastruktuuri, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 2.2.17. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 3. Valla territooriumil asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud on kohustatud tasuta andma planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni vallavalitsusele või viimase volitatud planeeringu koostajale. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE 4. Planeeringud Planeerimistegevus vallas tugineb valla arengukavale ning põhineb huvitatud isikute kokkuleppel, mis tagatakse planeeringute tegemise avalikkusega. Planeerimine loob eeldused kohalikest ressurssidest lähtuvaks valla kestvaks ja säästvaks arenguks. Planeeringud jagunevad üldplaneeringuteks ja detailplaneeringuteks. 4.1. Üldplaneering 4.1.1. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või valla osa kohta. 4.1.2. Üldplaneeringu põhiülesanne on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine eesmärgiga määratleda valla osade kasutamise juhtfunktsioon. 4.1.3. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 4.1.4. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 4.2. Detailplaneering 4.2.1. Detailplaneering koostatakse valla väiksemate osade ja sadamate kohta lähiaastate ehitustegevuse korraldamiseks. 4.2.2. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 4.2.3. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 4.2.4. Krundi ehitusõigus sisaldab: 4.2.4.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 4.2.4.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 4.2.4.3. ehitiste suurimat lubatud ehitusalust pinda; 4.2.4.4. ehitiste lubatud kõrgust. 4.2.4. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 4.2.5. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 4.3. Planeeringute koostamine ja avalikustamine 4.3.1. Planeeringud algatab vallavolikogu vastava otsusega. 4.3.2. Planeeringute lähteülesanded koostab ja kooskõlastab nõutavate asutustega vallavalitsus koostöös planeeringukonsultandiga. 4.3.3. Vallavalitsus tutvustab algatatud planeeringu eesmärke kohalikes teabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamist. 4.3.4. Juhul kui algatatud detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates algatamisotsuse tegemise päevast. 4.3.5. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringualal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks. 4.3.6. Ajutise ehituskeelu teeb vallavalitsus tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajale, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 4.3.7. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid, mille toimumisest teatatakse kohalikes teabevahendites nädal enne arutelu toimumist. 4.3.8. Üldplaneeringud koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega. 4.3.9. Planeeringute koostamisse kaasatakse planeeringuala omanikud, elanikud ja teised asjast huvitatud isikud. 4.3.10. Planeeringud kooskõlastatakse enne avalikku väljapanekut järgmiselt: 4.3.10.1. üldplaneering -- planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega; 4.3.10.2. üldplaneering ja detailplaneering -- riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks, või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara. 4.3.11. Vallavalitsus esitab koostatud ja kooskõlastustega planeeringu vallavolikogule vastuvõtmiseks. 4.3.12. Vallavolikogu teeb otsuse planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kohta. 4.3.13. Planeeringute avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. 4.3.14. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat. 4.3.15. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. 4.3.16. Avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku arutelu toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu algust. 4.3.17. Planeeringute avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 4.3.18. Vajadusel võib vallavalitsus korraldada planeeringute avalikke väljapanekuid planeeringuala külades ja sadamates. 4.3.19. Planeeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 4.3.20. Vallavalitsus vastab esitatud kirjalikele ettepanekutele tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 4.3.21. Planeeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui: 4.3.21.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 4.3.21.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks. 4.4. Planeeringute kehtestamine ja tühistamine 4.4.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringud kehtestab vallavolikogu oma määrusega. 4.4.2. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, kannab vallavalitsusus muudatused üldplaneeringusse ja esitab need volikogule kehtestamiseks. 4.4.3. Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu muudatused vastava määrusega. 4.4.4. Planeeringute kehtestamisest teatab vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites ühe nädala jooksul pärast vastavasisulise volikogu määruse jõustumist. 4.4.5. Vallavalitsus saadab planeeringu kehtestamise määruse ärakirjad Harju Maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 4.4.6. Isikutele, kelle ettepanekuid planeeringu koostamise ja järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise määruse ärakirja ühe nädala jooksul pärast määruse jõustumist. 4.4.7. Punktis 4.4.6 mainitud isikutel on õigus planeeringute kehtestamist vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada planeeringu kehtestamisest. 4.4.8. Planeeringute tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites vähemalt kuu enne vastava otsuse tegemist. 4.4.9. Planeeringud tühistab vallavolikogu vastavasisulise määrusega. 4.4.10. Planeeringu tühistamisest teatatakse käesoleva määruse punktide 4.4.5 ja 4.4.6 kohaselt. 4.4.11. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud vallavalitsusele kirjaliku protesti. 4.4.12. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 4.4.13. Enne planeeringu tühistamist selgitab vallavalitsus kohalikes massiteabevahendites planeeringu senise elluviimise tulemusi ja põhjendab kavandatavat tühistamist. 4.4.14. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 4.4.15. Kehtestatud planeeringuga tutvumise tagab vallavalitsus ja võimaldab koopiate saamise kehtestatud üld- ja detailplaneeringutest. 4.4.16. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud kuuluvad ülevaatamisele pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 4.4.17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamise teostab vallavolikogu, selgitades planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajaduse ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 4.4.18. Vallavolikogu teostatud ülevaatuse tulemused teeb vallavalitsus Harju Maavalitsusele teatavaks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. 4.4.19. Ülevaatuse tulemused avaldab vallavalitsus kohalikes teabevahendites nädala jooksul pärast ülevaatuse tulemuste kinnitamist volikogus. 4.5. Planeeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tuleneva kahju hüvitamine ja sundvõõrandamine 4.5.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 4.5.2. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kitsendustest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. 4.5.3. Üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 4.5.4. Hüvitise suurus määratakse poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus asjasthuvitatud isiku nõudel. 4.5.5. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel korraldama kinnisasja võõrandamise kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga: 4.5.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 4.5.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 4.5.6. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel. III. PROJEKTEERIMINE 5. Projekteerimine 5.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks hajaasustuses on vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused, tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses aga kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 5.2. Kui ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel, informeerib ehitusprojekti tellija vallavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. 5.3. Arhitektuurseid ja ehituslikke projekteerimistöid võivad teha iseseisvalt või juhtida kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener. 5.4. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi, muid lihtsaid ja väiksemahulisi ehitisi, mis on kavandatud kuni kahekorruselistena ning mille konstruktiivne ava ei ületa 6,0 m, võib enda tarbeks projekteerida ka vastava erihariduseta isik vallavalitsuse väljastatud ühekordse projekteerimisloa alusel (Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1996. a määrus nr 184 (RT I 1996, 51, 970). 5.4.1. Ühekordse projekteerimisloa väljastab vallavalitsus oma korralduse alusel füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema koostatud kavandatava ehitise eskiisprojekti alusel. 5.4.2. Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus, et ehitusprojekti koostaks kõrgharidusega arhitekt. 5.4.3. Kui ühekordse projekteerimisloa taotleja ei saa vallavalitsuselt vastust ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast, võib ta alustada projekteerimist. 5.4.4. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile arhitektuurse ja konstruktiivse ekspertiisi tegemise korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib loobuda ekspertiisinõudest eraldiseisva sauna, kasvuhoone, kuuri, keldri või muude lihtsate ja väikesemahuliste majandushoonete puhul. 5.4.5. Kõik ekspertiisi tegemisega seotud kulutused kannab projekti koostaja. 5.5. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute teostamiseks annab loa vallavalitsus. 5.6. Ehitusgeoloogilised tööd teostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a määrusele nr 303 (RT I 1995, 72, 1221). 6. Projekteerimistingimused 6.1. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi, tema sellekohase avalduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 6.2. Koos projekteerimistingimuste väljastamise avaldusega esitab avaldaja dokumendi kinnistu kuuluvuse või hoonestusõiguse seadmise kohta või enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid, kehtiva krundiplaani mõõdus M 1:500 ning vallavalitsuse nõudel projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused. 6.3. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 6.4. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui neis sisalduvad tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuses hoonestaja sellekohase avalduse alusel ning võimalusel koos tehniliste tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks. 6.5. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese hoone projektiga koostada talu õueplaan, millel näidatakse kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus ning tingimused nende projekteerimiseks. 6.6. Vallavalitsuse kinnitatud õueplaan kehtib taluhoonete projekteerimis- tingimusena kolme aasta jooksul arvates selle kinnitamise päevast. 7. Ehitusprojekt 7.1. Vastavalt projekteerimistingimustele eesti keeles koostatud ning nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti originaaleksemplari esitab hoonestaja vallavalitsusele ehitusloa taotlemiseks koos vastavasisulise avaldusega. 7.2. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 (RT I 1997, 16, 271) kinnitatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 7.3. Ehitusprojektile võib vallavalitsus vajadusel esitada keskkonna- ja ehitusekspertiisi nõude. 7.4. Ekspertiis on kohustuslik: 7.4.1. keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; 7.4.2. riigieelarvest või selle vahendite kaasamisega finantseeritavatele projektidele; 7.4.3. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 7.5. Ehitise projekteerimiseks teostatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste ning muude uurimistööde materjalid on ehitusprojekti tellija kohustatud vallavalitsusele üle andma hiljemalt koos avaldusega ehitusloa taotlemiseks. 7.6. Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja kogu ehitisega seotud dokumentatsiooni vähemalt ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis. IV. EHITAMINE 8. Mõisted ja üldsätted 8.1. Ehitis on hoone või rajatis. 8.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirde ja siseruumiga ehitis. 8.3. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone ning mida võib ehitada ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. 8.3. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 8.4. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis kuulub likvideerimisele ehitusloas näidatud tähtajaks. 8.5. Teisaldatav hoone on hoone, mis ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. 8.6. Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, välja arvatud käesoleva määruse punktides 8.3 ja 8.5 nimetatud juhul. 8.7. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 8.7.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 8.7.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 8.7.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 8.7.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 8.7.5. ehitise lammutamist. 8.8. Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel vallavalitsuse poolt hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul. 8.9. Ehitamise üle valla territooriumil teostab järelevalvet vallavalitsus. 9. Ehitusluba 9.1. Ehitusluba on kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel, antud vallavalitsuse luba ehitamiseks käesoleva määruse punkti 8.7 tähenduses. 9.2. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse. 9.3. Ehitusloa vormistab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast. 9.4. Ehitusloaga määratakse: 9.4.1. ehitustööde tegija; 9.4.2. omanikujärelevalve teostamise kord ja tingimused; 9.4.2. ehitustööde lõpetamise tähtaeg; 9.4.3. muud vallavalitsuse poolt esitatavad tingimused. 9.5. Ehitusloa kannab vallavalitsuses peetavasse riiklikku ehitusregistrisse valla ehitusnõunik, kes edastab registri andmed Harjumaa Hooneregistritalitusele määratud tähtajaks. 9.6. Ehitise lammutamisel kehtivad samad nõuded, mis on seadusega kehtestatud ehitise rajamiseks. Lammutusluba on üks ehitusloa liike. 9.7. Ehitise lammutamiseks väljastab loa ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse alusel. Lammutusluba väljastatakse püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise ning amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil. 9.8. Ehitusloata võib vallavalitsuse nõusolekul lammutada konstruktsioonilt lihtsa ja väikese ehitise. 9.9. Vallavalitsus ei anna ehitusluba, kui: 9.9.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; 9.9.2. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt või vastava ehituseriala insener või kui enda tarbeks projekti koostanud isikul ei ole ühekordset projekteerimisluba; 9.9.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 9.9.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. 9.10. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. 9.11. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: 9.11.1. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 9.11.2. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta omanikujärelevalve või valla ehitusjärelevalveinseneri ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 9.12. Ehitise omanik on kohustatud teatama vallavalitsusele ehituse alustamisest kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 9.13. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. 9.14. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 9.15. Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsusele teatamata. 9.16. Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud: 9.16.1. mitte lubama ehitusettevõtjal teha omavolilisi muudatusi projektdokumentatsioonis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa; 9.16.2. mitte lubama ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel; 9.16.3. mitte lubama ehitise omavolilist kasutuselevõtmist. 9.17. Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab valla ehitusjärelevalveinsener. 9.18. Omanikujärelevalvet munitsipaalehitustel teostab valla ehitusjärelevalveinsener. 9.19. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamine võib vallavalitsuse otsusel toimuda ehitise omaniku järelevalvel. Nende ehitiste ehitamise üle teostab kontrolli valla ehitusjärelevalveinsener. 9.20. Reklaami ning õhuliinide paigaldamine ehitisele või krundi piirdele võib toimuda kinnisasja omaniku loal ja vallavalitsuse nõusolekul. 10. Ehitusjärelevalve 10.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 10.2. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: 10.2.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 10.2.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 10.2.3. ehituslubade väljaandmine; 10.2.4. ehitustööde kontrollimine; 10.2.5. ehitustööde tegija vastavuse kontrollimine seaduses esitatud nõuetele; 10.2.6. ehitise kasutuslubade väljaandmine; 10.2.7. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 10.2.8. ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 10.2.9. ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine. 10.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 11. Omavoliline ehitis 11.1. Omavoliliseks loetakse ehitamist, mis toimub ilma ehitusloata. 11.2. Omavolilisele ehitisele, mis on püstitatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 13. juulil 1995. a, võib vallavalitsus anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist ja ehitise ülevaatamist. 11.3. Kui vallavalitsuse ehitusjärelevalve on tuvastanud omavolilise ehitamise, teeb ta väidetavale omanikule ettekirjutuse: 11.3.1. ehitise seadustamiseks juhul, kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadusega; 11.3.2. ehitise likvideerimiseks juhul, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadusega, määrates ettekirjutuse täitmise tähtaja. 11.4. Juhul kui ehitise omanik ei täida tähtajaks ehitusjärelevalve tehtud ettekirjutust, kuulub ehitise omanik vastutuselevõtmisele haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 74 alusel. 11.5. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. 12. Ehitise kasutusluba 12.1. Ehitise kasutusluba antakse: 12.1.1. projektikohaselt valminud ehitisele, mis vastab keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele; 12.1.2. ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid; 12.1.3. erandjuhul omavolilisele ehitisele käesoleva määruse punkti 11.2 tingimustel. 12.2. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse ning ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 12.3. Ehitise ülevaatuse korraldab valla ehitusnõunik. 12.4. Ehitise ülevaatuse tulemused koondatakse vormikohasesse akti. 12.5. Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui: 12.5.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele; 12.5.2. ehitise on eelnevalt üle vaadanud riikliku järelevalveograni ametnikud, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. 12.6. Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad valla ehitusnõuniku korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuse aktil ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. 12.7. Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul määratakse erapooletu ekspertiis. 12.8. Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel valla ehitusnõunik, kes korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse registrisse. 12.9. Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul pärast valminud ehitise ülevaatust ja akti allakirjutamist valla ehitusjärelevalveinseneri poolt. 12.10. Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba. Seejuures esitab ehitise omanik vallavalitsusele: 12.10.1. kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; 12.10.2. ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 12.11. Ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist. 12.12. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 12.13. Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus kasutusluba tühistada. 13. Luba kaevamistöödeks 13.1. Kaevamistööde loa väljastab vallavalitsus kaevamistööde teostaja esitatud kirjaliku taotluse alusel, määrates eelnevalt vajalikud kooskõlastused. 13.2. Kaevamistööde luba väljastatakse nädala jooksul pärast kooskõlastustega taotluse esitamist. 14. Piirdeaedade rajamine 14.1. Detailplaneeringualadel rajatakse piirdeaiad vastavalt planeeringuga kehtestatud tingimustele. 14.2. Juhul kui detailplaneering ei ole lahendanud piirdeaedade rajamise tingimusi, väljastab vallavalitsus need täiendavate projekteerimistingimustena. 14.3. Olemasolevatele hoonetele ja rajatistele tiheasustuses ja mererannikul kuni 200 m ulatuses veepiirist võib piirdeaedu ehitada ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. Selleks tuleb vallavalitsusele esitada: 14.3.1. maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 14.3.2. krundi plaan M 1:500; 14.3.3. rajatava piirdeaia paiknemise skeem M 1:500. V. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 15. Krundi ja ehitise korrashoid 15.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 15.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kohe kõrvaldama. 15.3. Juhul kui ehitusjärelevalve on teinud ettekirjutuse ehitise avariiohtlikkuse kohta ja ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole avariiohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud, teeb seda vallavalitsus ehitise omaniku kulul. 15.4. Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 15.5. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 15.6. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fasaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. 15.7. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ehitusjärelevalvega. VI. LÕPPSÄTTED 16. Valla ehitusmääruse kehtivus 16.1. Käesoleva määruse planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 16.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 16.3. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.