Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-11-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. aprilli 2005. a kohtuotsus Deniss Kajava süüdistusasjas KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi — RT III, 12, 122

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-11-05 Otsuse kuupäev 4. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Deniss Kajava süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a kohtuotsus nr 2-1-364/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Deniss Kajava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 23. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a kohtuotsus tühistada Deniss Kajava süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi. 2. Mõista Deniss Kajava õigeks talle KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses Artjom Morozovile ja anonüümsele tunnistajale «Konstantin Borovkovile» narkootilise aine müümise episoodides ning KarS § 185 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 3. Mõista Deniss Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks vangistus üheks aastaks ja üheksaks kuuks. 4. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsus muutmata. 5. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 6. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrus Lillo kasuks 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni seoses kassatsiooni koostamisega vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt. 7. Välja mõista Deniss Kajavalt 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800050562. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 30. juuni 2004. a otsusega tunnistati Deniss Kajava KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning karistati kaheaastase vangistusega selle eest, et ta osales neljal korral grupiviisilises narkootiliste ainete suures koguses omandamises, hoidmises ja edasiandmises. KarS § 185 lg 1 järgi tunnistati D. Kajava süüdi ja karistati üheaastase vangistusega selle eest, et ta kahel korral müüs väikeses koguses narkootilist ainet alla kaheksateistaastasele isikule. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Kajavale liitkaristuseks kaheaastane vangistus ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks vangistus kolmeks aastaks. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 1 järgi süüdi veel Lilia Kajava ja Marina Polevikova; KarS § 183 lg 1, § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi tunnistati süüdi Jekaterina Ogneva; KarS § 183 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati süüdi Irina Kragulskaja ning KarS § 183, § 185 lg 1, § 186 ja § 204 lg 3 järgi tunnistati süüdi Sergei Medvedski. Samas kriminaalasjas tunnistati süüdi veel Tatjana Homutova ja Oksana Kužihhova, kelle osas aga linnakohtu otsust ei vaidlustatud. 2. Narva Linnakohtu 30. juuni 2004. a otsuse peale esitasid apellatsioonid D. Kajava ja tema kaitsja, L. Kajava, M. Polevikova, J. Ogneva, I. Kragulskaja ning S. Medvedski. D. Kajava apellatsioonis taotleti linnakohtu otsus tühistada, sest tal ei ole olnud narkootilisi aineid ning ta ei saanud neid süüdistuses toodud ajavahemikul ka müüa. Apellatsioonkaebuses märgiti, et vaatamata apellandi vastavasisulisele taotlusele ei korraldatud tema vastastamist tunnistajatega ning äratundmiseks esitamine korraldati foto järgi, kuigi ta oli isiklikult kättesaadav. Apellant leidis, et asjas puuduvad tõendid tema tutvuse kohta V. Gordejeviga ja et linnakohus ei oleks tohtinud arvestada A. Morozovi ütlusi. D. Kajava kaitsja apellatsioonis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist, sest D. Kajava süü pole tõendatud. L. Kajava, J. Ogneva ja M. Polevikova apellatsioonides taotleti linnakohtu otsuse tühistamist karistuse osas. Apellandid palusid neile mõistetud karistuse kergendamist või KarS § 74 järgi selle tingimisi kohaldamata jätmist. I. Kragulskaja taotles samuti linnakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, paludes kergendada mõistetud karistust ning tingimisi jätta vangistus kohaldamata ärakandmata vangistuse suhtes. S. Medvedski taotles linnakohtu otsuse tühistamist tema süüdistuses KarS § 185 lg 1 järgi, sest omandas narkootilisi aineid enda tarbeks. Apellant märkis, et tema süüdistus põhineb tunnistaja A. Morozovi ütlustel, kuid asjas puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid tema ütlusi. 3. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus L. Kajavale, M. Polevikovale, J. Ognevale ja I. Kragulskajale mõistetud karistuste osas. Ringkonnakohus leidis, et kuna L. Kajava on KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185 järgi süüdi tunnistatud kattuvate kuriteoepisoodide eest, siis tuleb talle KarS § 185 järgi mõistetud karistus lugeda kaetuks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusega. Kuna J. Ogneva puhul esineb samasugune episoodide kattuvus, siis luges ringkonnakohus ka temale KarS § 185 lg 1 ja KarS § 183 lg 1 alusel mõistetud karistused osaliselt kaetuks talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud raskema karistusega. M. Polevikova karistuse vähendamist põhjendades märkis ringkonnakohus, et tema karistamisel jäeti arvestamata, et ta oli varem karistamata, tema juures ja ülalpidamisel elasid tema täiskasvanud lapsed ning ühe lapse elukaaslane koos väikse lapsega. Kuna ka M. Polevikova oli KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185 järgi süüdi tunnistatud kattuvate kuriteoepisoodide põhjal, siis vähendas ringkonnakohus talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ja luges ühtlasi sellega kaetuks talle KarS § 185 lg 1 järgi mõistetud karistuse. I. Kragulskaja karistuse vähendamist põhjendas ringkonnakohus sellega, et tal on neli alaealist last ja ta on varem karistamata. Ringkonnakohus märkis, et I. Kragulskajale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kaassüüdistavatest raskema karistuse mõistmine polnud linnakohtu poolt motiveeritud ning talle tuleb samasuguse mahuga süüdistuse järgi mõista kaassüüdistatavatega ligilähedaselt samasugune karistus. S. Medvedski apellatsiooni osas leidis ringkonnakohus, et tema süü KarS § 185 lg 1 järgi toimepandud kuriteos on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ja seetõttu ei kuulu apellatsioon rahuldamisele. D. Kajava ning tema kaitsja apellatsioonides esitatud taotlusi D. Kajava õigeksmõistmiseks ringkonnakohus ei rahuldanud. Ringkonnakohus märkis, et D. Kajava süü on linnakohtus tõendamist leidnud, otsus on piisavalt motiveeritud ning nii D. Kajava kui tema kaitsja apellatsioonides sisalduvad väited on seal kajastatud. Kuna D. Kajavale mõisteti linnakohtu poolt karistus KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi sanktsiooni alammääras ja selle karistusega loeti kaetuks talle KarS § 185 lg 1 järgi mõistetud karistus, siis ei tule ka talle mõistetud karistust kergendada. Seoses D. Kajava kaitsja poolt anonüümse tunnistaja «Konstantin Borovkovi» ütluste kahtluse alla panekuga põhjusel, et ei ole millegagi tõendatud, et selle tunnistaja poolt omandatud aine oli heroiin, märkis ringkonnakohus, et ei D. Kajava ega tema kaitsja ei taotlenud linnakohtus anonüümse tunnistaja ülekuulamist ega talle taolise küsimuse esitamist. Sellist taotlust ei tehtud ka apellatsioonides. Oma väidete kinnituseks ei taotlenud D. Kajava ega tema kaitsja ringkonnakohtul vahenditult uurida mingeid tõendeid. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 4. Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsuse peale esitas D. Kajava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist A. Morozovile ja anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodis, KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist anonüümsele tunnistajale S. P. Arutjunovile narkootilise aine müümise episoodis. Ülejäänud osas palub kaitsja saata kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et D. Kajava KarS § 185 lg 1 alusel süüditunnistamisega kohaldati ebaõigesti materiaalõigust, sest tema suhtes rikuti KarS § 5 lg-st 3 tulenevat raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeldu. D. Kajava süüditunnistamine S. P. Arutjunovile narkootilise aine müügis on ebaseaduslik, sest selles süüdistuse episoodis eksisteeris uurija tehtud ning prokuröri poolt tühistamata määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mis KrMK § 5 lg 1 p 10 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks. Kaitsja hinnangul rikuti D. Kajavat anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodides süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest selles osas tugines süüdistus üksnes anonüümse tunnistaja ütlustele. Kaitsja arvates seisneb põhjenduste puudumine ringkonnakohtu otsuses ka selles, et kohtuotsuses ei märgita, milles konkreetselt seisnes D. Kajava poolt narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Samuti leiab kaitsja, et A. Morozovile narkootilise aine müümise episoodis ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, millega rikuti KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marina Zagorets esitas kassatsioonivastuse, milles ta nõustub kaitsja taotlusega, et D. Kajava A. Morozovile narkootilise aine müügi episoodis KarS § 185 lg 1 järgi õigeks mõista. Muus osas prokurör kassatsiooni seisukohtadega aga ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kaitsja seisukoht, et D. Kajava tunnistati S. P. Arutjunovile narkootilise aine müügi episoodis ebaõigesti süüdi, sest kriminaalasjas on prokuröri poolt tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, ei vasta toimiku materjalidele. Nimelt on uurija M. Bolšakova 26. jaanuari 2002. a määrus kriminaalasja nr 01233001216 lõpetamise kohta tühistatud Narva politseiprefektuuri uurimise komissari B. Košarinski poolt 3. märtsil 2003. a KrMK § 107 1 alusel tehtud määrusega (tl 146, IV kd). 6. Kaitsja seisukohaga, et D. Kajava KarS § 185 lg 1 alusel süüdimõistmisel kohaldati ebaõigesti kriminaalseadust, tuleb nõustuda. Kriminaalasja materjalidest lähtuvalt tunnistati D. Kajava KarS § 185 lg 1 alusel (täisealise isiku narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule) süüdi selles, et ta 1999. a müüs alaealisele A. Morozovile vähemalt kahel korral narkootilist ainet. Samas, 1999. a kehtinud kriminaalkoodeksi redaktsioonis sellist kuritegu ei sätestatud ning vastav tegu kriminaliseeriti alles karistusseadustiku jõustumisega 1. septembril 2002. a. KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, tagasiulatuvat jõudu. 7. D. Kajava süüdistuses anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müügi episoodis on kriminaaltoimiku andmete põhjal ainsaks süüstavaks tõendiks sama anonüümse tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 38–39, kd I). Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal taas oma varasemates otsustes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2002. a otsus nr 3-1-1-102-02 Laanemetsa asjas, RT III 2002, 26, 297) viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohta, et isiku süüdimõistmine ei tohi täielikult või määravas osas põhineda anonüümsetel ütlustel ( Kostovski versus Holland, Doorson versus Holland, Birutis jt versus Leedu jpt). Sel põhjusel tuleb D. Kajava anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müügi episoodis õigeks mõista. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et D. Kajava süüditunnistamise osas A. Morozovile narkootilise aine müümise episoodis ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Nii kohtueelsel uurimisel (tl 187–188, kd VII), linnakohtu otsuses (tl 291, kd VIII) kui ka ringkonnakohtu otsuses (tl 180, kd IX) on tuvastatuks loetud, et A. Morozov püüdis D. Kajava käest narkootikume mitte osta. Mingeid objektiivseid tõendeid, mis näitaksid, et A. Morozov D. Kajava käest siiski narkootilisi aineid ostis, pole näidatud. Seega ei vasta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused D. Kajava süüditunnistamisel A. Morozovile narkootilise aine müügi episoodides tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, millega rikuti KrMS § 339 lg 1 p 8 sätteid, ja D. Kajava tuleb selles episoodis õigeks mõista. 9. Erinevalt kaitsja väidetust, et kohtuotsuses ei märgita, milles konkreetselt seisnes D. Kajava poolt narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, nähtub ringkonnakohtu otsusest sõnaselgelt, et D. Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse sisuks on narkootiliste ainete heroiini ja amfetamiini suures koguses ebaseaduslik omandamine, hoidmine ja edasiandmine (tl 173, IX kd). 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et D. Kajava süüdistuse mahu vähenemine toob kaasa ka talle mõistetud karistuse vähendamise. D. Kajavale KarS § 185 lg 1 järgi mõistetud karistus loeti kaetuks talle KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistusega. Seega nimetatud süüdistuse äralangemine ei too kaasa karistuse kergendamist. Kuna D. Kajava tuleb KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses A. Morozovile ja K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodides õigeks mõista, peab vähendama ka talle selle süüdistuse järgi mõistetud karistust, sest nimetatud episoodid moodustasid olulise osa kogu D. Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistusest. Eeltoodut arvestades mõistab Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Kajavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel karistuseks vangistuse üheks aastaks ja üheksaks kuuks. Eelöeldule tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu 5. novembri 2004. a otsuse D. Kajava süüditunnistamises KarS § 185 lg 1 järgi ja KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi A. Morozovile ja anonüümsele tunnistajale K. Borovkovile narkootilise aine müümise episoodis ning mõistab ta nendes kuritegudes õigeks. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Peeter VAHER