Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-12-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2005. a kohtuotsus S. B. süüdistusasjas KarS § 200 lg 1 ja § 263 p-de 1 ja 4 järgi ning S. G. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi — RT III, 2005, 12, 119

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-12-05 Otsuse kuupäev 24. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi S. B. süüdistusasi KarS § 200 lg 1 ja § 263 p-de 1 ja 4 järgi ning S. G. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsus asjas nr 2-352/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi ja S. G. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev 23. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsus muutmata ning S. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi ja S. G. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioonid jätta rahuldamata. 2. Välja mõista S. B-lt riigieelarve tuludesse kohtukuluna kaitsjatasu 3186 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) krooni, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800050562. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega tunnistati S. B. süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastaks ning KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi vangistusega 3 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et S. B-l tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud osas vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 3 aastaks ja allutati käitumiskontrollile. Sama kohtuotsusega tunnistati S. G. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja teda karistati rahalisega karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. Selle kohtuotsusega tunnistati süüdi veel ka P. M., K. K., V. Š., T. K., A. G. ja J. K., kuid nende osas ei ole Riigikohtule kassatsiooni esitatud. 2. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsuse peale esitas teiste hulgas apellatsiooni ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov, taotledes linnakohtu otsuse tühistamist S. B-le ja S. G-le mõistetud karistuste osas. S. B. osas taotles prokurör KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 kohaldamise tühistamist ja talle liitkaristusena 3 aastaks vangistuse mõistmist. Apellandi arvates oli linnakohus S. B-le karistuse mõistmisel rikkunud KarS § 74 lg-s 5 sätestatut. S. G. osas taotles prokurör KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistuse mõistmist 1 aastaks ning sellele karistusele KarS § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a kohtuotsustega mõistetud kandmata karistuste liitmist, lugedes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. 3. Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsus S. B-le KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 2 kohaldamise osas ning S. G-le KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud rahalise karistuse ja KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus suurendas KarS § 65 lg 2 alusel S. B-le Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud 3-kuulist vangistust Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga) ärakandmata osa võrra, lugedes talle liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsusega KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud karistus – kaks aastat vangistust – jäi samaks. Ringkonnakohus luges ärakandmisele kuuluvaks pikema karistuse, s.o 2 aastat vangistust. S. B. ärakantud vangistuse 6 kuud (10. märtsist kuni 10. septembrini 2004. a) arvestas kohus karistusaja hulka. S. B. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges kohus 1 aasta ja 6 kuud vangistust alates kinnipidamiskohta saabumise päevast. Ringkonnakohus mõistis S. G-le KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osade võrra, lugedes talle liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust, algusega 15. novembrist 2004. a. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 4. S. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov palub oma kassatsioonis tühistada Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsuse S. B. suhtes KarS § 74 lg 2 kohaldamise tühistamise osas ja jõustada talle Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsusega mõistetud karistus. Kassaator leiab, et linnakohus on küllaldaselt motiveerinud S. B-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest osalist tingimisi vabastamist KarS § 74 lg 2 järgi. Kohus võttis põhjendatult arvesse süüdistatava alaealisust, puhtsüdamlikku kahetsust ja pedagoogi arvamust. Kaitsja arvates ei ole ringkonnakohus S. B. karistuse karmistamist materiaalõiguslikult põhjendanud. Temale linnakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine oleks olnud õigustatud vaid KarS § 74 lg-s 4 sätestatud tingimustel. 5. S. G. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palub tühistada ringkonnakohtu otsuse S. G-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendatakse tema kaitsealusele KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust Narva Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsuse järgi vahi all viibitud ajavahemiku – 31. oktoober 2001. a kuni 16. september 2002. a, s. o 10 kuud ja 15 päeva – võrra. 6. Ringkonnaprokurör I. Menšikov leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohus on arvestanud S. G. karistamisel tema varasemat vahi all viibimist. S. B. osas leiab prokurör, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud KarS § 74 lg 5 sätteid ja katseajal kaks tahtlikku kuritegu toimepannud isikule mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsus S. B-le mõistetud karistuse osas on seaduslik ja kooskõlas karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus parandas Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a otsuses tehtud vea, mõistes S. B-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse kohtuotsuste kogumit moodustavate õigete kohtuotsuste järgi. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kehtiv seadus ei võimalda KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise järgselt isiku vabastamist karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 lg 2 alusel. 8. Karistusseadustiku § 74 lg 5 sätestab üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse sama seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatu järgi. S. B. pani talle Narva Linnakohtu 21. juuni 2004. a kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi süüksarvatud kuriteo toime 3. jaanuaril 2003. a, s.o ajal, mil ta oli Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud üheaastasest vabadusekaotusest tingimisi vabastatud 2-aastase katseajaga. Narva Linnakohus karistas S. B-d KarS § 263 p-de 1 ja 4 eest 3-kuulise vangistusega. Seega on olemas KarS § 74 lg-s 5 sätestatud alus S. B-le Narva Linnakohtu 9. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud üheaastase vabadusekaotuse ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mõistmiseks ja täitmisele pööramiseks. 9. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades nr 3-1-1-84-03 – RT III 2003, 25, 248 ja 3-1-3-3-04 – RT III 2004, 14, 173). Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on raskeim katseaja tingimuste rikkumine, millega isik on kuritarvitanud kohtu usaldust ja seega on välistatud isiku teistkordne vangistusest vabastamine. 10. Riigikohus selgitab, et KarS § 74 lg-s 5 sätestatud karistuse täitmisele pööramise all tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse tervikuna täitmisele pööramist. Kui kohus peab otstarbekaks kohaldada isiku suhtes KarS § 74 lg-s 2 sätestatut, mis võimaldab pöörata mõistetud vangistuse täitmisele üksnes osaliselt (reeglina kuu või kaks), on tegemist siiski karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena KarS § 74 lg 5 mõistes. Vastasel juhul muudab uue otsuse teinud kohus eelmist kohtuotsust, milles nähti ette, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S. B-le mõistetud karistus on seaduslik ja kassatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaitsja viide KarS § 74 lg-le 4 ei ole asjakohane, sest käesoleva juhtumi asjaolud ei vasta viidatud sätte sisule. 11. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Narva Linnakohtu 16. septembri 2002. a kohtuotsusega on S. G-le mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tema poolt vahi all oldud aeg 31. oktoobrist 2001. a kuni 16. septembrini 2002. a, s.o 10 kuud ja 15 päeva luges linnakohus kantud karistuseks. Ringkonnakohus on aga S. G-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel arvesse võtnud Narva Linnakohtu 20. märtsi 2002. a ja 16. septembri 2002. a kohtuotsuste kandmata osad. Liitkaristuse mõistmisel on ringkonnakohus juba mõtteliselt vähendanud S. G. Narva Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsuse järgi kandmata karistust vahi all oldud 10 kuu ja 15 päeva võrra ning selle aja teistkordne karistusaja hulka arvamine oleks põhjendamata. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu 15. novembri 2004. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Peeter VAHER