Tabivere Vallavolikogu — Tabivere valla jäätmekava aastateks 2004-2010 vastu võtmine — KO, 139, 1407

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punktist 36 4 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõikest 1, Tabivere Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Tabivere valla jäätmekava aastateks 2004–2010 vastavalt määruse lisale 1. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2005. a. Volikogu esimees Kajar LEMBER Lisa 1 Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 22. veebruari 2005. a määrusega nr 3 TABIVERE VALLA JÄÄTMEKAVA 1. Tabivere valla iseloomustus • Üldülevaade Tabivere vald paikneb Jõgeva maakonna lõunaosas. Vald piirneb põhjast Palamuse vallaga, läänest Puurmani vallaga, kagust Saare vallaga ning lõunast ja idast Tartu maakonna Laeva, Tartu ja Vara vallaga. Valla keskus – Tabivere alevik on Jõgevalt 29 km ja Tartust 20 km kaugusel. Valla pindala on 201 km2. Peamine osa Tabivere vallast jääb Vooremaa maastikurajooni. Vooremaale on iseloomulik väga liigestatud viirgmaastik, kus jäätekkelised positiivsed pinnavormid – voored – vahelduvad voortevaheliste vagumustega. Voorte laed on tüüpiliselt haritud põldudeks, voorte nõlvadel paiknevad teed ja külad. Voorte vahelistes vagumustes on üldjuhul soised heinamaad ning metsad, kuid ka järved. Vooremaa tuumik on Vooremaa maastikukaitsealana looduskaitse all. Valla lääneosa ulatub hõredalt asustatud ning metsase ja soise Võrtsjärve nõo piiridesse, idaosa aga lainja reljeefiga Kagu-Eesti lavamaale. Valla territooriumile jääb üheksa järve. Lisaks viiele kaunile piklikule voortevahelisele järvele – Raigastvere, Kaiavere, Saadjärv, Elistvere ja Soitsjärv – piirneb vald ka Kaiu ja Papi järvega. Valla väikseim järv on Kogrijärv, tehisjärvedest on vallas Koogi paisjärv. Jõgevamaa maakonnaplaneeringu kohaselt on valdavalt Tabivere vallas põhjavesi reostuse eest hästi kaitstud, reostuskaitstus halveneb lääne suunas, mistõttu valla äärmises lääneosas leidub ka nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondi. Funktsionaalselt moodustub Tabivere vald reast paikkondadest, mida ühendab ühtne orientatsioon Tartule. Moodustunud on laiemalt kaks piirkonda, mis on kujunenud endiste ühismajandite baasil. Tulenevalt suuremate liiklusmagistraalide paiknemisest vallas on territoriaalselt ka kaks omavahel suhteliselt isoleeritud suunda – Tartu–Jõgeva ja Tartu–Jõhvi suund. Tabivere valla haldusterritoorium on jagatud 25 maa-asulaks, neist üks alevik ning 24 küla. Kohalike tõmbekeskustena on vallas kujunenud välja eraldiseisvate teenindus- ja sotsiaalsfääriga ning infrastruktuuridega Tabivere alevik ja Maarja küla. Mõlemad keskused on maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusaladeks. • Rahvastik Tabivere valla rahvastik on püsinud viimase kümne aasta jooksul vähesel määral stabiilselt langenud. Tabivere vallas elas 01.09.2004 seisuga 2530 inimest. Aastatel 1993–2004 on elanike arv vallas vähenenud 206 inimese võrra. Valla elanikkonnast on alaealisi 23%, tööealisi 57% ning pensioniealisi 20%. Suur osa elanikkonnast (44%) elab Tabivere alevikus, suuremad külad on Maarja, Voldi, Pataste ja Valgma (tabel 1). Tabel 1. Tabivere valla rahvastiku jaotus (seisuga 10.11.2003) Asula Elanike arv Kokku Neist eramajades Neist kortermajades Tabivere 1112 575 537 Maarja 257 183 74 Voldi 152 152 0 Pataste 101 101 0 Valgma 95 95 0 Koogi 78 58 20 Sepa 68 68 0 Juula 65 48 17 Elistvere 50 50 0 Kaiavere 55 55 0 Uhmardu 53 53 0 Õvanurme 47 47 0 Otslava 47 22 25 Kõduküla 43 43 0 Lilu 41 41 0 Kassema 39 39 0 Kärksi 37 37 0 Raigastvere 32 32 0 Reinu 31 31 0 Tormi 25 25 0 Vahi 21 21 0 Kõrenduse 21 21 0 Kaitsemõisa 20 20 0 Kõnnujõe 19 19 0 Sortsi 18 18 0 Kokku 2530 1882 648 • Sotsiaalsfäär, haridus Valla elanikkonnast on töövõimelises eas 1438 inimest (01.09.2004 seisuga), töövõimelistest elanikest töötab 56%. 2004. aastal oli Tabivere vallas keskmiselt 67 toetuste saajat kuus, toetuse saajate arv on märgatavalt vähenenud. Tervishoiuasutustest tegutsevad Tabiveres ja Maarjas perearstikeskused, Tabiveres ja Maarjas on hambaarstid ja apteegid. Vanurite hooldusasutusena töötab vallas Tabivere Sotsiaalkeskuse Üldhooldekodu, kus on 25 vanurit. Lasteasutustena tegutseb Tabivere Sotsiaalkeskuse lasteaed Tabiveres ja Maarjas. Koolid asuvad nii Maarjas (J. V. Veski nimeline Põhikool – 88 õpilast) kui Tabiveres (Tabivere Gümnaasium – 240 õpilast). • Ettevõtlus Tabivere vallas oli 29.03.2004 seisuga registreeritud 37 äriühingut ja 78 füüsilisest isikust ettevõtjat (Lust, K., 2004). Äriühingutest tegutseb 16% primaarsektoris, 32% sekundaarsektoris ja 52% tertsiaarsektoris. Äriühingute tegevus põhitegevusalade kaupa: • Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus – 3; • Töötlev tööstus – 5; • Ehitus – 1; • Hulgi ja jaekaubandus, mootorsõidukite jm remont – 5; • Hotellid ja restoranid – 1; • Veondus, laondus, side – 1; • Kinnisvara, rentimine ja äritegevus – 2; • Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenistus – 1. Enamus äriühinguid on väikese töötajate arvuga, 12 äriühingul oli töötajate arv väiksem kui 9, üksnes ühel aga suurem kui 50 (OÜ Baltic Connextions). Jäätmekäitluse aspektist võib olulisemateks ettevõteteks pidada OÜ Same (metallitöötlemine), OÜ Baltic Connections, OÜ Erisisu ja OÜ Poma Sawmill (puidu töötlemine), AS Mayer (olmekeemia, endine Flora). Peamised põllumajandusettevõtted on OÜ Veskiväli, OÜ Põllurada, OÜ Temonen. Kommunaalteenuseid osutab Tabivere vallas OÜ Tabivere Kommunaal. Pakendi ja pakendijäätmete käitluse aspektist vajavad äramärkimist vallas tegutsevad kaubandusettevõtted, Tabivere vallas asuvad kauplused Tabiveres ning Maarjas (mõlemas asulas 2 kauplust) • Tehniline infrastruktuur Tabivere valla teedevõrk baseerub valla idaosa läbival Tartu–Jõhvi põhimaanteel ning lääneosa läbival Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteel. Valla eri osi ning naabervaldade keskusi ühendavatest kohalikest maanteedest on olulisemad Tabivere–Uhumardu, Kudina–Maarja, Puurmani–Tabivere, Kärksi–Elistvere, Lähte–Elistvere, Pataste–Maarja jt. Kohalikud maanteed on valdavalt kruuskattega, asfaltkattega teid on vähe (Pataste–Maarja, osaliselt Tabivere–Uhumardu ja Kudina–Maarja, väiksemaid lõike on ka mujal). Valda läbib Tartu–Tapa raudteeliin. Ühisveevärk on rajatud Tabivere valla kahte asulasse – Tabiverre ja Maarjasse, kus tekkiv reovesi puhastatakse biopuhastites. Asulate ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldab Veemajanduse OÜ. Tsentraalküte on osaliselt vaid Tabivere alevikus. Tabiverre on rajatud gaasitorustik, mistõttu mitmed alevikus tegutsevad ettevõtted, pooled korterelamutest ning mõningad eramud on rajanud endale lokaalse gaasiküttel baseeruva küttesüsteemi, ülejäänud elamud kasutavad ahikütet. Külades kasutatakse valdavalt ahikütet või köetakse elektriga. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RT I, 2004, 9, 52; 30, 208), mis jõustus 1. mail 2004. a. Vajaduse uue jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Tabel 3. Jäätmeseadusest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses § 39; 42; 55–59 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu, jäätmekava avalikustamine ja vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral) § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindavate elanike arv ületada üldjuhul 10 tuhandet § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavast jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registripidamise korra § 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonna saastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse § 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a § 135 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmise kohustus laieneb eelkõige tiheasustusaladele, hajaasustuses võib korraldatud jäätmeveo sisseseadmisest loobuda, kui selleks puudub keskkonna- või tervisekaitseline vajadus või osutub see liialt kulukaks. Samas on väikse elanike arvuga omavalitsused sellest kohustusest vabastatud. Korraldatud olmejäätmeveo regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna (eriti eramute, suvilate) jäätmekäitlus on nõrgalt kontrollitud ja reguleeritud, mis võib tuua kaasa omaalgatusliku ning keskkonnanõuetele mittevastava jäätmekäitluse (metsaaluste ja jäätmaade prahistamine, avalike või teiste isikute jäätmekonteinerite kasutamine jmt). Muudest jäätmekäitlusega seonduvatest õigusaktidest on olulisemad pakendiseadus ja keskkonnajärelevalve seadus. Uue pakendiseaduse kohaselt on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus pakendiettevõtjail. Kohalikul omavalitsusel on eelkõige koordineeriv roll. Keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Tabel 4. Muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Keskkonnajärelevalve seadus § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 lg 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Kohalik omavalitsusüksus rakendab seadusega sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid 2.2. Tabivere valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Kohalikest õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisim jäätmehoolduseeskiri. Lisaks on jäätmemajandusega seonduvaid teemasid käsitletud valla arengukavas ning heakorra eeskirjas. Tabivere valla arengukavas on jäätmemajandust käsitletud võrdlemisi üldiselt. Toodud on lühike toimiva jäätmemajanduse ülevaade, probleemide lahendustena on toodud: korrastada olemasolevad alternatiivsed prügi ladestamise kohad; korraldada üksikmajapidamiste organiseeritud prügivedu; jäätmekäitluse arendamiseks tõhustatakse prügikogumispunktide arvu juurdekasvusuunalist tegevust. Tabivere valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Tabivere Vallavolikogu 21. detsembri 1999. a määrusega nr 3 «Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». Jäätmehoolduseeskirjaga on reguleeritud jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. Jäätmehoolduseeskirjas on muu hulgas sätestatud, et olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Jäätmeeeskirja kohaselt on jäätmete ladustamine ja matmine krundil keelatud, kompostida võib köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid, inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib kasutada teede, platside jms täiteks, vastavate konteinerite olemasolul tuleb prügi koguda liigiti, ohtlike jäätmete kogumine tuleb kooskõlastada litsentsitud jäätmekäitlusettevõttega ning tuleb tagada keskkonnaohutus. 2.3. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 12. märtsi 1997. a otsusega. Keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Käesoleval ajal on koostamisel uus keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Keskkonnastrateegia eelnõus (eelnõu seisuga 17.05.04) on jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse eesmärkidena püstitatud: kasutada tooret ja materjale säästvalt, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastumist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe «saastaja maksab» ja «tootja vastutus». Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast: 1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine; 2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia eesmärkide täitmiseks on antud järgmised Tabivere valla jäätmehooldusega otsesemalt seonduvad ülesanded: • rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; • tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele; • edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; • nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; • tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini; • tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise oluline suurendamine; • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem; • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; • toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks; • suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks. 2.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigilise jäätmekava koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Üle-Eestilises kontekstis on Tabivere valla jäätmeteke marginaalse tähtsusega, seetõttu on antud piirkonda üleriigilises jäätmekavas puudutatud võrdlemisi põgusalt. Loomulikult kehtivad ka Tabivere valla kohta üleriigilises jäätmekavas erinevate jäätmeliikide käitluseks kavandatavad abinõud ja suundumused. Jõgevamaa jäätmekava valmis 2002. aastal (koostaja Kobras AS). Järgnevalt on toodud peamised Tabivere valla jäätmekäitlusega seonduvad ülesanded ja seisukohad: • Rakendada kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem: • 1. tasand – jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja asutuste juures ning kohtsorteeritud jäätmete kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumispunktis ja/või jäätmekogumisjaamas, kompostimine kohapeal; • 2. tasand – kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumisjaamas, kus toimub vastavalt vajadusele järelsorteerimine ja mõningane käitlemine, kompostimine kompostimisväljakutel; • 3. tasand – tasandi moodustavad jäätmete kõrvalduskohad (Torma prügila) ja suuremad jäätmete taaskasutuskohad. • Elanikkonna harimine, et saavutatada olmejäätmete sorteerimine. Tekkivate olmejäätmete taaskasutamine võimaluste piires. Biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise ja taaskasutamise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine. • Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks olmejäätmete kogumiskoht (jäätmekogumisjaam), kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, jäätmekogumisjaam võib olla rajatud mitme omavalitsusüksuse koostöös. Vajadusel/võimalusel rajatakse kaupluste, teenindusasutuste ja elamute juurde eraldikogumise võimalusega jäätmekogumispunktid. • Propageerida orgaaniliste jäätmete eraldamist ja kompostimist tekkekohas, soodustada kompostimist eramajapidamistes. Aia ja puidujäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest, komposti kasutamine haljastuses ja muul sobival viisil. Kompostimisväljakute optimaalne arv ja asukohad määrata kohaliku omavalitsuse jäätmekavas ja ühisveevärgi arengukavas. • Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades, eraldi pakendijäätmete kogumissüsteemid ettevõtetele (jäätmekäitleja kaudu) ja kodumajapidamistele (jäätmejaamade ja -punktide kaudu). • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb igasse omavalitsusse paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Võimalusel seostada ohtlike jäätmete kogumiskohad jäätmekogumisjaamadega. Arendada ohtlike jäätmete kogumist asutuste ja bensiinijaamade baasil. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid. • Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu (korraldatud olmejäätmevedu). Volikogu määrusega kehtestatakse veopiirkonnad, veetavate jäätmete liigid, vedamise sagedus, aeg ning teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad määratakse omavalitsuse jäätmekavas. • Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga. Ettevõtetes tekkivad jäätmed kogutakse lahku vastavalt vajadusele ja spetsiifikale, äravedu lepinguliselt firmaga. • Valda teenindavaks prügilaks on Torma prügila. Siinkohal tuleb märkida, et pärast Jõgevamaa jäätmekava valmimist on toimunud jäätmekäitlust reguleerivas seadusandluses olulised muutused, mistõttu kõiki kavas toodud ülesandeid ei ole käesoleval ajal võimalik väljapakutud lahenduste abil ellu viia. 3. Tabivere valla jäätmehoolduse iseloomustus 3.1. Andmed tekkivate jäätmekoguste kohta Käesoleva jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud peamiselt piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Jõgevamaa Keskkonnateenistusele esitatud jäätmekäitluse statistilist aruandlust aastatest 2001, 2002 ja 2003. Tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtuti Jõgevamaa jäätmekavas ja üleriigilises jäätmekavas ning erinevates uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest. Analüüsil kasutati ka Tabivere Vallavalitsuse ja jäätmevedajate esitatud andmeid. Toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate jäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, käitlemisest ning ladestamisest. Riiklikus jäätmestatistikas leiavad vähe kajastamist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed ladestamisele, samuti nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed. Seega on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed puudulikud, mille tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. 3.2. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine 3.2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on jäätmeseaduse kohaselt kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tihtipeale märgitakse olmejäätmete koosseisu ka teisi, omadustelt sarnaseid, kuid teistes tekkesfäärides tekkinud jäätmeid. Tabivere vallas tegutseb kaks suuremat jäätmekäitlusettevõtet – Ragn-Sells Eesti AS ja Cleanaway Tartu AS, minimaalses koguses kogub jäätmeid AS Jõgeva Elamu, teatav osa jäätmetekitajatest veab jäätmed omavahenditega Torma prügilasse. Kõik jäätmevaldajad ei ole sõlminud jäätmekäitlejaga otselepinguid, võrdlemisi oluline osa jäätmetest kogutakse kommunaalettevõtte (OÜ Tabivere Kommunaal) vahendusel. Vastavalt jäätmekäitlejate poolt esitatud andmetele teenindatakse vallas 101 jäätmekogumiskohta (konteinerit), millest rohkem kui pooled asuvad Tabivere alevikus. Tabel 5. Ragn-Sells Eesti AS ja Cleanaway Tartu AS poolt tühjendatavad segaolmejäätmekonteinerid (seisuga 01.08.2004) Küla Konteinerite arv Kokku 0,14 m3 0,19 m3 0,24 m3 0,37 m3 0,6 m3 0,66 m3 1,5 m3 2,5 m3 4,5 m3 Elistvere 4 – – 1 – 1 1 – 1 – Juula 3 – 1 1 1 – – – – – Kaiavere 3 – 2 1 – – – – – – Koogi 4 2 – 2 – – – – – – Maarja 12 4 2 3 – – – – 2 1 Otslava 1 – – – 1 – – – – – Tabivere 63 8 6 20 3 5 – 12 9 – Tormi 1 – – – – – – – 1 – Valgma 2 1 – 1 – – – – – – Voldi 8 2 – 4 – – 1 – 1 – Kokku 101 17 11 33 5 6 2 12 14 1 Arvestades, et Tabiveres on 151 elamut, millele lisanduvad äriettevõtted ja ühiskondlikud objektid, tuleb jäätmeveo teenusega liitumise aktiivsust pidada tagasihoidlikuks. Valla teistes asulates on jäätmeveo teenusega liitunud jäätmevaldajate osakaal oluliselt väiksem (suhteliselt aktiivsete piirkondadena võib välja tuua Maarja, Elistvere ja Voldi, kuid seda eelkõige ühiskondlike objektide või ettevõtete arvelt). Teenindatavad konteinerid jagunevad mahu järgi: 0,14 m 3 – 17 tk; 0,19 m3 – 11 tk; 0,24 m3 – 33 tk; 0,37 m3 – 5 tk; 0,6 m3 – 6 tk; 0,66 m3 – 2 tk; 1,5 m3 – 12 tk; 2,5 m 3 – 14 tk; 4,5 m3 – 1 tk. Valdavalt tühjendatakse konteinereid regulaarselt, tellimise alusel tühjendatavaid konteinereid on minimaalselt. Valdavalt tühjendatakse konteinereid kord kuus, kuid levinud on ka intervall kord nädalas ning kord kahe nädala jooksul. Üldjuhul toimub suurema mahuga konteinerite tühjendamine sagedamini kui väiksemate konteinerite tühjendamine, kuid esineb ka vastupidiseid juhte. Jõgeva maakonnas tekkis (koguti) 2003. a 8815 t olmejäätmeid (2003. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade, ITK, 2004), mis teeb ühe elaniku kohta ca 220 kg olmejäätmeid aastas. Vastavalt jäätmestatistikale on viimastel aastatel Tabivere vallast kogutud kuni 222 t segaolmejäätmeid aastas (tabel 5). 2002. aasta jäätmeandmeid ei saa analüüsis kasutada, kuna antud aastal ei ole Ragn-Sells Eesti AS kui peamine vallas tegutsev jäätmekäitleja määratlenud maakonnast kogutavaid jäätmeid tekkekoha (omavalitsuse) järgi. Tabel 5. Tabivere vallast kogutud segaolmejäätmed Kogutud olmejäätmeid t/a Kogutud kg / elaniku kohta aastas Kokku sh eraldi kogutud jäätmed* 2001 144,3 0 56 2002 – – – 2003 221,6 2,2 86 * Segaolmejäätmetest eraldi kogutud jäätmed Tabelist 5 järeldub, et peamine osa kogutavatest olmejäätmetest moodustavad segaolmejäätmed, segaolmejäätmetest on eraldi kogutud vähene osa jäätmeid (2003. aastal 2,2 t suuremõõtmelisi jäätmeid). Sisuliselt on olmejäätmed ka eraldikogumiskonteinerite abil kogutavad klaaspakendijäätmed (mis statistikas klassifitseeritakse olmejäätmetest eraldi), ka pakendijäätmete kogus on võrdlemisi tagasihoidlik (1,8–2,3 t/a). Tabivere vallast on jäätmekäitlejad kogunud olmejäätmeid maakonna keskmisest oluliselt vähem – ühe elaniku kohta üksnes 86 kg aastas. Niivõrd tagasihoidlikku kogutavate jäätmete kogust võib seletada jäätmetekitajate vähese liitumisega jäätmekäitlusteenusega, kõrge jäätmete kohapealse taaskasutamise või jäätmete illegaalse käitlemisega. Kui võtta aluseks peamiste jäätmekäitlejate poolt teenindavate konteinerite asukoha, mahu ning tühjendussageduse andmed, koguti Tabivere alevikust u 155 t olmejäätmeid (u 140 kg elaniku kohta aastas), mis moodustab ligikaudu 70% kogu vallast kogutavatest olmejäätmetest. Maarjast kui valla teisest keskusest koguti olmejäätmeid oluliselt vähem – u 18 t/a, mis teeb elaniku kohta üksnes u 70 kg/a. Teistest küladest kogutavad jäätmekogused on veelgi väiksemad. Erandiks on Elistvere, kust loomapargi ning aktiivse puhkemajanduse tulemusena koguti u 17 t olmejäätmeid (u 340 kg elaniku kohta). Potentsiaalselt tekitavate jäätmete koguste leidmisel võib võtta aluseks eeldused, et linna tüüpi asustusega Tabivere alevikus (korterelamutes elab ligi pool elanikkonnast) tekib olmejäätmeid ca 250 kg elaniku kohta aastas ning hajaasustuses tekib jäätmeid ca 150 kg elaniku kohta aastas. Antud eelduste kohaselt tekiks Tabivere vallas jäätmeid arvutuslikult ca 500 t/a (vt tabel 6). Seega veetakse prügilasse vähem kui pool potentsiaalsest jäätmekogusest. Tabel 6. Arvutuslik Tabivere vallas tekkiv olmejäätmete kogus Asula Elanike arv Jäätmekogus tonni aastas elaniku kohta Jäätmekogus (t/a) Tabivere alevik 1129 0,25 282,3 Maarja 257 0,15 38,6 Voldi 152 0,15 22,8 Pataste 101 0,15 15,2 Valgma 95 0,15 14,3 Koogi 78 0,15 11,7 Sepa 68 0,15 10,2 Juula 65 0,15 9,8 Elistvere 50 0,15 7,5 Kaiavere 55 0,15 8,3 Uhmardu 53 0,15 8,0 Õvanurme 47 0,15 7,1 Otslava 47 0,15 7,1 Kõduküla 43 0,15 6,5 Lilu 41 0,15 6,2 Kassema 39 0,15 5,9 Kärksi 37 0,15 5,6 Raigastvere 32 0,15 4,8 Reinu 31 0,15 4,7 Tormi 25 0,15 3,8 Vahi 21 0,15 3,2 Kõrenduse 21 0,15 3,2 Kaitsemõisa 20 0,15 3,0 Kõnnujõe 19 0,15 2,9 Sortsi 18 0,15 2,7 Kokku 2530 ~0,2 494,5 • Olmejäätmete koostis Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Ühest küljest annab segajäätmete koostise teadmine ülevaate vaadeldavas piirkonnas tekkivate jäätmete taaskasutuspotentsiaalist, teisalt on segajäätmete koostist tarvis arvestada ladestatavate jäätmete nõuetele vastavuse hindamisel. Tekkivate olmejäätmete koostise hindamisel saab kasutada AS Vaania poolt 2000. a mitmes Eesti asustatud punktis läbi viidud jäätmeuuringu tulemusi (Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades, 2000), Tabivere valla puhul on otstarbekas kasutada uuritud kolme maa-asula (Aravete, Kuusalu ja Loo) keskmist fraktsioonilist koostist. Tabelis 7 on toodud nimetatud uuringu alusel Tabivere vallas tekkiv olmejäätmete kogus fraktsioonide kaupa. Siinjuures tuleb rõhutada, et toodud uuringutulemused on saadud üksikproovide uurimise alusel ning need ei pruugi tegelikke jäätmekoguseid täiel määral kajastada ning, et antud uuringutulemuste põhjal saadud fraktsioonkoostis iseloomustab juba teataval määral eelnevalt elanikkonna poolt sorteeritud jäätmete koostist (eraldatud osa biolagunevatest materjalidest, pakendijäätmetest). Uuringutulemustel saadud jäätmete fraktsioonkogustes esineb oodatust madalam klaasi ning plastiku kogus ning maa-asulaid silmas pidades kõrge paberi ja papi osakaal. Tabel 7. Võimalik olmejäätmete koostis ja arvutuslikud fraktsioonide kogused Tabivere vallas (jäätmete osakaal AS Vaania andmetele tuginedes) Fraktsioon Osatähtsus, massi%-des (AS Vaania andmed) Teke tonnides Orgaanilised jäätmed 48,2 241 Paber ja papp 28,4 142 Klaas 1,7 9 Metall 1 5 Plastik 6,7 34 Puit 5,6 28 Inertsed jäätmed 4,4 22 Komposiitmaterjalid 1,9 10 Tekstiil 1,7 9 Ohtlikud jäätmed 0,4 2 Kokku 100 500 • Olmejäätmete tekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha. Olmejäätmete koguste vähendamine ei õnnestunud ka teistes arenenud riikides. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning elanikkonna ostujõu taseme tõus, nõuded pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Nii Eestis tervikuna kui Tabivere vallas on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, mis tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Riiklikes ega maakondlikes jäätmemajanduse arengudokumentides ei ole toodud täpseid olmejäätmete tekke kasvu prognoose. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud näiteks paberi kasutamise kasvu 3–5% aastas, muude jäätmeliikide osas on andmeid kasvu prognoosimiseks peetud ebapiisavateks. Samas on eesmärgiks võetud aastas inimese kohta tekkivate olmejäätmete tekke stabiliseerimine aastateks 2005–2006. Kui võtta tarbimise suurenemisest tulenevaks jäätmetekke suurenemiseks 3% aastas, siis saab prognoosida 2006. aastaks teoreetiliselt kogutavaks olmejäätmete orienteeruvaks koguseks 515 tonni aastas. Tuleb eeldada, et selleks ajaks kogutakse eraldi ohtlikud jäätmed, osaliselt ehitusjäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, pakendijäätmed ja osaliselt biolagunevad jäätmed. Kui suudetakse eraldikogumissüsteemide ja kohapealse käitlemise abil eraldada ladestamisele suunatavatest jäätmetest kuni 40%, saaks 2006. aastaks prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks orienteeruvalt 310 t aastas. 3.2.2. Pakendijäätmed Pakendid ja pakendijäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Vastavalt uuringutele tekib Eestis inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, tekkivad pakendijäätmed saab põhimõtteliselt jagada pakendimaterjalide järgi: paber ja papp – 43%, klaas – 24%, plast – 17%, metall – 8%, puit – 8%, muu – 1% (SEI-Tallinn, 2003). Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 25–30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Tabivere vallas on tarbimisstruktuuri arvestades tekkivate pakendijäätmete kogus väiksem kui Eestis keskmiselt. Seega võib võtta arvutuste aluseks, et vallas tekib pakendijäätmeid ca 50 kg elaniku kohta aastas. Kogu valla kohta tekib seega ca 128 t pakendijäätmeid aastas, tekkivad pakendijäätmed jagunevad materjali järgi orienteeruvalt: paber- ja papp – 55 t, klaas – 31 t, plast – 22 t, metall – 10 t, puit – 10 t, muu – 1 t. Tegelikkuses Tabivere vallas tekkivate pakendijäätmete kogus ei ole teada, reaalselt tekkivate jäätmete kogus võib arvutuslikust kogusest erineda. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib käesoleval ajal peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Sellise süsteemi abil kogutavate pakendijäätmete kogus sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Tabivere valda on paigaldatud 2 pakendikonteinerit (Tabiverre ja Maarjasse), mille abil on kogutud 2002. ja 2003. aastal vastavalt 1,8 ja 2,3 t klaaspakendi jäätmeid. 3.2.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp, reoveesete jmt. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata vallas tekkivate biolagunevate jäätmete täpset kogust. Lähtudes tabelist 7 võib järeldada, et aastas vallas tekkivate segaolme jäätmete hulgas on orienteeruvalt 420 tonni biolagunevaid jäätmeid. Peamise osa (ca 240 t) moodustavad sellest köögi- ning aiajäätmed. Paberi- ja papijäätmete (kaasa arvatud vastavad pakendijäätmed) hulk on arvestuslikult 140 t. Peamine osa vallas tekkivatest paberijäätmeist pärineb Tabiverelt, kus kortermajade elanikel ei ole võimalust paberit ja pappi kohapeal taaskasutada. Teistes asulates on ladestatavates olmejäätmetes sisalduva vanapaberi osakaal väiksem. Üldkasutatavatel haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad teataval määral ka muid jäätmeid. Kalmistu haljastusjäätmed kompostitakse. Eramajapidamistes haljastusjäätmed valdavalt kompostitakse. Lisaks olmelise tekkega biolagunevatele jäätmetele on biolagunevateks jäätmeteks ka reoveesete, põllumajanduses tekkivad loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jmt. 3.2.4. Tööstusjäätmed Tabivere vallas tegutseb mitmeid kohaliku või regionaalse tähtsusega tootmisettevõtteid, jäätmetekke aspektist olulisemate tootmisharudena võib välja tuua metallitöötlemise, puidutöötlemise ning olmekeemia tootmise. Lisaks antud sektoritele tekib tootmisjäätmeid ka põllumajanduses ning kommunaalteenuste osutamisel. • Puidujäätmed Tabivere vallas tegutseb 3 saematerjali tootvat või töötlevat ettevõtet – OÜ Baltic Connexions, OÜ Erisisu ja OÜ Poma Sawmill. Koguseliselt võib puidujäätmeid pidada peamisteks Tabivere valla tööstusjäätmeteks. Üldjuhul on puidujäätmete käitlemine võrdlemisi hästi korraldatud, tekkivad puidujäätmed taaskasutatakse kohapeal või teiste tarbijate poolt eelkõige kütusena, samuti kasutatakse puidujäätmeid loomadele allapanuna. Oluliseks probleemiks on ülevaate puudumine tekkivate ja käideldavate puidujäätmete koguste üle, puitu töötlevate või puidujäätmeid taaskasutatavate ettevõtete jäätmekogused ei kajastu jäätmestatistikas. Puidutöötlemisel tekkivatele jäätmetele lisanduvad veel metsa ülestöötamisel kohapeal tekkivad puidujäätmed (oksad, risupuit jm), mida üldjuhul jäätmetena ei käsitleta. • Metallijäätmed Tekkesfäärist lähtudes on otstarbekas eraldada metallide töötlemise jäätmed (näiteks metalliviilmed ja treilaastud) ehitus- ja lammutustöödel tekkivatest metallijäätmetest. Peamiseks Tabivere vallas tegutsevaks metalli töötlevaks ettevõtteks on OÜ Same, ettevõte toodab Tabiveres mitmesuguseid põllumajandusmehhanisme ja -seadmeid. Ettevõttes tekib aastas orienteeruvalt 35–45 t mustmetallijäätmeid, mis antakse üle vanametalli käitlemisega tegelevatele ettevõtetele (2003. aastal on osa jäätmeid klassifitseeritud käitleja poolt ehitusjäätmetena, kuid võib siiski eeldada, et tegemist on metalli töötlemisjääkidega). Lisaks otseselt metallitöötlemisega tegelevates ettevõtetes tekkivatele metallijäätmetele tekib neid ka teiste ettevõtete abitootmises (näiteks põllumajandustootjate töökojad jmt). Teiste ettevõtete poolt üleantavate metallijäätmete koguseid ei ole metallijäätmete käitlejad aruandluses kajastanud. • Keemiatööstuse jäätmed Olmekeemia tootmisega tegeleb Tabivere vallas AS Mayer (varasemal ajal Tartus tegutsenud AS Flora), endises Tarmeko Tabivere tsehhi hoones alustatakse mitmesuguste puhastusvahendite tootmist. • Põllumajandusjäätmed Põllumajandusjäätmetena käsitletakse käesolevas töös otsese põllumajandusliku tootmisega seonduvaid jäätmeid – taimsete ja loomsete kudede jäätmed, sõnnik ning reostunud allapanu. Lisaks tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud), kuid neid jäätmeliike käsitletakse töö teistes osades. Tabivere vallas tegutseb üks peamine taime- ja loomakasvatusega tegelev suurtootja, millele lisanduvad veel paljud väiksemad põllumajandustootjad. Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustavad loomaväljaheited, virts ja sõnnik. Antud jäätmeid saab jäätmetena käsitleda üksnes tinglikult, jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu muu hulgas mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt on väetis selline aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega, väetiseks loetakse ka sõnnikut ja silomahla. Seega on keerukas tõmmata piiri, mille järgi otsustada, millal on tegemist jäätmetega ja millal väetisega ning antud jäätmeid ei märgita jäätmestatistikasse. Sõnniku ja loomaväljaheidete kogumisel ning taaskasutusel on peamiseks aspektiks veekaitsenõuete järgimine, seda nii hoidlate rajamisel ja kasutamisel kui ka sõnniku laotamisel. Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus. Tabivere vallas tekkivate loomsete jäätmete koguste kohta andmed puuduvad. • Reoveesete Tabivere valla reoveepuhastite juurde setteväljakuid rajatud ei ole. Vee-ettevõttel tuleb korraldada setteväljakute rajamine ja hooldamine. • Tööstusjäätmete tekke prognoos Tabivere valla arengukava kohaselt toetatakse ja propageeritakse uute tööstuste rajamist, ülesandeks on rakendada põllumajandusele alternatiivseid tootmisviise ning käivitada esmatöötlus ja turustus kohapeal. Tööstusjäätmete tekke prognoosimine on komplitseeritud, üldjuhul võib oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb samaks tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes. Tööstusjäätmete, eriti tööstuslike pakendijäätmete kogus suureneb, kui AS Mayer alustab reaalset tootmistegevust. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil vähendatakse ladestamisele suunatavate jäätmete hulk ning suureneb võimalus jäätmeid suunata taaskasutusele. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda parima võimaliku tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkondasäästvate tehnoloogiate rakendamisel. 3.2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade vallas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest on puudulik, jäätmestatistikas kajastub eelkõige Ragn-Sells Eesti AS poolt kogutava ehitus- ja lammutusprahi kogused. Samas ei ole kogutavad kogused kuigi suured – 2002. aastal koguti ehitusjäätmeid ca 10 t, 2001. ja 2003. aastal oli kogutavate jäätmete kogus oluliselt väiksem (2–3 t). Muid ehitus- ja lammutusjäätmeid ei ole jäätmetekitajad või -käitlejad jäätmestatistikasse märkinud (v.a 2003. aastal teatav kogus metallijäätmeid, kuid ka nende puhul võib osaliselt olla tegemist ebakorrektselt klassifitseeritud metallitöötlemisjäätmetega). Jõgevamaa ehitus- ja lammutusjäätmete keskmiseks tekke näitajaks on hinnatud ca 150 kg/a elaniku kohta (Hendrikson&Ko, 2002). Eeldades, et Tabivere vallas tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid maakonna keskmisest kogusest mõnevõrra vähem, võib tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguseks hinnata orienteeruvalt 300 t/a. Peamise osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest moodustavad eelduste kohaselt pinnas ja kivid, metallijäätmed ning ehituspraht. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on ajaliselt vägagi varieeruv, suuremad kogused kaasnevad eelkõige suuremate tootmisobjektide rajamisega või kasutuselt välja jäänud hoonete lammutamisega. • Tekke prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest mõningasest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enam korraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh statistikas kajastuvad) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. 3.2.6. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh ohtlikud jäärmed. Käesolevas punktis käsitletakse vanasõidukite ja vanarehvide tekkega seonduvat, teisi transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse ohtlike jäätmete teket käsitlevas punktis. • Vanasõidukid Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad mootorsõidukid probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale. Tabivere vallas tekkivate vanasõidukite kogus pole teada, valdavalt vanasõidukeid ei viida pärast kasutusest väljajäämist edasisse käitlusse. • Vanarehvid Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Millistes kogustes on ladustatud varasemal ajal tekkinud vanarehve, ei ole teada. Tabivere vallas tekkivate vanarehvide koguste kohta andmed puuduvad. 3.2.7. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekib Tabivere vallas eelduste kohaselt nii koguseliselt kui sortimendilt võrdlemisi vähe (siiski konkreetsed andmed puuduvad). Valdavalt on tegemist transpordivahendite hooldusest ning olmesfäärist tulenevate ohtlike jäätmetega. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitavad jäätmed sisaldavad alati ka teatava osa ohtlikke jäätmeid, lähtudes olmejäätmete koostise hinnangutest võib Tabivere vallas tekkivate olmelise päritoluga ohtlike jäätmete koguseks hinnata ca 2 t/a. Tabivere vallas ei ole seni läbi viidud elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisaktsioone. 27. novembril 2004. a toimub Tabivere vallas esimene Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud ohtlike jäätmete kogumisring, mis läbib Pataste, Maarja, Elistvere Tabivere ja Koogi. Kogumisaktsioonide abil kogutavate ohtlike jäätmete kogused võivad toodud hinnangulisest näitajast aga oluliselt erineda, koguse erinevus sõltub eelkõige elanikkonna osalusest kogumisaktsioonis ning varasemal ajal kogunenud ning ladustatud jäätmete hulgast. Lähtudes teistes omavalitsustes läbiviidud ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide tulemustest, moodustavad peamise osa kogutavatest jäätmetest kasutatud akud, märkimisväärse koguse moodustavad ka värvijäätmed, ohtlikke aineid sisaldav pakend ning õlidega seonduvad jäätmed, teised jäätmed (ravimid, luminestsentslambid, elavhõbe, kemikaalid) moodustavad väiksema osa. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, üleandmine käitlejale ning teenuse eest maksmine ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib anda oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed vastavalt käitlejale üle käitleja tegevuskohas, st tekitaja transpordib ise jäätmed käitluskohta. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Vastavalt jäätmestatistikale ei ole ükski Tabivere vallas tegutsev ettevõte tekitanud või andnud vastavale jäätmekäitlejale üle ohtlikke jäätmeid (välja arvatud 2002. aastal Tabivere Kommunaali poolt AS-ile Epler & Lorenz üle antud 32 kg luminestsentslampe). Lähtudes Tabivere valla ettevõtluse struktuurist, ei ole ohtlike jäätmete mittetekkimine võimalik. Ettevõtluse iseloomu alusel peaks Tabivere vallas ohtlikest jäätmetest tekkima erineva päritoluga vanaõlisid, kasutatud akusid ja patareisid, värvide ja muude pinnakattematerjalide jääke, luminestsentslampe jmt. Olukord, kus statistika kohaselt ohtlikke jäätmeid ei teki, on võimalik üksnes juhul, kui toimub nende illegaalne käitlemine, ladustamine ning üleandmine järgnevatel aastatel või üleandmine teistes omavalitsustes elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide käigus. • Jääkreostus Jääkreostus on jäätmekogumid või saastunud pinnas, mis on seotud eeskätt nõukogude perioodil toimunud tegevusega ja mille puhul kaasnev vastutus võib olla ebaselge. Võimalikud jääkreostusobjektid on Tabivere lähedal Voldi külas asuv endine naftabaas, töökoda, autode pesuplats, teemeistripunkt, Tormi külas asuv mürgi- ja väetisehoidla, Elistveres asuv töökoda (Maarja töökoda ja tankla ning Pataste töökoda tegutsevad ka praegu). Kõik endised tanklad, autode pesuplatsid ja töökojad on erakätes. Andmed objektide keskkonnaohtlikkuse kohta puuduvad. Mõnel pool on veel leida metalli- ja/või ehitusjäätmete (lagunenud või lammutatavad hooned) kogumeid, mis ei ole niivõrd keskkonnaohtlikud, kuivõrd rikuvad maastikupilti (endised kolhoosi laudad Otslava, Juula, Pataste, Kõrenduse, Koogi, Voldi ja Valgma külas). Tekkivad peamiselt olmejäätmete illegaalsed ladestud likvideeritakse vallavalitsuse initsiatiivil võimalikult kiirelt. 3.2.8. Muud jäätmed • Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu külmikutele, eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Elektri- ja elektroonikajäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikajäätmete aastane tekkekogus Eestis 6...9 kg/in. Tabivere vallas on mõistlik eeldada tekkekogust 6 kg/in/a ning selle põhjal võib elektroonikajäätmeid tekkida ca 15 t/a. Elektroonikajäätmete eraldikogumist ei korraldata, teatavas koguses on neid antud üle suuremõõtmeliste jäätmete kogumisaktsioonidel. • Kogukad jäätmed Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, külmikud, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlikke aineid. Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Tabivere vallas on suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks üks kord tellitud Tabiverre ja Maarjasse vastav 30 m 3 mahuga konteiner, suuremõõtmelisi jäätmeid koguti 2,2 t. 3.3. Tabivere vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete kogumise ja käitluse teenust pakub vallas peamiselt Ragn-Sells Eesti AS, ettevõte pakub nii korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete (OÜ Tabivere Kommunaal kaudu) kui otselepingute alusel kogutavate olmejäätmete käitlusteenust. 2003. aastal kogus ettevõte ca 78% olmejäätmetest. Ettevõte viib läbi ka paigaldatud avalikke klaasikonteinerite tühjendamist ning suuremõõtmeliste jäätmete kogumist. Teiseks oluliseks jäätmekäitlejaks on AS Cleanaway Tartu (2003. aastal kogus ca 21% olmejäätmetest), minimaalses koguses veab olmejäätmeid ka AS Jõgeva Elamu (2003. aastal kogus ca 0,5% olmejäätmetest). Võrdlemisi suur osa elanikkonnast ja ettevõtetest ei kasuta jäätmeveo teenust, jäätmeid veetakse prügilasse ka omavahenditega. 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Säästva arengu printsiipe järgides on oluline võimalikult suures koguses juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel (sh kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks jms). Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb taaskasutamisel enamasti kasutada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: • otsene ringlus (korduvkasutamine); • materjaliringlus; • bioloogilised protsessid (kompostimine); • energeetiline otstarve (põletamine). Jäätmestatistika kohaselt suunatakse taaskasutusse üksnes Tabivere vallas tekkinud ning vastavale käitlejale üle antud metallijäätmed (35–45 t/a) ning kohtsorteermiskonteinerite abil kogutud klaaspakendijäätmed (1,8–2,3 t/a). Lähtudes valla ettevõtluse struktuurist võib oluliseks kohapeal taaskasutatavaks jäätmeliigiks pidada puidujäätmeid. Puidujäätmed leiavad taaskasutust eelkõige energeetilisel otstarbel (kasutamine kütusena), puidujäätmete kasutamine kütusena toimub nii tekkekohas kui teiste tarbijate poolt. Puidujäätmeid taaskasutavad ka loomapidajad loomadele allapanuna. Taaskasutatavad puidujäätmete kogused statistikas ei kajastu. Statistika kohaselt ei toimunud Tabivere vallas ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealset taaskasutust. Siiski võib eeldada, et oluline osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest siiski taaskasutatakse kohapeal, tihtipeale on ehitusjäätmete taaskasutamine formaalne, tegelikult jäätmed kõrvaldatakse. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisel on peamisteks teedeks korduvkasutus, kasutamine täitepinnasena (pinnasejäätmed, kivid, tellised jmt) või kütusena (puidujäätmed). Jäätmesegust eraldatud metallijäätmed (nii lammutusjäätmed kui metallitöötlemisjäätmed) suunatakse jäätmekäitlejate vahendusel töötlemisse. Peaaegu täielikult taaskasutatakse ka loomapidamises tekkiv sõnnik ning reostunud allapanu, mida kasutatakse põlluviljakuse suurendamiseks. Jäätmestatistikas ei kajastu kodumajapidamistes taaskasutatavad olmejäätmete kogused. Kodumajapidamistes toimub eelkõige jäätmete kompostimine (köögi- ja haljastusjäätmed) või kasutamine kütusena (puidu- ja vanapaberijäätmed). Kodumajapidamistes toimuvaks jäätmete taaskasutamiseks on paremad võimalused eramutes, korterelamute puhul on kohapeal taaskasutatavate jäätmete kogused eeldatavasti oluliselt väiksemad. 3.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmeseaduse kohaselt nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Tabivere vallas tekkivate jäätmete peamiseks kõrvalduskohaks on Torma prügila, kus ladestatakse nii jäätmekäitleja poolt kogutavad olmejäätmed kui ka oma transpordiga veetavad jäätmed. AS Cleanaway Tartu poolt kogutavad olmejäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilas. Lisaks seaduslikule jäätmete kõrvaldamisele toimub vallas ka jäätmete omaalgatuslik ja illegaalne kõrvaldamine. Omaalgatuslikult kõrvaldatakse peamiselt olmejäätmeid (jäätmete põletamine, matmine, hülgamine), samuti ka näiteks ehitus- ja lammutusjäätmeid. Sagedasti toimub väidetavalt jäätmete taaskasutamine, kuid tegevuse peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmete keskkonda viimine (näiteks pinnase täitmine mineraalsete jäätmetega, olmeprahi põletamine). 3.5. Jäätmehoolduse peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised Tabivere vallas toimuva jäätmekäitluse seonduvad kitsaskohad: • Jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed, seega puudub ülevaade vallas reaalselt tekkivatest jäätmekogustest. • Korraldatud olmejäätmevedu toimub eelkõige Tabivere korterelamute ja ühiskondlike objektide juurest ning muude asulate puhul ühiskondlike objektide juurest, hajaasustusega alade elanikkond ei ole valdavalt jäätmekäitlusskeemi haaratud. • Toimub ulatuslik jäätmete kohapealne taaskasutamine, mille kohta puudub igasugune info (puidujäätmete kasutamine kütusena, ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamine maapinna planeerimises jmt). • Tabivere vallas alles alustatakse elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisega, ettevõtted ei ole andnud ohtlikke jäätmeid üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. • Jäätmete kohtsorteerimine toimub peamiselt orgaaniliste jäätmete kompostimise tasandil, kogutavate väheses koguses klaaspakendite jäätmeid, teiste jäätmeliikide osas on kohtsorteerimine juhuslik. • Vallas puuduvad statsionaarsed kohtsorteeritud paberi- ja papijäätmete, suuremõõtmeliste jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, haljastusjäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiskohad. 4. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik jäätmete kohapealse sorteerimise kaudu, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket kui kahjurputukate koondumist. Ebaõigete lahenduste kasutamisel ohtlike jäätmete kogumisel ja hoiustamisel kaasneb mõju eelkõige töötajate tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel kasutada spetsiaalseid kogumis- ja hoiustamisvahendeid, piirata kõrvaliste isikute juurdepääs ohtlikele jäätmetele ja tagada arvestuse pidamine. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Jäätmekonteinerite tühjendamine peaks toimuma ajal, mil transpordimüra ei häiri elanikkonda (päevasel ajal). Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav jäätmete kohapealne taaskasutamine ja kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei kaasne kompostimisega olulisi negatiivseid mõjusid, häireteta kompostimise tagamiseks on oluline, et oleks tagatud piisav õhu juurdepääs kompostitavale materjalile, oleks tagatud materjali piisav niiskus ning kompostitava materjali süsiniku ning lämmastiku optimaalne vahekord. Vastasel juhul võib orgaanilise aine lagunemine peatuda, kompostihunnik võib haiseda, sinna võivad koguneda närilised või kärbsed. Keskkonnamõju vähendamiseks ei tohiks kompostida näiteks veekogude või kaevude läheduses. Teatavate jäätmeliikide põletamine – eelkõige puit – ei oma olulist keskkonnamõju ning see on ladestatavate jäätmete koguse vähendamise võimalusena igati soositav. Vältida tuleb muude laialt levinud jäätmete – plastik, kumm jmt – põletamist, mille tulemusena eralduvad kahjulikud laguproduktid. Vallas puuduvad sulgemist või katmist vajavad prügilad. Kavandatavate jäätmekogumis- ja taaskasutussüsteemide rakendamisega kaasneb vähene loodusvara kasutus. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid 5.1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat elanikkonna ja ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Tabivere valla jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine/vähendamine (jäätmeseadus) • Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; o Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; o Kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. • Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. Jäätmete taaskasutamine (jäätmeseadus) • Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • Jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena; • Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Pakendi kogumine ja taaskasutamine (pakendiseadus) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: • Alates 01.05.2004 peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 31.12.2012 peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendmaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Korraldatud jäätmevedu (jäätmeseadus) • Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. • Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta korraldatud jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või on see ülemäära kulukas ning puudub keskkonnakaitse- või tervisekaitsevajadus. • Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. • Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. • Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsusorganitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi. • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; • Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata (kaasa arvatud sortimine ja pakendamine) jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust, samuti ka püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sortida, segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada määrusega jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 01.01.2008 ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Alates 01.01.2008 kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010; • üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013; • üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad» eelnõule tuleb romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks sõidukist loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki kogumispunkti üleandmine oleks võimalik vähemalt omaniku elukohajärgse maakonna piires. Tootja peab tagama, et 01.01.2006 jäätmeks muutunud mootorsõiduki taaskasutatav osa on vähemalt 85% romusõiduki keskmisest massist ja korduskasutuse ja ringlusesse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki keskmisest massist. Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded» kohaselt tuleb jäätmevaldajal koguda patareid ja akud lahus muudest jäätmetest ning jäätmevaldaja on kohustatud andma need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, füüsiline isik peab kodumajapidamises tekkinud kasutatud patareid ja akud üle andma jäätmekäitlejale kooskõlas kohaliku omavalitsuse organi kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tükeldamata rehve, alates 16.07.2006 ei tohi prügilates ladestada ka tükeldatud rehve (piirang ei laiene prügilas ehitusmaterjalidena kasutatavatele rehvidele ning jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm): Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja tähtajad» eelnõu kohaselt tuleb elektroonikaromud koguda lahus muudest jäätmetest, kogumisel tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist, kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete turustamisega tegelevad tootjad on kohustatud tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvatest seadmetest tekkinud elektroonikaromu, tootjad on vabastatud tema poolt enne 13. 08. 2005. a turustatud elektroonikaromude kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise kohustusest. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmisega. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • Kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu kaudu. Olmesfääris on eesmärkideks: • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. 5.2.1. Andmekogud Kõikide tulevikku suunatud tegevuste kavandamine saab põhineda korralikel olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel andmekogudel. Olemasolevate andmekogude ebatäielikkus suurendab prognooside koostamisel ja tegevuste kavandamistel eksimuste tõenäosust. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks peamiseks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register. Andmebaase täiendatavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise väljaselgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Eesmärkideks on: • riiklike andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine; • kohaliku jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; • pakendiettevõtjate ja probleemtoodete tootjate olemasolu ja tegevusmahu hindamine; • vajalike lisauuringute kavandamine ja läbiviimine; • andmekogude usaldusväärne taseme saavutamine aastal 2006. 5.2.2. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Jäätmearuandluse põhjal koguti Tabivere vallast kuni 222 t olmejäätmeid aastas, mis teeb ühe elaniku kohta kuni 90 kg aastas (maakonna keskmisest oluliselt vähem). Arvutuslikult tekib vallas u 500 t olmejäätmeid aastas, olmejäätmete eritekkeks on u 200 kg inimese kohta aastas. Tabivere vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Üleriigilise jäätmekava eesmärkideks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005...2006, suurendada olmejäätmete taaskasutust, eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest. Ladestatavate jäätmete koguste stabiliseerimine ja vähendamine eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • suuremõõtmelised ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • biolagunevad jäätmed. Kohtsorteeritud jäätmete kogumis- ja käitlussüsteeme on lähemalt käsitletud vastavate jäätmeliikide käitlemise korraldamise alapunktides. Tagamaks tiheasustusaladel elavate/tegutsevate jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega, on püstitatud eesmärgiks sisse seada Tabivere ja Maarja asulat haarav korraldatud olmejäätmevedu, lisaks tuleks korraldatud jäätmevedu rakendada Vooremaa maastikukaitsealale jäävates külades. 5.2.3. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist 25 kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas, Tabivere valla puhul võib pakendijäätmete tekke näitajaks hinnata u 50 kg elaniku kohta aastas. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunaline harimine ja selgitustöö kaudu (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik – nn ülepakendatud kaupade ostmisest loobumine, suurema pakendi eelistamine, loodussõbralikest materjalidest pakendi eelistamine jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu valda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik ning suunata kogutud pakendijäätmed taaskasutusse. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.01.2005. Lähtudes riiklikest eesmärkidest on Tabivere valla jäätmekäitluse korrastamisel eesmärgiks eraldada ning suunata taaskasutusse 50% käesoleval ajal ladestamisele suunatavatest pakenditest ja pakendijäätmetest. Lähtudes arvestuslikust Tabivere vallas tekkivatest pakendijäätmete kogustest tuleks lähiajal vastava kogumisvõrgustikuga koguda kuni 65 t pakendijäätmeid. 5.2.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevad jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu vanapaber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberijäätmed (v.a pakend) moodustavad ligikaudu 15% segaolmejäätmete üldkogustest. Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Eestis laiemalt tegutseb mitu vanapaberit koguvat ning taaskasutavat ettevõtet. Vanapaberi taaskasutamiseks on otstarbekas see tekkekohas eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Paberijäätmete koguste vähendamisel on eesmärgiks vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust orienteeruvalt 30% võrra, selleks tuleb koguda valla keskuses kuni 40% arvutuslikult tekkivast vanapaberi kogusest. Lisaks peaks toimuma vanapaberi kogumine ka Maarjas. Haljastusjäätmetest saab eristada avalike haljasalade hooldamisel tekkivad jäätmed ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmed. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Parimad võimalused eraldikogutud köögijäätmete lokaalseks taaskasutuseks on hajaasustuses ning eramajapidamistes, kus on eesmärgiks kohapeal taaskasutada 2008. aastaks 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige kompostimise teel). Kortermajade puhul on samuti võimalik rakendada kompostreid, kuid lähtudes kortermajade piirkonnas kompostimise teatavast komplitseeritusest, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Eesmärgiks on 2008. aastaks kohapeal kompostida 25% kortermajapidamistes tekkivatest jäätmetest. Juhul kui Torma prügilasse rajatakse biolagunevate jäätmete kompostimisväljak, on kohapealsele käitlemisele alternatiiviks biolagunevatele köögijäätmetele eraldi kogumissüsteemi rajamine (biolagunevate jäätmete konteiner) ning kogutud jäätmete tsentraliseeritud käitlemine. Tsentraliseeritud käitlusskeemi rakendamine on mõttekas eelkõige korterelamute ja vastava ettevõtluse jäätmete käitlemisel. 5.2.5. Tööstusjäätmed Tabivere vallas tekib lähtudes piirkonna majandusstruktuurist vähe spetsiifilisi tööstusjäätmeid, olulisemateks tööstusjäätmeteks on puidu vääristamisel tekkivad jäätmed, metallijäätmed ning taimsete ja loomsete kudede jäätmed, mis tekivad eelkõige põllumajanduses. Spetsiifilisteks tootmisjäätmeteks võib pidada pesuvahendite tootmisel ning pakendamisel tekkivad jäätmed. Igasugune tööstuslik tootmine toob kaasa jäätmetekke, enamasti ei ole võimalik jäätmeteket vältida, võimalik on jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine. Paljudel juhtudel on jäätmete koguste vähendamine või taaskasutamise suurendamine võimalik lihtsate töökorralduslike võtetega. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on esmaeesmärgiks korraldada olemasolevate jäätmete tekke analüüs, mis annab suuniseid jäätmekoguste vähendamiseks ning taaskasutuse suurendamiseks. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti kogumist ja kohtsortimist. Jäätmed tuleks sortida sõltuvalt ettevõtluse iseloomule järgmistesse liikidesse: ohtlikud jäätmed, püsijäätmed, klaaspakend, paber ja kartong, plastid, metallid, puit, elektri- ja elektroonikaseadmed, biolagunevad jäätmed, sortimisest ülejäänud prügi. Enamasti on ettevõtluses tekkivate jäätmete kohapealse sorteerimise rakendamine lihtsalt korraldatav. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud tööstusjäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Teatavate jäätmeliikide puhul on see hõlpsalt korraldatav (metallijäätmed, puidujäätmed). Uute tootmisettevõtete puhul on eesmärgiks jäätmevaese tehnoloogia rakendamine, seda parimate võimalike tehnoloogiate rakendamise ning tootmise kavandamisel jäätmekäitlusega arvestamise kaudu. Parimate võimalike tehnikatega arvestamine käitiste kavandamisel võimaldab vähendada ka tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada nende taaskasutust. Jäätmevaese tootmise juurutamist ja arengut saab suunata ja kontrollida ettevõtete keskkonnajuhtimissüsteemide ning toodete elutsükli analüüsi abil. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet jäätmeid tekitavate ja käitlevate ettevõtete tegevuse üle. Tuleb tagada, et jäätmeid käitlevad ettevõtted omaksid jäätmeluba või vastavat registreerimistõendit ning et ettevõtted osaleksid jäätmeseaduse kohases jäätmearuandluses. 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud jäägid (näiteks värvi jäägid, naftasaadustega reostunud materjalid ja pinnas). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Käesoleval ajal puudub täielik ülevaade piirkonnas tekkivate ja käideldavate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse puhul on eesmärkideks: • ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse tõhustamine; • ehitus- ja lammutusjäätmete eritekke ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise arendamine, kõrvaldatavate jäätmekoguste vähendamine. 5.2.7. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Kuna vanarehvid kuuluvad probleemtoodete hulka, on nende kogumine ning käitlemine tootjate ülesandeks. Vastava tootjaid ühendava organisatsiooni loomisel tuleb organisatsiooniga koostöös näha ette rehvide käitlejale üleandmiskohad (rehvitöökodade ja jäätmekogumiskohtade baasil). Vastava süsteemi rakendumiseni jääb Tabivere vallas vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvale ettevõttele. Mootorsõidukid ja nende osad on samuti probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Vastava tootjavastutuse organisatsiooni toimima hakkamisel tuleb organisatsiooni ning teiste omavalitsustega läbirääkimiste tulemusel panna paika piirkonda laiemalt hõlmav vanasõidukite tootjale tagastamiskohtade võrgustik. Võrgustiku rajamisel on vajalik, et minimaalselt oleks üks romusõidukite üleandmiskoht igas maakonnas, Jõgevamaa puhul paikneks romusõidukite üleandmiskoht Jõgeva linna piirkonnas (tegutsevad autolammutus ning metallijäätmeid koguvad ettevõtted). Tabivere valla puhul on alternatiiviks Tartu piirkonna vastavad ettevõtted. 5.2.8. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • segaolmejäätmetega prügilasse suunatavate ohtlike jäätmete koguse vähendamine; • eraldi kogutavate ohtlike jäätmete koguse suurendamine; • ohtlike jäätmete alase teabe levitamine; • ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste pakkumine. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üleantud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • ülevaate saamine valla ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete kogustest; • ohtlike jäätmete kogumisel ning käitlemisel keskkonna- ja tervisekaitseliste nõuete järgimine. 5.2.9. Muud jäätmed Muude jäätmete all on käesolevas töös käsitletud elektri- ja elektroonikajäätmeid ja kogukaid jäätmeid. Eraldikäsitluse tingib nende võimalik keskkonnaohtlikkus ja käitlemise komplitseeritus. Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad on tulenevalt jäätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tabivere valla jäätmekava kontekstis on eesmärgiks koostöös tootjaid esindava organisatsiooniga luua elanikkonnale elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete üleandmisvõimalus. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Kogukate jäätmete käitlemise korraldamise puhul on samuti eesmärgiks jäätmete äraandmise võimaluse loomine nii statsionaarse kogumispunkti kui võimalusel/vajadusel vastavate aktsioonide näol. 5.3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Tabivere valla jäätmete käitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitteleidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute keskkonda vähemõjutavate jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Tabivere valla puhul on lähtudes üleriigilisest jäätmekavast taaskasutust mitteleidvate jäätmete kõrvalduskohaks Torma prügila. Lähtudes läheduse põhimõttest ei tohi Tabivere vallast kogutavaid jäätmeid vedada kõrvaldamiseks teistesse prügilatesse (juhul kui antud jäätmete ladestamine on Torma prügilas lubatud). Tagamaks vastuvõetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus tuleb rakendada prügila tagamaal efektiivset jäätmete kohapealset sortimist. Antud tähenduses on sortimise all peetud silmas jäätmete kohtsorteerimise rakendamist, mille abil jäätmete tekkekohas eraldatakse jäätmesegust eelkõige ohtlikud jäätmed ning taaskasutatavad jäätmed. 6. Eesmärkide realiseerimine 6.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Palamuse vallas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Piirkonna jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: • lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; • suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; • väheneb prügilasse ladustamisele suunatavate jäätmete kogus; • Tabiverre ja Maarjasse rajatakse jäätmekogumispunktid ning Torma prügilasse jäätmetöötlusjaam. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine kohapeal (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) või tsentraalses süsteemis, kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • koostada jäätmetekitajate register; • välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise uuring; • viia läbi elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke ja -käitluse uuring; • nõuda vallas tegutsevatelt jäätmekäitlejatelt (sh pakendijäätmete kogujad) aruandlust jäätmekoguste kohta erinevate kogumiskohtade lõikes. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine : • Tabiverre ja Maarjasse paigaldada paberi ja papijäätmete konteinerid, eelkõige tuleb paberi ja papi kogumiskonteinerid paigaldada korterelamute piirkonda; • Tabivere valla pakendiettevõtjate (kaasa arvatud pakendatud kaupade müüjad) baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi); • kuni pakendikogumissüsteemi toimimahakkamiseni säilitada olemasolevad pakendikonteinerid; • suurematesse ettevõtetesse (kaasa arvatud õppe- ja haldusasutused ning turismindusega tegelevad ettevõtted) paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid; • tootmises tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal lähtuvalt jäätmete omadustest ning taaskasutusvõimalustest, tootmisjäägid suunata eelistatavalt lähipiirkonnas taaskasutusse; • luua elanikkonnale võimalus suuremõõtmeliste jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning vanarehvide üleandmiseks statsionaarse kogumiskoha (jäätmekogumispunkt Tabiveres) baasil, suuremõõtmeliste jäätmete ja elektroonikaromu puhul ka võimalusel vastavate aktsioonide näol. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul üleandmine võimalusel ka müügikohtades. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine • Biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: o aia- ja haljasjäätmete kompostimine kohapeal, kasutada võib nii kinniseid kompostreid kui aunkompostimist; o eramute puhul köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega, tiheasustusaladel tuleb köögijäätmete aastaringseks kompostimiseks kasutada suletavaid kompostimisnõusid, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; o lokaalne kompostimine – tiheasustusaladel kortermajadel ühine lokaalse haaratusega kompostimisvõimalus, jäätmetekitajad ise kompostivad. Pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete kompostimisvõimalus. • Alternatiivina kohapealsele biolagunevate jäätmete kompostimisele on eelkõige tiheasustuses korraldada biolagunevate jäätmete eraldikogumine ning suunamine kompostimiseks Torma prügilasse rajatavatele kompostimisväljakutele. • Ettevõtluses (kaasa arvatud toitlustamisega seotud ettevõtted) tekkivate biolagunevate jäätmete eraldikogumine ning suunamine Torma prügilasse rajatavatele kompostimisväljakutele, toidujäätmete kasutamine loomasöödana (järgides vastavaid veterinaarnõudeid). • Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivad jäätmed koguda eraldi ning kompostida kohapeal või suunata käitlemiseks Torma prügilasse rajatavatele kompostimisväljakutele. • Rajada reoveepuhastite lähedusse setteväljakud. Ehitus- ja lammutusjäätmed Tekkivate ja käideldavate ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse korraldatuse tõhustamiseks tuleb: • siduda suuremate ehitusobjektide puhul jäätmekäitluse nõuded ehitusdokumentatsiooniga (projekteerimistingimustega nõuda jäätmekäitluse kajastamist ehitusdokumentatsioonis); • ehitiste vastuvõtul muu hulgas kontrollida jäätmekäitlusdokumentatsiooni; • tagada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine üksnes vastavat õigust (jäätmeluba või registreerimistõend) omavate isikute poolt. Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on peamiseks eesmärgiks tekkivate jäätmete suhtelise koguse vähendamine ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Kõrvaldatavate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste vähendamisel on vajalik rakendada nende sorteerimist tekkekohas ning nende suunamine taaskasutusse. Tekkivate jäätmete puhul on otstarbekas eraldi koguda näiteks puit, metall (mustmetall ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (võimalusel/vajadusel sorteerida ka need fraktsiooniti eraldi – kivid, pinnas, betoon jmt), ohtlikud jäätmed ning ehitusjäätmesegu. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusteed on: • sorteeritud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine väikeehitiste juures; • jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • sorditud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete põletamine; • kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel. Asbesti sisaldavad jäätmed ei ole taaskasutatavad. Torma prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks väljapoole piirkonda (näiteks Aardlapalu prügilasse). Ohtlike jäätmete kogumine ja transport Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete puhul: • teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal; • viia läbi vähemalt kord aastas elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumisringe; • pikemas perspektiivis rajada Tabiverre statsionaarne ohtlike jäätmete kogumiskoht; • suunata tootjate poolt rajatava patareide ja akude kogumiskohtade võrgustiku toimimist. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete puhul: • saavutada kontroll kõikide ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete üle (kaasa arvatud väikeettevõtlus), regulaarselt kontrollida eeldatavalt ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete jäätmekäitlusdokumentatsiooni (ohtlike jäätmete üleandmisaktid); • ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käidelda lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid. Jäätmete kogumine ja transport • Rakendada valla keskuseid – Tabivere ja Maarja – ning Vooremaa maastikukaitsealale jäävaid külasid hõlmav korraldatud olmejäätmevedu, moodustada antud asulatel põhinev üks jäätmeveopiirkond. • Haarata kõik jäätmeveopiirkonnas olevad jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, jäätmeveopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda äärmisel juhul. • Koostada jäätmevaldajate register, mille alusel hakkab toimuma korraldatud olmejäätmevedu. • Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata piirkondades toimub jäätmevedu vabalt valitava vastavat õigust omava ettevõtte poolt, võib toimuda ka jäätmevedu prügilasse oma vahenditega. • Elanikud ja ettevõtted peavad muretsema endale jäätmekonteinerid või muud nõuetele vastavad kogumisvahendid (võib ka mitme ettevõtte või kodumajapidamise peale olla ühine). • Teha teavitustööd ja arendada jäätmete kohtsorteerimist. Jäätmete kõrvaldamine • Lähtudes läheduse printsiibist, kõikide ladestatavate jäätmete suunamine Torma prügilasse. 6.2. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine 6.2.1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. Tabivere valla puhul hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga Tabivere ja Maarja asula, kus on tiheasustuse tõttu korraldatud jäätmeveo korraldamine kohustuslik. Lisaks haaratakse korraldatud jäätmeveoga ka Vooremaa maastikukaitsealale jäävad külad (vastavalt külade piiridele, mitte maastikukaitseala piiridele), maastikukaitsealale jäävad järgmised Tabivere valla külad: Otslava, Juula, Kaiavere, Kärksi, Tormi, Õvanurme, Valgma, Raigastvere, Elistvere, Lilu, Vahi ning osaliselt Voldi (Tartu–Jõgeva maantee ja Saadjärve vaheline osa). Antud alade haaramisel korraldatud jäätmeveoga on eesmärgiks piirkonna kaitsealuse loodus- ja kultuurmaastiku säilitamine ning turismipotentsiaali toetamine. Toodud asulate baasil moodustatakse üks veopiirkond või osa mitut valda haaravast veopiirkonnast. Veopiirkonnas elab ligikaudu 75% valla elanikest, arvutuslikult tekib olmejäätmeid kuni 400 t/a (äraveetav kogus võib olla väiksem). Esialgu korraldatakse korraldatud jäätmeveoga üksnes segaolmejäätmete kogumine ning käitlusse suunamine. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorral. Elanikest jäätmevaldajaid võib vabastada korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest, kui elamus elab kuni 2 inimest, toimub nõuetekohane orgaaniliste jäätmete kompostimine (tiheasustusalal aastaringne toidujäätmete kompostimine toimub kinnistes kompostrites), paberi- ja papijäätmed, pakendijäätmed ning muud eraldi kogutavad jäätmed antakse üle vastavate kogumisskeemide abil, kohtsorteerimisel üle jäänud jäätmed viiakse edasisse käitlusse (Torma prügilasse) omavahenditega. Sellisel juhul peab jäätmevaldaja esitama vallavalitsusele vastava avalduse, kus võtab endale kohustuse esitada kord aastas kirjalik aruanne oma jäätmete käitlemise kohta (vastavalt jäätmeseaduse §-le 69 (5) ning §-le 116 (1)), aruande lisaks peavad olema ka olmejäätmete üleandmist tõendavad dokumendid. Samuti võib jäätmevaldaja teatud tähtajaks vabastada põhjendatud taotluse alusel jäätmeveoga liitumise kohustusest, kui ta antud jäätmetekkekohas reaalselt ei ela (näiteks tegelikkuses tühjalt seisvad elamud vmt). Korraldatud olmejäätmeveo ellurakendamisel on üheks kitsaskohaks elanikkonna poolt kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (mõnel pool kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). See tuleneb piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate erinevatest tehnilistest nõudmistest. Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark unifitseerida või jõuda muule kokkuleppele. 1. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Antud juhul vahetab konteineri omanik rentniku vana konteineri uue sobiva konteineriga. 2. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. • Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Konteinerite väljavahetamine võib toimuda ka jäätmeveo firma kaudu. Antud juhul asendab jäätmeveo firma vanad metallist konteinerid kaasaegsete plastmassist konteineritega. Osa uutesse konteineritesse investeeritud rahast saab firma tagasi, kui viib vanad konteinerid metalli kokkuostu. • Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka vanade konteinerite teenindamise nõude (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi. Prügikottide süsteemi rakendamine teataval määral leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmete veo sagedus erinev, sõltuvalt asustustüübist. Tiheasustusega piirkondade (Tabivere ja Maarja) eramupiirkondades toimub korraldatud jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse nõuetele minimaalselt kord kuus (võimalik juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Selleks et tagada konteineri reaalne täituvus kuu jooksul, võivad naabrid kasutada ühte konteinerit, teavitades sellest omavalitsust. Korterelamute piirkondades ning ettevõtluse puhul toimub jäätmevedu minimaalselt 2–4 korda kuus. Hajaasustuspiirkondades võib korraldatud jäätmevedu toimuda minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Veo korraldamine hajaasustusest on seotud mitmete probleemidega (pikk kogumisteekond, väiksemate teede halb olukord jmt). Probleemide leevendamiseks on mõistlik mitmel majapidamisel muretseda ühine konteiner, mis paikneb logistiliselt sobivas kohas ning mille eest jäätmetekitajad maksavad ühiselt. Hajaasustuses ei ole ilmselt otstarbekas kasutada tellimisega seotud veosüsteemi, kuna see võib muutuda liialt kulukaks. Hajaasustuses toimuva jäätmeveo arendamise võimalusi on lähemalt käsitletud punktis 6.2.2. Antud punktis toodud lahendusi saab kasutada ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud hajaasustusaladel, kuid samas tuleb silmas pidada korraldatud veo põhimõtteid (ühine käitleja, kontrollitavus jmt). Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peab Tabivere Vallavalitsus korraldama konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitatav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestus. Lühema kestuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. Jäätmeseaduses on antud veopiirkonna maksimaalseks orienteeruvaks elanike arvuks 10 000 inimest, samas võivad mitu omavalitsust moodustada ka ühise veopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna eri osade jäätmeveo kulutusi, suurem veopiirkond on jäätmekäitlejatele atraktiivsem (veo konkursil võib osaleda suurem arv jäätmekäitlejaid), samuti on veo sisseseadmine hõlpsamalt korraldatav (iga omavalitsus ei pea konkurssi korraldama). Seega oleks Tabivere valla puhul otstarbekas teha korraldatud jäätmeveo rakendamisel koostööd ning moodustada teiste Jõgevamaa omavalitsustega (näiteks Palamuse vald) ühine veopiirkond. 6.2.2. Jäätmevedu korraldatud jäätmeveoga haaramata piirkondadest Korraldatud jäätmeveo piirkonnast välja jäävas osas vallast toimub taaskasutust mitteleidvate jäätmete transport käitlemisse jäätmetekitaja poolt vabalt valitava vastavat õigust omava ettevõtte poolt. Lubatud on ka jäätmete vedu omavahenditega. Hajaasustuses on jäätmete kogumisel peamiseks probleemiks jäätmetekitajate paiknemine hajutatult, mistõttu peab jäätmeveok läbima võrdlemisi pika teekonna, et koguda kokku teatav kogus jäätmeid. Teiseks probleemiks võib olla ka väiksemate teede halb olukord, mistõttu jäätmeveok ei pruugi igal ajal jäätmetekitajani pääseda, teisalt teede lagunemise perioodil lõhub raske jäätmeveok teid veelgi. Seetõttu on otstarbekas luua süsteem, mille abil oleks hajaasustuses elaval jäätmetekitajal hõlbus jäätmeveo teenust kasutada, kuid mis ei osutuks teisalt liialt kulukaks. Üheks võimaluseks oleks, et hajali paiknevad majapidamised muretsevad endale ühise jäätmekonteineri, mis paikneks logistiliselt kõige sobivamas asukohas ning mille tühjendamise eest makstakse ühiselt. Sellise lahenduse puhul on jäätmetekitaja kulutused konteineri soetamisele väiksemad (ühe suurema konteineri soetamine on odavam kui mitme väikse), samuti on lühem jäätmete kogumiseks läbitava tee pikkus. Antud lahenduse korral tuleks jäätmekonteiner paigaldada teataval määral valvatavasse kohta, vältimaks kõrvaliste isikute poolt jäätmete toomist konteinerisse. Alternatiivseks võimaluseks oleks rakendada prügikottide süsteemi. Prügikottide puhul jäätmekäitlejad müüvad vastava märgistusega prügikotte, mille hinnas sisaldub ka antud kotitäie jäätmete käitlemise maksumus. Prügikoti süsteemi puhul on hajaasustuses peamiseks probleemiks täitunud kottide kogumise süsteemis kokku leppimine. Jäätmekottide kogumine peab toimuma teatava järelevalve all, avalike kogumiskohtade rajamisel suureneb võimalus, et konteineritesse paigaldatakse ka muid jäätmeid (mille käitlemise eest ei ole makstud). Lahenduseks oleks luua üksnes vastavatesse prügikottidesse pakitud segaolmejäätmete vastuvõtmine ka Tabiverre rajatavas jäätmekogumispunktis. Alternatiivseks võimaluseks on panna käiku rändkogumispunkt – jäätmeveok sõidab teatava graafiku alusel läbi kõik külad ning inimesed saavad jäätmekottidesse pakitud jäätmed anda üle. Tabel 7. Olmejäätmete kogumisvõimalused hajaasustusest Kogumisviis Plussid Miinused Jäätmete kogumine iga jäätmetekitaja konteinerist • Jäätmetekitaja täielik vastutus enda jäätmete eest • Vaja üksnes kokkulepet jäätmetekitaja ja -käitleja vahel • Võimalus jäätmeid ära panna igal ajal • Pikk veoteekond • Probleemid teede läbitavusega • Teede lõhkumine raskeveokitega • Iga jäätmetekitaja peab ostma konteineri Jäätmete kogumine mitme talumajapidamise ühisest konteinerist • Lühem veoteekond • Väiksemad investeeringud konteineri soetamiseks • Võimalus jäätmeid ära panna igal ajal • Jäätmetekitaja peab jäätmeid viima kogumiskohta • Vaja mitmeid osapooli hõlmavat kokkulepet • Vastutus ebaselgem • Prügistumise ja võõraste jäätmete paigaldamise võimalus Jäätmekottide kogumine jäätmetekitaja juurest • Jäätmetekitaja täielik vastutus enda jäätmete eest • Vaja üksnes kokkulepet jäätmetekitaja ja -käitleja vahel • Võimalus jäätmeid ära panna igal ajal • Puudub vajadus jäätmekonteineri soetamise järele • Pikk veoteekond • Probleemid teede läbitavusega • Teede lõhkumine raskeveokitega Jäätmekottide kogumine tsentraalsetest kogumiskohtadest • Lühike veoteekond • Võimalus jäätmeid ära panna igal ajal • Puudub vajadus jäätmekonteineri soetamise järele • Jäätmetekitaja peab jäätmeid viima kogumiskohta • Vastutus ebaselgem • Võõraste jäätmete paigaldamise võimalus Jäätmekottide kogumine rändkogumispunkti meetodil • Lühike veoteekond • Puudub vajadus jäätmekonteineri soetamise järele • Ei saa jäätmeid ära anda igal ajal • Jäätmetekitaja peab jäätmeid viima kogumiskohta Ilmselt on otstarbekas rakendada kombineeritud jäätmekottide süsteemi – toimub jäätmekottide vastuvõtt valvatavas Tabivere jäätmekogumispunktis ning perioodiliselt teostatakse jäätmekogumisringe. Kogumisringe viiakse läbi minimaalselt kord kvartalis, sellise sagedusega on jäätmekogumisringe võimalik läbi viia üksnes juhul, kui jäätmekottidesse ei panda biolagunevaid jäätmeid (toimub ulatuslik kompostimine). Samal ajal võib toimuda ka jäätmekonteinerite süsteem (jäätmetekitajatele, kes ei soovi biolagunevaid jäätmeid kompostida, ei ole huvitatud jäätmete vedamisest kogumiskohtadesse vmt). 6.3. Jäätmekäitluskohtade võrgustik Tabivere valla jäätmekäitluskohtade võrgustiku moodustavad esialgu ettevõtete ja majapidamiste jäätmete konteinerid ning olemasolevad pakendijäätmete kogumiskohad, tinglikult moodustavad jäätmekäitluskoha ka läbiviidava ohtlike jäätmete kogumisringi peatused ning suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskonteinerite asukohad. Toodud objekte saab lugeda jäätmekäitluskohtadeks üksnes tinglikult, tegemist ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskohtadega. Tulevikus täiendavad jäätmekäitluskohtade võrgustikku pakendiettevõtjail baseeruvad pakendikogumiskohad ning jäätmekogumispunktid. Tabivere valla jäätmekäitlusega otseselt seonduvateks jäätmekäitluskohtadeks on ka Torma vallas asuv prügila ning selle lähedusse kavandatav jäätmejaam. Töödeldud segaolmejäätmete ladestamine peab toimuma Torma prügilas. Kuna prügilasse kavandatakse rajada ka biolagunevate jäätmete kompostimisväljakud, võib toimuda seal ka Tabivere vallast eraldi kogutud orgaaniliste jäätmete kompostimine (juhul kui neid ei kompostita tekkekohas). Samuti võib Torma prügilas toimuda kohapealset taaskasutust mitteleidvate ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemine ning taaskasutusse suunamine. 6.3.1. Jäätmekogumispunktid Maakondlikul tasandil paika pandud jäätmekäitlusskeem baseerub suuresti jäätmepunktidel ja jäätmejaamadel. Jäätmekogumispunktide ja jäätmejaamade ülesandeks on täiendada jäätmekäitlusvõrgustikku, seda peamiselt taaskasutatavate jäätmete ning tootjavastutusega jäätmete tsentraliseeritud kogumis- ja esmaste töötluskohtadena. Jäätmekogumispunktina käsitletakse antud töös jäätmete tsentraliseeritud kogumiskohta, kus jäätmetekitajal (eelkõige eraisikutel) on võimalus anda üle teatavaid taaskasutatavaid ning erikäitlust vajavaid jäätmeid. Jäätmekogumispunktis ei toimu jäätmete töötlemist, kogutud jäätmed suunatakse töötlemiseks edasi vastavatesse käitluskohtadesse. Tabivere vallas rajatakse jäätmekogumispunkt Tabivere alevikku, Maarjasse kujundatakse väiksemamahulisem kogumiskoht. Kogumispunkti asupaiga leidmisel on oluline arvestada, et see: • paikneks logistiliselt sobivas kohas; • omaks head juurdepääsu; • asuks piisavalt kaugel elamutest ja sotsiaalobjektidest; • alal puuduks kasutust piiravad kaitsetsoonid (sh veekogude kaldaalad, sanitaarkaitsealad, teatavad tehnorajatiste kaitsetsoonid); • ala oleks piisavalt suur kogumiskoha rajamiseks (sõltuvalt vastuvõetavate jäätmete sortimendist, orienteeruvalt minimaalselt 500 m2 ); • positiivseks eeltingimuseks on olemasoleva kõvakattelise ala või kasutusest välja jäänud hoone olemasolu (kogumiskoha rajamisel on oluliseks kuluallikaks kõvakattelise platsi ehituskulud). Jäätmekogumispunktis peaks toimuma järgmiste jäätmeliikide kogumine ja võimalusel/vajadusel esmane töötlemine: • taaskasutatavad materjalid (eelkõige paber ja papp, metall); • suuregabariidilised jäätmed; • elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; • vanarehvid; • vajadusel ja võimalusel muud jäätmed (näiteks ehitus- ja lammutusjäätmed, haljastusjäätmed, teatud juhtudel olmejäätmed). Keskkonnaohu vältimiseks peaks jäätmepunkt paiknema asfaltbetoon- või monoliitbetoonkattega platsil. Vältimaks võimalikke vandalismiakte on soovitatav ümbritseda kogumiskoht aiaga. Kui jäätmekogumispunktis saab toimuma ka prügikottidesse pakendatud olmejäätmete vastuvõtt või ohtlike jäätmete vastuvõtt, tuleb keskkonnaohu ennetamiseks ning kontrolli tagamiseks näha ette võimalus teenindava personali jaoks. Taaskasutatavatest materjalidest tuleb tagada eelkõige paberi ja papi vastuvõtt. Vanapaberi kogumiseks peaks olema kõrval või pealasetsevate luukidega kinnine konteiner, konteineri orienteeruv maht võib olla esialgu 2,5 m3, sõltuvalt kogutavate jäätmete hulgast võib pikemas perspektiivis paigaldada ka suurema konteineri. Kuna vallas ei ole paikset metallijäätmete kogumiskohta, on otstarbekas paigaldada jäätmepunkti ka vanametalli konteiner, kus jäätmetekitajal on võimalus jäätmed tasuta ära anda (vanametalli eest ei maksta). Vanametalli konteiner võiks olla mahutavusega 2,5–5 m3. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning vanarehvide puhul tuleb arvestada rakenduva tootjavastutuse printsiibiga, mille kohaselt on tootja kohustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Antud jäätmete kogumislahendus on nende tootjate välja töötada, kuid Tabivere jäätmekogumispunkt peaks olema nende jäätmete üheks kogumiskohaks. Selliste jäätmete kogumiseks võib kasutada ühest otsast avatavaid orienteeruvalt kuni 10 m 3 mahuga konteinereid, kuhu jäätmeid on võimalik kompaktselt paigaldada. Sarnast konteinerit tuleks kasutada ka suuremõõtmeliste jäätmete ning vanarehvide kogumiseks. Soovituslik on, et antud konteinerid oleksid pealt suletud, et oleks välditud sademete sattumine konteineritesse. Vajadusel/võimalusel võib jäätmekogumispunktis toimuda ka kõrget taaskasutusväärtust omavate suuremõõtmeliste jäätmete (nt vanamööbel) ladustamine ning taaskasutusse suunamine. Kui vallas rakendub olmejäätmete kogumine jäätmekottide süsteemi abil, tuleks luua ka Tabivere jäätmekogumispunkti jäätmekottide kogumiskoht. Samas tuleb välistada vastavatesse jäätmekottidesse mitte pakitud olmejäätmete vastuvõttu, selle tagamiseks on vajalik teenindava personali olemasolu. Kogumiskohas ei peaks toimuma suuremahulist ehitus- ja lammutusjäätmete kogumist. Vajadusel/võimalusel võib toimuda kõrget taaskasutusväärtust omavate jäätmete (lauad, plaadid, tellised) ladustamine ning taaskasutusse suunamine. Kogumiskohas võib olla ka haljastusjäätmete konteiner, kuhu elanikkond saaks kevadiste-sügiseste koristustööde käigus tekkivad haljastusjäätmed (peamiselt puulehed) ära anda. Kogumiskohas ei saaks toimuma haljastusjäätmete käitlemist. Pikemas perspektiivis on otstarbekas korraldada jäätmekogumispunktis ka ohtlike jäätmete kogumist. Maarjasse kujundatakse väiksemamahuline jäätmepunkt. Antud jäätmepunktis saaks toimuma üksnes taaskasutatavate, kuid mitte erikäitlust vajavate jäätmete kogumine. 6.3.2. Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik tuleb Tabivere vallas välja arendada pakendatud kaupade müügikohtade baasil. Vastavalt pakendiseadusele peavad pakendiettevõtjad, kaasa arvatud pakendatud kauba müüjad tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi- ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas müügikohas. Sealjuures võib pakendiettevõtja anda selle kohustuse üle vastavalt tunnustatud taaskasutusorganisatsioonile (välja arvatud tagatisrahaga pakendite vastuvõtu puhul, tagatisrahaga koormatud pakendid ja vastavad jäätmed peab vastu võtma kauba müüja). Võib eeldada, et pakendiettevõtted valdavalt liituvad taaskasutusorganisatsiooniga ning konkreetsed pakendi kogumise lahendused pannakse paika organisatsiooni ja omavalitsuse vaheliste kokkulepetega. Kuna käesoleval ajal taaskasutusorganisatsioonid veel sisuliselt ei tegutse, ei ole antud töös võimalik kogumissüsteemi täpselt määratleda. Tabivere vallas on kauplused Tabivere alevikus ning Maarja külas, mõlemas asulas on kaks kauplust. Kuna pakendijäätmete üleandmisvõimalus ei pea olema igas pakendatud kaupu müüvas müügikohas (välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid), võib pidada otstarbekaks poolte kokkuleppel kujundada igasse asulasse üks pakendikogumiskoht (seda juhul kui müügikohad asuvad tarbija seisukohalt üksteisele piisavalt lähedal, et pakendijäätmete viimine teise müügikohta ei tekitaks liigset vaeva). Juhul kui asulas on üks müügikoht, siis peab seal olema tagatud pakendijäätmete tagasivõtmine. 6.3.3. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Käesoleval ajal ei toimu Tabivere vallas vanapaberi eraldi kogumist. Võetud eesmärkide – ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine – täitmiseks on tarvis rakendada vanapaberi eraldikogumist, millega võib alustada aastal 2005. aastal. Lähtudes eri asulate elamufondi iseärasustest (ligikaudu pool elanikkonnast elab korterelamutes) võib vanapaberi eraldikogumise rakendamist pidada põhjendatuks eelkõige Tabivere alevikus. Eesmärk – vähendada ladestatava vanapaberi hulka u 30% võrra – on saavutatav, kui vastava kogumisvõrgustiku abil koguda valla keskuses ligikaudu 40% vanapaberist (v.a vastav pakend). Lähtudes antud asulates tekkivast arvutuslikust jäätmekogusest ning vanapaberi kogusest jäätmemassis tuleks Tabiverel koguda u 30 t vanapaberit aastas. Ehkki valla teises keskuses – Maarja külas – elab üksnes u 260 inimest, kellest ligi kolmandik elab kortermajades, on soovitatav paigaldada ka Maarjasse vanapaberi kogumiskonteiner. Vanapaberikonteinerid tuleks paigaldada korterelamute lähedusse, võimalusel tuleks vanapaberikonteinerid ühildada pakendijäätmete kogumiskohaga või jäätmekogumispunktiga. Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks kogutud vanapaberi risustamist teiste jäätmetega. Tabiverre oleks soovitatav paigaldada kaks vanapaberikonteinerit, Maarjas piisab ühest konteinerist. 7. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus 7.1. Jäätmehoolduse korraldamine Jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseaduses ja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • printsiipide «saastaja maksab» ja «tootja vastutab» ulatuslikum rakendamine; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Tabel 8. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; • Jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu; • Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; • Üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); • Maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; • Kohalike omavalitsuste jäätmemajanduse alane nõustamine; • Jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) • Jäätmehoolduse arendamine; • Korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; • Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; • Jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine; • Järelevalve jäätmekäitluse üle; • Omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; • Haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine; • Korraldatud jäätmeveoga ühinemine; • Nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; • Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; • Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek. Jäätmekäitleja tasand • Anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, samuti vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; • Tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); • Pakendi ja pakendijäätmete tagasi võtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); • Keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Põhieesmärgiks on kasumi teenimine. Kuna Tabivere valla jäätmehoolduseeskiri jõustus 1999. aastal, on tarvis seda muuta ja/või täiendada vastavalt muutunud seadusandluse nõuetele ning jäätmekavas toodud põhimõtetele. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb muu hulgas: • määratleda kõikide jäätmekäitluses osalejate (sh omavalitsus, jäätmetekitaja, jäätmekäitleja, probleemtoodete tootja, pakendiettevõte) ülesanded lähtuvalt jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning jäätmekavast; • täpsustada korraldatud jäätmeveo korraldamise ja läbiviimise protseduuri, määratleda korraldatud jäätmeveo piirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik, samuti tuleb täpsustada jäätmevaldaja mõiste, kellel on kohustus korraldatud jäätmeveoga liituda ning näidata, milliste kriteeriumite alusel võib jäätmevaldajaid vabastada kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga ja nõuded sellise jäätmetekitaja poolt esitatavale aruandlusele; • täpsustada korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmete veosagedus, mis võib olla erinev sõltuvalt asustustüübist ning jäätmete kohapealsest käitlemisest; • täpsustada biolagunevate jäätmete kohapealse käitluse nõudeid (eelkõige nõuded köögijäätmete kompostimisele), näidata ära taaskasutatavate jäätmete ning erikäitlust vajavate jäätmete kogumis- ja käitlusnõuded (sh vanapaber, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, probleemtoodete jäätmed); • sätestada tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitluse kord (sh riskijäätmete pakendamine ning vastavalt märgistamine, jäätmete üleandmine edasiseks käitluseks vastavat õigust omavale ettevõtjale); • täpsustada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnõudeid (sh nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete kohapealseks sorteerimiseks, samuti jäätmete kohapealse taaskasutuse ning käitlejale üleandmise nõuded); • sätestada jäätmekäitluse järelevalve korraldus (sh eri järelevalveasutuste õigused ja kohustused, samuti ka jäätmetekitajate ja -käitlejate ning korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikute jäätmearvestuse ning tegevusest aruandmise kohustus). Jäätmehoolduseeskirja täpsustamiseks peab vallavolikogu võtma vastu määruse, millega määratakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. Samuti peab kohaliku omavalitsuse organ asutama määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. 7.2. Jäätmehoolduse finantseerimine Jäätmehoolduse finantseerimises tuleb ulatuslikumalt rakendada printsiipi saastaja maksab. 2004. aastaks on Tabivere valla eelarvest prügiveole planeeritud 55 000 krooni, seisuga 31.08.2004 on ettenähtud summast kulutatud rohkem (56 431 krooni). Prügiveole ette nähtud summas kajastuvad ka suuremõõtmeliste jäätmete ja klaasijäätmete kogumine. Täpsem info eri kuluartiklite kohta puudub. Võrdlemisi suurte tehtavate kulutuste vajadus on teataval määral tingitud hetkel toimuvast ebapiisavast jäätmekäitluse korraldamisest ning jäätmekäitlusnõuete (jäätmehoolduseeskirja) nõrgast täitmisest – kõik jäätmetekitajad ei ole haaratud jäätmekäitlusskeemi, mistõttu jäätmed paigaldatakse teistele isikutele (k.a vallavalitsus) kuuluvatesse olmejäätmete konteineritesse või hüljatakse tühermaal. Vastavalt jäätmeseadusele korraldavad jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil omavalitsusorganid, jäätmehoolduse arendamiseks nimetatakse jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärgiks on vältida või vähendada jäätmeteket või tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmeseaduse § 72 kohaselt toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Saastetasu seaduse § 10 (1) punktide 1–2 kohaselt on olmejäätmete keskkonda viimisel saastetasu alates 01. 01. 2005. aastast 30 krooni tonni kohta ning § 7 (2) kohaselt makstakse olmejäätmete keskkonda viimise eest saastetasu 75% ulatuses päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Jäätmeseaduse § 11 (3) kohaselt toetab lisaks riik jäätmehoolduse arendamist toetusprogrammide kaudu. Lähtudes reaalsest ja arvutuslikust Tabivere valla jäätmetekkest ning eeldatavast toimuma hakkavast olmejäätmete aktiviseeruvast kohtsortimisest, võib Tabivere Vallavalitsusele jäätmehoolduse arendamiseks ette nähtud rahasummaks hinnata orienteeruvalt 6000–7000 krooni aastas. Antud summa moodustaks ligikaudu 10–15% Tabivere Vallavalitsuse poolt jäätmeveole (mitte jäätmekäitluse arendamisele) käesoleval aastal ette nähtud kulutustest. Vastavalt jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sätestatule ning käesolevas jäätmekavas paika pandud tegevussuundadele on Tabivere vallas jäätmehoolduse edukaks toimimiseks vajalikud vähemalt järgmised jooksvad kuluartiklid: • suuremõõtmeliste jäätmete kogumine; • ohtlike jäätmete kogumine; • vanapaberi ja papi kogumine; • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja propaganda; • risustunud alade koristamine. Antud kuluartiklite rahastamiseks tarvis minev summa on suurusjärgus 60 000 krooni aastas, jäätmehoolduse arendamiseks saadav summa moodustab jooksvast rahastamisest orienteeruvalt 10%. Samas võib eeldada, et omavalitsusel on võimalik taotleda teatavate jooksvate kulutuste (eelkõige ohtlike jäätmete kogumine) kaasfinantseerimist. Eraldi kuluartikliteks saavad olema rajatavate jäätmekogumispunktide rajamine. Käesoleval ajal ei ole võimalik välja tuua jäätmekogumispunktide rajamise täpset maksumust. Jäätmekäitlusobjektide, mille eesmärgiks on muu hulgas jäätmete taaskasutamise suurendamine, rajamiseks on omavalitsusel võimalik taotleda finantseerimisabi. Käesoleval ajal võib peamisteks väiksemamahulisemate objektide kaasfinantseerimise allikateks pidada SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF). Omavalitsuse omafinantseeringu osaks antud struktuuride poolt finantseeritavates projektides on vähemalt 10–25%. Omavalitsuste kulutuste vähendamiseks ning kaasfinantseeringu saamise tõenäosuse tõstmiseks on otstarbekas rajada antud objekte koostöös, see tähendab ühe projekti elluviimisega ei lahendata üksnes Tabivere valla huvisid (näiteks jäätmepunktide rajamine nii Tabivere valda kui naaberomavalitsustesse). 7.3. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid eri sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine; • õpilastele suunatud üritused – erinevad konkursid ja võistlused, ühisüritused. 7.4. Järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon; • omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada eri järelvalveinstantside ja Jõgevamaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. 7.5. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Käesoleva jäätmekavaga nähakse ette Tabivere valla ning Palamuse ja Jõgeva valla teatud jäätmekäitluse valdkondades tihedat koostööd. Koostöö vajadus tuleneb eelkõige omavalitsustevahelistest tihedatest sidemetest kui ka logistilisest situatsioonist. Koostöö võib käia Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kaudu ning laieneda ka teistele läheduses asuvatele omavalitsustele. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • korraldatud jäätmeveo korraldamist; • probleemtoodete kogumissüsteemi kujundamist (koostöös probleemtoodete tootjate esindajatega); • ohtlike jäätmete kogumisringi korraldamist; • rahataotluste koostamist jäätmekäitlustoimingute kaasfinantseerimise saamiseks (näiteks ohtlike jäätmete kogumisringi läbiviimiseks, vanapaberikonteinerite hankimiseks jmt); • jäätmeteket ning jäätmekoostist käsitlevate uuringute läbiviimist; • teavitamist ja elanikkonna kaasamist. Eraldi vajab käsitlust kõikide Torma prügila tagamaal asuvate omavalitsuste koostöö Torma prügila haldamisel. Käesoleval ajal on prügilas kasutuselolev ladestusala täitumas, mistõttu on päevakorral uue ladestusala rajamise vajadus, prognooside kohaselt tuleb uus ladestusala ehitada välja 2006. aastal. Käesoleval ajal on Torma prügila omanikuks Torma Vallavalitsus. Kuna tegemist on siiski tugiprügilaga, mille laiendamine vajab olulisi finantsvahendeid, on vajalik ka teiste omavalitsuste toetus. Koostöö vajadust suurendab ka asjaolu, et finantseerimise taotlemine võib üksnes ühele omavalitsusele kuuluva prügila laiendamiseks osutuda komplitseerituks. Lisa 1. Jäätmekava rakendamine ja eeldatavad kulutused Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2005 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.2. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuring Perioodiline ülevaade jäätmetekkest 2005–2006 Eeldus 10 000 krooni, kuid sõltub metoodikast, rahastaks KIK Uuringu võiks teha koostöös naaberomavalitsustega iga viie aasta järel 1.3. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus, § 44 lõige 4 1.4. Määratleda pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Ettevõtete suunamine 2004–2005 Täiendav rahastamine pole vajalik Pakendiseadus, § 15 (1) 1.5. Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2004 Võimalik läbi viia ilma täiendava rahastamiseta Jäätmeseadus, § 69 2. Jäätmete sortimine kohapeal 2.1. Vanapaberi konteinerite paigaldamine valla keskustesse Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Kuni 15 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Tabiverre ja Maarjasse vanapaberikonteinerid 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine, pakendi taaskasutamise tingimuste loomine 2004–2005 Pakendiettevõtte rahastamine Pakendiettevõtete kohustus vastavalt Pakendiseadusele 2.3. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonnateenistusega 2.4. Elektri ja elektroonikajäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Elektri- ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 10 000 – 15 000 kr Sõltub kogutavate jäätmete kogusest 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt Korraldada kord aastas ohtlike jäätmete kogumisring Iga aasta 20 000 – 30 000 krooni aastas. Võimalik KIK-i toetus Sõltub kogutavate jäätmete kogusest ning käitlemise maksumusest, kogumisring koostöös naaberomavalitsustega 3.2. Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt Statsionaarne kogumiskoht Tabiveres 2008 Kuni 60 000 kr, võimalik KIK-i toetus Statsionaarne OJ kogumiskoht peaks paiknema jäätmepunktis 3.3. Patareide ja akude lahuskogumine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Alates 2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 3.4. OJ nõuetekohane kogumine ja üleandmine ettevõtetes Ettevõttesisesed OJ kogumispunktid, jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004– 2005 Kulud kannab ettevõte Jäätmeseadus § 69 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2004 Ei nõua lisakulutusi Vastav täiendus jäätmekäitluseeskirjas 5. Biolagunevad jäätmed 5.1. Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006 10 000 – 20 000 kr Võimalik KIK-i toetus Pilootprojekt ühele korterelamule 5.2. Biojäätmete kompostimise propageerimine eramutele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 5000 – 10 000 kr Võimalik KIK-i toetus Voldiku trükkimine 5.4. Biojäätmete (ka haljastusjäätmete) lahuskogumine ja käitlemine või suunamine edasiseks käitlemiseks Torma jäätmejaama Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005– – Sõltub kompostimisväljaku rajamisest 6. Jäätmete kogumine ja transport 6.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel 6.2. Jäätmepunktide rajamine Lahuskogutud jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt 2005–2006 Määratakse projektiga, orienteeruvalt 100 000 – 300 000 krooni Jäätmepunktid Tabiverel (suuremahulisem) ja Maarjas 7. Jäätmete kõrvaldamine 7.1. Jäätmete suunamine Torma prügilasse Jäätmeseaduse nõuete täitmine Pidevalt – – 7.2. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine Jäätmeseaduse nõuete täitmine Vastavalt vajadusele 5000 –15 000 kr Sõltub avastatud objektide iseloomust ja arvust 8. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 8.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2007 Kokku 5000 – 10 000 krooni aastas – 8.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Täiendava raha saamine jäätmehooldusesse Pidevalt – – 8.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 15 000 krooni aastas Võib korraldada koostöös naaberomavalitsustega 8.4. Kontrollida ettevõttes nõuetekohast OJ kogumist ja üleandmist Ettevõtte OJ käitlemise kontroll kord aastas Kord aastas Täiendav rahastamine pole vajalik Keskkonnajärelevalve seadus 8.5. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2004–2005 – Vastavalt õigusaktide nõuetele Kasutatud materjalid • Jäätmeseadus, RT I, 26.02.2004, 9, 52. • Keskkonnajärelevalve seadus, RT I, 10.12.1997, 86, 1460. • Konkurentsiseadus, RT I, 16.04.2004, 25, 168. • Pakendiseadus, RT I, 06.05.2004, 41, 278. • Veterinaarkorralduse seadus, RT I, 2004, 38, 257. • Loomatauditõrje seadus, RT I, 2004, 34, 236. • Uuendatud Eesti keskkonnastrateegia – eelnõu seisuga 17.05.2004. • Keskkonnastrateegia, RT I, 01.04.1997, 26, 390. • Üleriigiline jäätmekava, RT I, 23.12.2002, 104, 609. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu», RT I, 12.04.2004, 23, 155. • Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 122 «Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta», RT I, 28.04.2004, 31, 212. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud», RT I, 12.04.2004, 23, 157. • Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord», RT I, 12.04.2004, 23, 156. • Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2001. a määrus nr 290 «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning nende loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord», RT I, 21.09.2001, 76, 455. • Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». RTL, 28.04.2004, 49, 847. • Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded». RTL, 05.05.2004, 56, 938. • Keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89 «Romusõidukite käitlusnõuded». RTL, 20.07.2004, 97, 1527. • Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr. 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded». RTL, 28.04.2004, 53, 900. • Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 «Vanaõli käitlusnõuded». RTL, 28.04.2004, 49, 849. • Palamuse Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 «Palamuse valla arengukava aastateks 2003–2010 vastuvõtmine». • Palamuse Vallavolikogu 28. veebruari 2001. a määrus nr 2 «Palamuse valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». • Palamuse Vallavolikogu 13. juuni 2003. a määrus nr 11 «Palamuse valla avaliku korra eeskirja kehtestamine». • Jõgevamaa jäätmekava. Kobras AS, 2002. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis. SEI-Tallinn, 2003. • Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine. HFT Network Oy, 2003. • Jõgevamaa jäätmekäitluse korrastamine. Teostatavuse uuring. OÜ Hendrikson & Ko, 2002. • Lust, K., 2004. Ettevõtjad Jõgeva maakonnas. Jõgeva Maavalitsus, Majandusarengu osakond. • Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed Tabivere valla jäätmekäitluse kohta.