Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 238, 1005

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõrgessaare valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. 2. Avaldada Kõrgessaare valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Agu KOHARI Kinnitatud Kõrgessaare Vallavolikogu 14. märtsi 1997. a määrusega nr 8 Kõrgessaare valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Korra eesmärk 1.1. Käeolev kord sätestab Kõrgessaare valla munitsipaalomandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõiguseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, rendiseaduse ja teiste seaduste ning õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Kõrgessaare valla kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning nendega seotud varalised õigused ja kohustused. 2.2. Õiguslikult on vallavara vallale kuuluv omandiõigus, samuti valla selleks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostuõigus ja pandiõigus. 2.3. Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevusest töö- või tööettevõtluslepingu alusel ning selle töö vili, kuulub vallale, kui seadustest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Vallavara koosseis 3.1. Vallavara koosneb kinnis- ja vallasvarast, samuti informatsioonist vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallaasjadeks ning õiguste kuuluvusele. 3.2. Kinnisvara on vallale kuuluv maatükk koos selle oluliste osadega (ehitised, kasvav mets, taimestik, koristamata vili, samuti maatükiga seotud asjaõigused). 3.3. Vallasvara on asjad, mida saab ühest asukohast teise paigutada ilma nende või vastava kinnisvara kasulikku eesmärki minetamata. Vallasvaraks loetakse samuti raha, aktsiad, osatähed, muud väärtpaberid, päraldised ja muud rahalised õigused. Vallavara jaguneb põhivaraks ja käibevaraks. 3.4. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3.5. Avalik vara on vara, mis kuulub valla munitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt nagu valla piiresse jääv rannik, veekogud, valla teed, tänavad, väljakud, pargid ja kalmistud. Avalik vara ei ole tsiviilkäibes. 3.6. Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides, aruannetes või muus vormis väljenduv informatsioon, mille materiaalne infokandja kuulub munitsipaalomandisse, on vallavara. 4. Tervikvara 4.1. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 4.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsitlemine on lubatud üksnes volikogu otsuse alusel. 5. Vallavara omandamine 5.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides vallaelanike üldiseks kasutamiseks, valla valitsemiseks ja tulu saamiseks. 5.2. Vallavara võidakse omandada: 1) tasu eest; 2) munitsipaliseerimise teel; 3) riigivara tasuta kasutusse andmisel kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks või muuks otstarbeks; 4) pärandvarana; 5) kingitusena. 5.3. Kinnisvara soetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel ja tema määratud korras. 5.4. Vallavara omandamise vajaduse otsustab valdaja vastavalt tema käsutuses olevate vallasvara soetamise eelarves ettenähtud vahendite hulgale, kui vallavolikogu või vallavalitsus ei ole kehtestanud teistsugust korda. Vallavara omandamise, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendites, otsustab vallavolikogu. 5.5. Vallasvara soetamise liisingu teel otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 5.6. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu, kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused. Päranduse ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana, kui pärijaks või kingi saajaks on Kõrgessaare vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. 5.7. Vallavara arvelevõtmise normdokumendid kehtestab vallavalitsus. 5.8. Vallale tasuta ületulnud vara hindamise teostab vallavalitsus ja see võetakse vallavarana arvele vara hariliku väärtuse järgi. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. 6.2. Vallavara arvestus peab tagama: 1) ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 2) registrites sisalduva teabe vastavuse asjaõiguse eseme tegeliku seisundiga; 3) ülevaate vallavara majandamise tulemustest. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vajadusel esitama nõutavaid andmeid nende valduses oleva vallavara kohta vallavara arvestajale (vallavalitsusele). Arvestuse pidajal on õigus kontrollida andmete õigsust. 6.4. Vallavara inventeerimine toimub vallavalitsuse kehtestatud korras. 6.5. Vallale kuuluv tsiviilkäibes olev kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. 6.6. Vallale kuuluv avalikus käibes olev kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui seda koormatakse teisele isikule kuuluva asjaõigusega. 6.7. Valla kasuks seatud servituudid, hoonestusõigus, tehingutest tulenev ostueesõigus ja pandiõigus peavad olema kantud kinnistusraamatusse. 6.8. Vallavalitsus esitab igal aastal koos aastaeelarve täitmise aruandega vallavolikogule kinnitamiseks vallavara bilansi. Valla iseseisva eelarvega asutuste ja ettevõtete bilansid kinnitab vallavalitsus. II. VALLAVARA VALDAMINE 7. Vallavara valdamise mõiste Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 8. Vallavara valdaja 8.1. Vallavara otsene valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus. 8.2. Vallavara otsene valdaja võib vallale kuuluva asja kehtestatud korras ajutiselt anda rendi-, üüri, hoiu- või muu selletaolise lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusesse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. 8.3. Munitsipaalettevõtte (vallale kuuluv eraõigusliku juriidilise isiku) tegevuseks vajalik vara antakse vallavalitsuse ja ettevõtte vahel sõlmitud lepingu alusel ettevõtte kasutusvaldusse. 8.4. Rendi- või üürilepingu tingimuste kohaselt võib valla kinnisvara volikogu kehtestatud korras anda muu isiku kasutusvaldusse. 8.5. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 9. Vallavara valduse jaotamine ja üleandmine 9.1. Vallavara jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul, lähtudes sellest, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 9.2. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul vallavolikogu, vallasvara puhul vallavalitsus. 9.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 10. Varaliste kohustuste võtmine 10.1. Vallavara valdajate poolt laenude ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võetakse laenu või muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 10.2. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 11. Valla osalus ettevõtluses 11.1. Vald osaleb ettevõtluses, kui selles osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusvormis ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 11.2. Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 11.3. Valla täisosalusega ettevõtete asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korras. 12. Valdaja täiendavad kohustused vara säilimiseks 12.1. Kasutusvaldaja peab kindlustama tema valduses oleva vallavara hävimisel või riknemisel täielikuks taastamiseks vajalike kulutuste ulatuses, kui kasutusvalduse aluseks olevas lepingus ei ole teisiti ette nähtud. 12.2. Kui vallavara on ajutiselt teise isiku valduses käesoleva korra punkti 8.2 alusel, lasuvad vara arvestuse kohustus ja punktis 12.1 sätestatud kohustused vara kaudsel valdajal. III. VALLAVARA KASUTAMINE 13. Vallavara kasutamise otstarve 13.1. Vallavara kasutamine on vallavara koosseisu kuuluva asja või asjade kogumi kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 13.2. Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omadustele kasutatakse vallavara: 1) valla üldisel otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) tulu saamiseks. 14. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara 14.1. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu valla teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad, kalmistud jne. Üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused (eeskirja) ja tasu selle teatud kasutamisviisi eest kehtestab vallavolikogu. 14.2. Üldisel otstarbel kasutatava vallavara otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 14.3. Kui üldotstarbel kasutatava vallavara kasutamise kohta on kehtestatud tavalisest erinev kord või seatud piirangud, peab see olema looduses selgesti tähistatud. 14.4. Vallavara koosseisu kuuluvat muud vara võib määrata üldisel otstarbel kasutamiseks vallavolikogu otsusel. 14.5. Valla reservmaa, millele juurdepääs ei ole tõkestatud, loetakse üldotstarbel kasutatavaks vallavaraks. 14.6. Vallavara, mis väliselt sarnaneb üldotstarbeliselt kasutatava vallavaraga, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses tähistatud kui reaalasi. 14.7. Juhul kui vallavolikogu on kehtestanud üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused (eeskirja) või piirangud, lasub nende avalikustamise kohustus vallavalitsusel. 15. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 15.1. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele nende põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 15.2. Valitsemise otstarbeks kasutatava vallavarana käsitatakse valla munitsipaalasutuste ja -ettevõtete valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 15.3. Kui vallavara ei ole enam valitsemiseks vajalik, on vallavara valdaja kohustatud sellest vallavalitsusele teatama. Sellise vara edasise kasutamise otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisasja kohta teeb otsuse vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 15.4. Valitsemiseks vajaliku vallavara kasutamine tulu saamiseks ja saadud tulu kasutamine on lubatud vallavalitsuse kehtestatud korras. 16. Tulu saamiseks kasutatud vallavara 16.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel ega valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 16.2. Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete järgi. 16.3. Tulu saamiseks võib vald anda oma vara rendile või üürile. 16.4. Teenuste osutamiseks võib vallavara baasil asutada munitsipaalasutusi, osaühinguid või aktsiaseltse. 16.5. Tulu saamiseks kasutatava vara tõhusamaks kasutamiseks koostab vallavalitsus nimetatud majandamise kava, mis esitatakse koos valla eelarve projektiga vallavolikogule kinnitamiseks. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 17. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine 17.1. Tulu eesmärgil kasutatavat vallavara antakse otsustuskorras kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusse vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 17.2. Vallavara kolmandatele isikutele kasutada andmise otsustab: 17.2.1. vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) kasutusse antava vallavara hind ületab 50 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) vara antakse kasutamiseks tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. Lepingu sõlmimise aluseks on vallavolikogu otsus; 17.2.2. vallavalitsus, kui: 1) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga kuni viis aastat; 2) kasutusse antava vallavara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 50 000 krooni; 3) kasutusse antakse tema valduses olevaid eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda. Lepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus. 17.2.3. Vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus või -ettevõte oma bilansilise vara ulatuses kõigil eespool nimetamata juhtudel. Lepingu sõlmimise aluseks on juhi käskkiri kooskõlastatult vallavalitsusega. 17.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutuse andmise tähtaeg üldjuhul olla: 1) vallasasja puhul üle viie aasta; 2) kinnisasja puhul üle 15 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 15 aastat, kuid mitte kauemaks kui 25 aastat; 3) tervikvara puhul üle 15 aasta. 17.4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 17.5. Vallavara rendile andmine toimub üldriikliku või avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimiste või otsustuse korras. 17.6. Vallavara võib rendile anda koos kasutusvalduse seadmisega, kui vara antakse teise isiku kasutusse ettevõtluseks. Kasutusvalduse seadmisel kohaldatakse rendileandmist reguleerivaid sätteid. 18. Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada andmine kolmandatele isikutele 18.1. Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 4) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 5) sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuste alusel. 18.2. Kui eelmises punktis nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 19. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus: 1) eluruume, arvestades eluruumide üürileandmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 10 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamiseks on kindlaks määratud tariif; 4) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning omama sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikke eriteadmisi ja kogemusi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 20. Vallavara rendile andmine konkursi korras 20.1. Vallavara võib rendile anda konkursi korras, kui: 1) rentnik on kohustatud vallavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust; 2) see on otstarbekas valla huvidest lähtudes. 20.2. Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub vallavolikogu kehtestatud korras. 21. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 21.1. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras, antakse vallavara rendile avaliku enampakkumise või piiratud enampakkumise korras. 21.2. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras toimub vallavolikogu kehtestatud korras. 22. Vallavara rendile andmine eelläbirääkimiste korras 22.1. Vallavara antakse rendile eelläbirääkimiste korras, kui on otstarbekas kehtestada rentnikule lisatingimused, milleks võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse tagamine; 5) muud valla huvidest lähtuvad tingimused. 22.2. Vallavara rendile andmist eelläbirääkimiste teel võidakse kohaldada, kui antakse rendile vallavara koosseisu kuuluv kinnisasi või tervikvara. 22.3. Vallavara rendile andmise eelläbirääkimiste teel otsustab vallavalitsuse ettepanekul volikogu. V. VALLAVARA KÄSUTAMINE 23. Vallavara käsutamise mõiste Vallavara käsutamine on omandiõiguse võõrandamine (müük), mahakandmine, samuti hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse, kasutusvalduse, samuti kinnispandiga koormamine. 24. Vallavara võõrandamise tingimused 24.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei anna tulu; 3) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamata ei ole võimalik, põhjendatud või vallale kasulik; 4) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks üldsuse huvides ning vara võõrandamise ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamata ei ole võimalik; 5) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele ja mittetulundusühingutele nende ülesannete täitmiseks; 6) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 7) muudes seaduse või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 24.2. Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük vallale võimalikult soodsatel tingimustel. 25. Vallavara võõrandamise otsustamine 25.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 25.1.1. vallavolikogu, kui: 1) võõrandatakse kinnisvara või tervikvara; 2) võõrandatava vara bilansiline maksumus ületab 25 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 4) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 5000 krooni; 25.1.2. vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 5000 krooni ja väiksem kui 25 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus on väiksem kui 5000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ning sellise vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni. 25.2. Vallavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse või -ettevõtte juhil on õigus vallavara võõrandada vallavalitsuse loal muudel käesoleva korra punktis 24.1 nimetatud juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalettevõtte põhikirjale. 26. Vallavara võõrandamise viisid 26.1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas tasu eest või tasuta (kinkimine); 2) enampakkumise korras; 3) erastamise korras. 26.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene vallavara muu võõrandamise viis. 27. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 27.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 25 000 krooni ja võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine pole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub käesoleva korra punkti 24.1 alapunktides 3--5 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 27.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. 27.3. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. 28. Vallavara võõrandamine enampakkumise korras 28.1. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene muud võõrandamise korda. 28.2. Vallavara enampakkumisega müügi korral määratakse enampakkumise tingimused, alghind, osavõtutasu ja tagatisraha ning ostu-müügilepingu tingimused. 28.3. Osavõtutasu ei tohi olla väiksem kui 0,5 protsenti alghinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja tagatisraha väiksem kui 5 protsenti võõrandatava vara alghinnast. 28.4. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse avaldamisega kohalikus ajalehes. 28.5. Müügi korraldajaks on vallavalitsus, läbiviijaks vallavalitsuse juurde moodustatud vallavarakomisjon. 28.6. Enampakkumisega võõrandamisele mineva vara nimekirja kinnitab vallavolikogu. 28.7. Enampakkumise tulemused kinnitab müügi korraldaja. 28.8. Enampakkumise täpsema läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 29. Vallavara erastamine 29.1. Vallavara võõrandamine erastamise korras on valla omanduses oleva vara müük erastamisseaduses sätestatud õigustatud subjektidele. Erastamisele kuuluvate objektide müük teistele subjektidele ei ole lubatud. 29.2. Riigi poolt tasuta üle antud vara erastatakse avaliku enampakkumise korras. 29.3. Vallavara erastamise otsustab vallavolikogu ja erastamine toimub volikogu kehtestatud korras. 29.4. Erastamise korraldajaks on vallavalitsus. 29.5. Eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 29.6. Munitsipaalmaa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. Enampakkumisega erastamise korra kehtestab vallavalitsus. 30. Vallavara koormamine 30.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 30.2. Vallavara koormamise otsustab: 30.2.1. vallavolikogu, kui: 1) koormatakse kinnisasja; 2) panditakse valla omandis olevat vallasvara; 30.2.2. vallavalitsus kõigis 30.2.1 nimetamata juhtudel. 30.3. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 30.4. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatav, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamiskavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenev õigus; 3) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukava või vallavara majandamise kavaga; 4) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud. 30.5. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 1) hoonestusõiguse seadmisel 50 aastat; 2) reaalservituudi seadmisel 50 aastat; 3) kasutusvalduse seadmisel viis aastat; 4) isikliku kasutusõiguse seadmisel viis aastat; 5) reaalkoormise seadmisel 50 aastat; 6) pandi andmisel või seadmisel viis aastat. 31. Hoonestusõiguse seadmine 31.1. Vallale kuuluva maa koormamine hoonestusõigusega toimub ehitise olemasolu korral või ehitamisel. 31.2. Hoonestusõiguse seadmisel ei tohi hoonestusõiguse aastatasu olla väiksem kui 5% ärimaa, 4% tootmismaa, 4% transpordimaa ja 2% muude sihtotstarvete puhul maa maksustamishinnast või maa erakordsel hindamisel määratud maa maksumusest. 31.3. Hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras. Pakkumise vormi, piirangud ja tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suuruse määrab vallavolikogu. Osavõtutasu suurus ei või olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja tagatisraha ei tohi olla väiksem kui 5% alghinnast. 31.4. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 32. Reaalservituudi seadmine 32.1. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub valla territooriumil asuva tsiviilkäibes oleva kinnisvara otstarbekama kasutamise huvides. 32.2. Reaalservituudi võõrandamine valitseva kinnisasja omanikule toimub selle hariliku väärtuse järgi. 33. Reaalkoormatise seadmine 33.1. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine eraõigusliku reaalkoormatisega toimub reaalservituudi omandamisel vallale kuuluva kinnisasja kasuks, samuti kui reaalkoormatise seadmine tuleneb muust vara omandamise tehingust. 33.2. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub vallavalitsuse määratud korras ja selle rahaline väärtus peab võimalikult vastama turuhinnale. 34. Pandi seadmine Pandi seadmist kohaldatakse vallavara järelmaksuga müügi korral lähtuvalt ostu-müügilepingust. 35. Ostueesõiguse teostamine 35.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 25 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara hind on väiksem kui 25 000 krooni. 35.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamise vajadus ning selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 35.3. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine ostueesõigusega toimub kahepoolse tehingu alusel kinnisvara müügiks kehtestatud korras. 36. Vallavara mahakandmine 36.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 1) vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 36.2. Vallavara mahakandmise aluseks on vallavara valdaja või vallavara komisjoni koostatud akt, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus. Põhivarade mahakandmise aktid ja summalt üle 1000 krooni käibevarade mahakandmise aktid, mille on koostatud vallavara valdaja, kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavara komisjonis. Kui vallavara mahakandmine tuleneb puudujäägist või on kasutamiskõlbmatuks muutunud kellegi süü tõttu, siis lisatakse aktile meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 36.3. Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui vara hinnatud väärtus on suurem kui 10 000 krooni. Kuni 10 000 krooni väärtusega vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. 37. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 37.1. Nõuded võlgnike vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või munitsipaalasutus või -ettevõte. 37.2. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikega kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. 37.3. Kui vallale kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest või hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõude summa on suurem kui 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõude summa on kuni 10 000 krooni. VI. VALLA OMAVALITSUSORGANITE PÄDEVUS VARALISTES SUHETES 38. Vallavolikogu pädevus 38.1. Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) vallavara arvestuse korra kehtestamine; 2) valla kinnisvarale kasutusvalduse seadmise korra kehtestamine; 3) vallavara rendileandmise korra kehtestamine; 4) vallavara erastamise korra kehtestamine; 5) vallavara koosseisu kuuluva vallavara võõrandamise korra kehtestamine; 6) valla munitsipaalmaa erastamise korra kehtestamine; 7) avalikult kasutatava vallavara kasutamiseeskirja kehtestamine; 8) valla fondide ja sihtasutuste asutamine; 9) vallavara pantimise otsustamine; 10) muudes seadustes ja volikogu õigusaktides sätestatud juhtudel varaliste üksikküsimuste osutamine. 38.2. Vallavolikogul on õigus vaidlustada vallale kahjulik tehing. 39. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 1) vallavara registrite ja raamatupidamise arvestuse korra kehtestamine; 2) vallale kuuluvate kinnisasjade reaalkoormatiste seadmise korra kehtestamine; 3) valla kinnisvara valduse üleandmise otsustamine ilma vara omandivormi muutmata; 4) kinnistute üleandmise või jagamise otsustamine; 5) valitsemiseks vajaliku vallavara ajutiselt tulu saamise korra kehtestamine; 6) valla vallasvara kasutusvalduse korra kehtestamine; 7) vallavara erastamise ja võõrandamise, rendileandmise, enampakkumise läbiviimise korra kehtestamine; 8) hoonestusõiguse seadmise korra kehtestamine; 9) muude seadustes ja volikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel varaliste üksikküsimuste otsustamine. 40. Korra rakendamine Käesolev kord jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval.