Majandusminister — Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitamine — RTL, 238, 1002

Kaubamärgiseaduse (RT I 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231) paragrahvi 35 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998. a määruse nr 17 (RT I 1998, 13, 164) punkti 1 alapunkti 4 alusel määran: Kinnitada tööstusomandi apellatsiaaonikomisjoni põhimäärus (juurde lisatud). Minister Jaak LEIMANN Osakonnajuhataja kantsleri ülesannetes Kalev PIKARU Kinnitatud majandusministri 15. juuli 1998. a määrusega nr 26 Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) on moodustatud kaubamärgiseaduse paragrahvi 35 lõike 1 alusel. 2. Apellatsioonikomisjon tegutseb Majandusministeeriumi valitsemisalas. 3. Apellatsioonikomisjonil on oma nimega pitsat. 4. Apellatsioonikomisjon vaatab läbi kaebusi kaubamärgiseaduses, patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 1996, 49, 953), kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 1996, 49, 953), tööstusdisaini kaitse seaduses (RT I 1997, 87, 1466) sätestatud juhtudel ja korras ning teeb otsused kaebuste läbivaatamise tulemuste põhjal. 5. Apellatsioonikomisjon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.II. APELLATSIOONIKOMISJONI KOOSSEIS JA FINANTSEERIMINE 6. Apellatsioonikomisjon koosneb esimehest, aseesimehest, kuni seitsmest liikmest ja sekretärist. 7. Apellatsioonikomisjoni volituste tähtaeg on viis aastat ja komisjoni liikmed nimetab ja vabastab majandusminister kantsleri ettepanekul. 8. Apellatsioonikomisjoni esimeheks nimetatakse akadeemilise kõrgharidusega jurist. Apellatsioonikomisjoni aseesimeheks ja liikmeteks nimetatakse asjatundjad tööstusomandi kaitse küsimustes. 9. Apellatsioonikomisjoni finantseeritakse riigieelarvest Majandusministeeriumi eelarve kaudu. 10. Apellatsioonikomisjoni liikmete töö tasustamise korra kinnitab majandusminister. III. KAEBUSE ESITAMINE JA MENETLUSSE VÕTMINE 11. Kaebus esitatakse apellatsioonikomisjonile aadressil Majandusministeerium, Harju 11, EE0001 Tallinn. Kaebuse võib edastada ka faksiga, seejuures peab kaebuse originaal saabuma apellatsioonikomisjoni kümne tööpäeva jooksul. 12. Kaebusele esitatavad nõuded 12.1. Kaebus esitatakse apellatsioonikomisjonile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) apellatsioonikomisjoni täielik nimetus; 2) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht, telefoni ja faksi number; juriidilise isiku ärinimi ning asukoht, telefoni ja faksi number; 3) kaebuse objekt (vaidlustatava otsuse number ja kuupäev või patendi või kasuliku mudeli tunnistuse või kaubamärgi registreerimise number); 4) kaebaja põhjendus, miks ta loeb vaidlustatava objekti või otsuse ebaseaduslikuks ning oma õigusi ja vabadusi rikkuvaks; 5) kaebaja nõue; 6) kaebaja või tema volitatud esindaja allkiri. 12.2. Soovitatav kaebuse vorm on esitatud käesoleva põhimääruse lisas. 12.3. Kaebusele lisatakse: 1) vaidlustatava otsuse ärakiri; 2) kaebust põhjendavad tõendid; 3) riigilõivu tasumist tõendav dokument; 4) volikiri, kui kaebus esitatakse esindaja kaudu. 12.4. Kaebusega esitatakse selle koopiad Patendiameti ja asjasthuvitatud isikute jaoks. 13. Kaebus registreeritakse apellatsioonikomisjonis selle saabumise päeval. 14. Apellatsioonikomisjon kontrollib kaebuse esitamisel selle vastavust seaduses ja käesoleva põhimääruse punktis 12 sätestatud nõuetele. 15. Kui kaebus ei vasta seaduses või käesoleva põhimääruse punktis 12 sätestatud nõuetele või kui faksi teel saadetud kaebuse originaal pole esitatud kümne päeva jooksul faksi saabumise päevast, ei võta apellatsioonikomisjon kaebust menetlusse ning tagastab selle kaebajale. Kaebaja makstud riigilõiv tagastatakse. 16. Kui kaebus vastab seaduses ja käesoleva põhimääruse punktis 12 sätestatud nõuetele, võtab apellatsioonikomisjon selle menetlusse. 17. Apellatsioonikomisjonis on kaebuse menetluse osalisteks kaebaja, Patendiamet ja asjasthuvitatud isikud. 18. Apellatsioonikomisjoni sekretär saadab menetlusse võetud kaebuse ärakirja Patendiametile ja asjasthuvitatud isikutele. Patendiamet või asjasthuvitatud isikud võivad esitada kaebuse kohta kirjalikud vastuväited. 19. Menetlusse võetud kaebuse annab apellatsioonikomisjoni esimees ettevalmistamiseks ühele apellatsioonikomisjoni liikmele. 20. Kaebust ettevalmistav apellatsioonikomisjoni liige võib teha kaebuse esitajale ettepaneku kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. 21. Kaebaja võib esitatud kaebust muuta ja täiendada enne kaebuse arutamist apellatsioonikomisjonis, esitades sellekohase kirjaliku avalduse ja vajalikud dokumendid. 22. Kaebusest loobumine 22.1. Kaebaja võib oma kaebusest loobuda enne apellatsioonikomisjoni poolt asja arutamise lõpetamist, esitades apellatsioonikomisjonile sellekohase kirjaliku või suulise avalduse (viimane kantakse protokolli). 22.2. Kui kaebaja kaebusest loobub, lõpetab apellatsioonikomisjon kaebuse menetluse. Riigilõivu kaebajale ei tagastata. 23. Kaebuse arutamise aja ja koha teatab apellatsioonikomisjon menetluse osalistele vähemalt kümme päeva enne kaebuse arutamist. 24. Menetluse osalistel on õigus isiklikult või volitatud esindaja kaudu: 1) võtta osa kaebuse arutamisest; 2) anda apellatsioonikomisjonile kaebuse kohta suulisi ja kirjalikke seletusi; 3) esitada taotlusi ja täiendavaid dokumente; 4) esitada küsimusi teistele osalistele; 5) nõuda apellatsioonikomisjoni eesistuja ja liikmete taandamist. 25. Menetluse osalise kaebuse arutamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse arutamist, kui talle on kaebuse arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. IV. KAEBUSE ARUTAMINE APELLATSIOONIKOMISJONIS 26. Apellatsioonikomisjon arutab kaebust kaebuses soovitud ulatuses. 27. Kaebuse arutamine apellatsioonikomisjonis toimub eesti keeles. Kui menetluses osaleja ei valda eesti keelt, võib ta kasutada oma kulul tõlki. Kaebuse esitaja võib esitada apellatsioonikomisjonile võõrkeelseid dokumente koos eestikeelsete tõlgetega. 28. Apellatsioonikomisjon on kaebuse arutamisel ja otsuse tegemisel otsustusvõimeline, kui kohal on selle esimees või aseesimees ning vähemalt kolm apellatsioonikomisjoni liiget. Apellatsioonikomisjoni eesistujaks on tema esimees või aseesimees. Sekretäri puudumisel kaebuse arutamisel täidab tema ülesandeid üks apellatsioonikomisjoni liikmetest, kes osaleb kaebuse arutamises. 29. Apellatsioonikomisjoni eesistuja kontrollib enne kaebuse arutamist menetluse osaliste kohalolekut ja nende volitusi. Seejärel tehakse teatavaks kaebuse sisu, tutvustatakse nimeliselt apellatsioonikomisjoni liikmeid ning lahendatakse menetluse osaliste taotlused ja taandusavaldused. 30. Kaebuse arutamine algab apellatsioonikomisjoni liikme ettekandega, millele järgneb kaebaja seletus. Seejärel kuulatakse ära asjasthuvitatud isiku ja Patendiameti esindajate seletused, millele võib järgneda menetluse osaliste väitlus. Apellatsioonikomisjoni liikmetel on õigus esitada menetluse osalistele küsimusi. 31. Kui menetluse osaline esitab kaebuse arutamise ajal lisatõendeid ja apellatsioonikomisjoni arvates on neid vaja arvestada, lükkab apellatsioonikomisjon arutamise edasi ja määrab uue aja asjaosalise taotlusel. 32. Kui menetluse osalised on apellatsioonikomisjonile seletused andnud ja küsimustele vastanud ning keegi ei taotle arutelu jätkamist, lõpetatakse kaebuse arutamine ja apellatsioonikomisjon teeb otsuse. 33. Menetluse osalised otsuse tegemise juures ei viibi. 34. Kaebuse arutamise kohta koostatakse protokoll. Protokollis kajastatakse taotluste ja taandusavalduste lahendamise ja kaebuse arutamise käik. Otsuse tegemise käiku ei protokollita. Kaebuse arutamise protokollile kirjutavad alla eesistuja ja sekretär. 35. Kaebuse arutamist võib apellatsioonikomisjoni sekretär lindistada menetluse osaliste nõusolekul. 36. Apellatsioonikomisjoni eesistuja ja liikme taandamine 36.1. Apellatsioonikomisjoni eesistuja ja liige, kes on isiklikult, otseselt või kaudselt huvitatud kaebuse lahendamise tulemusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, taandatakse eesistuja ja liige menetluse osalise esitatud taandusavalduse alusel. 36.2. Taandusavalduse võib esitada enne kaebuse arutamise algust apellatsioonikomisjoni istungil. 36.3. Taandusavalduse vaatab läbi kaebust arutav apellatsioonikomisjon kohe pärast taandusavalduse esitamist. Kui taandusavaldus rahuldatakse, asendatakse selles nimetatud apellatsioonikomisjoni eesistuja või liige teise eesistuja või liikmega. Kui taandatakse kogu apellatsioonikomisjoni koosseis, siis asendatakse see teise koosseisuga või lükatakse kaebuse arutamine edasi. 37. Kaebuse arutamise tähtaeg Kaebuse arutamise tähtaeg apellatsioonikomisjonis lõpeb päeval, mil kaebuse esitamisest on möödunud kolm kuud. 38. Kaebuse arutamise edasilükkamine 38.1. Apellatsioonikomisjon võib kaebuse arutamise edasi lükata, kui menetluse osalised esitavad selleks põhjendatud taotluse või kui apellatsioonikomisjon peab vajalikuks nõuda menetluse osalistelt täiendavaid dokumente. 38.2. Kui kaebuse arutamine lükatakse edasi, määratakse menetluse osalistele täiendavate dokumentide esitamise tähtaeg ning kaebuse arutamise uus aeg ja koht. 38.3. Kui menetluse osalised nõutud dokumente tähtajaks ei esita, vaatab apellatsioonikomisjon kaebuse läbi ja teeb otsuse tema käsutuses olevate dokumentide ja kaebuse arutamise ajal selgunud asjaolude alusel. V. APELLATSIOONIKOMISJONI OTSUS 39. Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ainult selles soovitud ulatuses, lähtudes apellatsioonikomisjonile esitatud tõenditest. 40. Apellatsioonikomisjon rahuldab oma otsusega kaebuse või jätab selle rahuldamata tööstusomandi õiguskaitset käsitlevates seadustes ettenähtud ulatuses. Kui kaebus rahuldatakse, otsustab apellatsioonikomisjon riigilõivu tagastamise seaduses sätestatud tingimustel. 41. Apellatsioonikomisjoni kirjalik otsus tehakse viie tööpäeva jooksul pärast kaebuse arutamist. Kirjaliku otsuse väljaandmise ajast ja kohast teatatakse menetluse osalistele pärast asja arutamise lõppemist. 42. Apellatsioonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kaebuse arutamisel olnud eesistuja ja kõik kaebuse arutamisest osa võtnud apellatsioonikomisjoni liikmed. Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema kaebuse arutamisel kindlakstehtud asjaoludele. Otsuses peab sisalduma kaebuse sisu kokkuvõte, esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte, kaebaja nõue, viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele, otsuse põhjendus, resolutsioon ning selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta. 43. Apellatsioonikomisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl. Otsuse vastuvõtmisel vähemusse jäänud apellatsioonikomisjoni liige võib esitada otsuse juurde oma eriarvamuse või nõuda selle fikseerimist protokollis. Apellatsioonikomisjoni sekretär otsuse tegemises ei osale ega hääleta. 44. Apellatsioonikomisjonil on õigus pärast kirjaliku otsuse tegemist kahe kuu jooksul kas oma algatusel või vaidlevate poolte taotlusel parandada otsuses ilmnenud aritmeetilised, keelelised või tehnilist laadi vead, muutmata seejuures otsuse sisu. 45. Apellatsioonikomisjoni otsuse peale võivad menetluse osalised kolme kuu jooksul arvates kirjaliku otsuse väljaandmise kuupäevale järgnevast päevast esitada kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 46. Apellatsioonikomisjoni esimehel ja aseesimehel on õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees. VI. LÕPPSÄTTED 47. Apellatsioonikomisjoni tööks vajalike ruumide ja inventari kasutamise tingimused ja kord sätestatakse Majandusministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Lisa tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärusele