Vinni Vallavolikogu — Vinni valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 130, 1326

Võttes aluseks jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ja § 139, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vinni valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrus nr 23 «Vinni valla jäätmehoolduseeskiri». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 24. märtsi 2005. a määrusega nr 7 VINNI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Vinni valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Vinni valla haldusterritooriumil Vinni Vallavalitsus. 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik; hoonestusõiguse alusel kasutataval maal – hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal – ehitise omanik. 4. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 4.1. Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4.2. Elektroonikaromude all mõistetakse jäätmeseaduse § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruses nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad». 4.3. Jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.4. Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 4.5. Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 4.6. Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.7. Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.8. Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.9. Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 2 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 4.10. Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 4.11. Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.12. Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.13. Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. 4.14. Kogumisringi all mõistetakse valla korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal -määratud kohtades. 4.15. Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.16. Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.17. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.18. Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.19. Pakendi all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 4.20. Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.21. Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.22. Prügila all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.23. Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 4.24. Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt pakendiseaduse §-le 11 ja mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate asutatud ning keskkonnaministri akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.25. Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.26. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 4.27. Tootja all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 23 isikut, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. II. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 9. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. III. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 10. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 11. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo piirkondades kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 12. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo hiljemalt seitsme päeva jooksul. 13. Alates 13. augustist 2005 on elektroonikaromude valdaja kohustatud need viima ettenähtud kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale. 14. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama vallavalitsuse määratud kohtadesse paigutatud ühismahuteid. 15. Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. IV. Jäätmete kogumine 16. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mis võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. 17. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 17.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 17.2. vedelaid jäätmeid; 17.3. ohtlikke jäätmeid; 17.4. käimlajäätmeid; 17.5. kogumiskaevude setteid; 17.6. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 17.7. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 17.8. alates 1. maist 2005. a pakendijäätmeid; 17.9. alates 13. augustist 2005. a elektroonikaromusid; 17.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 17.11. inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmed (haiglajäätmed); 17.12. ja muid jäätmeid vastavalt jäätmekäitleja põhjendatud ettepanekule. 18. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 19. Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. 20. Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, mille olemasolust või loomistest, nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt. 21. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. 22. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 23. Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlikke jäätmeid võib käidelda majandus- või kutsetegevuse raames jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. 24. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 25. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 26. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites. 27. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia vallavalitsuse määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke kaks nädalat enne kogumisringi läbiviimist. 28. Alates 13. augustist 2005. a tuleb kodumajapidamises tekkinud ohtlikke osi sisaldavad elektroonikaromud üle anda käesoleva eeskirja punkti 13 nõuete kohaselt. 29. Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 30. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. V. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 31. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 32. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 33. Pakendiettevõtja on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmiseks mahutid. 34. Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 35. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile. 36. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. 37. Eeskirja punktid 31–36 jõustuvad 1. mail 2005. a. VI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 38. Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 39. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 40. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 40.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 40.2. 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 40.3. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 40.4. kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m 3 suurusi kogumismahuteid. 41. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 42. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 43. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 44. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 45. Kuni 800-liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. 46. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 47. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 48. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. VII. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 49. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine ) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 50. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 51. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 52. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 52.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 52.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 52.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. VIII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 53. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Vinni vallas on: 53.1. perearstid, 53.2. hambaarstid; 53.3. hooldekodu; 53.4. hooldusõed, kes teevad hooldust kodus; 53.5. loomaarstid; 53.6. vet. laboratoorium. 54. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 55. Kõik haiglajäätmete tekitajad on kohustatud end registreerima Vinni Vallavalitsuses, esitades järgmised andmed: 55.1. tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 55.2. kontaktisik; 55.3. äriregistri registreerimiskood; 55.4. telefoninumber; 55.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 55.6. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 56. Haiglajäätmed, sh koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas. 57. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum. 58. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõusse. 59. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 60. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 61. Alates 1. märtsist 2005 võib lisaks eeskirja punktis 59 sätestatule ravimijäätmeid üle anda üldapteegile, veterinaarravimeid ka veterinaarapteegile sotsiaalministri kehtestatud korras. 62. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 63. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. IX. Jäätmete vedu 64. Jäätmeveo, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja. 65. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid tiheasustusaladel mitte harvemini kui üks kord kuus. Tiheasustusega alad on Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu alevik. 66. Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu. 67. Jäätmeid peab vedama veovahendis viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 68. Valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. 69. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse vallavolikogu määrusega. 70. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 71. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei. 72. Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. X. Vastutus 73. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 74. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 75. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 76. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.