Juuru Vallavolikogu — Juuru valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 132, 1339

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse» (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588) § 71 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 36 5 alusel ning lähtudes Rapla Maavalitsuse, Raplamaa keskkonnateenistuse, Tallinna Tervisekaitsetalituse Raplamaa osakonna ja Raplamaa Veterinaarkeskuse ettepanekutest ja kooskõlastustest ning Juuru Vallavalitsuse ettepanekust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga: 1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega; 2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas; 3) soodustada jäätmete taaskasutamist. § 2. Eeskirja reguleerimisala Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Juuru valla territooriumil: 1) reguleerib jäätmete käitlemist (jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist); 2) määratleb jäätmete tekitaja, kinnistu omaniku või valdaja tegevuse ja vastutuse. § 3. Eeskirja territoriaalne kehtivus Eeskiri on kohustuslik kõigile Juuru valla territooriumil elavatele, asuvatele ja viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning asutustele. § 4. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) jäätmed – on mis tahes («Jäätmeseaduse» § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv) vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 2) o htlikud jäätmed – ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 4) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 5) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jms); 6) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 7) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani; Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 8) pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; 9) pakendiettevõtja – isik, kes majanduse või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 10) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 11) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Korterelamutes võib olla jäätmevaldajaks ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik (omanikud). Jäätmevaldajaks on ka kinnistu omanik, kus asub suvila, elu- või äriruum; 12) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 13) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 14) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 15) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 16) jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda või valmistatakse ette keskkonda viimiseks; 17) jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või on seda ettevalmistav tegevus; 18) jäätmete korduskasutus – jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 19) jäätmete energiakasutus – jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega; 20) kompostimine – orgaaniliste jäätmete lagundamine kontrollitavates tingimustes mikroorganismide abil 21) jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmeseaduse §-des 73 ja 75 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 22) vallavalitsus – Juuru Vallavalitsus; 23) territooriumi haldaja – kinnistu omanik või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõigust omav isik; 24) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (katastriüksus), kinnistu hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 25) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 26) jäätmekäitlusettevõte – etevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID § 5. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. (3) Kõik isikud peavad Juuru valla haldusterritooriumil rakendama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu varale, tervisele ega keskkonnale. (4) Iga tegevuse juures tuleb rakendada loodusvarasid ja tooret võimalikult palju säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat. (5) Valmistada ja kasutada võimaluse korral neid tooteid, mis on pikaealised, korduvalt kasutatavad ning mille kasutusest tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. (6) Juuru Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (7) Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. § 6. Jäätmete segunemise vältimine (1) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Juuru Vallavalitsuse poolt kehtestatavaid nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. (2) Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne.) koguda eraldi. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult kogutavat tüüpi jäätmeid. (3) Ohtlikud jäätmed, taaskasutatavad inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed ning suuremahulised jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest liikide kaupa ning anda üle jäätmekäitluskohta. (4) Lähim käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmete vastuvõtukoht on MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere jäätmejaam. § 7. Kinnisasja omaniku kohustused Kinnisasja omanik või tema volitatud isik on kohustatud: 1) korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist, määrates tema kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid; 2) tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavate jäätmekäitlejale või taaskasutamist või kõrvaldamist vastavalt kehtivatele nõuetele: vähemalt 1 kord kuus tiheasustusalal (Juuru alevik, Järlepa keskasula) ja vähemalt 2 korda aastas hajaasustusalal ning Pirgu küla aianduskruntide piirkonnas. § 8. Jäätmevaldaja kohstused Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) andma jäätmed üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta; 2) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE § 9. Üldnõuded jäätmete kogumisvahendile (1) Jäätmete kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis võimaldab: 1) jäätmete kogumist nende tuulega laialikandumist takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 3) võimaliku lekke vältimist. (2) Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne, terve ja korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini, kui kaks korda aastas. (3) Jäätmete kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. § 10. Lubatud jäätmete kogumisvahendid Jäätmete kogumisvahendina on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; 2) plastikust ja metallist jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol neid laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 3) kaanega suletavad jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitlusse; 4) sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt; 5) ajutiselt on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada ümbrisega kilekotte – seda avalikel üritustel. § 11. Jäätmete kogumisvahendi suuruse valik Kogumisvahendi suurus valitakse vastavalt vajadusele. Eelistatud on 120-, 240-, 600-, 750-, 800-, 2500- ja 4500-liitrised konteinerid. § 12. Täidetud jäätmete kogumisvahendi lubatud mass Täidetud jäätmete kogumisvahendi suurim lubatud mass on: 1) kuni 0,1 m3 mahu korral – kuni 50 kg, 2) 0,1 kuni 0,8 m 3 mahu korral – kuni 400 kg. § 13. Jäätmete kogumisvahendi paigutamine (1) Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud kinnistu jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. (2) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad) korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamise territooriumi valdav isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juurde korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamise omanik. (3) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele, kõvale, horisontaalsele alusel, kuhu jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Juurdepääsutee konteineri juurde peab olema vaba ja puhastatud aastaringselt, et prügivedajal oleks ligipääs konteinerile. (4) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse või antakse üle jäätmekäitlejale. Jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. Kogumisvahendi paigutamine akende alla on keelatud. Uute majade projektis tuleb ära näidata, kuhu paigutatakse jäätmete kogumisvahend. Korterelamute territooriumile paigutatakse kogumiskonteinerid korteriühistute omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. § 14. Jäätmekäitlus avalikul üritusel Avaliku ürituse korraldaja peab korraldama kogu ürituse jäätmekäitluse ja tagama ürituse paiga koristamise 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu või loas näidatud tähtajaks. § 15. Vanametalli käitlemine Vanametall tuleb üle anda metallijäätmete kogumise ja veo luba omavale isikule või toimetada ise jäätmeluba omavasse metalli vastuvõtupunkti. § 16. Erikäitlust nõudvad jäätmed (1) Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate tavajäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40° C kuumi jäätmeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusohtlikke jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) puisteliiva; 10) hõõguvat sütt; 11) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või viia selleks ettenähtud kohta, milleks on. 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 3) komposteerimisväljakud; 4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 4. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE § 17. Vallavalitsuse poolt korraldatav jäätmete vedu Juuru Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmete veo ning elanikelt ohtike ja suuremahuliste jäätmete veo. § 18. Liigiti kogutavad sorteeritud jäätmed Liigiti kogutavad sorteeritud jäätmed on: 1) klaas; 2) pakend; 3) ehitusjäätmed; 4) vanapaber ja -papp. § 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (1) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või mitte, välja arvatud eeskirja lisas 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo piirkonnast väljajäetud kinnistute omanikud. (2) Korraldatud jäätmekäitlusega on kohustatud liituma kõik käesoleva määruse lisas 1 nimetatud piirkonnad. (3) Vallavalitsusel on õigus ajutiselt erandina vabastada jäätmeveo tasu maksmisest korraldatud olmejäätmeveo piirkonda kuuluva kinnistu valdaja. Vabastuse taotleja peab sellekohases kirjalikus avalduses põhjendama, miks tema kinnistul taotletaval ajavahemikul jäätmeid ei teki. § 20. Korraldamata jäätmevedu (1) Isikud, kes ei kuulu vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvile 19 korraldatud olmejäätmeveoga liitunute hulka, on kohustatud korraldama oma jäätmete veo ise ja esitama vallavalitsusele oma jäätmekäitluse kohta kirjaliku selgituse (üleantud jäätmete liigid ja kogused, jäätmekäitleja, kellele jäätmed üle anti). (2) Korraldamata jäätmeveoga olmejäätmete valdaja on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid 5 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. (3) Ohtlike jäätmete, olme- ja metallijäätmete üleandmisel veoks teisele isikule peab üleandja olema veendunud, et vedajal on olemas vastav jäätmeveoluba. Muude tavajäätmete veol teenustööna on nõutav jäätmevedaja registreerimine keskkonnateenistuses. § 21. Jäätmeveole esitatavad nõuded (1) Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais, teket. (2) Jäätmeid peab vedama kaetud veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. § 22. Jäätmevedaja kohustused jäätmete veol (1) Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud: 1) jäätmed üle andma jäätmeluba omavale ettevõttele 2) eemaldama kogumisvahendisse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku või jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu kohaselt; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahutit; 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 7) korraldama jäätmevedu elanikke vähim häirival viisil; 8) jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–06.00. (2) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 1) konteineri mass ületab § 13 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb jäätmevaldajal kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 2) konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. (3) Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol. § 23. Jäätmete eemaldamine konteinerist Jäätmeid võib konteinerist eemaldada ainult jäätmekäitlusettevõtte töötaja või jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. § 24. Jäätmete tagasivõtmise kohustus Kui jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. Jäätmevedaja informeerib isikule tagastatud jäätmetest keskkonnainspektsiooni. § 25. Jäätmetekitaja või kinnistu omaniku kohustused jäätmete veol Jäätmetekitaja või kinnistu omanik on kohustatud: 1) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 2) jäätmete vedamisel järgima kõiki käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid. § 26. Orgaaniliste aia- ja toidujäätmete kompostimine (1) Orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. (2) Lahtistes kompostihunnikutes võib kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust ja veekogust. (3) Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. § 27. Kogumiskaevud ja püüdurid (1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. (2) Kogumiskaeve ja püüdureid tühjendab vastavat teenust osutav ettevõte (AS Rapla Vesi, Välja 3, Rapla). Seda tuleb lasta teha mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult selleks lubatud kogumispunktidesse. Lähim vastuvõtukoht on Rapla linna reoveepuhasti. § 28. Reovee kogumis- ja filterkaevude setted ning käimlajäätmed (1) Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmelaoga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. Lähim vastuvõtukoht on Rapla linna reoveepuhasti. (2) Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. § 29. Jäätmete põletamine (1) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidu- ja paberijäätmeid võib põletada hoonete küttesüsteemis. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. Välikaminas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (3) Kulu põletamine on lubatud kevadel kahe nädala jooksul pärast lume sulamist vallavalitsuse ja Raplamaa Päästeteenistusega kooskõlastatult. (4) Jaanitule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Raplamaa Päästeteenistusega. § 30. Jäätmete ladestamine ja matmine (1) Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Rapla maakonnas tekkinud ladestamist vajavad jäätmed tuleb ladestada Väätsa prügilasse Järvamaal Väätsa vallas või anda üle Rapla Jäätmejaama kokkupressimiseks ja edasiseks ladestamiseks MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere Jäätmejaamas või Väätsa prügilas. (2) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud. § 31. Ohtlike jäätmete käitlemise nõuded (1) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (3) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. (5) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi välja antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõte. (6) Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja (litsentsitud ohtlike jäätmete käitlejate nimekiri on avalikustatud Internetis). Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi mitteomavale isikule on keelatud. (7) Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentsitud jäätmekäitlusettevõttele vormistatakse ohtlike jäätmete saatekiri. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmeteliigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. (8) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. (9) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (10) Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jmt) saab viia spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Lähimad neist asuvad Kohila keskväljakul, Raplas Talve 4 ja MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere Jäätmejaamas. § 32. Ohtlike jäätmete säilitamine (1) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones, hoone osas, konteinerites või kastides. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (2) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. (3) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta. (4) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta. § 33. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. § 34. Ehitise lammutamine (1) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omanikuga ja vallavalitusega. Lammutuskavas peab olema ettenähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. (2) Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. (3) Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sorteerimiseks või ladestamiseks Väätsa prügilasse. § 35. Ehitusjäätmete sorteerimise nõuded Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) metall; 3) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon, klaas jt); 4) raudbetoon- ja betoondetailid; 5) tõrva mittesisaldav asfalt; 6) asbesti sisaldavad jäätmed; 7) saastunud pinnas. § 36. Ehitusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. § 37. Ehitusjäätmete valdaja (1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (2) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks. § 38. Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja on kohustatud registreerima end jäätmevedajana, jäätmekäitlejana Raplamaa keskkonnateenistuses. Registreerimist ei nõuta omanikule kuuluvate jäätmete veol omaniku enda poolt. § 39. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine (1) Hoolekande- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul, kus need põletatakse selleks ettenähtud kohas. (3) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed tuleb üle anda Päästeametile. (4) Kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed saavad elanikud üle anda ohtlike jäätmete kogumiskonteineritesse Kohilas ja Raplas või Mäepere Jäätmejaama, samuti valla poolt korraldatavatel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Ettevõtjad (arstid, apteekrid jt) peavad nimetatud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 40. Loomsete jäätmete käitlemine (1) Loomsete jäätmete hulka kuuluvad loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. (2) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/ 2002, veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja nende alamaktid. (3) Loomsete jäätmete valdaja korraldab tema valduses olevate jäätmete käitlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud seadusandlike aktide nõuetest lähtudes. (4) Lemmiklooma võib kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega matta oma kinnistule. § 41. Toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemine Toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse määrusega «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord» kehtestatud nõudeid. § 42. Pakendite käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. (2) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (5) Joogipakendile määratakse tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. (6) Tagatisraha tagastatakse, kui tarbija viib pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. (7) Kauba müük pakendis, millel puudub «Pakendiseadusele« nõuetekohane märgistus, on keelatud. (8) Juuru valla territooriumil tegutsev pakendiettevõtja on kohustatud aruandlust pidama pakendiseaduse kohaselt. (9) Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. (10) Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet. 5. peatükk JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS § 43. Jäätmeluba (1) Jäätmeloa taotlemine on kohustuslik jäätmeseaduses toodud juhtudel: 1) jäätmete kõrvaldamiseks; 2) jäätmete taaskasutamiseks; 3) ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks; 4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiseaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; 5) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks; 6) olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; 7) jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse paragrahvis 75 sätestatud juhtudel. (2) Tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega tegelev isik, kes on vabastatud Keskkonnaministri määrusega jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevusena vedav isik, peab olema registreeritud Raplamaa Keskkonnateenistuses. § 44. Juuru valla tegevus seoses jäätmeloaga Vallavalitsus annab oma seisukoha jäätmeloa taotluse kohta ja kontrollib ettevõtte poolt jäätmeseadusest tulenevate kohustuste (jäätmeloa omamine, jäätmekäitlejana registreerimine), samuti jäätmeloaga kehtestatud nõuete täitmist. § 45. Jäätmete käitlemise arvestuse pidamine (1) Kõik Juuru valla haldusterritooriumil tegutsevad jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad isikud, aga ka kõik jäätmekäitlejana keskkonnateenistuses registreeritud isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, veetud, vaheladustatud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. (2) Kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ja taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat. (4) Kõik Juuru valla haldusterritooriumil asuvad jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet oma jäätmekäitlust puudutava tegevuse kohta järelevalvet teostavale valla ametnikule. § 46. Jäätmete kogumist või üleandmist kajastavate dokumentide säilitamine Kõik jäätmetekitajad on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 47. Jäätmeloa ja jäätmekäitluse kontroll (1) Juuru Vallavolikogu määrusega määratud kontrolliõigusega ametnik kontrollib vähemalt üks kord aastas ettevõttes jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast tulenevatel juhtudel kohustusliku jäätmeloa või jäätmekäitlejana registreerimise tõendi olemasolu, jäätmeloaga kehtestatud tingimuste täitmist ja üldist keskkonnakaitselist olukorda ettevõttes ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest kinnipidamist. (2) Valla kontrolliõigusega ametnik kontrollib valla haldusterritooriumil toimuvat tegevust teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumisel ja veol. Jäätmeseaduse nõuete rikkumise kindlakstegemisel metallijäätmete kogumisel ja veol rakendab meetmeid seaduserikkumise peatamiseks ja süüdlaste karistamiseks. (3) Juuru Vallavalitsusel on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost väljajäänud kinnistute jäätmekäitlust vähemalt üks kord aastas. (4) Kontrollimisel kindlakstehtud rikkumiste puhul on kontrollival ametnikul õigus rakendada meetmeid rikkumise peatamiseks ja süüdlaste karistamiseks keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. 7. peatükk JUURU VALLA HALDUSTERRITOORIUMIL ASUVATE JÄÄTMEHOOLDUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED § 48. Jäätmehoolduskohtade järelhooldus (1) Kõik Juuru valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma jäätmekäitlejale üle kõik ettevõttes tekkinud käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. (2) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte lõpetamisest tingitud reostuse teket. (3) Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel kasutamata jäänud toorained, materjalid ja kemikaalid tuleb realiseerida (müüa, ära anda) kasutajale, et vältida nendest tingitud võimalikku reostust. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 49. Määruse kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse Juuru Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määrus nr 13 «Juuru valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». § 50. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Rain TULP Juuru Vallavolikogu 17. märtsi 2005. a määruse nr 42 «Juuru valla jäätmehoolduseeskiri» lisa 1 KORRALDATUD JÄÄTMEVEO PIIRKONNAD Alevik: Juuru Külad: Atla, v.a Veski kinnistu Hõreda, v.a Arusauna, Aru, Sellukse, Lõhekivi, Peetrivälja ja Luuna kinnistud Härgla, v.a Pohla ja Miku kinnistud Jaluse, v.a Õissalu ja Karusti kinnistud Järlepa, v.a Sepa, Tooma, Uuetoa ja Tõnu kinnistud Lõiuse Mahtra, v.a Aruvälja, Tuuleveski, Miilimäe, Koka ja Suure-Saueaugu kinnistud Maidla, v.a Nõmme, Künka ja Sepa kinnistud Orguse, v.a Lehtmetsa ja Vanajaani kinnistud Pirgu Vankse, v.a Kuusiku ja Pohla kinnistud