Helme Vallavolikogu — Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord Helme vallas — KO, 134, 1374

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkte 5, sotsiaalhoolekande seaduse §-de 15, 23, 31, 32, 33, perekonnaseaduse § 21, § 60 lõike 1, § 64 lõigete 1, 2 ja §-de 65, 66, 105 ja 106, haldusmenetluse seaduse §-de 4 ja 6 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk 1.1. Käesolev kord kehtestab puuetega inimestele hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise tingimused Helme vallas. 1.2. Käesoleva korra eesmärk on abivajava puudega isiku toimetuleku toetamine, sotsiaalteenuste osutamine, sotsiaaltoetuste maksmine ja muu abi osutamine. 1.3. Hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks. 2. Põhimõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 2.1. hooldajatoetus on puudega isiku hooldajale makstav rahaline toetus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades spetsialistide poolt väljatöötatud hindamisinstrumendi abil; 2.2. hooldajatoetuse määr on volikogu kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest; 2.3. klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 2.4. hooldaja on vallavalitsuse korraldusega raske või sügava puudega isikut hooldama määratud isik, kes täidab seadustega temale pandud kohustusi; 2.5. hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 2.6. hooldajateenus on inimese puudest tuleneva vajaduse katmiseks osutatav abi, mis tagab isiku toimetuleku söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, liikumisel ja muudel toimingutel, mille sooritamine puude tõttu on takistatud; 2.7. koduhooldusteenus on kõrvalabi, mida osutatakse vastavalt koduteenuste osutamise lepingule, mis sõlmitakse Helme Vallavalitsuse ja hooldatava vahel; 2.8. hindamisinstrument on EGGA ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel selgitatakse välja hooldusvajadus; 2.9. puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus on puudega inimesele makstav rahaline toetus hindamise käigus selgunud vajalike teenuste ostmiseks, mida vallavalitsus ei suuda inimesele pakkuda. II. HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE JA HINDAMINE 3. Hooldajatoetuse maksmise juhud 3.1. Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmetel Helme vallas, vastavalt käesoleva määruse sätetele. 3.2. Hooldajatoetust makstakse ööpäevaringset või igal ööpäeval hooldust vajava, raske või sügava puudega inimese hooldajale. 4. Hooldajatoetuse taotlemine 4.1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava ja asjast huvitatud isiku (edaspidi hooldaja) esitatud kirjalikud avaldused vallavalitsusele. Hooldajatoetuse taotlemise avalduse alusel hinnatakse isiku hooldusvajadus. 4.2. Avaldused registreeritakse valla kantseleis. 4.3. Sotsiaalametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks. 4.4. Sotsiaalametnikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. 5. Hooldajateenuse taotlemiseks esitatavad dokumendid 5.1. Hooldaja ja hooldatav esitavad vallavalitsusele ühise avalduse hooldaja määramiseks. 5.2. Avaldusele lisatakse koopia AEK otsusest, millega isikule on määratud raske või sügav puue. 5.3. Sotsiaalametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (nt rehabilitatsiooni plaani, geriaatrilise hindamise tulemusi vm hindamiseks vajaminevaid dokumente). 6. Hooldusvajaduse väljaselgitamine 6.1. Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil pärast isiku hooldusvajaduse põhjalikku hindamist. 6.2. Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib lisaks hindamisinstrumendile aluseks võtta ka isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni või arstliku ekspertiisi otsuse. 7. Hooldusvajaduse hindamine 7.1. Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalametnik hindamisinstrumendi. 7.2. Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm, kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. 7.3. Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on üldjuhul aega üks kuu alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt. 7.4. Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega. 7.5. Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. 8. Hooldaja määramine 8.1. Hooldaja määrab Helme Vallavalitsus. 8.2. Hooldaja alaline elukoht peab olema Helme vallas. 8.3. Hooldajaks ei määrata inimest: 8.3.1. kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue; 8.3.2. kes on piiratud teovõimega või alaealine. 9. Hooldaja kohustused Hooldaja kohustused on: 9.1. hooldada klienti vastavalt kliendi vajadustele ja hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 9.2. teha koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 9.3. võtta osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. III. HOOLDAJATOETUSE JA PUUDEGA INIMESE SOTSIAALTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 10. Üldpõhimõtted 10.1. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. 10.2. Hooldusvajaduse sagedus ja kord selgitatakse välja pärast hindamisinstrumendi täitmist. 10.3. Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks. 10.4. Hooldajatoetust makstakse, kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat ööpäevaringselt, igal ööpäeval või harvem. 11. Otsustamine 11.1. Vastavalt hindamise käigus tuvastatud hooldusvajaduse suurusele võib Helme Vallavalitsus: 11.1.1. jätkata enne 1. aprilli 2005. a määratud hooldajale hooldajatoetuse maksmist; 11.1.2. määrata hooldaja pärast 1. aprilli 2005. a ja maksta hooldajale hooldajatoetust; 11.1.3. lõpetada hooldus ja hooldajatoetuse maksmine ning selle asemel maksta puudega inimesele täiendavat sotsiaaltoetust hindamise käigus selgunud vajalike teenuste ostmiseks, kui kohalik omavalitsus ei suuda puudega isikule toimetulekuks vajalikku teenust tagada; 11.1.3.1. puudega inimesele makstav täiendav sotsiaaltoetus ei või olla suurem käesoleva määrusega kehtestatud igakuuliselt makstavast hooldajatoetuse määrast; 11.1.3.2. puudega inimesele makstava täiendava sotsiaaltoetuse suuruse ja maksmise otsustab sotsiaalametnik ja otsuse kooskõlastab vallavolikogu tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjon; 11.1.4. puudega inimesele anda abi koduhooldusteenuseid osutades. 11.2. Kui hindamisinstrumendist selgub, et puudega isikul puudub hooldusvajadus, kuid tal on enne 1. aprilli 2005. a. Helme Vallavalitsuse korraldusega määratud hooldaja, võib Helme Vallavalitsus oma korraldusega: 11.2.1. lõpetada hoolduse; 11.2.2. jätta hooldus kehtima ilma hooldajatoetust maksmata. 11.3. Hooldajatoetust ei maksta: 11.3.1. töötava puudega isiku hooldajale; 11.3.2. isikule, kellel on hooldatava ees perekonnaseaduse §-st 21, § 60 lg-st 1; § 64 lg-dest 1 ja 2 ning §-dest 65 ja 66 tulenev ülalpidamiskohustus, välja arvatud juhul, kui puudega isiku hooldusvajadust on määratletud järgmiste kriteeriumidega: 11.3.2.1. puudega isik on lamaja haige või liigub ainult ratastooli abil; 11.3.2.2. puudega isik vajab ööpäevaringset järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu; 11.3.2.3. isikule on määratud puue ekspertarsti poolt; 11.3.2.4. puudega isik vajab abi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel; 11.3.2.5. puudega isiku pereliige on töövõimelises eas ning ei saa töötada hooldamise tõttu; 11.3.2.6. koduhooldusteenuse osutamisega või lisatoetuse maksmisega ei ole võimalik tagada puudega isiku toimetulekut. 11.4. Sotsiaalametnik vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb otsuse hooldusvajaduse ning hooldajatoetuse või puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta. Otsus kuulub kooskõlastamisele volikogu tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjonis. 11.5. Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. 11.6. Otsus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse pöördujale teatavaks viie päeva jooksul otsuse tegemisest. 12. Hooldajatoetuse maksmine 12.1. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vastavasisulise otsuse jõustumise päevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. Toetuse võib maksta ka kellegi teise pangaarvele, juhul kui hooldajatoetuse saajal endal pangaarve puudub ja hooldajatoetuse saaja on oma avalduses sellest teada andnud. Erandjuhtudel võib hooldajale hooldajatoetuse välja maksta ka vallavalitsuse kassast (hooldajal puudub pangaarve ja tal on raha kättesaamine arvelt raskendatud). 12.2. Hooldajatoetus makstakse välja iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks jooksva kuu eest pärast vastavasisulise korralduse jõustumist. 12.3. Sotsiaalametniku ettepanekul võib hooldajale maksta lisakulude kompenseerimiseks ühekordset sotsiaaltoetust. 12.4. Hooldajatoetust ei maksta juhul, kui hooldatav elab peres ja ühel või mitmel pereliikmel on tema suhtes ülalpidamiskohustus vastavalt perekonnaseadusele, välja arvatud käesoleva määruse punkti 11.3 alapunktides 11.3.2.1 kuni 11.3.2.6 alusel määratud hooldajale. 13. Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine 13.1. Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellele hooldusvajaduse hindamise tulemusena ei ole määratud hooldajat, kuid tal on suured lisakulutused teenuse ostmiseks, mida kohalik omavalitsus ei suuda puudega isikule tagada. 13.2. Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse kord kvartalis kvartali viimasel kuul. 13.3. Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse taotleja pangaarvele või erandjuhul teise inimese pangaarvele, kui selle kohta on olemas vastavasisuline avaldus. 13.4. Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse hooldajatoetuseks eraldatud rahalistest vahenditest. 13.5. Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine lõpetatakse: 13.5.1. kui inimese toimetulek paraneb ja langeb ära põhjus toimetulekut toetavate teenuste ostmiseks; 13.5.2. puudega inimesele määratakse hooldaja; 13.5.3. hooldajatoetuseks eraldatud eelarvevahendid ei võimalda täiendavat sotsiaaltoetust maksta. 14. Hooldajatoetuste maksmise peatamine 14.1. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse: 14.1.1. kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil; 14.1.2. hooldaja surma korral kuni uue hooldaja leidmiseni. 14.2. Hooldajatoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast. 14.3. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise. 15. Hooldajatoetuse ümberarvutamine 15.1. Hooldajatoetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsuse sotsiaalametnikule, kes selgitab suurenenud hooldusvajaduse välja hindamisinstrumendi abil. Juhul kui hindamine selgitab välja, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vastavasisulise otsuse tegemise päevast (puude raskusastme muutumine). 15.2. Hooldajatoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile (puude raskusastme muutumine). 15.3. Hooldajatoetust võib vähendada, kui selgub, et eelarveaastaks hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest toetuse maksmiseks ei jätku. 16. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine 16.1. Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust. 16.2. Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine, millest teavitatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest. 16.3. Kui hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta, lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine otsusega, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 17. Hooldajatoetuse määr ja suurus 17.1. Hooldajatoetuse määr on 400 krooni kuus. 17.2. Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 17.2.1. 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust ööpäevaringselt, kuni 100 protsenti hooldajatoetuse määrast; 17.2.2. 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust igal ööpäeval või harvem, kuni 60 protsenti hooldajatoetuse määrast. 17.3. Hooldajatoetuse asemel võib sotsiaalametnik määrata ka koduhooldaja, kes täidab isikliku hooldaja kohuseid vastavalt kehtestatud hooldusplaanile või hooldusplaanist tuleneva teenuse. 17.4. Hooldajatoetuse asemel võib maksta puudega inimesele puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust, mis ei või olla suurem hooldajatoetusest. 17.5. Hooldajatoetuse määra muudetakse vastavalt eelarveaastaks eraldatud rahalistele vahenditele volikogu otsusega. 18. Erandid ja erisätted 18.1. Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. Erandkorras võib maksta hooldajatoetust kuni 150 protsenti hooldajatoetuse määrast. 18.2. Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Helme valda elama asunud isik, kes hooldab Helme vallas elavat puudega inimest, esitab kõik selles määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendi sotsiaalametnikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaalametnik isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. IV. RAKENDUSSÄTTED 19. Teatamiskohustus 19.1. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama sotsiaalametnikule kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse. 19.2. Liigselt makstud hooldajatoetuse summad võib tagasi nõuda. 20. Vaidlustamine 20.1. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks vastavalt seadusele pöörduda vaidega maavanema poole. 21. Maksude tasumine 21.1. Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus. 22. Rakendussätted 22.1. Hooldajatoetust makstakse käesoleva määruse alusel alates 1. aprillist 2005. a kuni arstliku ekspertiisi komisjoni kehtestatud tähtajani. 22.2. Juhul kui hooldusvajadus pärast arstliku ekspertiisi komisjoni kehtestatud tähtaega suureneb või väheneb, makstakse hooldajatoetust edasi käesoleva määruse alustel ja korras. 22.3. Kontrolli hooldusabi või hooldusteenuse osutamise ja hoolduse kvaliteedi üle teostab maavanem. 23. Jõustumine 23.1. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Kristo AUSMEES