Vabariigi Valitsus — Sergey Miroshnichenkole alalise elamisloa andmine — RTL, 41, 588

Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 2004, 58, 410) § 142 lõike 2 ning «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punkti 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergey Miroshnichenko (sünd 23.06.1946) taotlus alalise elamisloa saamiseks «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos menetlusse 4. novembril 2002. a. Sergey Miroshnichenko on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal on tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 8. augustini 2005. a. Sergey Miroshnichenko elab Eestis alates 1979. aastast. Sergey Miroshnichenko on abielus. Abikaasa Aza Miroshnichenko on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal on tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 8. augustini 2005. a. Menetluse käigus tuvastati, et Sergey Miroshnichenko teenis aastatel 1971–1986 endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning arvati sealt 13. augustil 1986. a majori auastmes erru. Sergey Miroshnichenkole on määratud sõjaväepension väljateenitud aastate eest. Sergey Miroshnichenko on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri ). Sergey Miroshnichenko teenis aastatel 1971–1986 kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning arvati sealt 13. augustil 1986. a majori auastmes erru. Sergey Miroshnichenko esitas 2. mail 2000. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, milles soovis pikendada elamisluba 8. augustini 2005. a. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korraldusega nr 79-k anti Sergey Miroshnichenkole tähtajaline elamisluba kuueks kuuks. Sergey Miroshnichenko esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi Valitsuse korraldus õigusvastaseks. Tallinna Halduskohtu 6. septembri 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-822/2000 rahuldati Sergey Miroshnichenko kaebus osaliselt ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tühistas Sergey Miroshnichenko tähtajalise elamisloa pikendamise otsuse kuueks kuuks ja pikendas tema tähtajalist elamisluba viieks aastaks. Sergey Miroshnichenko esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada tema suhtes tehtud viide «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktile 5 õigusvastaseks, kuna ta on kantud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-836/2001 jäeti Sergey Miroshnichenko kaebus rahuldamata. Sergey Miroshnichenko esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas 1. aprilli 2002. a otsusega haldusasjas nr 2-3/123/2002 Sergey Miroshnichenko kaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas vaidlustatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsuse õigusvastaseks elamisloa pikendamise õigusliku aluse osas. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 2002. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-43-02 seisukoht oli, et «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» on välisleping «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 1 punkti 5 mõttes. Kokkuleppega hõlmatud sõjaväepensionäre ei saa tähtajalise elamisloa andmisel ja selle pikendamisel käsitada «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 7 nimetatud isikutena, kellele sama paragrahvi lõike 5 järgi saab tähtajalise elamisloa anda ja seda pikendada üksnes erandina. Kokkuleppejärgsesse nimekirja kantud isikute tähtajaliste elamislubade taotlusi tuleb menetleda üldkorras. Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000. a korraldusega nr 840-k moodustatud asjatundjate komisjoni (edaspidi komisjon) 26. märtsi 2003. a koosolekul otsustati teha Vabariigi Valitsusele ettepanek keelduda Sergey Miroshnichenkole alalise elamisloa andmisest «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 7 alusel. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatis Sergey Miroshnichenkole 10. aprillil 2003. a kirja nr 15.3-09/16388 palvega esitada oma arvamus ja vastuväited asjatundjate komisjoni poolt Vabariigi Valitsusele tehtava ettepaneku suhtes mitte anda talle alalist elamisluba. Sergey Miroshnichenko vastus saabus Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse 15. aprillil 2003. a. Vastuses leiab Sergey Miroshnichenko, et «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 7 rakendamine tema alalise elamisloa taotluse läbivaatamisel on õigusvastane, kuna antud otsus on vastuolus Riigikohtu otsusega; erandina saab teha keelduva otsuse üksnes juhul, kui isik ohustab Eesti riigi julgeolekut; kokkuleppega hõlmatud sõjaväepensionäre ei saa tähtajalise elamisloa andmisel ja selle pikendamisel käsitada «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 7 nimetatud isikutena, kellele sama paragrahvi lõike 5 järgi saab elamisloa anda ja seda pikendada üksnes erandina. Sergey Miroshnichenko palus end kutsuda valitsuskomisjoni koosolekule tema alalise elamisloa taotluse läbivaatamisel. Komisjoni 27. augusti 2003. a koosolekul tutvuti Sergey Miroshnichenko esitatud arvamuse ja vastuväidetega antud asjas ning hinnates kõiki asjaolusid, otsustati mitte muuta komisjoni 26. märtsi 2003. a koosolekul vastuvõetud otsust ja teha Vabariigi Valitsusele ettepanek keelduda Sergey Miroshnichenkole alalise elamisloa andmisest «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 7 alusel. Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2004. a korraldusega nr 18-k keelduti Sergey Miroshnichenkole alalise elamisloa andmisest. Riigikohtu 3. veebruari 2005. a otsusega nr 3-3-1-89-04 jäeti rahuldamata Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. septembri 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 2-3/786/04, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel kohustus Sergey Miroshnichenko poolt 4. novembril 2002. a esitatud alalise elamisloa taotlus uuesti läbi vaadata. Komisjoni 16. märtsi 2005. a koosolekul tutvuti Riigikohtu 3. veebruari 2005. a otsusega nr 3-3-1-89-04 ning hinnates kõiki asjaolusid, otsustati teha Vabariigi Valitsusele ettepanek anda Sergey Miroshnichenkole alaline elamisluba «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas. Sergey Miroshnichenko on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle alalise elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Sergey Miroshnichenko puhul ei ole tuvastatud «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 1–4, 6 ja 8–13 sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Vastavalt «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) § 97 lõikele 1 on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Riigikohtu 3. veebruari 2005. a otsusega nr 3-3-1-89-04 jäeti rahuldamata Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. septembri 2004. a otsuse peale haldusasjas nr 2-3/786/04, millest tulenevalt vaatas Vabariigi Valitsus Sergey Miroshnichenko poolt 4. novembril 2002. a esitatud alalise elamisloa taotluse uuesti läbi. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Välismaalaste seaduse» § 14 2 lõikest 2 ning Riigikohtu 3. veebruari 2005. a otsusest nr 3-3-1-89-04 ning kooskõlas «Välismaalaste seaduse» § 12 lõikega 3 ning «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2002. a määruse nr 364 «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord» (RT I 2002, 98, 574; 2003, 37, 251; 2004, 33, 230) §-ga 77 anda Sergey Miroshnichenkole alaline elamisluba. 4. VAIDLUSTAMINE «Välismaalaste seaduse» § 136 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 10 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus Sergey Miroshnichenkole teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT