Haljala Vallavolikogu — Haljala valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 234, 949

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktile 9, Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Haljala valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 10. veebruari 1994. a määrus nr 2 «Valla põhimääruse vastuvõtmine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Erik KESKKÜLA Lisa Haljala Vallavolikogu 16. juuni 1998. a määrusele nr 24 Haljala valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Haljala valla kohalik omavalitsus (1) Haljala valla (edaspidi vald vastavas käändes) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Haljala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Haljala valla õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) vallavalitsus -- vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) vallasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Valla ülesandeks on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumi, spordibaaside ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (5) Seaduste täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses, vallavalitsus paragrahvi 20 lõikes 3 sätestatud ulatuses. § 6. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Lääne-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. § 7. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Valla omavalitsusorganid võivad valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla lipu vardapoolses küljes on kahe ühiku laiune valge püstlaid. Lipu sinisel põhiväljal on kollane kaheksaharuline täht. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 9:7 ja normaalsuurus 1350 x 1050 mm. Valla lipp ei tohi olla normaalmõõtmetelt suurem riigilipust. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (3) Valla vapil on sinisel kilbil vasakult tõusev hõbedane haldjas, kelle ettesirutatud käte kohal on kuldne kaheksaharuline täht. § 9. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei, vallavalitsuse ametite, valla munitsipaalasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Haljala vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavolikogu ja vallavalitsuse haldushoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIR § 11. Valla piir (1) Valla piir koos kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras. (2) Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. (3) Haljala vald piirneb Rakvere, Kadrina, Vihula, Viru-Nigula ja Sõmeru vallaga. (4) Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (5) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. § 12. Valla haldusjaotus ja administratiivkeskus (1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks võib moodustada valla koosseisus osavalla. (2) Osavalla moodustab ja selle piiri määrab vallavolikogu. (3) Vallaelanike omaalgatusliku tegevuse teostamiseks võidakse aleviku ja küla koosolekul valida aleviku- või külavanem, kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Valla administratiivkeskuse asukoht on Haljala alevik. (5) Haljala valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. § 13. Haljala valla elanik (1) Haljala valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Haljala vallas. (2) Haljala valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. III. VALLAVOLIKOGU § 14. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 15. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 16. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 17. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Haljala valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. § 18. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 19. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Valimiste Haljala valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel vallavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Haljala valla valimiskomisjon. (5) Kui vallavolikogu uude koosseisu valitud vallavanem või vallavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema valimiseni või vallavalitsuse moodustamiseni oma tegevust vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva vallavanemana või vallavalitsuse koosseisus, teeb valimiste Haljala valla valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta vallavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valimiste Haljala valla valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8) Kui vallavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõikes 11 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse vallavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete täiendavad valimised. § 20. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra (vallavara eeskirja) kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema piiri ja pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Haljala valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallvanemale või vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele; 18) vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) vallavolikogu esimehele või tema asendajale hüvitise määramine; 21) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) Lääne-Viru Maakohtu kohtukaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 26) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 29) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30) detailplaneeringu tühistamine. (2) Teiste seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, välja arvatud juhul, kui vallavolikogu on võtnud need enda pädevusse. § 21. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alatised ja ajutised komisjonid. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töö tagab Haljala Vallakantselei (edaspidi vallakantselei), mis on valla ametiasutus. § 22. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) annab välja käskkirju vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 8) kinnitab vallavolikogu komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 9) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus; 10) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 11) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 23. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 24. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, eelarvekomisjoni, maaelu arengukomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone (edaspidi komisjon). Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu. (2) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab vallavalitsus. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (6) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. (7) Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) vallavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse nelja tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuse liikmetelt, valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras. (11) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (12) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. § 25. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Vallavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõigetes 1, 2 ja 5--11 sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste (sh valla ametiasutuste) raamatupidamise õigsust ja paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 26. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõikes 4 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (6) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. § 27. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees või tema asendaja, vallavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 28. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi töökeel on eesti keel. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiste Haljala valla valimiskomisjoni esimees. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevate küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 29. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu aseesimees. Kui vallavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit volikogu aseesimees. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi vallavolikogu eestseisuses. (4) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (5) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. (7) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (8) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (9) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks vallavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (10) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (11) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (12) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja -- vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (13) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 30. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. § 31. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Hõimlastena käsitatakse käesolevas põhimääruses vallavolikogu liikme abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Pärimisõiguse kaudu seotud isikutena käsitatakse vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. (3) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu või vallavolikogu liige. (4) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (6) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 33. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 34. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 35. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. IV. VALLAVALITSUS § 36. Vallavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui vallavolikogu on võtnud need enda pädevusse. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. § 37. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 38 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 38. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud paragrahvi 22 lõike 1 alapunktis 2 toodud juhud. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui ka asendajaks määratud abivallavanem on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. (3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 39. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vallavalitsuse liikmed ning ametikoha järgi vallasekretär. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (5) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes valla ametiasutuses. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (7) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. § 40. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 41. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused. § 42. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 39 sätestatud korras. § 43. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 44. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavalitsuse töökorras. (6) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. § 45. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 46. Vallasekretär (1) Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvides 39, 40, 41 ja 42 vallavalitsuse liikme kohta sätestatu. (2) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. (3) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust, korraldab vastavalt valla õigusaktidele vallakantselei valitsemisele antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 7) annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. V. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 47. Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. (2) Valla ametiasutused on vallakantselei ja vallavalitsuse ametid. Valla ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse valla ametiasutuse põhimääruses. Valla ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (3) Vallakantselei on valla ametiasutus, mille põhiülesandeks on vallavolikogu asjaajamise korraldamine, majanduslik teenindamine ning vallavolikogu ja tema komisjonide töö tagamine, samuti vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (4) Vallavalitsuse amet on valla ametiasutus, mis täidab talle valla õigusaktide ja tema põhimäärusega pandud ülevallalisi ülesandeid. (5) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse (v.a valla ametiasutuse) põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavalitsus. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. § 48. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (8) Vallavolikogu poolt ametisse valitavatele isikutele makstakse ametist vabastamisel põhjusest sõltumata hüvitust kolme kuni kuue kuu ametipalga ulatuses vastavalt vallavolikogu otsusele. VI. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 49. Vallaeelarve sisu (1) Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 50. Eelarve avalikustamine Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse paragrahvi 71 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. § 51. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega vallale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 52. Valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 15. novembriks. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 15. detsembriks. (3) Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) vallavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 53. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarvekomisjon, vähemalt vallavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon) või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 52 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 54. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 55. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 56. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. VALLAVARA § 57. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu määrusega sätestatud korras. (4) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra (vallavara eeskirja) kinnitab vallavolikogu. § 58. Vallavara register (1) Vallavara võetakse arvele vallavara registris. (2) Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Vallavara register asutatakse ja registripidaja määratakse vallavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 59. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mistahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. § 60. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. VIII. VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 61. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 62. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Haljala valla ehitusmääruse. (3) Haljala valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 63. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 64. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 65. Valla ehitustegevus (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 66. Kultuurimälestiste kaitse Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. § 67. Keskkonnakaitse (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes valla õigusaktides. IX. VÄLISSUHTED § 68. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust. (4) Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 69. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. (2) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. X. VALLA ÕIGUSAKTID § 70. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. § 71. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määrus ja otsus loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis. (2) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse vallavolikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 72. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (2) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse vallavalitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 73. Valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras. (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide osas vallakantselei. XI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 74. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 75. Muudatuste taotlemine valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. OSAVALD § 76. Osavalla õigusseisund (1) Osavald on valla maa-alal (territooriumil) ja koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. (2) Osavalla valitsuse ja vanema pädevus ja suhete alused valla omavalitsusorganite ja valla ametiasutustega määratakse vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirjas ja osavalla valitsuse põhimääruses, samuti teiste valla õigusaktidega. (3) Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 1) osavalla nimi ja sümboolika; 2) osavalla esindamise kord; 3) osavalla valitsuse ja osavalla vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid; 4) osavalla vanema ametisse nimetamise, asendamise ja ametist vabastamise alused ja kord; 5) osavalla vanema korralduste vastuvõtmise kord; 6) kontrolli teostamise kord osavalla vanema korralduste üle; 7) osavalla nime ja piiride muutmise, osavalla reorganiseerimise ja likvideerimise kord; 8) riigi või valla õigusaktiga vastuolus oleva osavalla vanema korralduse kehtetuks tunnistamise kord; 9) osavalla valitsuse moodustamise kord; 10) osavalla piiride kirjeldus. (4) Osavalla põhikirjas võidakse sätestada ka muid osavalla tegevust reguleerivaid sätteid. § 77. Osavalla pädevus (1) Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle valla õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Osavalla pädevusse kuulub: 1) osavalla arengu kindlustamine lähtudes osavalla huvidest ja ülesannetest, osavalla elanike vajadustest, osavalla eripärast ning arvestades valla kui terviku huvisid; 2) sotsiaalteenuste osutamine ja vahendamine osavalla elanikele ja seal tegutsevatele elanike ühendustele; 3) osavalla territooriumil asuva ja muu vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja tema eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 4) osavalla elanike poolt arendatava neid teenindava ettevõtluse toetamine. § 78. Osavalla valitsus (1) Osavalla valitsus on valla ametiasutus, mille põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. (2) Osavalla valitsuse pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse, osavalla põhikirja ning osavalla valitsuse põhimäärusega. (3) Osavalla valitsust juhib osavalla vanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Osavalla vanem: 1) juhib ja korraldab osavalla valitsuse tööd; 2) esindab osavalda ja osavalla valitsust käesoleva põhimääruse ja osavalla põhikirjaga sätestatud korras. Osavalla vanem võib volitada teisi isikuid esindama osavalla valitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktidena korraldusi; 4) annab osavalla valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla teistele osavalla valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi osavalla valitsuse ametiisikuid; 6) teeb vallavanemale ettepanekuid osavalla valitsuse haldusalas tegutsevate munitsipaalettevõtete ja valla asutuste juhi ametisse kinnitamiseks; sõlmib ja lõpetab nendega töölepingud seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras; 7) käsutab osavalla valitsuse rahalisi vahendeid; 8) osaleb vallaeelarve projekti koostamises ja korraldab selle täitmist osavalda puudutavas osas; 9) nimetab ametisse osavalla valitsuse ametnikud ja sõlmib töölepingud abiteenistujatega. (5) Osavalla vanemat asendab üks tema poolt määratud osavalla ametnikest. (6) Osavalla vanem on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees. (7) Osavalla vanema korraldustele kirjutab alla osavalla vanem või tema asendaja. Osavalla vanema korralduste suhtes kohaldatakse seaduses ja käesoleva põhimääruse paragrahvi 72 lõigetes 1, 3, 6 ja 7 vallavalitsuse korralduste kohta sätestatud nõudeid. § 79. Kontroll osavalla vanema korralduste üle (1) Kontrolli osavalla vanema korralduste üle teostab vallavanem. (2) Kui vallavanem leiab, et mõni osavalla vanema korraldus on vastuolus seaduste või teiste riigi ja valla õigusaktidega, teeb ta osavalla vanemale ettepaneku vastav korraldus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla viia. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 80. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.