Paldiski Linnavolikogu — Paldiski linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 232, 947

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punkti 6, Paldiski Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paldiski linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. aprillil 1998. a ja avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Anne TAKLAJA Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu 26. veebruari 1998. a määrusega nr 3 Paldiski linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri sätestab Paldiski linna munitsipaalomandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 1.3. Käesolev eeskiri ei reguleeri Paldiski linna eelarve täitmise küsimusi. 2. Linnavara mõiste 2.1. Linnavara käesoleva eeskirja tähenduses on Paldiski linna (edaspidi linn) kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Õiguslikult on linnavara linnale kuuluv omandiõigus, samuti linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 2.3. Linnale kuuluv kinnisomand võib olla kitsendatud seadusjärgselt, kohtuotsuse või tehinguga. 2.4. Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavalitsuse otsusel. 4. Linna kinnisvara 4.1. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad linna kinnisvara hulka. 4.2. Linna kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. 4.3. Linnale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid. 5. Linna vallasvara 5.1. Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad linna vallasvara. 5.2. Omandiõigus munitsipaalasutustele, samuti linnale kuuluvad aktsiad, osad, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse linna vallasvaraks. II. LINNAVARA VALDAMINE 6. Linnavara valdaja 6.1. Linnavara valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 6.2. Linnavara valdajaks on: 6.2.1. linnavolikogu ja linnavalitsus; 6.2.2. linnavalitsuse struktuuriüksus; 6.2.3. munitsipaalasutus; 6.2.4. kolmas isik. 6.3. Kolmandate isikute all mõistetakse linnavara rendile või kasutusvaldusesse võtnud punktides 6.2.1--6.2.3 märkimata isikuid. 6.4. Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 7. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine 7.1. Linnavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab linnavalitsus. 7.2. Linnavara üleandmisel, välja arvatud väheväärtuslik vara, koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra, kasutamisviisi ja sihtotstarbe kohta ning vara bilansiline ja auditeeritud maksumus. 8. Linnavara arvestus ja linnavara register 8.1. Linnavara arvestus toimub linnavolikogu kehtestatud korras ja see peab tagama: 8.1.1. ülevaate linnale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 8.1.2. registrites sisalduva teabe vastavuse asjaõiguse eseme tegeliku seisundiga; 8.1.3. ülevaate linnavara majandamise tulemustest. 8.2. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus, kes määrab ka registripidaja. 8.3. Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva linnavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. 9. Linnavara omandamine 9.1. Linnavara omandamise otsustab: 9.1.1. linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 300 000 krooni ja kui omandatakse kinnisvara; 9.1.2. linnavalitsus, kui vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni; 9.1.3. linnavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 9.2. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Paldiski linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. 10. Varaliste kohustuste võtmine 10.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 10.1.1. linnavolikogu, kui: 1) võetakse laenu; 2) muid varalisi kohustusi üle 300 000 krooni; 10.1.2. linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 300 000 krooni, tingimusel et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 10.2. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub jooksva aasta eelarvega tagamata laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine. 11. Linna osalus ettevõtluses ja mittetulundusühingutes 11.1. Linn osaleb ettevõtluses ja mittetulundusühingutes, kui sellise osalemise vajadus tuleneb linna huvidest. Linna osaluse vajaduse ja ulatuse otsustab linnavolikogu. 11.2. Linna esindaja linna osalusega juriidilises isikus määrab linnavalitsus. 11.3. Munitsipaalasutuste ja äriühingute asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. III. LINNAVARA KASUTAMINE 12. Linnavara kasutatakse: 12.1. linna üldiseks otstarbeks; 12.2. linna valitsemise otstarbeks; 12.3. linnale tulu saamiseks. 13. Üldiseks otstarbeks kasutatav linnavara 13.1. Üldiseks otstarbeks kasutatavaks linnavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavolikogu. 13.2. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel. 13.3. Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsuse alusel. 13.4. Linnavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kohta, selle kasutamise tingimuste ning piirangute kohta. 14. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara 14.1. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara on vara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuste põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 14.2. Valitsemise otstarbeks kasutatava linnavarana käsitatakse munitsipaalasutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 14.3. Valitsemise otstarbeks kasutatavat linnavara kasutatakse vastavalt struktuuriüksuste põhimäärusele, munitsipaalasutuste põhikirjale, töösisekorra eeskirjadele, ametijuhenditele, töölepingutele jne. 14.4. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Sellise vara edasise kasutamise otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 15. Tulu saamiseks kasutatav linnavara 15.1. Linnavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 15.2. Linnavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete alusel. 15.3. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara peab otsene valdaja kasutama vastavalt rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muule lepingule. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 16. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine 16.1. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusesse. 16.2. Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. 16.3. Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise ja konkursi korras. 16.4. Linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab: 16.4.1. linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara bilansiline maksumus ületab 300 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 16.4.2. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. 16.5. Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 17. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 17.1. Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavaliselt väiksema tasu eest: 17.1.1. hoolekandeasutustele; 17.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 17.1.3. juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 17.1.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 17.1.5. mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 17.1.6. sihtasutustele (fondidele); 17.1.7. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 17.1.8. muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel. 17.2. Kasutuse tasu suuruse määrab linnavalitsus. 18. Linnavara rendileandmine konkursi korras Linnavara võib anda rendile konkursi korras, kui rentnik on kohustatud linnavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 3) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine on erilise iseloomuga. 19. Linnavara rendileandmine enampakkumise korras 19.1. Enampakkumise ettevalmistamine 19.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. 19.1.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (punkt 19.5.2); 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, eelläbirääkimistega pakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas punktiga 19.4; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. 19.1.3. Käesoleva punkti esimeses alapunktis loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkt 19.5.2). Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud linnavalitsus. 19.2. Rendilepingu tingimused 19.2.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõtmed, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised, millena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 19.2.2. Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 1) rendileantava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendileantava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 19.3. Alghind 19.3.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendileantava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 19.3.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 19.3.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse. 19.4. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 19.4.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 19.4.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) linna rendivõlglased. 19.5. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 19.5.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumisena. 19.5.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 19.5.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 19.6. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 19.6.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 19.6.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud punktide 19.6.1 ja 19.6.2 nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 19.6.3. Pärast punktides 19.6.1 ja 19.6.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 19.6.4. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enampakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 19.6.5. Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagatisraha tagasi saada ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 19.6.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 19.6.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 19.6.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 19.7. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 19.7.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 19.7.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitempel, või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 19.7.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 19.7.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. 19.7.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkt 19.6.5, 19.6.6, 19.6.7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud ja puudulike pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 19.8. Segapakkumiste läbiviimise kord 19.8.1. Segapakkumisel kohaldatakse suulistele pakkumistele (punkt 19.6) sätestatut ja kirjalikele pakkumistele (punkt 19.7) sätestatut, arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud eelöeldule vaatamata osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 19.9. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 19.9.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara rendileandmise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, või linnavalitsus, kui linnavara rendileandmise otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valdajaks. 19.9.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kahe kuu jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 2) kahekümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 3) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 19.9.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub punktis 20.4.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 19.9.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 19.9.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 19.9.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimistunnistus; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14, 15, 16, samuti muud olulised andmed; 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 19.9.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. 19.9.8. Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 19.6.5 sätestatule. 19.9.9. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 19.6.5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. 19.9.10. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 20. Linnavara rendileandmine konkursi korras 20.1. Enampakkumise sätete kohaldamine Linnavara rendileandmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 20.7), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 20.2. Rendilepingu tingimused 20.2.1. Lisaks enampakkumise korra punktis 19.2 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendileandmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord; 20.2.2. kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepaneku tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punktis 20.2.1 nimetatud sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. 20.3. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha 20.3.1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. 20.3.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. 20.3.3. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustamine ning nende suuruse määrab linnavalitsus. Osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ei või olla suurem punktis 19.1.2.6 sätestatud määradest. 20.4. Konkursi läbiviimise kord 20.4.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 20.4.2. Konkurss võib olla: 1) avalik -- kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud -- kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. 20.4.3. Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. 20.4.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 20.4.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks punktis 19.1.2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reegleid. 20.4.5. Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. 20.4.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 20.4.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 20.4.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 20.4.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 20.5. Konkursi tulemuste kinnitamine 20.5.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. 20.5.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. 20.5.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 19.9.3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. KÄSUTAMINE 21. Linnavara võõrandamine 21.1. Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 21.2. Linnavara võib võõrandada, kui: 21.2.1. linnavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 21.2.2. linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 21.2.3. linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 21.2.4. linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 21.2.5. linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 21.2.6. linnavara ei anna tulu; 21.2.7. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 21.3. Linnavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 300 000 krooni, ei tohi otsustada linnavara valitsemiseks vajalikkuse (punkt 21.2.1) või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning linnavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks linnavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. 21.4. Linnavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab linnavalitsus teistele linnavalitsuse struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusesse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle linnavara enda valdusesse linnavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad linnavalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 21.5. Linnavara võõrandamise otsustab: 21.5.1. linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 300 000 krooni; 2) võõrandatav vara on kinnisvara; 3) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 100 000 krooni; 4) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 50 000 krooni; 5) linnavara antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks; 21.5.2. linnavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 10 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning kui vara alandatud hind ei ületa 5000 krooni; 21.5.3. linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalasutuse põhikirjale. 21.6. Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 21.6.1. otsustuskorras, kas: 1) tasu eest; 2) tasuta või alandatud hinna eest; 21.6.2. enampakkumise korras; 21.6.3. erastamiskorras. 22. Linnavara võõrandamine otsustuskorras 22.1. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui linnavara võõrandatakse: 22.1.1. hoolekandeasutustele; 22.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 22.1.3. juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 22.1.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 22.1.5. mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 22.1.6. sihtasutustele (fondidele); 22.1.7. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 22.1.8. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 22.1.9. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 22.1.10 võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 22.1.11. muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel. 23. Linnavara müük enampakkumise korras 23.1. Enampakkumise ettevalmistamine 23.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. 23.1.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpne iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on 2000 krooni. 23.1.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine kinnitatakse linnavalitsuse poolt. 23.2. Alghind 23.2.1. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks eksperdi või audiitori antud hinnang. 23.2.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale ostjat mitte leida. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 23.2.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. 23.3. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 23.3.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 23.3.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 23.4. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 23.4.1. Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse IV osa punktide 19.5, 19.6, 19.7 ja 19.8 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 23.4.2. Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. 23.4.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis pakutakse esimesena. 23.5. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine 23.5.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, muudel juhtudel linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vara valdaja. 23.5.2. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 23.5.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punktis 22.3.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning selles oli ainult üks osaleja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 23.5.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 23.5.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. 23.5.6. Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 23.6. Eelläbirääkimistega enampakkumine 23.6.1. Linnavalitsus võib korraldada linnavara müügi ka eelläbirääkimistega enampakkumisel. 23.6.2. Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 1) alghinda kuulutuses ei avaldata; 2) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht; 3) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib need ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ning teatab nende esitajatele läbirääkimiste aja ja koha; 4) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 5) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 6) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 7) eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 8) ülejäänud osas eelläbirääkimistega enampakkumise läbiviimisel rakendatakse käesoleva eeskirja IV osa punkti 19.7 sätteid; 9) tulemuste kinnitamisel rakendatakse käesoleva eeskirja V osa punkti 22.5 sätteid. 23.7. Ostu-müügilepingu sõlmimine 23.7.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. 23.7.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. 23.7.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 23.7.4. Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 23.7.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 23.7.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 24. Linnavara erastamine Linnavara võõrandamisel, mis seadusest tulenevalt on käsitatav erastamisena, kohaldatakse erastamisseadust ja teisi erastamise kohta käivaid õigusakte. VI. LINNAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 25. Linnavara koormamine 25.1. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 25.2. Linnavara koormamise otsustamine 25.2.1. Linnavara koormamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui koormatakse kinnisasja; 2) linnavalitsus, kui koormatakse vallasasja. 25.2.2. Linnavara võib pantida üksnes linna enda kohustuste täitmise tagamiseks. 25.3. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 25.3.1. Kinnisasja ostueesõiguse toetamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara on suurem kui 300 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 300 000 krooni. 25.3.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. 26. Linnavara muul viisil käsutamine 26.1. Linnavara mahakandmine 26.1.1. Linnavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik või kui see tuleneb seadusest. 26.1.2. Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on üle 300 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus on alla 300 000 krooni (k.a); 3) linnavalitsuse struktuuriüksus, kui linnavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni (k.a). 26.2. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 26.2.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. 26.2.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest või hagist loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 300 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 300 000 krooni (k.a); 3) linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni (k.a). 26.2.3. Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.