Karksi-Nuia Linnavolikogu — Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendileandmise korra kinnitamine — RTL, 232, 946

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941), asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210) paragrahvi 15 ja Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380), Karksi-Nuia Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendileandmise kord. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 3. augustil 1998. a. Volikogu esimees Leo LIIBER Kinnitatud Karksi-Nuia Linnavolikogu 17. juuni 1998. a määrusega nr 15 Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendileandmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Karksi-Nuia linna (edaspidi linn) omandis olevate kinnistute (edaspidi linnamaa) koormamist hoonestusõigusega ja rendileandmist (edaspidi kasutusse andmist). 2. Linnamaa antakse teise isiku kasutusse, kui seda ei ole otsustatud võõrandada või see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks. 3. Linnamaad koormatakse hoonestusõigusega, kui sellel on maaga püsivalt ühendatud ehitis või sellele on planeeringuga ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis. 4. Linnamaa antakse rendile maaga mittepüsivalt seotud ehitiste püstitamiseks või muuks mööduvaks otstarbeks. 5. Hoonestamata linnamaa antakse teise isiku kasutusse avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. 6. Linnamaa hoonestusõigusega koormamise, rendile andmise ja otsustuskorras hoonestamata linnamaa kasutusse andmise otsustab linnavolikogu. II. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMISE ETTEVALMISTAMINE 7. Linnamaa kasutusse andmise võivad algatada linnavalitsus, füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus linnamaa kasutada andmiseks esitatakse linnavalitsusele. Linnavalitsusel on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid linnamaa kasutusse andmisega seotud eeltoimingute teostamiseks. Eeltoiminguteks loetakse planeeringu koostamist, katastriüksuse moodustamist, rendi- või hoonestustingimuste koostamist, maa hindamist ja suulise enampakkumise korraldamist. 8. Linnamaa kasutusse andmise tingimused määratakse olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast kas linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega, milles märgitakse järgmised linnamaa kasutusse andmise tingimused: 8.1. kasutusse antava maatüki asukoht (aadress), pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registriosa number, sihtotstarve ja maksustamishind; 8.2. kasutusse andmise viis; 8.3. hoonestusõiguse või rendi tähtaeg; 8.4. hoonestamata linnamaa kasutusse andmise ja pakkumise korraldaja; 8.5. hoonestusõiguse aastatasu või rendi suurus, enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral aastatasu või rendi algsuurus ning nende muutmise alused; 8.6. hoonestusõigusega koormamisel ehitusõiguse ja ehituskohustuse tingimused või rendile andmise otstarve; 8.7. projekteerimis- ja ehitustähtajad; 8.8. maatükil asuvate ehitiste loetelu ja nende säilitamise kohustus; 8.9. maatükil asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate ehitiste loetelu; 8.10. eelläbirääkimistega pakkumise korral pakkumise lisatingimused, pakkumise võitja väljaselgitamise alused ja pakkumise täitmise tagatised; 8.11. vajadusel muud maa kasutusse andmise tingimused. Otsuse või korralduse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 9. Linnamaa kasutusse andmise korraldajaks on linnavalitsus. 10. Kasutusse antava maatüki pindala, ehitusõiguse sisu või rendile andmise otstarve, kasutuspiirangud, hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise tingimused määratakse kehtestatud detailplaneeringu ja katastriandmete alusel. Detailplaneeringu puudumisel määratakse linnamaa kasutamiseks andmise tingimused linnavalitsuse poolt koostatavate krundi hoonestustingimuste ja tehnovõrkude valdajate poolt väljastatavate tehniliste eeltingimuste alusel. 11. Isik, kelle poole pöördutakse hoonestusõiguse seadmise või rendile andmise tingimuste kooskõlastamiseks või selgitamiseks, peab andma oma kooskõlastuse või seisukoha kümne tööpäeva jooksul. 12. Hoonestusõiguse või rendi aastatasu suurus ja enampakkumise ning eelläbirääkimistega pakkumise algtasu määratakse vastavalt käesoleva korra punktile 56. III. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS Üldsätted 13. Enampakkumise korraldaja (edaspidi korraldaja): 13.1. moodustab enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni; 13.2. määrab kindlaks enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud enampakkumise korraldamiseks antud otsuses. 14. Enampakkumise korraldaja, lähtudes käesoleva korra punktis 8 sätestatud tingimustest, avaldab teate enampakkumise kohta ajalehes, kus avaldatakse Karksi-Nuia linna ametlikud teated, vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. 15. Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 15.1. maatüki asukoht (aadress), pindala ja sihtotstarve; 15.2. pakkumise korraldaja; 15.3. enampakkumise läbiviimise viis; 15.4. hoonestusõiguse või rendi tähtaeg; 15.5. ehitus- ja projekteerimistähtajad; 15.6. hoonestusõiguse aastatasu või rendi algsuurus; 15.7. tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii (suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu) suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 15.8. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise kellaaeg; 15.9. hoonestusõiguse või renditingimustega tutvumise aeg ja koht; 15.10. pakkumisel osalemiseks esitatavate dokumentide loetelu; 15.11. tähtaeg, mille jooksul tuleb sõlmida hoonestusõiguse leping, ja sanktsioonid lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise puhul vastavalt käesoleva korra punktile 39. 16. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 16.1. linnamaa kasutusse andmise otsustamise, korraldamise ja enampakkumisega seotud isikud; 16.2. käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142; 1998, 41/42, 625) paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 17. Pärast käesoleva korra punktis 16 nimetatud teate avaldamist tagab enampakkumise korraldaja informatsiooni kättesaadavuse hoonestusõiguse seadmise lepingu või rendilepingu põhitingimuste kohta. 18. Osavõtutasu suurus on 5% hoonestusõiguse või rendi aastatasu algsummast. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on 50% hoonestusõiguse või rendi aastatasu algsummast. Suulise enampakkumise kord 19. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 21 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 20. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja linnamaa kasutusse andmise tingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 15 alapunktis 7 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 21. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 20 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 20 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning aadressid kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 22. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 23. Pärast käesoleva korra punktides 19--22 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastavat märguannet alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul enampakkumise korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 24. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 25. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse tasu või renditasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokolli allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta pakutud hoonestusõiguse tasu või renditasu ning täidab enampakkumise lisatingimused (kui need olid kehtestatud). Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. Kirjaliku enampakkumise kord 26. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punktis 15 sätestatud tingimustele enampakkumise korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 26.1. andmed pakkuja kohta: -- füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; -- juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number, asukoht ja aadress. Vajadusel lisatakse pakkumisele muud kontaktandmed pakkuja kohta; 26.2. nõusolek hoonestusõiguse seadmise lepingu või rendilepingu sõlmimiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel; 26.3. dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 26.4. sõnadega ja numbritega kirjutatud pakkumissumma; 26.5. pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul ka volikiri. 27. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse. Käesoleva korra punktis 13.1 nimetatud komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 28. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 26 nimetatud nõuetele või punktis 15 nimetatud teates sätestatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 29. Enampakkumise võitja on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud isikutest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitja teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud isik. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine 30. Enampakkumise tulemustest ja võitjast informeeritakse kirjalikult kõiki enampakkumisel osalejaid enampakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. 31. Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul linnavalitsusele, kes kolme tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 32. Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist annab linnavalitsus korralduse enampakkumise tulemuse kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel enampakkumisest osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda, ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel. 33. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 33.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 33.2. kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta peab ta enampakkumise protokollile tegema kirjaliku märke, lisades samas ka otsuse kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise põhjusi fikseeriva dokumendi asukoha. 34. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 19, 24, 25 ja 27 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 34.1. lepingut ei sõlmita; 34.2. isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii. 35. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel punktis 33.1 nimetatud põhjustel pakkumise korraldaja süül kohustub pakkumise korraldaja tagastama ostjale tema tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 36. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel hoonestusõiguse tasu või renditasu tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab pakkumise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui enampakkumise korraldaja ei tagasta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,25% päevas tema poolt makstud tagatisraha summast. 37. Linnamaa kasutusse andmisel avaliku enampakkumise korras vormistatakse pärast pakkumise tulemuste kinnitamist linnavalitsuse korraldus hoonestaja või rentniku, lepingu tingimuste ja linna poolt lepingut sõlmima volitatud isiku määramiseks. Korralduses peab olema ära näidatud: 37.1. kasutusse antava maatüki asukoht, pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registriosa number, maa maksustamishind ja maakasutuse sihtotstarve; 37.2. andmed isiku kohta, kelle kasutusse linnamaa antakse: 37.2.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; 37.2.2. juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number, asukoht ja aadress; 37.3. hoonestusõiguse aastatasu või renditasu suurus; 37.4. linnamaa kasutusse andmise eesmärk; 37.5. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Linnavalitsuse korralduse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 38. Linnamaa kasutusse andmisel avaliku enampakkumise korras on lepingu sõlmimisel aluseks punktis 8 nimetatud linnavolikogu otsus või linnavalitsuse korraldus ja punktis 37 nimetatud korraldus. 39. Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud lepingut, on linnavalitsusel õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Enampakkumise võitja sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise kuulutuses. IV. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 40. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab pakkumise korraldaja linnaametnikest vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetab oma haldusaktiga komisjoni liikmed ja komisjoni esimehe. 41. Lisatingimusteks võivad olla: 41.1. ehitus- ja projekteerimistähtajad; 41.2. muud vastavalt käesoleva korra punktile 8.11 määratud lisatingimused. Pakkumise korraldajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 42. Linnamaa kasutusse andmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 15 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumiste esitamise tähtaja (kuupäev, kellaaeg) ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 43. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii hoonestusõiguse tasu või renditasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 44. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon punktis 42 nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 45. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata. 46. Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne ning avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab esitatud nõuetele. 47. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Läbirääkimisi peab punktis 40 nimetatud komisjon. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse tasu või rendi ja kõigi lisatingimuste kohta. 48. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon hoonestaja või rentniku selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. Komisjon esitab lõplike pakkumiste protokolli koos põhjendatud arvamusega parima pakkumise kohta, olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast, kas linnavolikogule või linnavalitsusele otsuse tegemiseks. 49. Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 50. Linnamaa kasutusse andmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras vormistatakse pärast pakkumise tulemuste kinnitamist otsus hoonestaja või rentniku, läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse ja rendi tingimuste ning linna poolt lepingut sõlmima volitatud isiku määramiseks, olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast, kas linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega. Linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses peab olema näidatud: 50.1. kasutusse antava maatüki asukoht (aadress), pindala, katastriüksuse tunnus, kinnistusraamatu registriosa number, maa maksustamishind ja maakasutuse sihtotstarve; 50.2. andmed isiku kohta, kelle kasutusse linnamaa antakse: 50.2.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress; 50.2.2. juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number ja aadress; 50.3. ehitatavate hoonete ja rajatiste kasutusotstarve, projekteerimis- ja ehitustähtajad või muud läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse ja rendi tingimused; 50.4. hoonestusõiguse aastatasu või rendi suurus; 50.5. hoonestaja ostueesõigus kinnistu võõrandamisel; 50.6. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse lisaks on kinnistu plaan. 51. Linnavara kasutamiseks andmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras on lepingu sõlmimisel aluseks vastavalt punktides 8 ja 50 nimetatud otsused. 52. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole kahe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist sõlminud lepingut, on olenevalt linnamaa kasutusse andmise tähtajast linnavolikogul või linnavalitsusel õigus tühistada oma otsus ja linnavalitsusel on õigus korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Parima pakkumise teinud isiku poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema pangagarantii, kusjuures nimetatud sanktsioon peab olema märgitud enampakkumise kuulutuses. V. LINNAMAA KASUTUSSE ANDMINE OTSUSTUSKORRAS 53. Linnamaa kasutusse andmise otsustajaks otsustuskorras on linnavolikogu. Linnavalitsus on otsustajaks hoonestusõiguse seadmisel ehitise omaniku kasuks tähtajaga kuni 50 aastat. 54. Maa kasutusse andmisel otsustuskorras märgitakse linnavolikogu otsuses või linnavalitsuse korralduses lisaks punktis 8 nimetatule: 54.1. andmed isiku kohta, kelle kasutusse linnamaa antakse: 54.1.1. füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress; 54.1.2. juriidilise isiku puhul nimi, registri number ja aadress; 54.2. viide ehitise omandiõigust tõendavale dokumendile koos selle registreerimise numbri ja kuupäevaga; 54.3. isik, kes on volitatud linna nimel hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut või rendilepingut sõlmima. Otsuse lisaks on kasutusse antava kinnistu plaan. 55. Linnamaa kasutusse andmisel otsustuskorras (sh hoonestusõiguse seadmisel ehitise omaniku kasuks) on hoonestusõiguse lepingu ja rendilepingu sõlmimise aluseks punktis 8 nimetatud otsus. VI. LEPINGU TINGIMUSED Hoonestusõiguse tasu ja rent 56. Hoonestusõiguse aastatasu suurus ja avaliku enampakkumise ning eelläbirääkimistega pakkumise algtasu suurus on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine: 56.1. ärimaa puhul 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast; 56.2. transpordi- ja tootmismaa puhul 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast; 56.3. muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast. Erakorraline hindamine viiakse läbi, kui punktis 8 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti. 57. Renditasu algsuurus on 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa hinnast. 58. Maa kasutaja maksab hoonestusõiguse aastatasu või renti võrdsete osadena kaks korda aastas iga aasta 10. juuliks ja 10. jaanuariks järgneva poolaasta eest ette, kui punktis 8 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse või rendilepingu jõustumisest. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist. Rentnik on kohustatud tasuma esimese rendi kümne tööpäeva jooksul pärast rendilepingu jõustumist. Ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistamise päevast või rendilepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtajani toimub tasumine proportsionaalselt päevade arvuga. 59. Maa kasutaja maksab hoonestusõiguse tasu või renti linnavalitsuse kontole. 60. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. 61. Hoonestusõiguse tasu või rendi mittetasumisel lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. 62. Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja. 63. Hoonestusõiguse tasu muudetakse vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu kuulub muutmisele iga kolme aasta möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks kantakse kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. Renti muudetakse punktis 8 nimetatud korraldusega määratud korras. 64. Kinnistu parendamine hoonestaja või rentniku poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse tasu ega renditasu suurendamise aluseks. Muud tingimused 65. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes ettenähtud ehitise või valmis ehitama poolelioleva ehitise hoonestusõiguse seadmise lepingus kindlaksmääratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 66. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel on linn kohustatud maksma hoonestajale hüvitist ehitise hariliku väärtuse ulatuses. Omanik vabaneb hüvitise maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. 67. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik linna nõusolek. Vastav nõusolek või sellest keeldumine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 68. Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnal ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. Teade peab sisaldama andmeid hoonestusõiguse võõrandamise lepingu tingimuste kohta. Ettepaneku ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise kohta teeb linnavalitsus ja vastav otsus vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 69. Hoonestaja soovil seatakse hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud linnamaa võõrandamise korral. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse. Juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti, toimub ostueesõiguse kasutamine vastavalt asjaõigusseaduse 7. osale. VII. LEPINGU SÕLMIMINE 70. Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks. Rendileandmise lepingule kirjutab linna nimel alla linnavalitsuse poolt volitatud isik. 71. Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt. Hoonestaja on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast lepingule allakirjutamist esitama kinnistusametile hoonestusõiguse ja teiste asjaõiguste kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub kinnistamisel hoonestaja. 72. Hoonestusõiguse seadmise või rendileandmise lepingus peab olema sätestatud: 72.1. kasutusse antava kinnistu asukoht, pindala, katastriüksuse tunnus, maa maksustamishind või erakorralisel hindamisel määratud hind, maakasutuse sihtotstarve; 72.2. andmed hoonestaja või rentniku kohta: -- füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja aadress; -- juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number ja aadress; 72.3. kinnistul asuvad hooned ja rajatised, nende valitsejad või omanikud ning nende poolt kehtestatud piirangud; 72.4. hoonestusõiguse või renditähtaeg; 72.5. projekteerimis- ja ehitustähtajad ning ehituskohustused; 72.6. hoonestusõiguse tasu või rendi suurus ja selle muutmise kord, tasumise tähtajad ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 72.7. hoonestusõiguse tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused ning rendilepingu jõustumise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused; 72.8. ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel, maa tagastamise tähtajad ja kord; 72.9. osapoolte vastutus ja sanktsioonid, 72.10. vaidluste lahendamine; 72.11. juhtumid, mida käsitletakse vääramatu jõuna; 72.12. lepingu sõlmimise kulud ja nende tasumise kord; 72.13. hoonestusõiguse seadmisel: 72.13.1. osapoolte kokkulepe asjaõiguste üleandmiseks ning sissekannete tegemiseks kinnistusraamatusse; 72.13.2. hoonestaja ostueesõigus; 72.13.3. kinnistul asuvate liinide ja juhtmete osas seatav isiklik kasutusõigus; 72.14. rendilepingu puhul kinnisasja allrendile andmine. 73. Vajadusel võib lepingus ette näha ka muid sätteid ja tingimusi, mis ei ole vastuolus käesoleva korraga. 74. Hoonestusõiguse lepingutesse ja rendilepingutesse muudatuste sisseviimist korraldab linnavalitsus. Muudatused tuleb vormistada linnavolikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega olenevalt sellest, kes on olnud linnamaa kasutusse andmise otsustaja. VIII. LÕPPSÄTTED 75. Linnavalitsus on kohustatud enne lepingu sõlmimist teatama väljaandes, milles linnavalitsus avaldab oma ametlikke teadaandeid, kellega, millise aastatasuga ja tähtajaga ning lisatingimustega leping sõlmitakse. 76. Hoonestusõigusega koormatud ja rendileantud kinnisasjade arvestust ning kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu ja rendilepingu täitmise üle peab linnavalitsus. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Linnamaa kasutajapoolsete rikkumiste avastamise puhul on linnavalitsus kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on linnamaa kasutajale kohustuslikud. Kui linnamaa kasutaja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, on linnavalitsus kohustatud algatama lepingu lõpetamise menetluse. 77. Linnamaa kasutusse andmisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, mis ületavad avaliku enampakkumise või eelläbirääkimiste puhul osavõtumaksudest laekunud summasid, kaetakse hoonestusõiguse tasu või rendi arvel. Laekunud rent ja hoonestusõiguse tasu kantakse viie tööpäeva jooksul tasu laekumisest arvates üle Karksi-Nuia linna eelarvesse.