Raasiku Vallavolikogu — Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 230, 936

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punktist 9, Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Raasiku valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 16. aprilli 1996. a otsus nr 30 «Raasiku valla põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada Raasiku valla põhimääruse tekst Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. Volikogu esimees Andre SEPP Kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 9. juuni 1998. a määrusega nr 2 Raasiku valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Raasiku valla põhimääruse eesmärk Raasiku valla põhimääruses sätestatakse Raasiku valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused ja kohustused. 2. Raasiku valla kohalik omavalitsus 2.1. Raasiku valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Raasiku valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Raasiku vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine vallaelanikele soodsamatel tingimustel. 4. Raasiku valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Raasiku vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning tema poolt sõlmitavatest lepingutest. 4.2. Raasiku vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Raasiku valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Raasiku Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud korras volikogu, volikogu esimees, Raasiku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. 5. Raasiku valla omavalitsusorganid Raasiku valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus -- vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Raasiku valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Omavalitsusüksuse ülesandeks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu, territoriaalplaneerimist. 6.2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on samuti korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakooli, raamatukogude, rahvamajade, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamist ja tööd. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Raasiku valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 7.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 7.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 8. Raasiku valla suhted teiste omavalitsusüksustega Raasiku vald võib sõlmida lepinguid kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda omavalitsusliitudesse ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks. 9. Raasiku valla eelarve Raasiku vallal on eelarve- ja maksuseadusest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 10. Raasiku valla sümbolid 10.1. Raasiku valla sümbolid on vapp ja lipp; nende kirjelduse kehtestab volikogu. 10.2. Raasiku valla vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel, pannakse üles nende ruumides, samuti kasutatakse valla esindamisel massiüritustel. 10.3. Lipp heisatakse alaliselt Raasiku Vallavalitsuse hoone ees asuval lipuvardal. 10.4. Valla lipu ja vapi kasutamise täpsema korra kehtestab volikogu. 11. Raasiku valla asjaajamiskeel Asjaajamiskeeleks Raasiku valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. 12. Raasiku valla piir 12.1. Raasiku valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras ning kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Raasiku valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras volikogu või Vabariigi Valitsus. 12.3. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. II. RAASIKU VALLA ELANIK 13. Raasiku valla elanik 13.1. Raasiku valla elanik on isik, kes elab Raasiku vallas ja on kantud Raasiku valla elanike registrisse. 13.2. Täisealisel Raasiku valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. III. RAASIKU VALLA AUKODANIK 14. Raasiku valla aukodanik Raasiku vallale osutatud väljapaistvate teenete eest võib vallapoolse erilise austusavaldusena anda üksikisikule Raasiku valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku statuudi kehtestab ja aukodaniku nimetuse annab volikogu. IV. RAASIKU VALLAVOLIKOGU 15. Raasiku valla omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduste alusel iseseisvalt vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia küsitlusi. 15.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja kehtestab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks töökorra. 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas, kusjuures volikogu liikmete ja mandaatide arvu määrab volikogu vastavalt valimisseadustele. 16.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni poolt valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 16.4. Raasiku valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. 16.5. Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 7. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, Raasiku valla omavalitsusorganite õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. 17.4. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule, saada Raasiku valla omavalitsusorganite õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 17.5. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 17.6. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 17.7. Volikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seadustes sätestatud juhtudel tema volikogu liikme volitused peatuvad. 17.8. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 18. Volikogu ainupädevus 18.1. Volikogu ainupädevusse kuulub: 18.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 18.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 18.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.1.4. koormiste määramine; 18.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 18.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 18.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 18.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.1.11. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.1.12. valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 18.1.13. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 18.1.14. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.1.15. vallavalitsuse ja tema liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 18.1.16. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele (v.a vallasekretär) või volikogu komisjoni esimehele; 18.1.17. töötasu määramine volikogu esimehele või tema asendajale, vallavalitsuse liikmele; 18.1.18. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 18.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 18.1.20. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 18.1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 18.1.23. volikogu esindaja valimine maakonna ühiskondlikesse organisatsioonidesse; 18.1.24. kohtukaasistujate valimine; 18.1.25. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 18.1.26. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 18.1.27. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.1.28. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine ning üldplaneeringu projekti avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja vastuvõtmine; 18.1.29. detailplaneeringu tühistamine. 18.2. Volikogu võib võtta lisaks käesoleva põhimääruse punktis 18.1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 19. Volikogu töö vorm ja organid 19.1. Volikogu töö vormiks on istung. 19.2. Volikogu moodustab vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alalisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.3. Volikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse. 20. Volikogu esimees Volikogu esimees: 20.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 20.2. esindab Raasiku valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu kehtestatud korrale. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimise piires; 20.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 20.4. juhatab eestseisuse koosolekuid; 20.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 21. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. 21.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline või kirjalik ettepanek; kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale; volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta koostatakse eraldi nimekirjad; nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 21.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mille esimeheks on volikogu liige. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning esitab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse volikogu poolt avalikul hääletamisel. 21.4. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 21.5. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 21.6. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi uued valimised käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 21.7. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 22. Volikogu komisjon 22.1. Volikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi komisjone eelarve- ja majandus-, kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu-, maa-, planeeringute küsimustes ning vajadusel muudes valdkondades. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 22.2. Volikogu komisjon: 22.2.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ettepanekuid nende lahendamiseks; 22.2.2. töötab välja tegevuskavad; 22.2.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 22.2.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta; 22.2.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 22.2.6. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 22.3. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. 22.4. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, eestseisus. 22.5. Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 22.6. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokolliga on võimalik tutvuda vallamajas. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikuid, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 22.7. Komisjoni otsused valla omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmisel on soovitusliku iseloomuga. Komisjon annab aru volikogu ees vähemalt üks kord kvartalis. 22.8. Volikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. 22.9. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. 23. Volikogu revisjonikomisjon 23.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni ei või kuuluda volikogu liige, kes on samaaegselt Raasiku valla omavalitsuse ametnik. 23.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse ja omavalitsusasutuste tegevuse otstarbekust, vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning kehtivatele õigusaktidele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 23.3. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos omapoolsete seisukohtadega ning abinõude plaaniga kümne päeva jooksul volikogule. 23.4. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24. Volikogu eestseisus 24.1. Volikogu eestseisus on vähemalt kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad kindlasti volikogu esimees ja aseesimees. 24.2. Eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe koostatud istungi päevakorra ning otsustab volikogu istungile arutamiseks esitatavate materjalide vastavuse volikogu töökorras kehtestatud nõuetele. 25. Volikogu istung 25.1. Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu kinnitatud töökorrale. 25.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 25.3. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees või aseesimees, see arutatakse läbi volikogu eestseisuses, tehakse teatavaks volikogu liikmetele istungi kutses ning kinnitatakse volikogu istungil poolthäälteenamusega. 25.4. Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja volikogu töökorra kohaselt ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. 25.5. Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 18.1.2, 18.1.4, 18.1.6--18.1.10, 18.1.13, 18.1.14, 18.1.16 ja 18.1.22 nimetatud küsimustes on otsuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 25.6. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollide kättesaadavus tagatakse volikogu määratud korras. 25.7. Volikogu istungi kokkukutsumise küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras. 26. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine 26.1. Volikogu õigusaktiks on määrus ja otsus. 26.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, komisjonil, vallavalitsusel, vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 26.3. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 26.4. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallamajas ja raamatukogu ruumides Arukülas, Raasikul ja Pikaveres. 26.5. Üldise tähtsusega volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktides ei ole sätestatud teist tähtaega.Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel. 26.6. Volikogu määrused ja otsused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallavalitsusele, otsused -- täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused ka õiguskantslerile. 26.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. V. RAASIKU VALLAVALITSUS 27. Vallavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan 27.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Raasiku valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekte ning korraldab eelarve täitmist. 27.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse punktiga 27.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 27.3. Vallavalitsus juhib oma haldusaparaadi, valla asutuste ja äriühingute, milles on vald ainsaks osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 27.4. Vallavalitsus võib oma täitva tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 27.5. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsioonid. 28. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 28.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja ametikoha järgi vallasekretär. 28.2. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volitused moodustada vallavalitsus. 28.3. Vallavalitsuse (v.a vallasekretär) kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. 28.4. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 28.5. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 29. Vallavalitsuse kinnitamise kord 29.1. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 29.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. 29.3. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 29.4. Vallavalitsuse liikme (v.a vallasekretär) saab vabastada ametist ka talle volikogus umbusaldust avaldades. 30. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla probleemidega seonduvaid küsimusi, mis vabariigi õigusaktide või volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. 31. Vallavalitsuse töökord 31.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. 31.2. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu istungil osalejate häälteenamusega. 31.3. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 31.4. Vallavalitsus võtab istungil vastu määrusi ja korraldusi. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, siis jõustub see ettenähtud tähtajal või kümnendal päeval pärast avalikustamist. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 31.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse ja on kättesaadavad vallamajas ning raamatukogu ruumides Arukülas, Raasikul ja Pikaveres. Istungite protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 31.6. Vallavalitsuse korraldused saadab vallavalitsus kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 31.7. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 31.8. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud asjaajamiskorra alusel. 31.9. Vallavalitsus korraldab valla esindamist kohtus. 32. Vallavanem 32.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu kehtestatud korrale ja juhib vallavalitsuse ning selle aparaadi tööd. 32.2. Vallavanem: 32.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 32.2.2. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 32.2.3. nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse kohaliku omavalitsuse asutuste juhid; 32.2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korrastamiseks käskkirju; 32.2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 32.2.6. täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 32.3. Vallavanema täpsema asendamise korra kehtestab vallavalitsus. 33. Vallavanema valimise kord 33.1. Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimesest istungist arvates. 33.2. Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanem volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 33.3. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 33.4. Vallavanemakandidaadi ülesseadmisel esitavad volikogu liikmed kirjaliku ettepaneku. 33.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. 33.6. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel häälteenamusega. 33.7. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 33.8. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel häälteenamusega häältelugemiskomisjon, mille esimeheks on volikogu liige. Häältelugemiskomisjon tegutseb käesoleva põhimääruse punktis 21.3 ettenähtud korras. 33.9. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 33.10. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 33.11. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. Kui ka see hääletamine ei anna tulemust, kutsutakse kokku volikogu erakorraline istung, kus toimub kordusvalimine käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 34. Vallasekretär 34.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 34.2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust, esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta. 34.3. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, valla omavalitsusorganite õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist, vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 34.4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta. 34.5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse ja vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 34.6. Vallasekretäri asendamise korra kinnitab vallavanem. 35. Vallavalitsuse ametiasutus ja asutus 35.1. Valla kohaliku omavalitsuse ametiasutus on Raasiku Vallavalitsus, kes teostab avalikku võimu. 35.2. Kohaliku omavalitsuse asutused on haridus-, kultuuri- ja muud asutused, kes ei teosta avalikku võimu, ei ole juriidilised isikud ja keda finantseeritakse valla eelarvest. 35.3. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine ning põhimääruse kinnitamine toimub vastavalt seadusele. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VI. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 36. Kohaliku omavalitsuse teenistus 36.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 36.2. Vallavalitsuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 36.3. Ametnik on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 36.4. Abiteenistuja on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 37. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised Vallavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised sätestatakse valla omavalitsusteenistuse alustes, kohaliku omavalitsuse ametniku suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses kohaliku omavalitsuse teenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. VII. RAASIKU VALLA ÕIGUSAKTID 38. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 38.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 38.2. Volikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel -- korraldusi. Vallavanem annab valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 38.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse volikogu töökorras ja vallavalitsuse asjaajamise korras. 38.4. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine toimub vastavalt seadustele ning volikogu töökorrale ja vallavalitsuse asjaajamiskorrale. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 39. Õigusaktide algatamine Raasiku valla elanike poolt 39.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus algatada volikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. 39.2. Punktis 39.1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja sellele kirjutavad alla taotlust esitavad või toetavad vallaelanikud. Kui volikogu pädevusse kuuluv algatatud õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsusele, edastab vallavalitsus selle kümne päeva jooksul volikogule koos omapoolse seisukohaga. VIII. RAASIKU VALLA VARA 40. Vallavara mõiste 40.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 40.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 40.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 40.4. Valla osalemise äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes otsustab volikogu. 41. Vallavara valdus 41.1. Vallavara valdajad on volikogu, vallavalitsus ja vallaasutus. Vallaasutused on vallavara valdajateks oma põhimääruste järgi. 41.2. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras. 41.3. Vallavara valdajaks võib seaduses ja volikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 41.4. Vallavara valdajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. 42. Valla eelarve tulud ja kulud 42.1. Valla eelarve tulud on: 42.1.1. laekumised maksudest; 42.1.2. laekumised majandustegevusest; 42.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 42.1.4. laenud ja intressid; 42.1.5. muud laekumised. 42.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 42.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 42.2.2. lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks; 42.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 42.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 42.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 43. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 43.1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise ja vastuvõtmise täpsema korra kehtestab volikogu kooskõlas vastavate seadustega. 43.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 43.3. Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 43.4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel. 43.5. Valla eelarve peab volikogus läbima vähemalt kaks lugemist. 43.6. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 44. Valla majandustegevus 44.1.Valla majandustegevus on: 44.1.1. osalemine ettevõtluses; 44.1.2. tehingud vallavaraga; 44.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 44.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 44.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 44.3. Käesoleva põhimääruse punktis 41.1 sätestatud vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega ja volikogu poolt kehtestatud korras. 45. Valla kohalikud maksud ja koormised 45.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 45.2. Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. IX. RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 46. Arengukava 46.1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud Raasiku valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 46.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. 46.3. Arengukava projekti esitab vallavalitsus volikogule pärast läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 46.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks. 46.5. Pärast avalikustamist esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. 46.6. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine. 47. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 48. Raasiku valla ehitus 48.1. Vallaehitus on: 48.1.1. ehitiste püstitamine valla haldusterritooriumil maa peale ja maapõue; 48.1.2. ehitiste laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 48.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 48.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 48.1.5. ehitiste lammutamine. 48.2. Vallaehituse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Vallaehitust reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ja muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 49. Valla kultuuriväärtuste kaitse 49.1. Omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 49.2. Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vallavalitsuse ettepanekul volikogu määruste ja otsustega ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. 50. Keskkonnakaitse 50.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 50.2. Raasiku vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. X. RAASIKU VALLA VÄLISSUHTED 51. Valla välissuhete korraldamine 51.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 51.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 51.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 52. Valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 52.1. Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusvaldadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 52.2. Valla omavalitsusorganid osalevad oma struktuuriüksustega Raasiku valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. 52.3. Valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvele. XI. RAASIKU VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 53. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 53.1. Põhimääruse võtab vastu ja muudab seda volikogu. 53.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad volikogu istungitel läbima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 53.3. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.