Võhma Linnavolikogu — Eluruumide kasutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 224, 911

Võttes aluseks Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 3, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võhma linna eluruumide kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub järgneval päeval pärast Riigi Teataja Lisas ilmumist. Volikogu esimees Ants PÄRNA Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 19. mai 1998. a määrusega nr 5 Eluruumide kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED Käesolev eeskiri kehtestatakse Võhma linna haldusterritooriumil ning kuulub täitmisele kõigile eluruumide kasutajatele. Vastavalt seadusele on elamusuhete objektiks eluruum. Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastavalt Eesti normidele kuulub eluruumide hulka. Munitsipaal- ja riigi omanduses olevates elamutes asuvate eluruumide kasutamiseks sõlmitakse üürnike ja vastavate omanike vahel kirjalik leping, millega kaasneb eluruumide kasutamise eeskiri. Elamu- ja korteriühistutes kasutatakse eluruumi vastavalt ühistu poolt vastuvõetud põhikirjale ja muudele dokumentidele. Elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka erastamise kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist kohaliku omavalitsuse poolt määratud kommunaalettevõte, kellega erastatud eluruumide omanikud on kohustatud sõlmima hoolduslepingu ning igakuiselt tasuma osutatud kommunaalteenuste eest. Elamutes, kus korteriühistu moodustamine ei ole nõutav, sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu. Elamu on hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. Eluruum on elamu, korter või muu omaette ruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Reaalosaks eluruumi piires on ehitise osad, mida võib muuta või eemaldada, ilma et kahjustataks mõttelisi osi, teiste korteriomanike õigusi ning muudetaks hoone välist kuju. Reaalosaks ei ole ehitise osad, samuti rajatised ja seadmed, mis on vajalikud ehitise püsimiseks, ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks, ka siis kui need asuvad eluruumi piires. Korter on ühest või mitmest toast ja abiruumidest koosnev elamu osa, mis võimaldab alatist elamist. Korteriomand on omand ehitise reaalosaks olevale korterile ning reaalosa suurusele vastavale mõttelisele osale nii maatükist kui selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitise osad koos eluruumi üldpinna suurusele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa ja maatüki mõttelise osaga. Korteriomandi eseme reaalosaks võib olla ka mitteeluruum. Korteriomandi esemeks olevat ehitise reaalosa ning sellele vastavat reaalosaks mitteolevat ehitiseosa ja maatüki mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Eluruumi üldpind on kõigi elu- ja abiruumide ning lodþade, külmade panipaikade, rõdude ja terrasside põrandapinna summa, arvestades järgmisi vähenduskoefitsiente: lodþad, külmad verandad ja külmad panipaigad -- 0,5; rõdud ja terrassid -- 0,3. Korterisisese trepimademe alune pind ja kallakseintega ruumide pind arvatakse ruumi pinna hulka mõõdetuna 1,6 meetri kõrguselt põrandast. Abiruumi pind on esiku, köögi, sahvri, vaheruumi (sisekoridori), garderoobi, WC, pesemisruumi, vannitoa, panipaiga, sisseehitatud kappide jne põrandapinna summa. Eluruumi lahuspind on eluruumist lahus olevate ruumide pinnad, keldris olevate kuuride, panipaikade (mitte üldkasutatavate ruumide) ja eraldiasetsevates hoonetes olevate kuuride pinnad. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hoolduse all mõistetakse järgmisi töid: -- hooldustööd, mida tehakse iga-aastaste hinnatud tööde kirjelduste alusel; -- tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd; -- tehnosüsteemide teenindamine avariide korral. Eluruumi hoolduse all mõistetakse kõiki töid, mida teeb korteris üürnik või korteriomanik vastavalt hooldustööde kohustuste jaotusele. Elamu remondi all mõistetakse ehituskonstruktsioonide, elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide terviklikku väljavahetamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset, paigaldada täiendavaid seadmeid, teha ümber-, juurde- ja pealeehitusi vastavalt kehtivale korrale. Tehnoseadmed on elamu või eluruumi soodsaid olme- ja elamistingimusi loovad seadmed. II. ELURUUMIDE KASUTAJATE KOHUSTUSED 1. Eluruumide kasutajad on kohustatud: 1.1. teatama viivitamatult elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale isikule või firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks. Töövälisel ajal teatada avariist päästeteenistusele; 1.2. täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirja; 1.3. eluruumidest lahkumisel lülitama välja elektri- ja gaasiseadmed (välja arvatud pideval automaatreþiimil töötavad seadmed), raadiod ja televiisorid ning sulgema vee- ja gaasikraanid; 1.4. lubama elamuomaniku, linna kommunaalettevõtte või ühistu esindajal kontrollida nende poolt kasutatavate ruumide tehnilist ja sanitaarset olukorda; 1.5. hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; 1.6. sulgema elamu välisuksed ning suhtuma neisse hoolikalt; 1.7. kuivatama pesu selleks ettenähtud pesukuivatusplatsidel või -ruumides ning rõdudel, lodþadel või verandadel riputatuna mitte kõrgemale nende piiretest; 1.8. üürilepingu lõppemisel ning üürniku lahkumisel koos kogu perekonnaga teise asukohta vabastama tema poolt kasutatavad ruumid ja andma need korrasolevaina koos kõigi töökorras olevate seadmetega üle elamuomanikule akti alusel; 1.9. täitma kohalike omavalitsuste kehtestatud heakorraeeskirju; 1.10. hoidma korras majade ümbruse ja haljastuse; 1.11. õigeaegselt tasuma kommunaalteenuste eest või majandamiskulu. 2. Eluruumi kasutajatel on keelatud: 2.1. tekitada ajavahemikus kella 23.00--7.00 müra, mis häirib naabreid; 2.2. hoida korterites ja üldkasutatavates kohtades õhku saastavaid esemeid ja aineid; 2.3. lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid, kaltse ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; 2.4. asetada esemeid üldkasutatavatesse trepikodadesse, koridoridesse, pööningutele ja varuväljapääsude ette; 2.5. sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning -seadmete juurde viivaid käike; 2.6. hoida eluruumis või elamu panipaikades kergestisüttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; 2.7. risustada rõdusid ja lodþasid mitmesuguste materjalide või esemetega, mis ulatuvad üle piirete; 2.8. puhastada ja kloppida aknalt, rõdult, lodþalt või verandalt otse õue vaipu, põrandariideid, vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; 2.9. viibida hoone tehnilistes ruumides (soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum, katlamaja jne) ja katusel, kui see pole tingitud hädavajadusest; 2.10. rikkuda ja kõrvaldada elektri-, gaasi-, sooja ja külma vee sulgemis- ja mõõteseadmetele paigaldatud plomme; 2.11. teha korteris, trepikojas, pööningul või keldris töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elutingimusi; 2.12. omavoliliselt ümber ehitada keskkütte- ja gaasivarustussüsteeme ning vee- ja kanalisatsioonitorustikku, ümber paigutada gaasiseadmeid ning elektrijuhtmestikku; 2.13. muuta omavoliliselt elamu välisilmet, ehitada kinni rõdusid, lodþasid või terrasse, trellitada aknaid, muuta trepikoja siseviimistlust ilma elamuomaniku või ühistu juhatuse ning kohaliku omavalitsuse kirjaliku loata; 2.14. teha eluruumide ümberplaneerimist (sh vaheseintesse avade tegemine) kooskõlastatud projektita ning elamuomaniku või ühistu juhatuse kirjaliku loata; 2.15. teha hoone kapitaalremonti (sh kandekonstruktsioonidesse avade tegemine ja suurendamine) kohaliku omavalitsuse kirjaliku loata; 2.16. paigaldada katusele või fassaadile individuaalseid raadio- ja televisiooniseadmeid elamuomaniku või ühistu juhatuse nõusolekuta. 3. Eluruumi kasutajate õigused 3.1. Eluruumides, kus elab mitu perekonda (leibkonda) on kõigil elanikel võrdsed õigused korteri abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui nende majutamisel ei lepita kokku teisiti. 3.2. Kui eluruumi omanik või ühistu ei täida omapoolseid hooldustööde kohustusi, siis on eluruumi kasutajal õigus hädavajalikud tööd teha ise ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist, sõlmides eelnevalt kirjaliku kokkuleppe. 3.3. Eluruumi kasutajal on õigus maha võtta enda paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega. 3.4. Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud Eesti Vabariigi elamuseaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel. III. ELURUUMIDE JA SEAL ASUVATE TEHNOSEADMETE HOOLDUS 4. Eluruumi kasutaja peab tegema tema kasutuses olevas eluruumis hooldustöid vastavalt kohaliku omavalitsuse organi kehtestatud elamute hooldus- ja remonditööde korraldamise eeskirjale. 5. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hooldus- ja remonditööd teeb elamu omanik või ühistu selleks ettenähtud vahendite arvelt. 6. Elamu ehituskonstruktsioonide või elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide rikkumised, mis on tekkinud eluruumide kasutaja(te) süü tõttu, parandatakse süüdlas(t)e kulul. Kui rikkumises süüdiolevaid isikuid ei ole võimalik tuvastada, jagatakse parandamiskulud kõigi antud elamu kasutajate vahel proportsionaalselt kasutatava üldpinnaga. Rikkumised tuleb fikseerida elamuomaniku või ühistu juhatuse, juurdekutsutud spetsialistide ja elanike esindajate koostatud aktis. Kui süüdiolev isik tehakse kindlaks hiljem, on majaomanikul või ühistu juhatusel õigus kahjustuste parandamiseks tehtud kulud sisse nõuda süüdlaselt ning teistele elanikele teha vastav tasaarvestus. 7. Eluruume, samuti abi-, lahusolevaid ja üldkasutatavaid ruume võib ümber planeerida ning tehnoseadmeid ümber ehitada või täiendavalt paigaldada ainult kehtiva ehituseeskirja nõuete kohaselt koostatud projektide järgi ning munitsipaal- ja riigielamute puhul elamu haldaja, korteri- ja elamuühistu puhul ühistu juhatuse ning eramaja omaniku ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul loal. Seni tehtud ümberehitused tuleb viia kooskõlla käesoleva eeskirjaga kuue kuu jooksul. 8. Eluruumide kasutajad, kes ruumide omavolilise ümberplaneerimise või ümberseadistamisega kahjustasid neid ruume või kogu elamu ehituskonstruktsioone ehk tehnosüsteeme, on kohustatud taastama omal kulul ruumides või elamus endise olukorra. Selle nõude mittetäitmisel nõutakse süüdlaselt sisse endise olukorra taastamiseks tehtud tööde kulud. 9. Üürilepingu lõppemisel ning üürniku poolt eluruumi vabastamisel ilmnenud ruumidele tekitatud kahjustused või tegemata jäetud hooldustööd, mis kuulusid tema kohustuste hulka, fikseeritakse ruumide üleandmise aktis ning nende maksumus nõutakse sisse endiselt üürnikult. Ruumide üleandmise akti koostavad ja kirjutavad alla elamuomanik või tema esindaja ja üürnik, viimase keeldumisel aga kaks tunnistajat majaelanike hulgast. IV. KULUDE JAOTAMINE 10. Kõik eluruumide kasutajad on kohustatud õigeaegselt tasuma kommunaalteenuste eest (munitsipaalomandi puhul) või majandamiskulu (korteri- ja elamuühistu puhul). 11. Kommunaalteenused või majandamiskulud koosnevad järgmistest eluruumi kasutamisega seotud kuludest ning jaotatakse alljärgnevalt: 11.1. Hooldustasu (üürimajade puhul) või majandamiskulud (korteri- ja elamuühistute puhul), sealhulgas: Hooldustööd, sellest: 1) elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide hooldus proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga 2) tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga 3) tehnosüsteemide avariide likvideerimine proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Elamu remont proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Sanitaarpuhastus ja korrashoid proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Elamuorganisatsioonide või ühistute ülalpidamiskulud proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga 11.2. Teenused Prügivedu proportsionaalselt tegelike tarbijate arvuga Maamaks proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Kindlustus proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Amortisatsioon (alates 01.01.1996) proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Laenu kustutamine proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Laenu protsendid proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga Küte proportsionaalselt eluruumide köetava pinnaga Soe vesi proportsionaalselt tegelike tarbijate arvuga Vesi ja kanalisatsioon proportsionaalselt tegelike tarbijate arvuga või veearvestite järgi Elektrienergia eluruumide elektriarvestite näitude järgi 12. Korteris, kus elab mitu perekonda, jagatakse kulud valgustuse, kütte ja ühiskasutatavate ruumide hoolduse ning kommunaalteenuste eest nende omavahelisel kokkuleppel. 13. Sooja vee ja gaasivarustuse sulgemine (avamine) toimub eluruumi kasutaja kirjalikul taotlusel ja kulul. Sooja vee varustuse sulgemiseks (avamiseks) esitatakse kirjalik avaldus kommunaalettevõttele või ühistu juhatusele. Gaasivarustuse sulgemiseks (avamiseks) esitatakse suuline või kirjalik avaldus gaasiseadmeid teenindavale ettevõttele. 14. Kui mõned elanikud on eluruumist ära üle kahe kuu, siis külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni tasu äraoldud aja eest ei võeta. Äraolnud (-olev) elanik peab eelnevalt kommunaalettevõtte või ühistu juhatusele kirjalikult teatama oma mujal viibimisest. Teenuste mittekasutamine peab olema tõestatud ja vormistatud kirjalikult. V. VASTUTUS ELURUUMIDE KASUTAMISE EESKIRJA RIKKUMISE EEST 15. Käesoleva eeskirja rikkumises süüdiolevate isikute suhtes rakendatakse Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud mõjutusvahendeid. 16. Üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral eluruumide kasutaja (üürniku) ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui: 16.1. nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest; 16.2. nad on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürnikule kehtivat olukorda rikkudes; 16.3. nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt, s.t rikuvad eluruumide kasutamise eeskirja; 16.4. eluruumi kasutaja (üürnik) ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele Eesti Vabariigi elamuseaduse paragrahvi 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 toodud alustel, s.o 1) kes oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas; 2) kes on tunnistatud eluruumi kasutamisõiguse kaotanuks äraoleku tõttu; 16.5. kommunaalettevõte võib lõpetada kommunaalteenuste osutamise korteri omanikule, kes on teenuste eest võlgu üle kolme kuu. 17. Eluruumide kasutamise eeskirja rikkumisega eluruumile, elamule või teistele isikutele tekitatud kahju kuulub süüdlase poolt heastamisele. 18. Käesoleva eeskirja rikkumise korral rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikuga ettenähtud karistusi.