Võhma Linnavolikogu — Võhma linna põhimääruse kinnitamine — RTL, 224, 905

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450) paragrahvi 22 punkti 9, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võhma linna põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 14. juuni 1994. a määrus nr 3 «Võhma linna põhimäärus». 3. Määrus jõustub 1. septembril 1997. a. 4. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Ants PÄRNA Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 19. augusti 1997. a määrusega nr 13 Võhma linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Võhma linna kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Võhma linna kohalik omavalitsus (edaspidi Võhma omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Võhma omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. § 2. Võhma omavalitsuse põhimõtted Võhma omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine linnas; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Võhma omavalitsuse tegevuse õiguslikud alused Võhma omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või liitudega. § 4. Võhma omavalitsusorganid Võhma omavalitsusorganid on Võhma Linnavolikogu ja Võhma Linnavalitsus. § 5. Võhma omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Võhma omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Võhma omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Võhma Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 6. Võhma omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Võhma linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 7. Võhma omavalitsusorganite rahvusvaheline suhtlemine (1) Võhma linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (2) Võhma linna esindamine rahvusvahelistes suhetes toimub linnavolikogu kehtestatud korra alusel. § 8. Asjaajamiskeel Võhma omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Võhma omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 9. Eelarve Võhma omavalitsuses Võhma linnal on eelarve- ja maksuseadusest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. § 10. Võhma linna elaniku mõiste Võhma linna elanik (edaspidi linnaelanik) on isik, kelle alaline elukoht on registreeritud Võhma linnas. § 11. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 76, 1343). § 12. Muude isikute õiguslik seisund linnas Muudel isikutel on Võhma linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega kehtestatud piirangud. § 13. Linna piir (1) Võhma linna piir (edaspidi linna piir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Võhma linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Võhma linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (3) Linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 14. Võhma linna sümbolid ja nende kasutamise kord (1) Võhma linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Võhma linna vapp on punane kilp, millel asetseb kuldne kroonitud härjapea, selle kohal kaks ristatud kirvest. (3) Võhma linna lipu kollasel kangal on must kaldvööt ja keskel linna vapp. Linnalipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050x1650 mm. (4) Võhma linna vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab Võhma Linnavolikogu. II. VÕHMA LINNAVOLIKOGU § 15. Võhma Linnavolikogu mõiste (1) Linnavolikogu on Võhma linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 16. Linnavolikogu valimise kord (1) Linnavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsestel, üldistel ja ühetaolistel valimistel. (2) Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Vastav linnavolikogu otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks hiljemalt 45 päeva enne valimiste päeva. § 17. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad linnavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna juriidilist vastutust, v.a seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest linnavolikogus või selle organites. (4) Linnavolikogu liikme kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (6) Linnavolikogu liikmele hüvitatakse saadikutegevusega seotud kulud linnavolikogu määratud ulatuses ja korras. (7) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. (8) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 18. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) kohalikku eelarvesse laekuvate maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 8) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 9) taotluse esitamine ning arvamuse andmine linna piiri muutmiseks; 10) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 11) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja linna valimiskomisjoni moodustamine; 12) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 13) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 14) linnavalitsuse või tema liikme (v.a linnasekretär) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 15) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele (v.a linnasekretär) ja volikogu komisjoni esimehele; 16) töötasu määramine volikogu esimehele või tema asendajale, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 17) volikogu liikmete saadikutööga seotud kulutuste eest kompensatsiooni määra ja maksmise korra kehtestamine; 18) volikogu komisjonide moodustamine, nende esimeeste valimine ja koosseisu kinnitamine; 19) linna esindamise korra kehtestamine; 20) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 21) kohtukaasistujate valimine; 22) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 23) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 25) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 26) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, tühistamine ja vastuvõtmine ning üldplaneeringu projekti avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 27) detailplaneeringu tühistamine; 28) muud seaduses sätestatud või volikogu määratud küsimused. (2) Linnavolikogu ainupädevusse mittekuuluvates küsimustes tehtavad linnavalitsuse määrused ja korraldused võivad tulla linnavolikogus läbivaatamisele kas linnavolikogu komisjoni (vastavalt pädevusele) või linnavolikogu liikme ettepaneku alusel. Linnavolikogul on õigus teha linnavalitsusele ettepanek määrus või korraldus tühistada või muuta. § 19. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. (2) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse linnavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. (4) Linnavolikogu võib linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. § 20. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees on linnavolikogu juht, kes: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 3) esindab Võhma linna linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Linna esindamisel peab linnavolikogu esimees tuginema linnavolikogu otsustele; küsimuste kooskõlastamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid linnavolikogule seisukoha võtmiseks; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu otsuste täitmist; 5) informeerib igal volikogu istungil volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. (2) Linnavolikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused linnavolikogu aseesimehele. § 21. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku linnavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Igal linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. (4) Linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (8) Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. (9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast linnavolikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud linnavolikogu esimehe valimisega samas korras. § 22. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu komisjoni moodustab linnavolikogu linnaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamise eesmärgil. Komisjonid võivad olla alatised või ajutised. (2) Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse linnavolikogu otsusega komisjoni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu liikmetel on õigus osaleda omal soovil kõigis linnavolikogu komisjonides, informeerides sellest komisjoni esimeest ja linnavolikogu, kes kinnitab linnavolikogu liikme vastava komisjoni liikmeks. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. (4) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni liige vastavalt komisjoni põhimäärusele. (5) Komisjon töötab välja linnavolikogu otsuse eelnõusid, annab soovitusi ja arvamusi linnavolikogule ja linnavalitsusele vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale. (6) Komisjoni täpsem pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu kinnitatud komisjoni põhikirjas. § 23. Revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmete hulgast linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas linna majandustegevuse otstarbekust ja vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele. (3) Revisjonikomisjon annab oma arvamuse munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsuse ning teistesse ettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasuse kohta. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja teeb nende kõrvaldamise ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul linnavolikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma tööst ja töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. § 24. Linnavolikogu fraktsioon Linnavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest linnavolikogu liikmest, kes nimetatakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõikes 3 kehtestatud korras. § 25. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis kehtestatud korras. (2) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiste linnakomisjoni esimees. (3) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses. (4) Linnavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vaid linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Linnavolikogu teeb otsuseid kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6--9, 13, 14, 16, 20 ja 25 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole linnavolikogu koosseisust). (6) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Linnavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse linnavolikogu määratud korras. (7) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste, protokolliliste otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 26. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikme või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. § 27. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel paragrahvi 47 lõikes 1 sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 28. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta Võhma linna eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest, või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui see võetakse vastu pärast uue eelarveaasta algust; 2) pole ühe kuu jooksul uue linnavolikogu koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada linnavalitsuse koosseisu. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VÕHMA LINNAVALITSUS § 29. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Võhma linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli kaudu ja elanike kaasamisega. (3) Linnavalitsus korraldab linna asutuste ja äriühingute ning muude linna omandis olevate organisatsioonide tegevust. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 30. Linnavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. (3) Linnavalitsuse kinnitab (v.a linnasekretär) linnapea ettepanekul linnavolikogu oma volituste ajaks. Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse uue liikme kandidaadi. (4) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeksoleku ajaks. § 31. Linnavalitsuse kinnitamise kord (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse nimetamist linnavolikogu poolt. (2) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega linnavalitsuse liikmete koosseisu nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (3) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse liikmete koosseisu linnavolikogule kinnitamiseks esitamiseks. (4) Kui linnavolikogu ei ole kinnitanud linnavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates linnapea valimistest, peab linnavolikogu avaldama linnapeale umbusaldust ning valima uue linnapea. § 32. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus astub tagasi: 1) linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. (3) Linnavalitsus jätkab oma tegevust (v.a käesoleva paragrahvi punktis 2.3 sätestatud juhul) kuni uue linnavalitsuse ametisse astumiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu tagasiastumisest. Linnavalitsusele linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel lõpevad linnavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest. (4) Linnavalitsuse tagasiastumise või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral toimub uue linnavalitsuse ametisse kinnitamise protseduur paragrahvis 31 sätestatud korras. (5) Linnapea surma korral asendab teda kuni uue linnapea või linnapea kohusetäitja ametisse nimetamiseni abilinnapea. (6) Linnapeale umbusalduse avaldamisel linnavolikogu poolt tuleb linnavolikogul valida samal istungil uus linnapea või tema kohusetäitja. (7) Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusaldusavalduse põhjal. (8) Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates lahkumispalve saamisest. (9) Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (10) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele linnavalitsuse liikmetele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui linnavalitsuse liikmete koosseis väheneb üle poole linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse algkoosseisust, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 33. Linnavalitsuse pädevus ja töökord (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega, linna põhimäärusega või teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 3) esindab linna volikogu poolt kehtestatud korras; 4) nimetab ametisse munitsipaalasutuste ja äriühingute juhid. (2) Linnavalitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab linnavalitsus istungite reglemendiga. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (3) Linnavalitsus võtab linnavalitsuse istungil vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. § 34. Linnapea (1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) esindab Võhma linna kui omavalitsusüksust ja linnavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Võhma linnas, Eesti Vabariigis kui ka välisriikides vastavalt linnavolikogu kehtestatud linna esindamise korrale; 2) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse teenistust; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna munitsipaalasutuste ja äriühingute juhtide kandidaadid; 6) annab linnavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea, kelle kinnitab linnavalitsuse liikmete hulgast vastavale ametikohale linnapea ettepanekul linnavolikogu. § 35. Linnapea valimise kord (1) Linnapea valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogu tööle rakendumisest. (2) Linnavolikogu võib linnapeaks valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Valimise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Igale linnavolikogu liikmele antakse üks linnapeakandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja teeb hääletussedelile vastava märke selle kandidaadi nime järele, kellele kuulub tema eelistus. Igal linnavolikogu liikmel on ainult üks hääl. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (6) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, ei tohi nad edasi kandideerida samale kohale linnavolikogu volituste kehtivuse ajal. Kordushääletuse ebaõnnestumisel toimub linnapea valimise protseduur uuesti algusest peale. § 36. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretär: 1) juhib linnavalitsuse kantselei tegevust; 2) korraldab linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 3) esindab linna kohtus ilma erivolitusteta; 4) hoiab linna vapipitsatit; 5) täidab teisi talle seaduse või linnavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (3) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. § 37. Linnavalitsuse liige (1) Linnavalitsuse liige on isik, kelle linnavolikogu on kinnitanud vastavale ametikohale. (2) Linnavalitsuse liige täidab seaduste ja käesoleva põhimäärusega linnavalitsusele pandud ülesandeid. § 38. Võhma linna teenistus (1) Linna teenistus on palgaline töösuhe, mida tasustatakse linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt. (2) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (3) Linna teenistus jaguneb linnavalitsuse teenistuseks ja munitsipaalasutuste teenistuseks. (4) Linnavalitsuse teenistus toimub linnavalitsuse kantseleis, mille struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. (5) Munitsipaalasutuste teenistus toimub munitsipaalasutustes ning nende struktuuri ja koosseisud kinnitab vastava munitsipaalasutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. (6) Linnavalitsuse kantselei põhimääruse kinnitab linnapea ning munitsipaalasutuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus. (7) Linnavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirja alusel. Munitsipaalasutuse teenistusse võtmine teenistuja kohale toimub munitsipaalasutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. Munitsipaalasutusse teenistusse võtmine munitsipaalasutuse juhi ametikohale toimub linnavalitsuse korraldusega ja üldjuhul konkursi alusel. IV. VÕHMA LINNA MAJANDUS JA EELARVE § 39. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Linna eelarvesse laekuvad maksud ja linna kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Linnavara kohta peetakse linnavararegistrit. § 40. Linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised trahvidest; 3) laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest ja varadest; 4) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 5) laenud ja intressid; 6) muud laekumised. (2) Linna eelarve kulud on (assigneeringud): 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 41. Linna eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Linna eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. (4) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. § 42. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud linnavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) osalemine fondides ja sihtkapitalide moodustamises. (2) Linnavara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Linnavara tiitlipärased valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja füüsiliste isikute tulundusühingutega üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise korras. (4) Linnavolikogul on õigus asutada teenuste osutamiseks munitsipaalasutusi, mittetulunduslikke fonde ja äriühinguid. (5) Linna osalemise mittetulunduslikes fondides ja tulutoovas ettevõtluses otsustab ning linna esindaja nendes määrab linnavolikogu. § 43. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. V. LINNA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 44. Linna arengukava mõiste (1) Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonna seisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks. (2) Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadustest lähtuvalt. § 45. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab linnavolikogu vabariigi õigusaktides ning linnavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavolikogu. (4) Üld- või detailplaneeringu tühistab linnavolikogu vabariigi õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (5) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle linnavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (6) Linn võib kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. VI. LINNA ÕIGUSAKTID § 46. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Üldaktidena annavad linnavolikogu ja linnavalitsus oma pädevuse piires määrusi. (2) Üksikaktidena võtab linnavolikogu vastu otsuseid, linnavalitsus annab korraldusi. (3) Üks eksemplar linna omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse linnakantseleis. § 47. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt 1% Võhma linna hääleõiguslikest kodanikest on õigus algatada linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. (2) Volikogu või linnavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate linnaelanike poolt. (3) Linnaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele algatatud linnavolikogu või linnavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus võetakse arutusele volikogu või linnavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. § 48. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad üldjuhul kümnendal päeval pärast nende avalikustamist. Kui määruses on toodud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast, kuid mitte varem kui kümnendal päeval selle avalikustamisest. (2) Linnavolikogu otsused ja linnavalitsuse korraldused jõustuvad alates neis märgitud päevast. Kui seda ei ole märgitud, jõustuvad otsused ja korraldused vastuvõtmise hetkel. (3) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või istungit juhatanud aseesimees. (4) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. (5) Linnavalitsuse kantselei korraldab linna õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 49. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. (2) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused peavad olema kättesaadavad linnavalitsuses, kus nendega on soovijail võimalik tutvuda kohapeal. (3) Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokollidega peab olema võimalik kümnendal päeval pärast linnavolikogu istungi lõppemist tutvuda Võhma Raamatukogus. (4) Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik neljandal päeval pärast nende vastuvõtmist tutvuda Võhma Raamatukogus. (5) Linna arengukavaga peab olema võimalus tutvuda linnavalitsuses ja Võhma Raamatukogus. (6) Ei avalikustata määrusi ja otsuseid, mille avaldamine on keelatud seadusega. VII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 50. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise või muutmise otsustab linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli ööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu määratud päeval.