Pärnu Linnavolikogu — Sotsiaaltoetuste maksmise korra kinnitamine — RTL, 222, 895

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 22 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 8 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Sotsiaaltoetuste maksmise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 1997. a määrusega nr 27 (RTL 1997, 198/199, 1059) kinnitatud «Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord». 3. Määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Volikogu esimees Märt MERE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 18. juuni 1998. a määrusega nr 20 Sotsiaaltoetuste maksmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab sotsiaaltoetuste maksmise Pärnu linna elanikele, s.o isikutele, kelle alaline elukoht elanike registri järgi on Pärnu linnas. 2. Sotsiaaltoetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks linna või riigi eelarves selleks ettenähtud summadest antav rahaline toetus. 3. Leibkonnana käsitatakse üksikisikut, perekonda või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. Leibkonna sissetulekute arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. 4. Sotsiaaltoetuste määramise aluseks on leibkonna netosissetulek. Sissetulekute hulka arvatakse kõik tulud, välja arvatud käesolevas korras sätestatud sotsiaaltoetused ning ühekordsed riiklikud toetused (lapse sünnitoetus, koolitoetus, elluastumistoetus, matusetoetus). 5. Sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandeamet. 6. Pärnu linnas makstavad sotsiaaltoetused on toimetulekutoetus, transpordi kasutamise toetus, telefoni kasutamise toetus, ühekordne täiendav sotsiaaltoetus, toetus maamaksu tasumiseks, toetus koolieelsete lasteasutuste toitlustus- ja õppetasu ning üldhariduskoolide toitlustustasu tasumiseks. 7. Sotsiaaltoetused, välja arvatud telefoni kasutamise toetus, kantakse toetuse taotleja kirjalikus avalduses näidatud pangakontole või makstakse sularahas sotsiaalhoolekandeameti kassast. II. TOIMETULEKUTOETUS 8. Toimetulekutoetust on õigus saada isikutel, kelle leibkonna kuusissetulek pärast eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 9. Eluasemekulud võetakse arvesse ainult nendel leibkondadel, kelle kõik liikmed kuuluvad järgmisse loetelusse: 9.1. alaealised, sh 16--18 aasta vanused mitteõppivad ja -töötavad noored; 9.2. täisealised isikud, kes: 9.2.1. töötavad; 9.2.2. õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis; 9.2.3. saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust; 9.2.4. on ametlikult töötuks tunnistatud; 9.2.5. on kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 9.2.6. on kodus nelja või enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 9.2.7. on vormistatud järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku hooldajaks; 9.2.8. on kodus alla 18 aasta vanuse invaliidiga. 10. Toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) -- S, kus TT -- toimetulekutoetus; EK -- eluasemekulud normpinna ulatuses; TP -- leibkonna arvestuslik toimetulekupiir; S -- leibkonna sissetulek. 11. Tööotsija, kes ei ole saanud töötu staatust või kelle töötu staatus on lõppenud, arvatakse Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni (edaspidi komisjon) otsuse alusel toetuse õigustatud subjektiks, kui ta osaleb sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis. 12. Leibkonnale, kelle liikmed ei vasta punktis 9 või 11 loetletud tingimustele, määratakse toetus eluasemekulusid arvestamata järgmise valemi järgi: TT = TP -- S. 13. Taotlus jooksval kuul toetuse saamiseks esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks koos leibkonna eelneva kuu sissetulekuid ja eelneva kuu eluasemekulusid tõendavate dokumentidega taotleja elukohajärgsele sotsiaalhoolekandeameti piirkondlikule sotsiaalkonsultandile (edaspidi sotsiaalkonsultant). Füüsilistele isikutele kuuluvate elamute üürnike eluasemekulusid arvestatakse elamu omaniku või tema esindaja väljastatud üürikviitungite alusel. 14. Toetuse taotlejale, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, arvestatakse sissetulekutele juurde 25% miinimumpalgast lapse kohta. 15. Punktis 14 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja abikaasa on kuulutatud teadmata kadunuks või tagaotsitavaks. 16. Kui taotleja on abielus, kuid ei avalda või ei tea abikaasa sissetulekuid ja elukohta, toetust ei määrata. 17. Mittetöötav, omaette elav õpilane ja kuni 24-aastane üliõpilane arvatakse tema seadusjärgsete ülalpidajatega ühiseks leibkonnaks. 18. Tööandja poolt väljaantud palgatõendeid, millel märgitud sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga, ei võeta toetuse arvutamisel arvesse väiksemana kui kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32) paragrahvis 68 sätestatud juhtudel. 19. Toetust arvestaval ametnikul on kahtluse korral taotleja esitatud dokumentide õigsuses õigus ja kohustus hankida vajalikku lisainformatsiooni. Leibkonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja valeandmete alusel makstud toetused kuuluvad tagasimaksmisele. 20. Eluasemekulud võetakse toetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses, mis on 18 ruutmeetrit üldpinda leibkonna iga liikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit leibkonna kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate isikute arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võib komisjoni otsuse alusel kahetoalise korteri puhul lugeda korteri üldpinna, suurema arvu tubadega korteri puhul aga mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 21. Toetust makstakse isikule, kes tasub ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel linnavalitsuse poolt. 22. Toetuse määramise otsustab sotsiaalkonsultant, taotluse rahuldamata jätmisest teatatakse taotluse esitajale kirjalikult koos põhjendusega. Toetuse taotleja võib tema taotluse kohta sotsiaalkonsultandi tehtud otsuse vaidlustamiseks pöörduda kirjaliku avaldusega komisjoni poole. 23. Ettevõtlusest tulu saavatele leibkondadele määratakse toetus erandkorras komisjoni otsusega. III. TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS 24. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud: 24.1. mittetöötavatele puuetega inimestele, kes tervisliku seisundi tõttu arstitõendi alusel vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele, õppe- või kasvatusasutusse sõiduks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole puude tõttu võimalik; 24.2. puudega inimese leibkonna liikmele või tema hooldajale, kes tegeleb tema transportimisega; 24.3. puudega last omavatele perekondadele. 25. Koos toetuse taotlusega esitatakse arstitõend ning sõiduki registreerimistunnistus. 26. II grupi invaliididele, kes kasutavad linnadevahelist ühistransporti ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõiduks, hüvitatakse 50% sõidu maksumusest. Koos toetuse taotlusega esitatakse pensionitunnistus, arstitõend ja sõidupilet(id). 27. Taotlused toetuse saamiseks esitatakse sotsiaalhoolekandeametile kvartali viimase kuu 20. kuupäevaks. Toetuse määrab komisjon üks kord kvartalis, lähtudes transpordi kasutamise toetusteks ettenähtud summast ja taotluste arvust. Toetuse suurus ei tohi ületada ühe kuu toimetulekupiiri. IV. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 28. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstitõendi alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele (neli või enam alaealist last) leibkondadele, kusjuures sotsiaalsete erivajaduste hindajaks on sotsiaalkonsultant. 29. Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sotsiaalkonsultandile. 30. Toetuse määrab komisjon kolmeks kuuks. Toetuse suurus kuus ei tohi ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. Toetus kantakse telefonivõrgu arvelduskontole. V. ÜHEKORDNE TÄIENDAV TOETUS 31. Ühekordne täiendav toetus on ette nähtud väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks: 31.1. ootamatute kulutuste puhul (nt leibkonna liikme surm, invaliidistumine, haigestumine; loodusõnnetus, tulekahju jms); 31.2. eesmärgiga säilitada taotleja või tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist (nt abi toidu ja riiete hankimisel, laste toidukulude ja õppekulude katmisel ja koolitarvete ostmisel, ravimite ja invavahendite muretsemisel; paljulapseliste perede liikmetele, vanuritele ja puuetega inimestele sõidusoodustuste tegemine jms); 31.3. üksikute vanurite ja puuetega isikute ning üksi last (lapsi) kasvatavate vanemate või eestkostjate toimetulekuraskuste leevendamisel; 31.4. eesmärgiga toetada erivajadustega inimeste arengut ning rehabilitatsiooni (taaskohanemist ühiskonnaga). 32. Toetust määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud. 33. Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sotsiaalkonsultandile, kellel on komisjoni kehtestatud juhtudel õigus määrata toetus. 34. Punktis 33 sätestamata juhtudel määrab toetuse komisjon, kasutades vajadusel sotsiaalhoolekandeameti riskigrupi peaspetsialisti või sotsiaalkonsultandi koostatud sotsiaalset ekspertiisi (hinnangut). VI. TOETUS MAAMAKSU TASUMISEKS 35. Toetus maamaksu tasumiseks on ette nähtud nendele väikese sissetulekuga leibkondadele, kelle eluruum asub leibkonna ühele või mitmele liikmele kuuluval krundil ja kes ei saa tulu selle kinnisvara rentimisest või ei saa suurendada oma sissetulekuid kinnisvara otstarbekama kasutamise kaudu ja võivad seoses maamaksu tasumisega sattuda toimetulekuraskustesse ning kellel ei ole maksujõulisi sugulasi ega teisi lähedasi inimesi, kes kinnisvara potentsiaalsete pärijatena võiksid kanda kinnisvara säilitamisega seotud kulutusi. 36. Taotlus jooksva aasta maamaksu tasumiseks toetuse saamiseks esitatakse sotsiaalkonsultandile ühe kuu jooksul maksuametilt maamaksu teatise saamisest ja selle vaatab komisjon läbi hiljemalt 1. juuniks. 37. Komisjon otsustab toetuse suuruse lähtudes maamaksu tasumise toetusteks ettenähtud summast, taotluste arvust ja nende põhjendatusest. VII. TOETUS KOOLIEELSETE LASTEASUTUSTE TOITLUSTUS- JA ÕPPETASU NING ÜLDHARIDUSKOOLIDE TOITLUSTUSTASU TASUMISEKS 38. Toetust on õigus saada koolieelsetes lasteasutustes käivate ja üldhariduskoolides õppivate lastega toimetulekutoetust saavatel või toimetulekupiiril elavatel materiaalselt vähekindlustatud leibkondadel. 39. Lapse vanem, hooldaja, eestkostja või vajadusel pedagoog või lastekaitsetöötaja esitab sotsiaalkonsultandile kirjaliku taotluse toetuse saamiseks: 39.1. koolieelses lasteasutuses käiva lapse puhul kvartalile eelneva kuu 15. kuupäevaks; 39.2. üldhariduskoolis õppiva lapse puhul 10. septembriks ja 20. detsembriks. 40. Taotlusele lisatakse leibkonna sissetulekuid tõendavad dokumendid. 41. Üldjuhul määratakse toetus koolieelses lasteasutuses käiva lapse puhul kvartaliks, üldhariduskoolis õppiva lapse puhul poolaastaks. 42. Toetus makstakse lapse vanemale, hooldajale või eestkostjale, erandjuhul komisjoni otsuse alusel kantakse toetus üle lasteasutusele või koolile. 43. Toetuse suuruse ning sissetulekute piiri, mis on aluseks toidutoetuse määramisel, kinnitab komisjon.