Kanepi Vallavolikogu — Kanepi valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 222, 893

1. Kinnitada Kanepi valla põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 27. jaanuari 1994. a määrus nr 1 «Kanepi valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Vahur TOHVER Kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 26. märtsi 1998. a määrusega nr 2 Kanepi valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1.1. Põhimääruse eesmärk Kanepi valla põhimääruses sätestatakse Kanepi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 1.2. Valla omavalitsuse mõiste 1.2.1. Kanepi valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kanepi valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse; 7) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 8) tegevuse avalikkus. 1.4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1.4.1. Kanepi vald juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 1.4.2. Kanepi vald otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Kanepi valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 1.4.3. Kanepi valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kanepi Vallavolikogu kehtestatud korras vallavolikugu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 1.4.4. Kanepi vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja sümboolika. 1.5. Kanepi valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 1.5.1. Korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 1.5.2. Korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist. 1.5.3. Lisaks põhimääruse punktides 1.5.1 ja 1.5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kanepi vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 1.6. Kanepi valla omavalitsusorganid 1.6.1. Kanepi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 1.6.2. Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on vallavolikogu poolt moodustatud täitev ja korraldav organ. 1.7. Kanepi valla omavalitsusorganite õigusaktid 1.7.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 1.7.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 1.7.3. Kanepi Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil. 1.8. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Kanepi vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 1.9. Valla õiguste kaitse 1.9.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 1.9.2. Vallavolikogul on õigus korraldada Kanepi valla haldusterritooriumil elanike küsitlusi. 1.9.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 1.10. Valla sümboolika 1.10.1. Kanepi vallal on vapp ja lipp. 1.10.2. Kanepi valla vapi ja lipu kasutamise kord sätestatakse seaduste ning vallavolikugu määrusega. 1.11. Asjaajamise keel Kanepi valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kanepi valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. 1.12. Kanepi valla piir 1.12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 1.12.2. Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda. II. VALLAELANIK 2.1. Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Kanepi vallas. 2.2. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 2.3. Teistel punktis 2.1 nimetamata isikutel on Kanepi vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. III. VALLAVOLIKOGU 3.1. Üldsätted 3.1.1. Kanepi Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud Kanepi valla elanike esindusorgan. 3.1.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on Kanepi Vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nimel. 3.1.3. Kanepi Vallavolikogu määrab seadustes sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 3.2. Vallavolikogu moodustamine 3.2.1. Kanepi Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 3.2.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 3.2.3. Kanepi Vallavolikogu liikmete arv määratakse lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuaril ja see ei tohi olla väiksem kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikes 3 sätestatust. 3.2.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 3.2.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste teatavakstegemist. 3.3. Vallavolikogu liige 3.3.1. Kanepi Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks volikogu liikmeks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 3.3.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsustamisel sõltumatu. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, vallavolikogu määrustest ja otsustest, arvestades vallaelanike huve ja vajadusi. 3.3.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta on kohustatud andma vallaelanikele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 3.3.4. Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. 3.3.5. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitööl saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 3.3.6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, tutvuda dokumentidega ja saada muud seadusega lubatud teavet. 3.3.7. Vallavolikogu liikme valimisel vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused peatuvad. 3.3.8. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajal asendab teda vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused alates tema volikogu liikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 3.3.9. Asendusliikme volitused lõpevad alates volikogu liikme volituste peatumise tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest vallavolikogu liige osa võtab. 3.3.10. Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Volikogu liikmete arvu langemisel alla kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 sätestatud miinimumi korraldatakse täiendavad valimised. 3.3.11. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 3.3.12. Vallavolikogu liige ei osale hääletamises, kui kõnealune küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ning teiste lähisugulaste ja -hõimlaste varanduslikke huve. 3.4. Vallavolikogu ainupädevus Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 3.4.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 3.4.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3.4.3. valla eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 3.4.4. koormiste määramine; 3.4.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 3.4.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 3.4.7. munitsipaalettevõtete ja kohaliku omavalitsuse asutuste asutamise, haldamise ja likvideerimise korra kehtestamine; 3.4.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 3.4.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 3.4.10. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 3.4.11. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 3.4.12. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 3.4.13. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 3.4.14. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 3.4.15. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 3.4.16. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 3.4.17. vallavalitsuse ja tema liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 3.4.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 3.4.19. vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 3.4.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 3.4.21. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 3.4.22. kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 3.4.23. valla esindamise korra kehtestamine; 3.4.24. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 3.4.25. kohtukaasistujate valimine; 3.4.26. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 3.4.27. rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 3.4.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 3.4.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esindamine; 3.4.30. üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine. 3.5. Vallavolikogu struktuur 3.5.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. 3.5.2. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 3.5.3. Vallavolikogu ning tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 3.6. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 3.6.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 3.6.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, mille kohta volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 3.6.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 3.6.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist ning täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 3.7. Vallavolikogu esimehe asendamine 3.7.1. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees. 3.7.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 3.7.3. Vallavolikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. 3.7.4. Vallavolikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. 3.8. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 3.8.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 3.8.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema ametisse kinnitamise päevast arvates suutnud kinnitada vallavalitsuse koosseisu. 3.8.3. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. 3.9. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 3.9.1. Vallavolikogu esimest valimisjärgset istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni vanim kohalolev liige. 3.9.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgaste salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 3.9.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. 3.9.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Prokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Prokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.9.5. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud vallavolikogu liige. 3.9.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. 3.10. Vallavolikogu komisjonid 3.10.1. Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevusvaldkonnad. 3.10.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu häälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmed (v.a revisjonikomisjon) võib valida vallaelanike hulgast. 3.10.3. Vallavolikogu komisjonide pädevus ja töökord määratakse vallavolikogu töökorras. 3.10.4. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 3.11. Revisjonikomisjon 3.11.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu kinnitatud põhikirja alusel. 3.11.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3.11.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 3.11.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 3.11.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 3.12. Vallavolikogu fraktsioon 3.12.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. 3.12.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse volikogu otsust tema registreerimiseks. 3.12.3. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 3.12.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 3.12.5. Fraktsiooni sisemise töökorralduse kehtestab fraktsioon. 3.13. Vallavolikogu istung 3.13.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu koosseisust. 3.13.2. Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni vanim volikogu liige. 3.13.3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. 3.13.4. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud või vallavolikogu töökorra kohaselt ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist seda ei muudeta. 3.13.5. Vallavolikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 3.4.2--3.4.4, 3.4.6, 3.4.8.--3.4.11, 3.4.15, 3.4.18 ja 3.4.24 ettenähtud küsimustes otsuse vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole vallavolikogu koosseisust). 3.13.6. Vallavolikugu istungi käik protokollitakse. Vallavolikogu istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei vastavalt kehtestatud töökorrale. 3.13.7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 3.14. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 3.14.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 3.14.2. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa vallavolikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 3.14.3. Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. 3.14.4. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad uue vallavanema valimiseni ning valitsuse liikmete kinnitamiseni. 3.14.5. Umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse liikmele vabastatakse ta kohe valitsuse liikme kohustustest. 3.15. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine 3.15.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil Kanepi valla elanikel. 3.15.2. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja Kanepi valla raamatukogudes. 3.15.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 3.15.4. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 3.15.5. Vallavolikogu otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. IV. VALLAVALITSUS 4.1. Üldsätted 4.1.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 4.1.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 4.1.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 4.1.3. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra. 4.1.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 4.1.5. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud seaduses kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. 4.2. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 4.2.1. Kanepi Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. 4.2.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab (v.a vallasekretär) vallavanema ettepanekul vallavolikogu volituste ajaks. Vallasekretär on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige. 4.2.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 4.2.4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 4.2.5. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. 4.3. Vallavalitsuse kinnitamise kord 4.3.1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 4.3.2. Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. 4.3.3. Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 4.3.4. Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 4.4. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 4.4.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mida Eesti Vabariigi ja vallavolikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega pole antud riigi või vallavolikogu ainupädevusse. 4.4.2. Vallavalitsuse töövorm on istung. 4.4.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 4.4.4. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav vallavanema või tema asendaja hääl. 4.4.5. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 4.4.6. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 4.4.7. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär. 4.4.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi või ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 4.4.9. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud töökorra alusel. 4.4.10. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtutes. 4.5. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 4.5.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 4.5.2. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. Määrus avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja vajadusel ka kohalikus ajalehes. 4.5.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4.5.4. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. 4.5.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõutele. 4.6. Vallavanem 4.6.1. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 4) esitab volikogule kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 4.6.2. Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. 4.6.3. Vallavanema ajutisel äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem, nende äraolekul asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige, kui vallavanem või abivallavanem ei ole asendajat määranud. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 4.7. Vallavanema valimise kord 4.7.1. Vallavanema valib vallavolikogu kuni kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 4.7.2. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 4.7.3. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, kogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 4.7.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. 4.7.5. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 4.7.6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel kandideerivad kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. 4.8. Vallasekretär 4.8.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 3) korraldab vallavalitsuse ja -volikogu istungite protokollimist, vallavalitsuse ja -volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) jälgib vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ja teiste dokumentide eelnõude põhjendatust ja vastavust kehtivale seadusandlusele ning normtehnilistele nõuetele, esitades mittevastavuse korral protesti eelnõu väljatöötajatele, kes on kohustatud selle vastavusse viima kehtiva seadusandlusega; 5) taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 6) esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja -volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks; 9) täidab teisi talle seaduse või valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 4.8.2. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 4.8.3. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. V. KANEPI VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 5.1. Valla ametiasutused 5.1.1. Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. 5.1.2. Kanepi vallas teostab avalikku võimu Kanepi Vallavalitsus. 5.1.3. Vallavalitsusel on põhimäärus, eelarve ja pitsat. 5.1.4. Vallavalitsuse struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 5.1.5. Vallavalitsus moodustab haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. 5.1.6. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö tehniline teenindamine. 5.1.7. Vallavalitsuse kantselei ülesanded on: 1) koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile või nõunikule või vastavale peaspetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade ning andmete säilimise tagamine; 3) vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse korraldamine; 4) tõendite ja õiendite väljastamine; 5) valla registrite pidamine; 6) passitöö ja kaitseväearvestus; 7) perekonnaseisualane töö; 8) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 9) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras vastavalt pädevusele; 10) personalialane töö vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele. 5.2. Vallaasutused 5.2.1. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 5.2.2. Vallaasutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. 5.2.3. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. Töölepingu lõpetamise õigus on vallavanemal kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seadusega. 5.2.4. Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlastatult vallavalitsusega. 5.2.5. Vallaasutusel on eelarve, pitsat ja sümboolika. 5.3. Kohaliku omavalitsuse teenistus 5.3.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 5.3.2. Kohaliku omavalitsuse teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 5.3.3. Kohaliku omavalituse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 5.3.4. Ametnik on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 5.3.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 5.3.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise teel töölepingu alusel ametnikuna või abiteenistujana niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 5.3.7. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 5.3.8. Kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. 5.4. Kohaliku omavalitsuse teenistuja sotsiaalsed tagatised 5.4.1. Volikogu poolt valitavatele või volikogu volituste ajaks ametisse nimetatavatele isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuni kaheteistkümne kuupalga ulatuses, kui vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega, välja arvatud põhimääruse punktis 5.4.3 nimetatud distsiplinaarsüütegude toimepanemise korral. 5.4.2. Punktis 5.4.1 sätestatud hüvitust makstakse proportsionaalselt töötatud ajaga järgmiselt: kui tööstaaþ vastaval ametikohal on kolm aastat -- nelja kuu ametipalga ulatuses; kolm kuni kuus aastat -- kuue kuu ametipalga ulatuses; kuus kuni üheksa aastat -- üheksa kuu ametipalga ulatuses; üle üheksa aasta -- kaheteistkümne kuu ametipalga ulatuses. 5.4.3. Punktis 5.4.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või volikogu volituste ajaks ametisse nimetatud isik: 1) valitakse või nimetatakse tema nõusolekul ametisse järgmise volikogu koosseisu volituste perioodiks; 2) vabastatakse ametist umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. VI. VALLAVARA 6.1. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 6.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 6.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. VII. VALLA EELARVE 7.1. Vallal on vallavolikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 7.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7.3. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest ja vallaasutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 7.4. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 7.5. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 7.6. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 7.7. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 7.8. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, volikogu otsuseid ja vallavalitsuse seisukohti arvestades volikogu eelarvekomisjon hiljemalt 15. oktoobriks ja esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Volikogu võib seda tähtaega eelarvekomisjoni põhjendatud taotlusel pikendada. 7.9. Eelarve projektile lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 3) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 7.10. Vallavolikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 7.11. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 7.12. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 7.13. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus igas kuus teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 7.14. Eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve komisjon, vallavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest. 7.15. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 7.16. Eelarve muutmise otsustamisel kuulab vallavolikogu ära volikogu eelarvekomisjoni seisukoha. 7.17. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. 7.17.1. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käeoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulusid kaetakse. 7.18. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras eelarve vastuvõtmisega. 7.19. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu sätestatud korras. 7.20. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. 7.21. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 7.22. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. VIII. VALLA MAJANDUSTEGEVUS 8.1. Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulude saamiseks; 4) osalemine fondides ja sihtkapitalides. 8.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. IX. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 9.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. 9.2. Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorra eeskirja täitmiseks. X. VALLA ARENGUKAVA 10.1. Valla arengukava mõiste Valla arengukava on dokument, mis sätestab Kanepi valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 10.2. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 10.2.1. Vallavolikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. 10.2.2. Vallavolikogu korraldab arengukava projekti avaliku väljapaneku vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehakse arengukavas vajalikud parandused ja täiendused. 10.2.3. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse kohalikus ajalehes. 10.2.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 10.3. Valla planeerimine 10.3.1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. 10.3.2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 10.3.3. Detailplneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. XI. VALLA KULTUURIVÄÄRTUSTE KAITSE 11.1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste või -väärtuste säilimine. 11.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. XII. KESKKONNAKAITSE 12.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 12.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 12.3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirja, valla ehitusmääruse või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. XIII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITUSE TEOSTAMISES 13.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kolme kuu jooksul. 13.2. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 13.3. Algatuse esitajatel on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või vallavalitsuses. XIV. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 14.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 14.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 14.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.