Helme Vallavolikogu — Vallavara võõrandamise korra muutmine — RTL, 222, 891

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) paragrahvi 22 punktist 6, Helme Vallavolikogu määrab: 1. Teha Helme Vallavolikogu 6. oktoobri 1997. a määrusega nr 3 kinnitatud «Vallavara võõrandamise korras» alljärgnevad muudatused: 1.1. paragrahvi 4 punkti 4.2 uus redaktsioon: «Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviijad, nende abikaasad ning otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased.»; 1.2. paragrahvi 4 punkti 6.1 uus redaktsioon: «Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. Hääletamisest ei saa osa võtta vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed, kes omavad osalust aktsiate, osakute või muu näol enampakkumises osalevates firmades.» 2. Avaldada «Vallavara võõrandamise kord» koos muudatustega (lisatud käesolevale määrusele) Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 1. juunil 1998. a. Volikogu esimees Andres PARTS Lisa Helme Vallavolikogu 25. mai 1998. a määrusele nr 3 Vallavara võõrandamise kord § 1. Vallavara võõrandamise mõiste ja tingimused 1. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandusse andmine käesoleva vallavara võõrandamise korraga kehtestatud tingimustel ja korras. 2. Vallavara võib võõrandada, kui: 2.1. vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2.2. vallavara ei ole kasutamise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 2.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 2.4. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 2.5. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 2.6. vallavara ei anna tulu; 2.7. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 3. Vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul. Vallavalitsusel on õigus otsuse tegemisel vastava vara suhtes tugineda spetsialisti arvamusele. 4. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus teistele vallaasutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse allasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse määratud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või allaasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. § 2. Vallavara võõrandamise otsustamine 1. Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: 1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 1.2. võõrandatav vara on kinnisvara; 1.3. vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 5000 krooni; 1.4. vara võõrandatakse tasuta; 1.5. vara võõrandatakse alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 3000 krooni; 1.6. vallavara antakse üle valla osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks. 2. Punktis 1 nimetamata juhtudel otsustab vara võõrandamise vallavalitsus. § 3. Vallavara võõrandamise viisid 1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1.1. otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 1.2. enampakkumise korras; 1.3. erastamiskorras. 2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene muud vallavara võõrandamise korda. 3. Vallavara võõrandamine otsustuskorras, enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 3.1. võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 3.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3.3. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 3.4. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 3.5. vallavara võõrandamine toimub käesoleva korra paragrahvi 1 punktides 2.2 ja 2.3 ettenähtud juhtudel; 3.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu alusel või rendilepingu alusel on rentnikul vara väljaostu õigus. 4. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. 5. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus, lähtudes vallavolikogu otsusest. § 4. Vallavara müük enampakkumise korras 1. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 2. Enampakkumise ettevalmistamine 2.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: a) enampakkumise tingimused; b) alghind; c) ostu-müügilepingu tingimused. 2.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: a) enampakkumise läbiviija; b) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpne iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; c) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; d) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; e) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; f) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. 2.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise kinnitab vallavolikogu. 3. Alghind 3.1. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks eksperdi või audiitori antud hinnang. 3.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale ostjat mitte leida. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavolikogu. 4. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 4.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 4.2. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviijad, nende abikaasad ning otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 5. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 5.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumisena. 5.2. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 5.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse hinnast, mis esimesena pakutakse. 6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 6.1. Enamapakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. Hääletamisest ei saa osa võtta vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed, kes omavad osalust aktsiate, osakute või muu näol enampakkumises osalevates firmades. 6.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: a) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; b) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 6.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: a) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; b) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; c) enampakkumises osales käesoleva paragrahvi punktis 4.2 nimetatud isik; d) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; e) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 6.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 6.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. 6.6. Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 7. Eelläbirääkimistega enampakkumine 7.1. Vallavalitsus võib korraldada vallavara müügi ka eelläbirääkimistega enampakkumisel. 7.2. Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: a) alghinda kuulutuses ei avaldata; b) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht; c) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib pakkumised ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha; d) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; e) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; f) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; g) eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu. § 5. Vallavara erastamine 1. Erastamise objektiks on valla omandis olev vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 2. Erastamise korraldajaks on vallavalitsus, kes: 2.1. koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2.2. määrab vajaduse korral erastamise läbiviija; 2.3. täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 3. Valla omandis olevate tootmishoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 4. Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratud isikud. 5. Erastamise läbiviimine 5.1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes. 5.2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist peab erastamise läbiviija tagama pakkujatele müügi korra ja erastatava vara kohta koostatud informatsiooni teatavakstegemise. 5.3. Pakkujal on õigus tutvuda erastamisele kuuluva varaga erastamise läbiviija poolt kindlaksmääratud korras. 5.4. Erastatava vara erastamise viisid on: a) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; b) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; c) äriühingu aktsiate avalik müük; d) vara müük erastamise läbiviija määratud viisil, kui käesoleva lõike punktides a või b nimetatud viisil ei leitud ostajat. 5.5. Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest. 5.6. Erastamise läbiviijal on õigus kehtestada lisatingimusi, milleks võivad olla: a) tööhõive tagamine; b) uute töökohtade loomine; c) tehniline ja finantsplaan, milles on ära näidatud kasutatav tehnoloogia, investeeringud ja finantseerimise allikas; d) keskkonnakaitse tagamine; e) muud ettevõtte või äriühingu tegevust reguleerivad tingimused. 5.7. Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea erastamise korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. 5.8. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ja teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib erastamise läbiviija anda erastatava vara kohta vajalikku informatsiooni teistele pakkujatele. 5.9. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 5.10. Lõplike pakkumiste hindamisel, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda, määrab erastamise läbiviija kindlaks parima pakkumise. Erastamise läbiviijal on õigus kindlaks määrata ka paremuselt teine pakkumine. Ostu-müügileping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine tunnistati parimaks. Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi tema poolt pakutud tingimustel erastamise läbiviija määratud tähtajaks ostu-müügilepingut, on erastamise läbiviijal õigus kutsuda ostu-müügilepingut sõlmima pakkuja, kelle pakkumine oli tunnistatud paremuselt teiseks. 5.11. Võrdväärsete pakkumiste korral annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada. 5.12. Läbiviijal on õigus jätta sobivate pakkumiste puudumisel parim pakkumine kindlaks määramata ning ostu-müügileping sõlmimata. 5.13. Ostu-müügilepingu sõlmimisel arvestatakse tagatisraha ostuhinna katteks, teistele pakkujatele tagastatakse see hiljemalt viie päeva jooksul. 5.14. Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata käesoleva eeskirja punktis 5.6 märgitud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. 5.15. Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. 5.16. Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. 5.17. Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. 5.18. Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamise läbiviija otsusel esitatakse erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõudeid. 5.19. Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavalitsus, mis tehakse teatavaks vähemalt seitse päeva enne enampakkumise toimumist. 5.20. Sama vara teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat. 5.21. Erastamise õigustatud subjekt võib erastatavat vara osta järelmaksuga. 6. Erastamise ostu-müügileping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping sõlmitakse notariaalses vormis. 7. Erastamise ostu-müügilepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 7.1. vara koosseis; 7.2. vara omandiõiguse ülemineku hetk; 7.3. vara üleandmise aeg ja koht; 7.4. endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 7.5. erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7.6. seniste töötajate õigused ja garantiid; 7.7. lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 7.8. lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 8. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 9. Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. 10. Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui ostu-müügilepingust ei tulene teisiti. 11. Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide ja mitteeluruumide erastamise seadusele.