Siseminister — Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimused ja kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2005/40 ( RTL 2005, 37, 531) 08.04.2005 Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) § 11 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja kord (edaspidi kord) sätestab Sisekaitseakadeemia täiskoormusõppe riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele ja täiskoormusõppe riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise, üleviimise ning eksmatrikuleerimise tingimused ja korra. §2. Mõisted (1) Immatrikuleerimine on üliõpilase esmane vastuvõtmine Sisekaitseakadeemiasse. (2) Reimmatrikuleerimine on eksmatrikuleeritud üliõpilase teistkordne immatrikuleerimine ehk ennistamine Sisekaitseakadeemiasse samale erialale väljaspool üldist immatrikuleerimist. Kui eksmatrikuleeritud üliõpilane kandideerib Sisekaitseakadeemiasse üldises korras, ei kohaldata tema suhtes reimmatrikuleerimise sätteid. (3) Üleviimine on üliõpilase immatrikuleerimise tingimuste muutmine, mille tulemusena üliõpilane jätkab õpinguid teise õppekava järgi, samuti riigieelarveväliselt õppekohalt üleviimine riigieelarvest rahastatavale õppekohale ja riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt üleviimine riigieelarvevälisele õppekohale. Üleviimine ei ole immatrikuleerimise tingimuste muutmine, kui see on seotud üliõpilase reimmatrikuleerimise või akadeemiliselt puhkuselt naasmisega ning see tuleneb õppekava muutmisest. (4) Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine Sisekaitseakadeemiast. (5) Üliõpilane või õpilane on isik, kes on Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleeritud rakenduskõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse või kutsekeskharidusõpesse (edaspidi üliõpilane). [RTL 2005, 37, 531 - jõust 08.04.2005] §3. Õppekohtade arvu määramine (1) Õppekohtade arvu Sisekaitseakadeemias määrab siseminister Sisekaitseakadeemia nõukogu ettepanekul. Õppekohtade arv määratakse eraldi igale erialale. (2) Enne õppekohtade arvu ettepaneku esitamist kuulab Sisekaitseakadeemia nõukogu ära nõunike kogu ning kolledžite nõukogude arvamuse. 2. peatükk IMMATRIKULEERIMINE 1. jagu Immatrikuleerimise tingimused ja üldine korraldus §4. Immatrikuleerimise üldine korraldus (1) Immatrikuleerimine toimub siseministri määratud õppekohtadele. Sisekaitseakadeemia rektor võib jätta õppekohad täitmata, juhul kui konkursist ei võta osa või õppekohale ei suunata piisavalt nõuetele vastavaid kandidaate. (2) Immatrikuleerimine toimub avaliku konkursi, järelkonkursi või järelkutsumise korras. Avaliku konkursi teel täitmata jäänud õppekohtadele korraldatakse järelkonkurss. Õppekohad, mis vabanevad seoses üliõpilase õppetööle mitteilmumisega, täidetakse järelkutsumise korras. §5. Immatrikuleerimise tingimused (1) Sisekaitseakadeemiasse täiskoormusega riigieelarvest rahastatavale õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduses riigiametnikele sätestatud nõuetele, välja arvatud vanusenõue ja ajateenistuse läbimise nõue, ning sobib vaimsete, isiksuse- ja füüsiliste omaduste poolest avalikku teenistusse. (2) Politseikonstaabli eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt kutsekeskharidusõppesse. Politsei eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppesse. Politseikonstaabli ja politsei erialade vastuvõtt viiakse läbi samadel tingimustel. Tuletõrjuja-päästja ja päästespetsialisti eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt kutsekeskharidusõppesse. Päästeteenistuse eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppesse. Halduskorralduse, korrektsiooni ning maksunduse ja tolli eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppesse. (3) Politsei erialale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab politseiteenistuse seaduses politseiametnikule sätestatud nõuetele, välja arvatud vanusenõue, ning sobib vaimsete, isiksuse- ja füüsiliste omaduste poolest politseiteenistusse. (4) Korrektsiooni erialale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab vangistusseaduses vanglaametnikukandidaadile sätestatud nõuetele. (5) Sisekaitseakadeemia politsei eriala rakenduskõrghariduse täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on eelnevalt läbinud kaheaastase politsei eriala kutsekeskhariduse õppekava ja on politsei-, piirivalve-, maksu- ja tolliameti või kaitseväeteenistuses. (6) Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on erialale vastav riigiametnik või päästetöötaja, kohaliku omavalitsuse päästeasutuse töötaja, ettevõtte päästeüksuse töötaja, tulekustutus- ja päästetöid tegeva mittetulundusühingu töötaja, haridusasutuse päästeeriala õppejõud või õpetaja. (7) Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala rakenduskõrghariduse täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on erialale vastav riigiametnik. (8) Sisekaitseakadeemia halduskorralduse ning maksunduse ja tolli eriala riigieelarvevälisele õppekohale immatrikuleeritakse isik avaliku konkursi korras. 1. jaotis Avaliku konkursi korras vastuvõtmine §6. Avaliku konkursi tingimused (1) Õppekohad, mida ei täideta eelneval õppeaastal tingimisi immatrikuleeritud isikutega, täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Avalikust konkursist võib osa võtta isik, kes vastab immatrikuleerimise tingimustele. (3) Isik, kes soovib osaleda konkursil (edaspidi kandidaat), võib samaaegselt konkureerida õppekohale kahe eriala rakenduskõrgharidusõppes ja ühe eriala kutsekeskharidusõppes, sooritades kõik testid, vestlused ja katsed, mis on vastava eriala või taseme õppesse kandideerimisel nõutud. Sama testi või katset sooritab kandidaat ainult ühe korra. Mitme eriala või haridustaseme konkursil edukas kandidaat immatrikuleeritakse ainult ühele erialale vastavalt kandideerimisavalduses märgitud eelistuse järjekorrale. §7. Avaliku konkursi korraldus (1) Avaliku konkursi korraldab vastuvõtukomisjon. Vastuvõtukomisjon kinnitab avalikule konkursile lubatute nimekirjad, testid ja katsed ning nende hindamise kriteeriumid ja avaliku konkursi koondtulemused. (2) Vastuvõtukomisjoni esimehe määrab rektor, komisjoni kuuluvad kolledžite direktorid, Siseministeeriumi esindaja ja sekretär. Vastuvõtukomisjoni isikulise koosseisu kinnitab Sisekaitseakadeemia rektor. (3) Üksikute testide, katsete ja vestluste läbiviimiseks moodustab rektor erikomisjonid. Erikomisjonid koostavad testid, katsed ja vestlused ning nende hindamise kriteeriumid, samuti viivad läbi testid, katsed või vestlused ning hindavad kandidaate. (4) Politsei ja politseikonstaabli eriala erikomisjoni kuuluvad politseikolledži, politseiprefektuuride ja politseiameti esindajad. (5) Komisjonid on otsustusvõimelised, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust ja komisjoni esimees või teda asendav isik. Komisjoni esimees võib määrata komisjoni liikmete hulgast ennast asendava isiku. (6) Avaliku konkursi kuulutab välja rektor. (7) Teade avaliku konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse Sisekaitseakadeemia ja erialale vastavate ametite veebilehel. Teates märgitakse: 1) koht, kus isikul on võimalik tutvuda konkursi tingimuste ja ajakavaga; 2) koht, kus isikul on võimalik saada avalduse ja muude dokumentide vormid; 3) avalduse esitamise tähtaeg, aadress ja kord; 4) muud konkursi tingimused; 5) konkursile lubamise otsuse avaldamise aeg ja koht. (8) Avalik konkurss viiakse läbi kolmes voorus. (9) Avalikule konkursile lubatute nimekiri ning kõigi voorude tulemused ja avaliku konkursi koondtulemused avaldatakse Sisekaitseakadeemia veebilehel. §8. Eksamid, katsed ja vestlused (1) Eksameid, katseid, vestlusi ja teste hinnatakse kümne punkti skaalas (v.a politsei erialal). (2) Muus hindamisskaalas arvestatud tulemused teisendatakse. Teisendamisel jagatakse teisendatav hinne eksami, testi, vestluse või katse maksimaalse hindega ning tulemus korrutatakse kümnega. Saadud tulemus ümardatakse, kusjuures arvud vähem kui 5 kümnendkohaga arvestatakse vähemaks ning arvud 5 või rohkem kümnendkohaga suuremaks täisarvuks. (3) Testide ja vestluste hindamisel kasutatavas hindamisskaalas tähendavad hinded järgmisi hinnanguid kandidaadi sooritusele: 1) 10 punkti (96–100%); 2) 9 punkti (91–95%); 3) 8 punkti (86–90%); 4) 7 punkti (81–85%); 5) 6 punkti (76–80%); 6) 5 punkti (71–75%); 7) 4 punkti (66–70%); 8) 3 punkti (61–65%); 9) 2 punkti (56–60%); 10) 1 punkt (51–55%); 11) 0 punkti (0–50%). (4) Kehalised katsed korraldab Sisekaitseakadeemia. Kehalistest katsetest võib osa võtta üksnes isik, kelle tervislik seisund ja füüsiline ettevalmistus vastab kehaliste katsete raskusastmele. Kandidaat peab kirjalikus vormis kinnitama oma tervisliku seisundi vastavust. Erikomisjon võib nõuda kahtluse korral kandidaadilt tervislikku seisundit tõendava arstitõendi esitamist või suunata kandidaadi meditsiinilisse kontrolli. (5) Kandidaat, kes on sooritanud vestluse või testi tulemusele «0» punkti või ei ole sooritanud katset, langeb konkursist välja. (6) Politsei erialale sooritatud vastuvõtukatsete tulemused kehtivad ühe jooksva aasta jooksul. Juhul kui kandidaat sooritab vastuvõtukatsed uuesti, arvestatakse uute katsete tulemusi. §9. Avalikul konkursil kandideerimine (1) Kandidaat esitab tähtaegselt vormikohase avalduse. Avalduse vorm, selle täitmise juhend ja muu kandideerimiseks oluline teave peab olema avaldatud Sisekaitseakadeemia veebilehel. (2) Lisaks avaldusele esitab kandidaat järgmised dokumendid: 1) Eesti Vabariigi kodaniku passi või isikutunnistuse; 2) keskharidust tõendava dokumendi; 3) riigieksamitunnistuse; 4) iseloomustuse koolist või töökohast; 5) kaks fotot (formaadis 3×4 cm); 6) kaitseväeteenistuse tunnistuse (kaitseväeteenistuse läbinud kandidaadid); 7) vormikohase arstitõendi (korrektsiooni-, politsei- ja päästeteenistuse eriala kandidaadid) vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 3. (3) Avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse eesti keeles konkursi teates märgitud tähtajal ja aadressil. Võõrkeelsete dokumentide esitamisel lisatakse tõlge eesti keelde. Välisriigi asutuse poolt väljastatud dokument peab olema tõendatud selleks sätestatud korras. (4) Posti teel esitatud avaldus koos lisadega loetakse esitatuks nõuetekohaselt, kui see on postitatud vähemalt viis päeva enne teates märgitud tähtpäeva. (5) Kui avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse isiklikult, säilitab Sisekaitseakadeemia passi või isikutunnistuse, keskharidust tõendava dokumendi, riigieksamitunnistuse ja kaitseväeteenistuse tunnistuse Sisekaitseakadeemia töötaja tehtud või võrreldud koopiad, tagastades dokumendid kandidaadile viivitamata. (6) Kui avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse posti teel või teise isiku kaudu, lisab kandidaat avaldusele passi või isikutunnistuse, keskharidust tõendava dokumendi, riigieksamitunnistuse ja kaitseväeteenistuse tunnistuse asemel nende notariaalselt tõendatud või ametlikult kinnitatud koopiad. (7) Avaldusele kirjutab kandidaat alla isiklikult, kinnitades kõigi tema poolt esitatud andmete vastavust tegelikkusele. §10. Avaliku konkursi esimene voor (1) Konkursi esimene voor viiakse läbi riigieksamite ja Sisekaitseakadeemias dokumentide vastuvõtmise ajal sooritatud eesti keele testi tulemuste põhjal. (2) Politsei eriala konkursi esimene voor viiakse läbi riigieksami (emakeel (kirjand) või eesti keel, kirjalik) või eesti keele testi ja kehaliste katsete tulemuste põhjal. (3) Halduskorralduse ning maksunduse ja tolli erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku; võõrkeele ja matemaatika riigieksami tulemusi. (4) Korrektsiooni erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku, ja võõrkeele riigieksami tulemusi. (5) Päästeteenistuse erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku, ja matemaatika riigieksami tulemusi. (6) Kandidaadil, kes on sooritanud emakeele (kirjandi) riigieksami võõrkeeles või riigieksami vene keel, kirjalik, arvestatakse selle eksami tulemuse asemel Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemust. (7) Konkursi teise vooru ei lubata kandidaate, kelle kasvõi ühe riigieksami tulemus on 20 punkti 100 võimalikust või alla selle või 2 punkti 10 võimalikust või alla selle. See kehtib vastavalt ka Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemuse kohta. (8) Teise vooru pääseb esimese vooru hinnete summa alusel koostatud paremusjärjestuse järgi avaliku konkursi vastuvõtukvoodist eriala koefitsiendi korda suurem arv kandidaate. Eriala koefitsiendi suuruse määrab vastuvõtukomisjon pärast esimest vooru. Võrdse tulemuse korral pääsevad edasi kõik sama tulemuse saavutanud kandidaadid. §11. Avaliku konkursi teine voor (1) Konkursi teises voorus viiakse läbi halduskorralduse ning maksunduse ja tolli erialal üldkultuuriliste teadmiste test, korrektsiooni erialal üldkultuuriliste teadmiste test, vaimsete võimete test ja kehalised katsed ning päästeteenistuse erialal kutsesobivuse test ja kehalised katsed. (2) Politsei eriala teises voorus viiakse läbi vaimsete üldvõimete test ja isikuomaduste test. (3) Kolmandasse vooru pääsevad esimese ja teise vooru tulemuste järgi parimad kandidaadid. Nende arv on eriala koefitsiendi korda suurem avaliku konkursi vastuvõtukvoodist. Eriala koefitsiendi suuruse määrab vastuvõtukomisjon pärast teist vooru. Võrdse tulemuse korral pääsevad edasi kõik sama tulemuse saavutanud kandidaadid. §12. Avaliku konkursi kolmas voor (1) Konkursi kolmandas voorus viiakse läbi kutsesobivuse vestlus. (2) Kutsesobivuse vestluse viib läbi komisjon, mille liikmeteks on selle eriala kõrgem ametnik, vanemametnik ja kolledži direktor või õppetooli juhataja. Komisjoni tööd juhib kõrgem ametnik. Eriala ametnikest komisjoni liikmed määrab vastava ametiasutuse juht. Komisjonil võib olla sekretär, kellel on õigus viibida vestluse juures. (3) Kandidaate ei või vestlusele kutsuda voorude tulemuste põhjal kujunenud paremusjärjestuses. (4) Ettepaneku kutsesobivuse vestluse hinde osas teeb komisjoni esimees pärast komisjoni liikmete arvamuste ärakuulamist. Hinde otsustavad komisjoni liikmed lihthääleenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni liige või esimees ei tohi hinnata, kui ta esitust ei kuulnud. (5) Politsei eriala konkursi kolmanda vooru korraldab ja konkursi lõplikud tulemused kinnitab politsei eriala erikomisjon. §13. Terviseuuring (1) Tervisliku seisundi sobivuse tuvastamiseks läbib politsei, korrektsiooni või päästeteenistuse eriala kandidaat terviseuuringu. (2) Terviseuuringu toimumise aja määrab vastuvõtukomisjon. (3) Terviseuuringu läbiviimisel rakendatakse korrektsiooni eriala kandidaatide suhtes Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2000. a määrust nr 384 «Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja vanglaametniku kandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisus ja kord» (RT I 2000, 90, 584; 2002, 99, 585; 2003, 30, 186), politsei eriala kandidaatide suhtes Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrust nr 27 «Politseiametnike terviseuuringute läbiviimise tingimuste, perioodilisuse ja korra kinnitamine» (RT I 1999, 8, 128; 2002, 84, 497), päästeteenistuse eriala kandidaatide suhtes sotsiaalministri 10. augusti 2001. a määrust nr 85 «Tuletõrje- ja päästetöötajate tervisenõuded ning tervisenõuete vastavuse kontrollimise kord» (RTL 2001, 102, 1404). 2. jaotis Järelkonkurss §14. Järelkonkursi tingimused (1) Avaliku konkursi korras täitmata jäänud kohtadele võib rektor välja kuulutada järelkonkursi ja järelkutsumise. (2) Järelkonkursil võib osaleda isik, kes vastab eriala immatrikuleerimise tingimustele. §15. Järelkonkursi korraldus (1) Järelkonkursi viib läbi vastuvõtukomisjon. (2) Järelkonkurss toimub avaliku konkursi korras. (3) Järelkonkursil osalemiseks avalduse esitanud kandidaat, kes on eelnevalt avalikul konkursil kandideerimiseks esitanud dokumendid, ei pea esitama samu dokumente uuesti. (4) Kandidaat, kes on avalikul konkursil sooritanud testi või katse, ei soorita sama testi või katset uuesti (v.a kehalised katsed omal soovil). (5) Järelkonkursil pääseb teise ja kolmandasse vooru edasi vähemalt vabade kohtade kahekordne arv kandidaate, kusjuures edasipääsejate täpse arvu määrab vastuvõtukomisjon. 3. jaotis Järelkutsumine §16. Järelkutsumise tingimused Kohtade täitmiseks, mis on vabanenud enne ühe kuu möödumist õppetöö algusest arvates, võib korraldada järelkutsumise. §17. Järelkutsumise korraldus (1) Järelkutsumise viib läbi vastuvõtukomisjon. (2) Õppetööle kutsutakse sama eriala konkursil kolmanda vooru läbinud kandidaadid lõpliku paremusjärjestuse järgi. (3) Õppimissoovi kinnitamata jätnud kandidaati õppetööle ei kutsuta. 2. jagu Immatrikuleerimine riigieelarvest rahastatavale õppekohale §18. Immatrikuleerimise tingimused riigieelarvest rahastatavale õppekohale (1) Suunatud kandidaadid immatrikuleeritakse ametiasutuse esitatud nimekirja alusel. (2) Avalikul konkursil, järelkonkursil või järelkutsumisel lõpliku paremusjärjestuse alusel edukas kandidaat peab vastuvõtukomisjoni määratud ajaks õppima asumise soovi kirjalikult kinnitama. Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. (3) Õppimissoovi kinnitanud isik immatrikuleeritakse. (4) Politsei eriala õppesse immatrikuleeritakse õppimissoovi kinnitanud isik pärast politseipeadirektori suunamist. (5) Immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. 3. jagu Immatrikuleerimine riigieelarvevälisele õppekohale §19. Immatrikuleerimise korraldus (1) Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse üliõpilased ametkondliku konkursi korras. Ametkondliku konkursi korraldab erialale vastav ametiasutus. (2) Halduskorralduse ning maksunduse ja tolli erialal korraldatakse vastuvõtt Sisekaitseakadeemia poolt avaliku konkursi korras. (3) Kui riigieelarvevälised õppekohad on riigieelarvelise õpperühma koosseisus, lähtutakse avaliku konkursi korraldamisel riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele läbiviimise tingimustest ja korrast. §20. Õppeteenuse osutamise leping (1) Vastava ametiasutuse juhi määratud või avaliku konkursi edukalt sooritanud isikuga sõlmib Sisekaitseakadeemia õppeteenuse osutamise lepingu. Avaliku konkursi edukalt sooritanud isikud kutsutakse õppeteenuse osutamise lepingut sõlmima lõpliku paremusjärjestuse alusel. (2) Õppeteenuse osutamise leping annab õiguse nõuda immatrikuleerimist. §21. Immatrikuleerimise vormistamine (1) Immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. (2) Sisekaitseakadeemia üliõpilaseks immatrikuleeritakse vastava ametiasutuse juhi määratud isik või konkursil edukas kandidaat, kellega on sõlmitud õppeteenuse osutamise leping ning kes on vastavalt õppeteenuse osutamise lepingule tasunud õppemaksu esimese osamakse. (3) Immatrikuleerimine toimub, kui ühele erialale on võimalik vastu võtta vähemalt 20 üliõpilast. (4) Sobivate kandidaatide puudumisel ei pea kõiki õppekohti täitma. 1. jaotis Ametkondlik konkurss §22. Ametkondlik konkurss (1) Ametkondliku konkursi korras täidetavale õppekohale immatrikuleeritakse vastava eriala ametiasutuse juhi või muu volitatud ametiisiku määratud isik, kes on sooritanud vaimsete üldvõimete testi positiivsele tulemusele. Kandidaadid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, peavad sooritama eesti keele testi. (2) Vaimsete üldvõimete testi ja eesti keele testi viib läbi Sisekaitseakadeemia. Testi tulemus teatatakse testi sooritajale ja vastava eriala ametiasutuse juhile. (3) Üliõpilane, kes on eksmatrikuleeritud Sisekaitseakadeemia vastava eriala (v.a maksunduse ja tolli eriala) riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt ning soovib jätkata õpinguid riigieelarvevälisel õppekohal, peab omama vähemalt üheaastast erialase töö kogemust ning töötama erialale vastaval ametikohal. 2. jaotis Avalik konkurss riigieelarvevälisele kohale §23. Avaliku konkursi korraldus (1) Avalik konkurss riigieelarvevälistele õppekohtadele korraldatakse eraldi riigieelarvest rahastatavate õppekohtade avalikust konkursist (v.a juhul, kui riigieelarvevälised õppekohad on riigieelarvelise õpprühma koosseisus). (2) Riigieelarvevälistele õppekohtadele avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse avaliku konkursi riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele läbiviimise tingimustest ja korrast, selles jaos sätestatud erinevustega. (3) Konkursil osalemiseks esitab kandidaat: 1) vormikohase avalduse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) keskharidust tõendava dokumendi; 4) elulookirjelduse; 5) kaks fotot (formaadis 3×4 cm). (4) Sisekaitseakadeemia võib täiendavalt nõuda tööandja iseloomustuse või soovituskirja esitamist. (5) Avalik konkurss viiakse läbi kahes voorus. Konkursi esimeses voorus sooritatakse vaimsete võimete test, eesti keele test (v.a halduskorralduse erialal) ning teises voorus sooritatakse kutsesobivuse vestlus. Maksunduse ja tolli erialal sooritatakse vaid kutsesobivuse vestlus ühes voorus. Testi ja vestlust hinnatakse kümne punkti skaalas. Negatiivseks tulemuseks on null punkti. (6) Kandidaat, kes sooritab testi või vestluse tulemusele «0» punkti või on jätnud selle sooritamata, langeb konkursist välja. (7) Teise vooru pääsevate kandidaatide arvu otsustab vastuvõtukomisjon. (8) Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. (9) Avaliku konkursi korras täitmata jäänud kohtadele võib välja kuulutada järelkonkursi. Järelkonkurss toimub avaliku konkursi korras. 4. jagu Reimmatrikuleerimine §24. Reimmatrikuleerimise korraldus ja tingimused (1) Reimmatrikuleerimise otsustab rektor. (2) Reimmatrikuleerimise tingimused määrab rektor. (3) Reimmatrikuleerimisel määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusena määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor reimmatrikuleerimise kehtetuks tunnistada. (4) Reimmatrikuleerimise otsustamisel ning reimmatrikuleerimise tingimuste määramisel, samuti reimmatrikuleerimise kehtetuks tunnistamisel arvestab rektor muu hulgas õppetöö korraldamise huve, ametiasutuste personalivajadust ning üliõpilase võimet ja valmisolekut õpingud edukalt lõpetada. (5) Reimmatrikuleerimisel võib rektor määrata tähtaja, mille jooksul reimmatrikuleerimise otsus on tagasivõetav (katseaeg). Rektor võib määrata lisakohustused, mida üliõpilane peab selle tähtaja jooksul täitma. (6) Kui õppetöö jätkamine sama eriala õppekava järgi ei ole võimalik, võib rektor üliõpilase taotluse alusel reimmatrikuleerida ja üliõpilane jätkata õpinguid teise eriala õppekava järgi. §25. Omal soovil eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine Omal soovil eksmatrikuleeritud üliõpilase võib ennistada tema taotluse alusel, kui üliõpilane vastab reimmatrikuleerimise ajal immatrikuleerimise tingimustele ning puuduvad teised reimmatrikuleerimist välistavad asjaolud. §26. Õppevõlgnevuste tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine (1) Õppevõlgnevuste tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase võib reimmatrikuleerida tema taotluse alusel pärast seda, kui üliõpilane on eksternina kõrvaldanud eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevused. (2) Kui eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevusi ei ole võimalik eksternina kõrvaldada või see on oluliselt raskendatud või muudest õppetöö korraldamise huvidest lähtuvalt võib rektor reimmatrikuleerida isiku lisatingimusega kõrvaldada eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud õppevõlgnevused või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevused ning määrata selleks tähtaja. (3) Loa õppevõlgnevuste kõrvaldamiseks eksternina annab rektor või rektori volitatud isik. (4) Õppetöös edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud isikul on õigus taotleda luba sooritada eksamid eksternina puuduste kõrvaldamiseks järgmistel tingimustel: 1) eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt üks kuu; 2) isik on võimeline kõrvaldama puudusi õppetöös; 3) eksmatrikuleerimisest on möödunud vähem kui viis aastat; 4) isik ei satu kolmandat või enamat korda samale kursusele. §27. Distsiplinaarsüüteo tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine Vääritu teo, õppetöölt korduvalt mõjuva põhjuseta puudumise, sisekorra rikkumise või muu distsiplinaarsüüteo tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase võib reimmatrikuleerida tema taotluse alusel, kui on piisavalt alust arvata, et üliõpilane suudab edaspidi rikkumistest hoiduda ja jätkata õpinguid edukalt. 3. peatükk ÜLEVIIMINE §28. Üleviimise korraldus ja tingimused (1) Üleviimise teisele õppekavale otsustab rektor. (2) Teisele õppekavale üleviimise tingimused määrab rektor. (3) Üleviimisel teisele õppekavale määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused või praktika. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusega määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor üleviimise kehtetuks tunnistada. (4) Teisele õppekavale üleviimise otsustamisel ning üleviimise tingimuste määramisel, samuti üleviimise kehtetuks tunnistamisel arvestab rektor muu hulgas õppetöö korraldamise huve, ametiasutuste personalivajadust ning üliõpilase eelistusi, võimet ja valmisolekut õpingud edukalt lõpetada. §29. Üleviimine seoses õppekava sulgemisega (1) Üleviimise teisele õppekavale seoses õppekava sulgemisega korraldab rektor. Üliõpilase üleviimiseks teisele õppekavale peab olema tema kirjalik taotlus või nõusolek. (2) Üliõpilased viiakse üle teisele võimalikult lähedasele õppekavale. (3) Teisele õppekavale üleviimise tingimused määrab rektor. (4) Üleviimisel teisele õppekavale määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusega määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor üleviimise kehtetuks tunnistada. §30. Üleviimine riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale ning üleviimine riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt riigieelarvevälisele õppekohale (1) Riigieelarveväliselt õppekohalt võib viia riigieelarvest rahastatavale vabale õppekohale üle üliõpilase avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi ega võlgnevusi tasu maksmisel. Konkurentsi korral eelistatakse parema õppeedukusega üliõpilast. (2) Riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt võib riigieelarvevälisele vabale õppekohale üle viia üliõpilase tema avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi ning kui ta töötab erialale vastaval ametikohal või tingimusel, et ta asub tööle erialale vastavale ametikohale. Konkursi korral eelistatakse parema õppeedukusega üliõpilast. Maksunduse ja tolli eriala riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt võib riigieelarvevälisele vabale õppekohale üle viia üliõpilase tema avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi. (3) Üleviimiseks riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale või üleviimiseks riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt riigieelarvevälisele õppekohale esitab üliõpilane rektorile kirjaliku põhjendatud avalduse ning erialale vastava ametiasutuse esildise. (4) Üliõpilase üleviimise otsustab rektor. Üliõpilast ei viida üle riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale, kui see kahjustab õppetööd riigieelarvevälistel õppekohtadel. (5) Üleviimine vormistatakse rektori käskkirjaga. 4. peatükk EKSMATRIKULEERIMINE §31. Eksmatrikuleerimise tingimused ja kord (1) Sisekaitseakadeemia täiskoormusõppe riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt või täiskoormusega riigieelarveväliselt õppekohalt võib eksmatrikuleerida: 1) üliõpilase soovil; 2) Sisekaitseakadeemia algatusel; 3) Sisekaitseakadeemia lõpetamisel. (2) Üliõpilane esitab omal soovil eksmatrikuleerimiseks vormikohase avalduse Sisekaitseakadeemia rektorile. Eksmatrikuleerimise soovi ei pea põhjendama. (3) Sisekaitseakadeemia algatusel eksmatrikuleerimine toimub järgmistel põhjustel: 1) üliõpilase õppetöös edasijõudmatuse tõttu juhul, kui üliõpilane ei soorita arvestust, eksamit või praktikat ettenähtud tähtajaks; 2) üliõpilane ei esita kursuse- või lõputööd ettenähtud tähtajaks; 3) lõputöö kaitsmisel hindele puudulik või lõpueksami sooritamisel hindele puudulik; 4) ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordne mittesooritamine; 5) üliõpilane ei sooritanud õppekavas ette nähtud vaheeksamit või selle järeleksamit või teda ei lubata vaheeksami sooritamisele; 6) üliõpilase vääritu teo korral; 7) mõjuva põhjuseta õppetööst korduval puudumisel; 8) üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral; 9) üliõpilase surma korral; 10) üliõpilase Eesti kodakondsuse kaotamisel; 11) eriala sulgemisel; 12) kahtedel järjestikustel kohustuslikel kehalistel katsetel miinimumnõuete mittetäitmisel; 13) sisekorra rikkumise tõttu; 14) alates 2004/2005. õppeaastast immatrikuleeritud politsei eriala üliõpilase kaalutud keskmine hinne on kutsekeskhariduse astme lõpuks madalam kui 4,5; 15) üliõpilane ei tasu õppeteenustasu ettenähtud tähtajaks ning ei ole esitanud ka taotlust tähtaja pikendamiseks. [RTL 2005, 37, 531 - jõust. 08.04.2005] (31) Sisekaitseakadeemia teavitab üliõpilast, õppeteenustasu nelja nädala jooksul mittetasumisel, eksmatrikuleerimise otsuse tegemisest. [RTL 2005, 37, 531 - jõust. 08.04.2005] (4) Eksmatrikuleerimine seoses akadeemia lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus. (5) Üliõpilase eksmatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. §32. Eksmatrikuleerimise vaidlustamine Üliõpilasel on õigus vaidlustada Sisekaitseakadeemiast eksmatrikuleerimise otsus ühe nädala jooksul pärast üliõpilasele otsuse teatavakstegemist. Üliõpilane esitab rektori nimele kirjaliku avalduse. Rektor lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse laekumist ning vastab üliõpilasele kirjalikult. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE §33. Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse alates 1. septembrist 2004. a. (2) 2004/2005. õppeaastal korrektsiooni eriala riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele väljaspool avalikku konkurssi täiendavalt vastu võetavad üliõpilased immatrikuleeritakse ametkondliku konkursi korras.