Siseminister — Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele — RTL, 220, 880

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 25 lõike 2 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus kehtestab nõuded automaatsele ja autonoomsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile hoonetes ja ruumides, kus see on ette nähtud projekteerimisnormide või muude tuleohutust käsitlevate õigusaktidega. 2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) adresseeritud seade -- üksik adresseeritud andur, nupp või sobitusseade, mis teate edastamisel annab täpse aadressi keskseadmele, või adresseeritud juhtimisseade, mis toimib keskseadmest antud juhtimiskäsu järgi; 2) alarmiseade -- seade, mille abil tulekahjuteade antakse heli ja/või valgussignaalina; 3) automaatne teateedastussüsteem -- süsteem, mis vahendab tulekahju- või rikketeate keskseadmest häirekeskusse; 4) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) -- süsteem, mis annab automaatselt teate tekkivast tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest; 5) autonoomne tulekahjusignalisatsioon -- lokaalne seade, mille põhielemendiks on tulekahjuteadusti; 6) autonoomne tulekahjuteadusti -- tulekahjusignalisatsiooni seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks; 7) avastamispiirkond -- andurite ja teatenuppudega kontrollitav piirkond, millele keskseade osutab tulekahju- või rikketeate andmisel. Avastamispiirkond moodustatakse programmiliselt digitaalseadmetes või süsteemi elektrilise signalisatsiooniskeemi valikuga; 8) keskseade -- seade, mille abil antakse tulekahjuanduritele nende tööks vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahjuteate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning tulekahjukolde koha kindlaksmääramiseks, teateedastamissüsteemi kaudu tulekahjust häirekeskusse teatamiseks ning ATS-i korrasoleku kontrolliks ja rikke kuuldavaks ning nähtavaks tegemiseks; 9) toiteallikas -- seade, mis toidab elektrienergiaga keskseadet ja sellega ühendatud seadmeid; 10) tulekahjuandur - seade, mis jälgib pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtusi; 11) päevik -- dokument, kuhu kantakse andmed automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi kohta ja selle töösse puutuvad sündmused, sh välja- ja sisselülimised, rikked ning nende kõrvaldamine, hoolduse läbiviimine; 12) tulekahjuteatenupp -- seade, mille abil tulekahjuteade antakse keskseadmesse käsitsi; 13) tuletõkkesektsioon -- hoone osa või üksik ruum, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud. 3. Olenevalt jälgitavast nähtusest jagunevad tulekahjuandurid: 1) temperatuuriandur -- andur reageerib temperatuuri tõusule; 2) suitsuandur -- andur reageerib põlemisel ja/või pürolüüsil vabanevate osakeste mõjule; 3) analoogandur -- adresseeritud süsteemis kasutatav suitsu ja/või temperatuuriandur, mis annab keskseadmele pidevat teavet anduri ümbruses toimuvatest muutustest; 4) leegiandur -- anduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse toimel; 5) kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide kombinatsioon. 4. Olenevalt tööpõhimõttest jagunevad temperatuuriandurid: 1) ülempiiriandur -- annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 2) erinevus- ehk diferentsandur -- annab tulekahjuteate, kui kahes või rohkemas kohas jälgitava temperatuuri väärtuste vahe (tavaliselt väike) püsib teatud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 3) muutumiskiiruse- ehk diferentsiaalandur -- annab tulekahjuteate, kui jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal küllalt kaua. 5. Suitsuandurid jaotatakse järgmiselt: 1) ioonandur -- anduri töö põhineb põlemisel eralduvate põlemisjääkide poolt põhjustatud ionisatsioonivoolu muutumisel anduris; 2) optiline andur -- anduri töö põhineb põlemisjääkide poolt põhjustatud elektromagnetilise kiirguse sumbumisel või hajumisel spektri infrapunases, nähtava valguse ja/või ultravioletses piirkonnas; 3) proovivõtuandur -- andur avastab kontrollitavast ruumist torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis- ja/või pürolüüsiprodukte; 4) kanaliandur -- andur avastab ventilatsioonikanalites voolavas õhus põlemisjääke; 5) optiline liiniandur -- anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus. 6. Päevik peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kontrollitava objekti nimetus ja aadress; 2) süsteemi töötamise eest vastutav isik; 3) süsteemi paigaldaja; 4) süsteemi hooldaja nimi ja tema kontaktandmed; 5) andmed sündmuste kohta (kuupäev, kellaaeg, sündmus, vajalikud meetmed, võetud meetmed; sissekande teinud isiku allkiri). 7. ATS komponendid peavad vastama standardi EN-54 vastavate osade nõuetele ja omama sellekohast tõendamisasutuse poolt väljaantud vastavustunnistust. 8. ATS projekteerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid elektriohutuse nõudeid. II. ATS PROJEKTEERIMINE 9. ATS tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. 10. Tuletõkkesektsioon varustatakse anduritega täielikult, lisaks sellele varustatakse anduritega järgmised hooneosad: 1) katusealune, mille pindala on temperatuuriandureid kasutades 5 m2 ja enam ning suitsuandureid kasutades 10 m2 ja enam; 2) kaablikanal ja -ðaht ristlõikepindalaga 0,5 m2 ja enam; 3) ventilatsiooniseadme ruum ja lifti masinaruum; 4) varjend; 5) elektrikilbiruum. 11. Kontrollitavas hoones võib jätta anduritega varustamata tuletõkkesektsiooni, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust. Selline tuletõkkesektsioon on: 1) eraldatud trepikoda; 2) liftiðaht; 3) mittekasutatav pööning, kui pööningu ja korruse vahelise vahelae tulepüsivuspiir on vähemalt 30 minutit. 12. Kontrollitavas tuletõkkesektsioonis võib jätta anduritega varustamata järgmised ruumid: 1) mittekasutatav pööning; 2) ruum, mille põrandapindala on alla 0,5 m2; 3) külmutusruum põrandapinnaga alla 4 m2 ning vannituba, pesuruum ja WC, mille siseviimistlus on mittesüttivast materjalist ning kus ei ole süttivat sisustust; 4) sauna pesu- ja leiliruum; 5) ripplae pealne või põrandaalune ruum, kus ei ole märkimisväärsel hulgal põlevmaterjali, välja arvatud tuletõkkesektsiooni elektrivarustuse kaablid. 13. Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsioon varustatakse ainult teatenuppudega. Tulekahjuanduritega varustatakse tulekustutussüsteemiga kaitsmata ruumid. 14. Juhul, kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, peab olema tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadmes tulekahjuteate saamisel. Antud nõue ei kehti autonoomsetele ventilaatoritele. 15. Tulekahjukolde kindlakstegemiseks moodustatakse anduritest ja teatenuppudest nummerdatud avastamispiirkonnad. Avastamispiirkondade numeratsiooni alustatakse hoone madalaimalt korruselt. Kui objekt koosneb mitmest eraldi hoonest/hooneosast, nummerdatakse avastamispiirkonnad läbiva numeratsiooniga hoonete/hooneosade kaupa, alates alumiselt korruselt ülemisele, jätkates järgmise hoone alumiselt korruselt. 16. Avastamispiirkond võib hõlmata ainult ühte korrust. Erandiks on trepikoda, valguse- ja liftiðaht või väike ehitis. 17. Ühte avastamispiirkonda võib kuuluda maksimaalselt 20 ruumi ja ühe avastamispiirkonna poolt kontrollitav pindala (olenevalt ruumide arvust) ei tohi olla suurem kui tabelis 1 näidatud. Tabel 1. Ruumide arv ja pindala Ruumide piirarv Piirkonna pindala, m2 1 1600 3 1200 5 1000 10 650 15 500 20 400 18. Kaablirikke korral, ka adresseeritud süsteemi puhul, võib tööst välja lülituda korraga mitte rohkem kui tabelis 1 näidatud ruumide arv ja pindala. 19. Anduritüübi valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja seejuures tuleb arvestada järgmisi tegureid: 1) inimeste ohutus; 2) põlevmaterjalide olemasolu ja põlemisviis kontrollitavas piirkonnas; 3) kontrollitava piirkonna planeering, sh lae kõrgus; 4) ventilatsiooni ja kütteseadmete mõju; 5) keskkonnatingimused ruumis; 6) valeteate tõenäosus. 20. Temperatuuriandureid võib üldiselt kasutada ruumides, kus keskkonnatingimustest sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures tuleb eelistada muutumiskiiruse andurit. Kuid kui on tegemist suurte temperatuurikõikumistega lühikeste ajavahemike järel, tuleb kasutada ülempiiriandurit. 21. Suitsuanduritest tuleb kasutada ioonandureid seal, kus põlemisega kaasneb leek ja väikeste osakestega suits; optilisi andureid juhul, kui on võimalik hõõgpõlemine ja suuremate osakestega optiliselt tiheda suitsu teke. 22. Optilisi liiniandureid tuleb kasutada suurtes ja kõrgetes ruumides. 23. Leegiandureid tuleb kasutada juhul, kui on võimalik tulekahju kiire levik (plahvatus). 24. Proovivõtuandurit tuleb kasutada ruumides, kus andurit ei ole võimalik paigaldada kas näiteks esteetilistel kaalutlustel või vandalismi võimalikkusel. 25. Sõltuvalt kaitstava ruumi kõrgusest tuleb valida andurid järgmiselt (tabel 2): Tabel 2. Andurite valik sõltuvalt ruumi kõrgusest Anduri tüüp Ruumi kõrgus (m) = > 4,5 = > 6 = > 8 = > 11 = > 25 Temperatuuriandur EN 54-5 1. klass X X X O -- -- 2. klass X X O -- -- -- 3. klass X O -- -- -- -- Kõrgete temperatuuride andurid EN 54-8 X X O -- -- -- Suitsuandurid EN 54-7 X X X X O -- Liiniandurid EN 54-12 X X X X X -- X -- sobib O -- tavaliselt ei sobi -- -- ei sobi 26. Andurid tuleb paigutada kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitada ruumi kõrgematesse kohtadesse lae külge või allalastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Ühe suitsuanduri poolt kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi ületada 6 meetrit ja pindala 60 m2 ning temperatuurianduril 4 meetrit ja 30m2. 27. Temperatuuri- ja suitsuandurite kasutamisel tuleb andurite arvu ja asukoha määramisel arvesse võtta: 1) kontrollitavat pindala; 2) kaugust kontrollitava ruumi mistahes punktist lähima andurini; 3) ruumi kõrgust ja lae konfiguratsiooni; 4) ventilatsiooni mõju; 5) mistahes takistusi põlemissaaduste konvektiivsel liikumisel. 28. Leegiandurite kasutamisel tuleb andurite arvu ja asukoha määramisel arvesse võtta: 1) vaatekiire pikkust ruumi mistahes punktist lähima andurini; 2) võimalikke varjavaid takistusi vaatekiirele; 3) segavate kiirgusallikate olemasolu. 29. Tulenevalt õhuvoolu liikumise iseärasusest tuleb temperatuuri- ja suitsuandurite paigutamisel arvestada järgmist: 1) ripplae mõju ruumi kõrguse suhtes ei võeta arvesse, kui ripplae kaugus vahelaest on kuni 10% ruumi kõrgusest ja kui ripplae pindala on väiksem kui ühe anduri poolt kontrollitav ala; 2) allalastud restlae, perforeeritud lae või sellele sarnase lae puhul paigaldatakse andur tavaliselt allalastud lae alumisele pinnale. Seejuures, kui ava või avade kogupind on suurem kui 1/3 lae kinnisest pinnast, tuleb avad andurist 0,5 m raadiuses kinni katta. Andur paigaldatakse ripplae vaheruumi ülemisele pinnale, kui vaheruumi kõrgus on enam kui 10% ruumi kogukõrgusest või allalastud osa pindalast on üle poole avad või avade vähim mõõde on üle 0,1 m; 3) rõdu, vahetasapinna jms all olev ruum varustatakse anduritega, kui selle ruumi sügavus on 2 m ja enam, kõrgus üle 1,2 m ning pindala vähemalt 10 m2; 4) pindalalt üle 10 m2 suuruse süvendi puhul paigaldatakse andurid mitte enam kui 0,5--2 m kaugusele süvendi äärtest. Kui süvendi ruumala on üle 4 m3 või kui seal on ventilatsiooniava, tuleb süvendisse paigaldada lisaandur; 5) kui laetala allaulatuv osa on suurem kui 10% ruumi kõrgusest, tuleb seda vaadelda kui seina ja andur tuleb paigutada igasse sektsiooni; 6) anduri horisontaalne kaugus seinast või muust õhuvoolu takistavast tõkkest, nagu näiteks piilar ja tala, peab olema vähemalt 0,5 m (välja arvatud alla 1 m laiune ruum), anduri kaugus sisustusest, nagu näiteks riiul, kapp jm, peab olema nii horisontaalis kui ka vertikaalis vähemalt 0,5 m; 7) anduri kaugus lae külge kinnitatud kuni 0,15 m kõrgusest valgustist jm tõkkest peab olema vähemalt 0,2 m. Kui talast või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse ja lae vaheline kaugus on alla 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema vähemalt 0,5 m; 8) kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, paigaldatakse andur mitte kaugemale kui 2 m kaugusele väljatõmbeavast (horisontaalselt). Andurit ei paigaldata sissetulevasse õhuvoolu nii, et see oluliselt mõjutaks anduri tööd. 30. Tulekahjuteatenupud tuleb paigaldada igale evakuatsiooniteele, iga evakuatsioonitrepikoja ukse juurde (sisse- või väljapoole) ja iga väljapääsu juurde. Samuti võib teatenuppe paigaldada tuleohtlike kohtade juurde. Kaugus mööda liikumisteed mistahes ruumi punktist lähima nupuni ei tohi ületada 30 meetrit. 31. Teatenupp paigaldatakse 1,5 m kõrgusele põrandast nii, et see oleks selgesti nähtav, et oleks ära hoitud selle vigastamine ning tagatud talle vaba juurdepääs. Tulekahjuteatenuppu ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui tulekahjuteate andmiseks. 32. Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda helisignalisatsiooniseadme või automaatse tekstilise teadustussüsteemi kaudu. Piirkondades, kus helisignaal võib olla ebaefektiivne, näiteks kui on tegemist tugeva taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega, tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid visuaalseid signaale. 33. Tulekahjualarmi heli tase peab olema minimaalselt 65 dB või 5 dB kõrgem mistahes muust üle 30 sekundi kestvast helist ruumis. Kui helialarm on mõeldud ka magavate inimeste äratamiseks, peab minimaalne heli tase olema 75 dB. Heli tase ei tohi ületada 120 dB kaugemal kui üks meeter alarmiseadmest. 34. Hoonesse tuleb paigaldada vähemalt kaks alarmiseadet ka siis, kui soovitatav heli tase on saavutatav ühe alarmiseadmega. Ravi-, laste-, hooldus-, karistusasutuses ja haiglates, kus on pidev valve, paigaldatakse alarmiseadmed nii, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. 35. Rikkealarm (alarmid) paigaldatakse niisugusesse kohta, kus on võimalik alarmi kohene fikseerimine personali poolt (valveruum, telefonistiruum jm). Kui hoones on keskne juhtimis- ja kontrollsüsteem, edastatakse tulekahju- ja rikkealarm sinna. 36. Keskseade peab paiknema kohas, kus: 1) näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad tulekustutus- ja päästemeeskonnale ja hoone eest vastutavatele isikutele; 2) valgustus on selline, et sildid ja visuaalsed näidud on selgesti nähtavad ja loetavad; 3) tausta müratase võimaldab kuulda helisignaale; 4) ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv; 5) tõenäosus seadmete mehaanilisteks kahjustusteks on väike; 6) tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama alapunktides 1 kuni 6 loetletud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus peab olema kaitstud võimalike mehaaniliste ja tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustatud rikkekontrolliseadmetega. 37. ATS-il peab olema vähemalt kaks sõltumatut toiteallikat, näiteks elektrivõrk ja akud. Neist kumbki eraldi peab olema võimeline toitma süsteemi. 38. Akupatarei peab tagama elektritoite valvereþiimis 72 tunni jooksul ja pooletunnise tulekahjualarmi töö. Kui ATS rikketunnused on kohe avastatavad ja on sõlmitud leping, mis tagab maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 h, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Perioodi võib lühendada veelgi 4 tunni võrra, kui kontrollitavas hoones on pidevalt valve- ja remondipersonal. 39. ATS elektrienergiat ja signaale juhtivad kaablid peavad paigaldusel olema eraldatud kaablitest, mida kasutatakse teiste süsteemide jaoks kas maandatud ekraani või eraldava distantsi abil, hoidmaks ära elektromagnetilise interferentsi või muu kahjustuse. Kaablid peavad vastama nõuetele, mis on määratletud seadmete valmistaja poolt. 40. Kaablid tuleb võimaluse korral juhtida läbi madala tuleohuga piirkondade. Kaablid, mis peavad funktsioneerima rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, peavad olema võimelised vastu pidama tulekahju mõjule vähemalt 30 minutit või olema kaitstud tulekahju eest sama perioodi vältel. Sellised kaablid võivad olla: 1) ühendused keskseadme ja alarmiseadmete vahel; 2) keskseadme ühendused mistahes toiteallikatega; 3) ühendused keskseadme eraldatud osade vahel; 4) ühendused peakeskseadme ja mistahes kordusnäitude paneeli vahel. 41. Keskseadme tulekahju- ja rikketeated edastatakse võimaluse piires automaatselt häirekeskusesse. Teadete edastamiseks kasutatakse esmajärjekorras telefonikeskusest sõltumatut automaatset teadustamissüsteemi või vajaduse korral püsivat avariikindlat ühendust. Teateedastamissüsteemi edastusseade paigutatakse keskseadmesse. 42. ATS projektdokumentatsioon peab koosnema vähemalt järgmistest osadest: 1) seletuskiri; 2) tehniline spetsifikaat või seadmete spetsifikatsioon; 3) struktuurskeem; 4) paigaldusplaanid; 5) välisvõrkude koondplaan (mitme hoone puhul). 43. Vastutus projekteerimise ja dokumentatsiooni terviklikkuse ning täpsuse eest lasub süsteemi peatöövõtjal. 44. ATS projekteerib ja selle dokumentatsiooni valmistab ette selleks pädev isik. III. ATS PAIGALDAMINE 45. Kogu ATS paigaldus tuleb teostada kooskõlas projektiga. Iga kõrvalekalle projektist peab omama tellija, projekteerija ning päästeasutuse heakskiitu. 46. Tule- ja plahvatusohtlikus ruumis tuleb elektriseadme paigaldamisel järgida vastavaid ohutuseeskirju. 47. Ruumides, kus on mehaanilise vigastuse oht (spordihall, ladu, transporditee jne), tuleb andur varustada mehaanilise kaitsega. Kaitse peab olema sellise ehitusega, et see ei takistaks konvektsioonivoolusid anduri ümbruses. 48. Kohtades, kus kaablid läbivad tuletõkkesektsioonide piirdeid, peab läbiviik olema teostatud nii, et piirdetarindi tulepüsivus ei väheneks. Kui paigaldusruumi on piisavalt, monteeritakse juhtmed ja kaablid nii, et nende kaugus piksekaitse voolujuhtidest hoone ülaosas on vähemalt 2 m. 49. Keskseadme asukoha tähistamiseks hoones tuleb selle juurde (ruumi uksele) panna silt tekstiga «TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM». Toiteallikad ja harukarbid varustatakse tekstiga «TULEKAHJUSIGNALISATSIOON». 50. ATS kasutamiseks peab olema koostatud selge, näitlik paiknemissüsteem, esitatuna vastupidavast materjalist kandjal (näiteks võiks lehed asetada plasttaskutesse). Skeemi üksikud lehed tuleb panna kausta ja kinnitada nii, et nad pikaajalisel kasutamisel ei murduks ega läheks katki ning et lehtede järjekorda ei saaks segamini ajada. 51. ATS paiknemisskeem peab sisaldama vähemalt järgmisi osi alljärgnevas järjestuses: 1) asendiplaan (kui ühe keskseadmega on ühendatud mitme hoone tulekahjusignalisatsioon), millele märgitakse objekti nimetus, kontrollitavad hooned või hoone osa (punase äärjoonega), keskseadme asukoht tekstiga «KESKSEADE», võimalikud alamkeskused ja kustutus- või suitsueemaldusseadmete käivituskeskused, objektiga piirnevad tänavad ja teed ning nende nimed; 2) loend, kuhu kantakse kõik avastamispiirkonnad nimetustega, millega neid objektil üldiselt tuntakse (näiteks haiglas osakonna nimega). Loend kantakse korruste plaanile või suurte süsteemide puhul koostatakse eraldi loendileht; 3) korruseplaanid, kuhu märgitakse kontrollitavad ruumid, keskseade, teatenupud ning alarmiseadmed, kustutus- ja suitsueemaldusseadmete käivituskeskused ning nendega kaitstud ruumid ja kustutusseadmete käivitusnupud. 52. Avastamispiirkonnad märgitakse skeemil värvilise piirjoonega. Piirkonna number märgitakse avastamispiirkonna keskele ringi sisse. Ringi pind ja piirjoon märgitakse sama värviga. Adresseeritud nupud ja andurid tähistatakse lisaks tingmärgile aadressnumbriga. 53. ATS kasutamise kohta tuleb koostada üksikasjalik juhend. 54. Vastutus nõuetekohase paigalduse ja punktides 50, 51 ning 53 märgitud dokumentide koostamise eest lasub peatöövõtjal või ATS paigaldaval ettevõtjal. 55. ATS paigaldab ja selle dokumentatsiooni valmistab ette selleks pädev isik. IV. ATS KASUTUSELEVÕTT 56. Kui paigaldustööd on lõpetatud, kuid kasutaja pole veel tööd vastu võtnud, peab paigaldaja kontrollima süsteemi tööd koos pädeva isikuga. Visuaalse vaatluse teel tuleb kindlaks teha, et töö on teostatud rahuldaval viisil ning kasutatud meetodid, materjalid ja komponendid on vastavuses käesoleva määruse nõuetega. Samuti tuleb kontrollida paigalduse vastavust projektile ja kasutusjuhiste vastavust tegelikule süsteemile. 57. Paigaldaja peab katsetama ja tõestama süsteemi korrasolekut, pöörates erilist tähelepanu sellele, et: 1) kõik andurid ja teatenupud oleksid töökorras; 2) keskseadme edastatav teave oleks korrektne ja nõuetele vastav; 3) ühendused tulekahju- ja rikketeateid vastuvõtvate keskustega oleksid töökorras ning teated korrektsed ja selged; 4) alarmiseadmed rakenduksid nõuetekohaselt; 5) kõik abifunktsioonid oleksid aktiveeritavad; 6) punktis 50--53 esitatud nõuded dokumentatsioonile oleksid täidetud. 58. ATS vastuvõtmise korraldab selle paigaldaja ATS kasutaja (või tema esindaja) ja kohaliku päästeasutuse esindaja osavõtul. 59. ATS vastuvõtt koosneb: 1) käesolevas määruses ettenähtud dokumentide kontrollimisest; 2) visuaalsest kontrollimisest, sh paigalduse projektile vastavuse hindamisest; 3) süsteemi talitluse katsetest, sh ühendustest abisüsteemidega. 60. ATS tööd võib katsetada ka tulekahju simulatsiooni abil (näit. suitsugeneraatorite abil) või katselõkete kasutamisel. Kui kasutatav meetod võib ohustada hoonet või selle sisu, tuleb omanikku/kasutajat sellest informeerida ning viimaselt vastava nõusoleku saamisel katsetamine läbi viia. 61. Paigaldustööde lõpetamisel tuleb paigaldajal hoone eest vastutavale isikule üle anda täpsed kasutusjuhendid, päevik, plaanipärase hoolduse protseduuride kirjeldus ja korrigeeritud projektdokumentatsioon või teostusjoonised. 62. Vastuvõtuprotseduuri positiivsel tulemusel vormistatakse kõigi kolme osapoole osavõtul akt ATS kasutuselevõtu kohta. Akti allakirjutamise momendist vastutab süsteemi eest kasutaja. 63. Vastuvõtuakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) akti allkirjastajad; 2) kontrollitava objekti nimetus; 3) süsteemi projekteerija; 4) süsteemi paigaldaja; 5) paigaldatud seadmed. V. ATS KASUTAMINE 64. Omanik või muu isik, kes haldab paigaldatud ATS sisaldavat hoone osa, vastutab: 1) ATS algse ja jätkuva vastavuse eest käesoleva määruse ja mis tahes järelevalveorgani nõuetele; 2) erinevate häirete, hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise protseduuride kindlaksmääramise eest; 3) töötajate väljaõppe eest; 4) ATS töökindluse säilimise eest (sh andurite ümber vaba ruumi kindlustamine); 5) valeteadete ennetamise eest, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida ära andurite rakendumine näiteks keevitamise, saagimise, suitsetamise, küpsetamise, heitgaaside jne tõttu; 6) ATS sobivuse kohandamise eest hoone otstarbe või planeeringu märkimisväärsete muutuste korral; 7) päeviku pidamise ja sinna kõikide ATS tulenevate või ATS mõjutavate sündmuste registreerimise eest; 8) hoolduse regulaarse läbiviimise kindlustamise eest; 9) ATS teeninduse kindlustamise eest pärast rikke, tulekahju või muu sündmuse asetleidmist; 10) ühe või mitme füüsilise isiku määramise eest alapunktides 1 kuni 9 loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimise eest päevikus. 65. ATS päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui valeteated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja hooldus- ning remonditööd. Iga läbiviidava töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas (eelistatult keskseadme läheduses). ATS kasutaja määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. VI. ATS HOOLDUS 66. ATS veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb ATS regulaarselt hooldada ja kontrollida, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Üldiselt tuleb kasutajal sõlmida selleks lepe tootja, tarnija või muu kontrolliks, teeninduseks ja paranduseks pädeva isikuga. Lepe peab määratlema side mehhanismi, et oleks tagatud sissepääs hoonesse, ja aja, mille jooksul seatakse seadmestik pärast vea teket töökorda. Teenindaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval. 67. ATS kasutaja peab kindlustama ATS igapäevase, igakuise, kvartaalse ja iga-aastase hoolduse läbiviimise selleks pädeva isiku poolt. 68. Igapäevasel hooldusel tuleb kontrollida: 1) et keskseade näitab normaalolukorda, vastupidisel juhul tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest hooldusorganisatsioonile; 2) et igale eelneval päeval registreeritud veateatele on reageeritud; 3) et printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud. 69. Kord kuus tuleb kontrollida: 1) elektrigeneraatorite tööd ja nende kütuse taset; 2) vähemalt ühe anduri või teatenupu rakendumist (igal kuul erinevast avastamistsoonist), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale, anda signaal alarmiseadmetele ja rakendada kõiki teisi hoiatusmehhanisme; 3) ühendust päästeasutusega või teise pideva valvega kohaga. 70. Kord kvartalis tuleb: 1) kontrollida kõiki sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele; 2) hinnata akude seisukorda; 3) kontrollida keskseadme häire-, vea- ja abifunktsioone; 4) kontrollida visuaalselt märke niiskuse sattumisest keskseadmesse ja muudest riketest; 5) viia läbi kõik kontrollid ja katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt; 6) teha kindlaks strukturaalsete või hoone kasutusala muudatuste olemasolu, mis võivad mõjutada nõudeid teatenuppude, andurite ja alarmiseadmete paigutusele. 71. Kord aastas tuleb: 1) kontrollida iga anduri tööd vastavalt tootja soovitustele; 2) kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud; 3) kontrollida visuaalselt, et strukturaalsed või omanikust tingitud muudatused ei ole mõjutanud nõudeid teatenuppude, andurite ja alarmiseadmete paigutusele. Visuaalne kontroll peab samuti kindlaks tegema, et iga anduri igas suunas on vähemalt 500 mm vaba ruumi ning et teatenupud on tähelepandavad ja takistusteta; 4) hinnata ja katsetada kõiki akusid. 72. Iga-aastase hoolduse ja katsetuse tulemuste kohta koostab hooldaja akti, mis tuleb anda ATS eest vastutavale isikule. 73. Hooldustegevus ei tohi põhjustada tulekahju valeteadet. Kui katsetamise ajal kasutatakse otseühendust eemal asuva häirekeskusega, tuleb enne katse läbiviimist teavitada häirekeskust. Kui katse läbiviimisel signaalide ülekanne häirekeskusesse on välditud, peab olema antud keskseadme tabloole vastav teade automaatselt või käsitsi. Katsetusest tuleb teavitada ka hoones töötavaid või selles elavaid inimesi. 74. Hoolduse käigus avastatud vea kohta tuleb teha märge päevikusse ja parandustegevust tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. 75. Kasutaja peab viivitamatult teavitama hooldusorganisatsiooni, et võtta tarvitusele abinõud, kui: 1) tablool on mis tahes ATS rikkenäit; 2) ATS mis tahes osa on kahjustatud; 3) on toimunud ATS tööd mõjutav mis tahes muudatus objektil. 76. Hoone valdaja peab määrama ATS hoolduse läbiviimise eest vastutava isiku. 77. ATS hooldust tohib teha selleks pädev isik. VII. AUTONOOMNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON 78. Autonoomse tulekahjusignalisatsiooni puhul on võimalik kolm paigaldusviisi: 1) tulekahjuteadusti -- iga üksik teadusti annab tulekahjualarmi tema paiknemiskohas; 2) tulekahjuteadustite rühm -- rühma moodustavad omavahel ühendatud teadustid nii, et ühe teadusti rakendumisel antakse alarm kõigis teadustites; 3) tulekahjuteadustite süsteem -- süsteemi moodustavad üksikud teadustid ja/või rühmad ning neid liitev lokaalne seade. Ühe teadusti rakendumisel antakse alarm kogu hoones. Süsteem peab olema võimeline fikseerima kontsentraatoriga ühendatud kaablite lühised ja katkestused. 79. Tulekahjuteadustite rühm ja tulekahjuteadustite süsteem võivad saada toite elektrivõrgust. Patarei- või akutoite puhul peab nende mahtuvus tagama helialarmi töö kahe tunni jooksul. 80. Autonoomse tulekahjusignalisatsiooni paigaldusviis valitakse sõltuvalt objekti spetsiifikast. 81. Tulekahjuteadustite paigaldamisel tuleb juhinduda tootjapoolsetest soovitustest ja käesolevas määruses suitsuandurite paigaldamisele esitatud nõuetest. Paigaldatavatel seadmetel peab olema tootja vastavusavaldus. VIII. RAKENDUSSÄTE 82. Tunnistan kehtetuks siseministri 29. juuni 1995. a määruse nr 13 «Tuleohutuseeskirja TE 2 «Automaatse tulekahjusignalisatsiooni projekteerimine ja paigaldamine» kinnitamine» (RTL 1995, 48, lk 1636). Minister siseministri ülesannetes Peep ARU Asekantsler kantsleri ülesannetes Priit KELDER