Teede- ja Sideminister — Laeva vahiteenistuse korra kinnitamine — RTL, 216, 855

Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 22 lõike 2 alusel ning kooskõlas 1978. a meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (RT II 1995, 28, 126) määran: Kinnitada laeva vahiteenistuse kord (juurde lisatud). Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 22. juuni 1998. a määrusega nr 40 Laeva vahiteenistuse kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korraga sätestatakse nõuded vahiteenistuse korraldamiseks vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. a (1995. a lisadega) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsioonile (edaspidi konventsioon). 2. Käesoleva korra eesmärgiks on anda juhendmaterjal reederile ja laeva kaptenile vahiteenistuse korraldamiseks. 3. Vahiteenistuse korrale lisatakse vahiteenistuse korraldamise põhialused (lisa 1) ja vahiteenistuse juhend (lisa 2), mis sisuliselt vastavad konventsiooni peatükkidele A-VIII ja B-VIII. 4. Lisas 1 sätestatud vahiteenistuse korraldamise põhialused on kohustuslikuks täitmiseks. Lisas 2 sätestatud vahiteenistuse juhendiga antakse täiendavad soovituslikud juhised vahiteenistuse korraldamiseks. 5. Käesolevat eeskirja rakendatakse kõigil Eesti Vabariigi riigilippu kandvatel laevadel. Kui laeval kogumahutavusega alla 100, seoses selle laeva väheste mõõtmetega ja vahiteenistuseks vajalike ruumide puudulikkusega, ei ole võimalik korraldada vahiteenistust vastavuses käesoleva korraga, peavad reeder ja laeva kapten (kipper) tagama laeval vahiteenistuse nii, et täita meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 nõuet. II. REEDERI KOHUSTUSED 6. Reeder on kohustatud tagama: 1) vahiteenistuse graafikute koostamise ja nende paigutamise vastavatele teabetahvlitele; 2) töö- ja puhkeaja arvestuse; 3) nõuetekohase raadiovahi; 4) meetmed, et vältida kahjulikku mõju vahipersonali töövõimele uimastite ja alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ning selle üle vajaliku kontrolli pidamise. III. LAEVA NAVIGATSIOONIVAHT 7. Kapten ja vahitüürimees peavad olema veendunud, et navigatsioonivahi koosseis on küllaldane laeva ohutuks navigeerimiseks. 8. Veeteede Ameti või meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt heakskiidetud (edaspidi heakskiidetud) automaatrooliga ja töökorras sisesidega varustatud laeval peab lisaks vahitüürimehele olema navigatsioonisillal vähemalt üks tekimeeskonna liige, kes teostab vaatlust või asub navigatsioonisilla läheduses, olles valmis asuma kohe vaatlust teostama. 9. Heakskiidetud automaatrooliga ja sisesidega varustamata laeval (v.a punktis 10 nimetatud laeval) või laeval, kus need seadmed ei ole töökorras, peab lisaks vahitüürimehele olema navigatsioonisillal kaks tekimeeskonna liiget, kusjuures üks neist kahest peab olema roolis, teine teostama vaatlust või asuma navigatsioonisilla läheduses, olles valmis kohe vaatlust teostama. 10. Laeval, mille navigatsioonisilla ehitus ja varustatus võimaldab tagada meresõidu ohutuse ühe laevajuhiga navigatsioonisillal ning mis on varustatud heakskiidetud ja töökorras automaatrooli ning sisesidega, võib kapten pärast hoolikat kaalutlemist ja arvestades käesoleva eeskirja lisa 1 paragrahvi 15 sätteid, lubada navigatsioonivahti pidada vahitüürimehel valgel ajal üksinda. 11. Käesoleva korra punktis 10 nimetatud mööndust ei saa rakendada reisilaeval ja tankeril. 12. Läänemerel rahvusvahelisi reise sooritaval reisilaeval ja jäämurdjal jäämurdetööde ajal peab navigatsioonivahis olema kaks laevajuhti. 13. Laeval kogumahutavusega alla 500, mis sooritab reise sadamate vahel kestvusega kuni 12 tundi ühe ööpäeva jooksul, tagatakse järgmine vahiteenistus: 1) lisaks vahitüürimehele peab navigatsioonisillal olema üks tekimeeskonnaliige, kes teostab vaatlust või asub navigatsioonisilla vahetus läheduses; 2) valgel ajal võib kapten (kipper) pärast hoolikat kaalutlemist ja arvestades käesoleva eeskirja lisa 1 paragrahvi 15 sätteid, lubada navigatsioonivahti pidada vahitüürimehel üksinda, kui on täidetud järgmised tingimused: -- navigatsioonisilla kujundus ja rooliseadme paigutus tagavad visuaalse nähtavuse kogu horisondi ulatuses ning samuti laeva kursi jälgimise, käsitsi roolimise, laeva ohutu navigeerimise ja manööverdamise; -- laeval on töökorras siseside. 14. Kui navigatsioonisillal peab koos vahitüürimehega vahti üks tekimeeskonna liige, peab tal olema vanemmadruse kutsetunnistus; sadamalaevastiku laeval aga madruse kutsetunnistus. Nimetatud nõue ei kehti kalapüügilaevadele kogumahutavusega alla 200 Läänemerel, kus vahimadrust ei nõuta. 15. Kui navigatsioonisillal peavad koos vahitüürimehega vahti kaks tekimeeskonna liiget, täidetakse järgmised nõuded: 1) laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab ühel neist olema vanemmadruse kutsetunnistus, teisel vähemalt madruse kutsetunnistus; 2) laeval kogumahutavusega alla 500 peab ühel neist olema vanemmadruse kutsetunnistus, teine võib olla madrus või merepraktikal olev kadett. 16. Kapten võib vajaduse korral määrata vaatlejaks ühe laevapere liikmetest, teda eelnevalt instrueerides. IV. LAEVA MASINAVAHT 17. Vanemmehaanik ja vahimehaanik peavad olema veendunud, et vaht on küllaldane kogu masinavärgi nõuetekohase töö ja hoolduse tagamiseks vastavalt käesoleva korra nõuetele. 18. Heakskiidetud «perioodiliselt mehitamata masinaruumi» vahikorralduselt «mehitamata masinaruumi» vahikorraldusele üleminek peab olema selleks küllaldaselt ettevalmistatud ja rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. V. LAEVA SEISUVAHT 19. Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus. 20. Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva korra nõuetega. VI. LOGIRAAMAT, MASINAPÄEVARAAMAT JA RAADIOPÄEVARAAMAT 21. Laeva vahiteenistuses peetakse laeva tegevust katkestamatult kajastavaid laevaraamatuid (logiraamat, masinapäevaraamat, raadiopäevaraamat). 22. Laevaraamatud kinnitatakse ja registreeritakse enne kasutuselevõttu Veeteede Ametis. 23. Kasutada võib ainult ametlike trükistena avaldatud laevaraamatuid. Informatsiooni selle kohta annab Veeteede Amet. VII. UIMASTITE JA ALKOHOLI KURITARVITAMISE VÄLTIMINE 24. Vahiteenistuse ajal on laevapere liikmetel keelatud olla uimastite või alkoholi mõju all. Uimasteid või alkoholi tarbinud isikuid ei tohi lubada vahti enne, kuni nende töövõime on taastunud. Uimastavate ravimite mõju kestvuse selgitab välja kapten. Vahis oleva laevapere liikme maksimaalne alkoholisisaldus veres ei tohi ületada 0,08%. 25. Reeder kehtestab laeva sisekorraeeskirjas piirangud alkoholi tarbimisele. Laeva vahiteenistuse korra lisa 1 Vahiteenistuse korraldamise põhialused I. LAEVAPERELIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS 1. Kõikidele laevapereliikmetele, kes peavad vahti, tuleb ette näha vähemalt kümme tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. 2. Puhketunnid jaotatakse mitte rohkem kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeaja pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. 3. Punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid puhkeperioodide kohta ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja teiste erakorraliste sündmuste puhul. 4. Vaatamata punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele võib minimaalset 10-tunnist puhkeperioodi vähendada kuuele järjestikusele puhketunnile eeldusel, et selline vähendamine ei kesta üle kahe ööpäeva ja tagatakse vähemalt 70 tundi puhkust seitsmepäevase perioodi jooksul. II. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHINÕUDED 5. Vahitüürimees nii navigatsiooni- kui ka seisuvahis peab olema kvalifitseeritud vastavalt 1978. a (1995. a lisadega) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni peatüki II või VII nõuetele. 6. Vahimehaanik peab olema kvalifitseeritud vastavalt konventsiooni peatüki III või VII nõuetele. III. REISI PLANEERIMINE 7. Eelseisev reis tuleb ette planeerida, arvestades kogu eelseisvat reisi puudutavat teavet. Kaardile kantud kursse tuleb kontrollida enne reisi algust. 8. Enne reisi peab vanemmehaanik kapteniga kooskõlastatult kindlaks määrama kütuse, vee, määrdeainete, kemikaalide, kulumaterjalide, tagavaraosade, tööriistade ning muu varustuse vajadused. 9. Enne iga reisi algust on kapten kohustatud jälgima, et kavatsetav teekond lähtesadamast esimesse sihtsadamasse oleks vajalikul tasemel planeeritud, kasutades reisiks vajalikke ja sobivaid kaarte ning teisi navigatsiooniteatmikke, mis sisaldavad täpset, terviklikku ja ajakohast informatsiooni navigatsiooniliste piirangute ja ohtude kohta, millest sõltub laeva ohutus. 10. Laeva eelseisva reisi teekond kantakse vastavatele navigatsioonikaartidele, mis on alati kättesaadavad vahitüürimehele. Vahitüürimees on kohustatud reisi ajal kontrollima oma vahikorra jaoks eelnevalt kaardile kantud kursse. 11. Kui reisi ajal otsustatakse muuta planeeritud teekonda või kui on olulistel põhjustel vaja kalduda planeeritud teekonnast kõrvale, tuleb varakult kavandada uus teekond. IV. NAVIGATSIOONIVAHT 12. Kapten peab kindlustama oma laeval sellise vahiteenistuse, mis tagab laeva ohutu navigeerimise. Kapteni üldjuhtimisel vastutavad vahitüürimehed oma vahikorra ajal laeva ohutu navigeerimise eest. 13. Iga merel oleva laeva vanemmehaanik, konsulteerides kapteniga, peab kindlustama vahiteenistuse korraldamise nõutud tasemel ja tagama ohutu masinavahi. 14. Kapten, laeva juhtkond ja teised laevapere liikmed peavad olema teadlikud merekeskkonna reostuse negatiivsetest tagajärgedest ja reostuse vältimiseks võtma kasutusele kõik võimalikud ettevaatusabinõud. 15. Vahitüürimees on oma vahi ajal otseselt vastutav laeva ohutu navigeerimise nõuete ja 1972. a rahvusvaheliste laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade täitmise eest. 16. Vastavuses 1972. a rahvusvaheliste laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade 5. reegliga tuleb teostada pidevat vaatlust, selleks et: 1) nägemis- ja kuulmismeelte ning teiste olemasolevate tehniliste vahendite abil kindlustada pidev ümbruskonna jälgimine võimalike olukorra muudatuste õigeaegseks avastamiseks; 2) täielikult hinnata olukorda ning eriti kokkupõrke või madalikule sõidu ohtu; 3) avastada merehädas olevaid laevu, õhusõidukeid, merehädalisi, uppuvaid laevu, laevarususid või teisi ohtusid. 17. Vaatleja peab keskendama kogu tähelepanu nõuetekohasele vaatlusele ja talle ei tohi anda teisi kohustusi, mis võivad segada vaatlemist. 18. Vaatleja ja roolimehe kohustused on lahutatud; roolimisega tegelevat roolimeest ei saa pidada vaatlejaks. Väikestel laevadel, kus on roolimise kohalt tagatud takistusteta nähtavus kogu horisondi ulatuses ja ei ole teisi takistusi nõuetekohase vaatluse teostamiseks, võib roolimehele panna ka vaatleja kohustused. Valgel ajal võib vahitüürimees üksinda teostada vaatlust eeldusel, et igal sellisel juhul: 1) olukorda hinnatakse põhjalikult ja ohutuses ei kahelda; 2) arvestatakse kõigi järgmiste teguritega: -- ilmastikutingimused, -- nähtavus, -- laevaliikluse tihedus, -- navigatsiooniliste ohtude lähedus, -- navigeerimine laevaliikluse eralduse süsteemis või selle lähedal; 3) võimalus kohe kutsuda navigatsioonivahti täiendavat abi, kui olukorra muutus seda nõuab. 19. Otsustades, kas navigatsioonivahi koosseis on piisav ohutu meresõidu tagamiseks, peab kapten arvestama kõigi oluliste teguritega, sealhulgas järgmiste asjaoludega: 1) nähtavus, ilmastikuolud ja mere seisukord; 2) laevaliikluse tihedus ja muu tegevus laeva sõidupiirkonnas; 3) laevaliikluse eralduse süsteemis või selle lähedal liiklemise nõuded ja tingimused; 4) täiendav töökoormus, mis tuleneb laeva ekspluatatsioonilistest iseärasustest; 5) iga vahti määratud laevapere liikme valmisolek oma kohustuste täitmiseks; 6) vahitüürimehe kogemused, laeva seadmete ja manööverdusvõime tundmine; 7) navigatsioonisilla seadmete ja kontrollsüsteemide, sealhulgas häiresüsteemide tehniline seisukord; 8) rooli ja sõukruvi tööreþiimi muutmise tingimused ja laeva manöövrielemendid; 9) laeva mõõtmed ja juhtimiskohalt avanev vaateväli; 10) silla konfiguratsioon ning eriti asjaolud, mis võivad segada ümbruskonna jälgimist; 11) teised IMO poolt vastuvõetud normid, protseduurid või juhendid, mis on seotud vahiteenistuse korraldamisega või nõuetega vahipersonalile. 20. Navigatsioonivahi koosseisu (sealhulgas kvalifitseeritud madruste) määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi asjaolusid: 1) navigatsioonisilda ei ole lubatud kunagi jätta vahita; 2) ilmastikutingimusi ja nähtavust; 3) navigatsiooniliste ohtude lähedust, mis võivad oluliselt raskendada laeva navigeerimist; 4) ohutut meresõitu tagavate navigatsioonivahendite: radari, laeva asukoha määramise seadmete ja teiste tehniliste abiseadmete olemasolu ja nende tehnilist seisukorda; 5) automaatrooli olemasolu; 6) mehitamata masinaruumi (UMS) kontrollseadmed, signalisatsiooniindikaatorid sillal, arvestades nende kasutamise võimalusi ja piiranguid. 21. Vahitüürimehel on keelatud vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma vahitüürimehe kohustusi. Sellest tuleb teatada kaptenile. 22. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi koosseis on võimeline täies mahus täitma oma kohustusi. Vahti asuv tüürimees ei tohi vahti üle võtta enne, kui tema silmanägemine on täielikult kohanenud valgustuse tingimustega. 23. Enne vahi vastuvõtmist on vahti asuv tüürimees kohustatud kontrollima laeva asukohta ettenähtud laevateel, kurssi ja kiirust, aga samuti mehitamata masinaruumi kontrollseadmeid, kui need on olemas, ning arvestama vahi jooksul ees ootavate mis tahes navigatsiooniliste ohtudega. 24. Vahti asuv tüürimees on kohustatud teadvustama järgnevat: 1) eelseisvat vahti puudutavaid kapteni korraldusi ja teisi juhiseid; 2) laeva asukohta, kurssi, kiirust ning asukoha sügavuste ja laeva süvise suhet; 3) loodeid, hoovusi, ilmastikuolusid, nähtavust ja nende tegurite mõju laeva liikumissuunale ja kiirusele; 4) peamasina reþiimi muutmise protseduure; 5) navigeerimise asjaolusid, sealhulgas: -- navigatsiooni- ja päästevahendite seisukorda, mida kindlasti kasutatakse või mida võib vaja minna vahikorra jooksul; -- vurr- ja magnetkompasside parandusi; -- läheduses olevate laevade liikumist; -- asjaolu, et laeva süvis võib muutuda sõltuvalt mere sügavusest ja laeva liikumise kiirusest. 25. Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver või mõni muu tegevus ohu vältimiseks, ei tohi vahitüürimees vahti üle anda enne kui manööver on lõpetatud. 26. Vahitüürimees on kohustatud: 1) viibima vahi ajal navigatsioonisillal; 2) mis tahes asjaolude korral mitte lahkuma sillalt enne, kui ta on nõuetekohaselt välja vahetatud; 3) vastutama laeva ohutu meresõidu eest, vaatamata kapteni kohalolekule sillal seni, kuni kapten on teda informeerinud laeva juhtimise enda peale võtmisest. Nimetatud toiming peab saama kinnitust, et mõlemad on sellest üheselt aru saanud; laeva juhtimise ülevõtmine kapteni poolt ei tähenda vahitüürimehele tema kohustuste lõppemist; 4) teatama kaptenile mis tahes laeva ohutust puudutavatest kahtlust tekitavatest asjaoludest. 27. Vahi jooksul tuleb kontrollida laeva kurssi, asukohta ja kiirust piisava sagedusega, kasutades selleks kõiki vajalikke ja käepäraseid navigatsioonivahendeid, et tagada laeva püsimist kavandatud teekonnal. 28. Vahitüürimees peab olema täielikult teadlik laevas olevate pääste- ja navigatsioonivahendite asukohast, nende ekspluatatsioonilistest piirangutest ning oskama neid kasutada. 29. Vahitüürimehele ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta mis tahes kohustusi, mis võivad häirida laeva ohutut navigeerimist. 30. Vahitüürimees on kohustatud tegusalt kasutama tema käsutuses olevaid navigatsiooniseadmeid. 31. Radari kasutamisel peab vahitüürimees meeles pidama vajadust pidevalt täita 1972. a laevade kokkupõrke vältimise rahvusvaheliste eeskirjade radari kasutamist puudutavaid sätteid. 32. Vahis olles peab vahitüürimees vajadusel kõhklemata kasutama rooli, masinaid ja helisignaalseadet. Vastavalt olukorrale tuleb anda õigeaegne signaal laeva kiiruse ja suuna kavatsetavast muutmisest. 33. Vahitüürimees peab tundma oma laeva manööveromadusi, sealhulgas selle pidurdustee pikkust ja arvestama sellega. 34. Vahi jooksul tuleb üles märkida laeva navigeerimisega seotud sündmused ja tegevus. 35. Eraldi kaardikambriga laeval võib vahitüürimees kaardikambrisse minna hädavajalike navigatsiooniliste kohustuste täitmiseks ja võimalikult lühikeseks ajaks. Vahitüürimees peab olema eelnevalt veendunud, et see on ohutu ja tema äraolekul teostatakse nõuetekohast vaatlust. 36. Enne laeva sadamasse sisenemist või sealt väljumist, samuti merel navigatsiooniliselt ohtlikule piirkonnale lähenedes ning sõltuvalt asjaoludest nii tihti kui vajalik tehakse laeva navigatsiooniseadmete töö kontrolli ja registreeritakse see logiraamatus. 37. Vahitüürimees peab regulaarselt jälgima ja tagama järgmist: 1) et roolimees või automaatrool hoiaks õiget kurssi; 2) peakompassi paranduse määramist vähemalt üks kord vahi jooksul, aga kui võimalik, siis pärast igat suuremat kursimuutust; parandus kirjutatakse logiraamatusse; 3) pea- ja vurrkompassi näitude võrdlust; 4) laeva automaatrooli ümberlülitust käsiroolile vähemalt üks kord vahi jooksul; 5) käigu- ja signaaltulede normaalset põlemist ning navigatsioonivahendite nõuetekohast tööd; 6) raadioaparatuuri nõuetekohast tööd; 7) mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohast tööd. 38. Vahitüürimees on kohustatud alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978) nõudeid ning sealjuures arvestama käsiroolimise vajadust ja õigeaegset üleminekut automaatroolilt käsijuhtimisele, et vältida mis tahes ohtliku olukorra teket. 39. Vahitüürimees peab oskama kasutada kõiki laeva navigatsiooniseadmeid, tundma nende võimalusi ja puudusi. 40. Vahitüürimees peab kasutama radarit alati, kui on satutud või on oodata sattumist piiratud nähtavusega piirkonda, arvestades seejuures radari võimalusi ja piiranguid. 41. Vahitüürimees peab küllaldase sagedusega kasutama radari kaugskaalasid, et radarsignaale vastu võtta nii varakult kui võimalik. Tuleb arvestada, et nõrgad ja halvasti peegeldunud signaalid võivad jääda märkamata. 42. Radari kasutamisel peab vahitüürimees valima sobiva ulatusega kaugusskaala, jälgima hoolikalt ekraani ning kindlustama radarsignaali liikumiselementide arvestuse või pideva jälgimise. 43. Vahitüürimees on kohustatud kaptenile kohe ette kandma: 1) ootamatust või prognoositud nähtavuse halvenemisest; 2) kui liiklustingimused või teiste laevade liikumine tekitavad kahtlusi; 3) raskustest laeva hoidmisel ettenähtud teekonnal; 4) kui arvestatud ajal ei ilmu nähtavale kallas, navigatsioonimärk või sügavus ei vasta oodatule; 5) kui ootamatult ilmub nähtavale kallas, navigatsioonimärk või muutub sügavus; 6) peamasina, peamasina kaugjuhtimisseadmete, rooliseadme või mingi olulise navigatsiooniseadme, alarmseadeldise või näituri rikke korral; 7) raadioseadmete rikke korral; 8) tormiilmast; 9) kui laev kohtab oma teel navigatsioonilisi ohtusid, nagu jää või mahajäetud ujuvobjektid; 10) igasuguse hädaolukorra või kahtluse korral. 44. Vaatamata punktis 43 nimetatud nõudmisele kaptenile viivitamatult ette kanda, peab vahitüürimees kõhklemata ja kohe, ootamata ära kapteni saabumist navigatsioonisillale, võtma kasutusele meetmed laeva ohutuse tagamiseks, kui seda nõuavad asjaolud. 45. Ohutu laevaliikluse tagamiseks on vahitüürimees kohustatud asjatundlikult instrueerima ja informeerima vahikoosseisu. 46. Vahitüürimees on kohustatud nähtavale ilmuvaid laevu korduvalt ja täpselt peilima, et varakult kindlaks teha kokkupõrkeoht, ja pidama meeles, et selline oht võib mõnikord esineda ka siis, kui peiling märgatavalt muutub, -- kui on tegemist eriti suure laevaga, puksiirkoosseisuga või kui on lähenetud eriti väikesele kaugusele. Vahitüürimees on kohustatud varakult võtma tarvitusele vajalikud meetmed kooskõlas 1972. a laevade kokkupõrke vältimise rahvusvaheliste eeskirjadega ning kontrollima, kas rakendatud meetmed on andnud soovitud tulemuse. 47. Ootamatul või prognoositud nähtavuse halvenemisel on vahitüürimehe esmaseks kohustuseks kooskõlas 1972. a laevade kokkupõrke vältimise rahvusvaheliste eeskirjade vastavate reeglitega anda udusignaale, liikuda ohutu kiirusega ja hoida masinad valmis viivitamatuks manöövriks. Täiendavalt on vahitüürimees kohustatud: 1) hoiatama kaptenit; 2) kutsuma navigatsioonisillale vaatleja, kui teda ei olnud; 3) süütama navigatsioonituled; 4) sisse lülitama ja kasutama radarit. 48. Laeva teekonnal tuleb kasutada võimalikult suure mõõtkavaga kaarte, need peavad olema korrigeeritud viimase teadaande järgi. Asukohta tuleb määrata nii sageli kui asjaolud võimaldavad ja kasutades rohkem kui ühte meetodit. 49. Vahitüürimees peab tingimata ära tundma kõik olulised navigatsioonimärgid. 50. Vaatamata lootsi kohustustele ja vastutusele ei vabasta lootsi kohalolek kaptenit või vahitüürimeest oma kohustustest ja vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots on kohustatud vahetama teavet, mis puudutab navigeerimist, kohalikke tingimusi ja laeva iseloomustavaid andmeid. Kapten ja/või vahitüürimees peavad lootsiga tegema tihedat koostööd ja kontrollima hoolikalt laeva asukohta ja liikumist. 51. Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste kohta, tuleb kohe küsida selgitust lootsilt, aga kui kahtlused siiski jäävad, tuleb viivitamatult informeerida kaptenit ja kuni kapteni saabumiseni rakendada vajalikke meetmeid. 52. Kui kapten peab vajalikuks, jätkatakse navigatsioonivahti ka ankrus seismise ajal. Ankruvahis on vahitüürimees kohustatud: 1) määrama võimalikult kiiresti laeva asukoha ja kandma selle sobivale kaardile; 2) kontrollima piisavalt sageli, kas laev seisab ohutult ankrus, kasutades täpseid kohamääramisviise ning peilima navigatsioonimärke ja kaldaorientiire; 3) tagama nõuetekohase vaatluse; 4) tagama perioodilised kontrollkäigud laevas; 5) jälgima ilmastikuolusid, loodeid ja mere seisundit; 6) kandma kaptenile ette ja rakendama vajalikke meetmeid, kui laev hakkab ankrus triivima; 7) tagama peamasina ja teiste seadmete valmisoleku vastavalt kapteni korraldustele; 8) informeerima nähtavuse halvenemisest kaptenit; 9) tagama tulede sisselülitamise või päevamärkide ülestõstmise ning nõutud helisignaalide andmise kooskõlas kõigi ettenähtud reeglitega; 10) rakendama meetmeid ümbritseva keskkonnareostuse vältimiseks laevalt ja täitma reostuse vältimise eeskirju. V. MASINAVAHT 53. Vahimehaanik on otseselt vastutav laeva jõuseadmete ohutu ja tõhusa ekspluatatsiooni ning hoolduse eest oma vahikorra ajal. Ta vastutab samuti kõigi jõuseadmete ja masinavahi vastutusel olevate seadmete ülevaatuse, ekspluatatsiooni ja kontrolli eest. 54. Masinavahi koosseis peab olema piisav, et tagada laeva ekspluatatsiooniks vajalike jõuseadmete ohutu töö. 55. Masinavahi koosseisu määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi asjaolusid: 1) laeva ja jõuseadmete tüüpi ning seisukorda; 2) laeva ohutust tagavate jõuseadmete pideva ja nõuetekohase ülevaatuse vajadust; 3) ilmastikuolusid, jäätingimusi, reostatud merevett või selle madalat taset, igasugust hädaolukorda, vigastuse likvideerimisest või reostuse kõrvaldamisest tingitud ekspluatatsioonilisi eritingimusi; 4) masinavahi kvalifikatsiooni ja kogemusi; 5) inimeste, laeva, lasti ja sadamarajatiste ohutust ning keskkonnakaitset; 6) rahvusvaheliste ja kohalike eeskirjade täitmist; 7) laeva ohutu ekspluateerimise nõudeid. 56. Vahimehaanikul on keelatud vahti üle anda teda vahetavale mehaanikule, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma vahimehaaniku kohustusi. Sellest tuleb teatada vanemmehaanikule. 57. Vahti astuv mehaanik peab veenduma, et vahti astuva vahi liikmed on võimelised täies mahus täitma oma kohustusi. 58. Enne vahi vastuvõtmist on vahimehaanik kohustatud teadvustama järgmist: 1) laeva jõuseadmete ja süsteemide ekspluatatsiooni puudutavaid vanemmehaaniku korraldusi; 2) laeva jõuseadmete ja süsteemide hooldustööde käiku; 3) vee taset lastiruumi pilssides, ballast-, loputus-, reserv-, magevee- ja reoveetankides; 4) kütuse taset reserv- ja settetankides, kulupaakides ning teistes kütuse hoidmiseks ettenähtud mahutites; 5) erinevate pea- ja abisüsteemide (sealhulgas elektrienergia) jaotussüsteemide seisukorda ja tööreþiimi; 6) kontroll-juhtimispuldi tehnilist seisukorda; 7) katelde automaatika- ja kaitsesüsteemi, kontrollsüsteemi, kütuse andmise kontrollsüsteemi ja teiste aurukatelde tööga seotud seadmete tehnilist seisukorda ja tööreþiimi; 8) halvast ilmast, jääst, reostatud või madalast veest tingitud võimalikke ebasoodsaid asjaolusid; 9) seadmete riketest tingitud asjaolusid; 10) tulekaitsevahendite tüüpi ja kasutusvõimalusi. 59. Vahimehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase vahiteenistuse ja tema juhendamisel peab masinavahi koosseis teostama peajõuseadme ja muude tehniliste seadmete nõuetekohast ekspluateerimist. 60. Vaatamata vanemmehaaniku kohalolekule masinaruumis, on vahimehaanik vastutav tegevuse eest masinaruumis seni, kuni vanemmehaanik on talle teatanud, et ta on võtnud juhtimise enda peale ja on selge, et sellest on mõlemad üheselt aru saanud. Juhtimise ülevõtmine vanemmehaaniku poolt ei vabasta vahimehaanikut oma kohustuste täitmisest. 61. Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist: 1) oskama kasutada laeva siseside vahendeid; 2) väljapääsuteid masinaruumist; 3) masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali; 4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama neid kasutada. 62. Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne märgetega kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava. 63. Kui masinaruumis on nõutav pidev vaht, peab vahimehaanik olema alati valmis peamasina juhtimiseks, täites korraldusi peamasina tööreþiimi muutmise kohta. 64. Juhul kui masinaruum on perioodiliselt mehitamata, peab vahimehaanik pidevalt olema valmis väljakutse puhul masinaruumi minekuks. 65. Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. 66. Vanemmehaanik peab tagama, et vahimehaanik omaks täit teavet vajalike plaaniliste hooldustööde, vigastuste kõrvaldamise või vahi ajaks kavandatud remonditööde kohta. Vahimehaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud üles kirjutama kõik tehtud tööd. 67. Kui masinaruumis on kehtestatud valmisolekuolukord, peab vahimehaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövril, oleksid koheses valmisolekus ja energiavaru oleks küllaldane rooliseadme ning teisteks vajadusteks. 68. Vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada pea- ja abiseadmete töö jälgimist. Vahimehaanik on kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelevalve all seni, kuni ta on pärast vahikorra lõppu nõuetekohaselt välja vahetatud. Vahimehaanik on kohustatud tagama nõuetekohased ringkäigud masina- ja roolimasina ruumis eesmärgiga jälgida seadmete tööd ja ette kandma seadmete riketest või avariist, teostama või korraldama tavapärast reguleerimist, nõuetekohast hooldust ja täitma teisi hädavajalikke ülesandeid. 69. Vahimehaanik peab nõudma teiste masinavahi liikmete ettekandeid võimalike ohtlike tingimuste kohta, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju jõuseadmetele, ohustada inimelu või laeva. 70. Vahimehaanik peab juhtima kogu masinavahti ja korraldama vahikoosseisu liikme asendamise, kui see ei suuda täita oma kohustusi. 71. Vahimehaanik peab rakendama vajalikke meetmeid vigastuste kõrvaldamiseks, mis on tekkinud seadmete purunemise, kahjutule, vee sissevoolu, kere rebestuse, kokkupõrke, madalikule sõidu või mõnel muul põhjusel. 72. Enne vahist lahkumist on vahimehaanik kohustatud veenduma, et kõik vahi jooksul pea- ja abimasinatega teostatud toimingud on nõuetekohaselt üles märgitud. 73. Vahimehaanik peab tagama, et iga masinameeskonna liige, kes täidab seadmete hooldusega seotud kohustusi, on automaatjuhtimisseadmete rikke korral kättesaadav üleminekuks seadmete käsijuhtimisele. 74. Vahimehaanik peab teadvustama, et kiiruse muutus, mille põhjustab masinarike või juhitavuse kaotus, võib ohustada laeva või inimelusid merel. Viivitamatult tuleb sillale ette kanda kahjutulest ja võimalikest ohtudest masinaruumis, mis võivad põhjustada kiiruse vähenemise, rooliseadme rikke, jõuseadmete seiskamise, muudatusi elektrienergiaga varustamisel või teistest taolistest ohtudest, et ära hoida laevaavariid. 75. Vahimehaanik on kohustatud viivitamatult vanemmehaanikule ette kandma järgnevast: 1) peamasina vigastusest või rikkest, mis tema arvates võib ohustada laeva; 2) mis tahes rikkest, mis tema arvates võib põhjustada peamasina, abimasinate või juhtimis- ja seiresüsteemide purunemise või vigastuse; 3) avariijuhtudel või juhtudel, kui on kahtlus, kuidas otsustada või milliseid meetmeid rakendada. 76. Vaatamata nõudmisele informeerida vanemmehaanikut punktis 72 nimetatud juhtudel, peab vahimehaanik viivituseta, kui olukord seda nõuab, kasutusele võtma meetmed laeva, selle mehhanismide ning laevapere ohutuse tagamiseks. 77. Vahimehaanik on kohustatud andma vahipersonalile asjakohased juhised ja teabe, mis on vajalikud masinavahil. Remonditöid, sealhulgas elektriseadmete, mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või elektrooniliste seadmete remonti tohib laeval teha ainult vahi- ja vanemmehaaniku teadmisel. 78. Vahimehaanik peab tagama pideva õhu või auru surve helisignaalide andmiseks. 79. Vahimehaanik peab tagama kõigi laeva manööverdamiseks ettenähtud seadmete kohese üleviimise käsijuhtimisele, kui selleks antakse vastav korraldus seoses sellega, et laev sõidab intensiivse laevaliiklusega vetes. Vahimehaanik peab tagama, et manööverdamise vajaduseks (sealhulgas roolimasina tarbeks) on küllaldane energiavaru. Avariirooliseade ja muud abiseadmed tuleb ette valmistada koheseks kasutamiseks. 80. Avatud ankruplatsil seismisel on vanemmehaanik kohustatud konsulteerima kapteniga, kas jätkata või mitte jätkata merevahti. 81. Juhul kui laev seisab avatud reidil või mis tahes faktiliselt avamere tingimustes, peab vahimehaanik tagama: 1) tõhusa vahiteenistuse; 2) kõigi töötavate ja valmisolekus olevate mehhanismide perioodilise kontrolli; 3) pea- ja abimasinate valmisoleku kooskõlas navigatsioonisillalt saadud korraldustega; 4) keskkonnareostuse vältimise eeskirjade täitmise; 5) kõigi laeva vigastuste kõrvaldamiseks ja tuletõrjeks ettenähtud süsteemide valmisoleku. VI. RAADIOVAHT 82. Raadiovahi korraldamisel on laeva kapten kohustatud: 1) tagama raadiovahi kooskõlas Raadioside eeskirja ja SOLAS konventsiooni sätetega; 2) arvestama laeva varustatusega raadioseadmetega ja nende tehnilist seisukorda. 83. Vahiradisti kohustusi täites on raadiooperaator kohustatud: 1) tagama raadiovahi Raadioside eeskirjaga ja SOLAS konventsiooniga kindlaksmääratud sagedustel; 2) kontrollima regulaarselt raadioseadmete korrasolekut ja nende toidet ja nende mis tahes puudustest ette kandma kaptenile. 84. Raadiotelegraafi ja raadiotelefoni päevaraamatut täidetakse vastavalt Raadioside eeskirja ja SOLAS konventsiooni nõuetele. 85. Kooskõlas raadioside eeskirja ja SOLAS konventsiooni nõuetega on raadiopäevaraamatu täitmise eest vastutavaks raadiooperaator, kes on määratud otseselt vastutavaks raadioside eest merehäda olukorras. Raadiopäevaraamatusse tuleb üles märkida järgmist: 1) häda-, kiir- ja ohuteadete kokkuvõte; 2) raadiovahti puudutavad olulisemad sündmused; 3) vajadusel laeva asukoht, vähemalt kord päevas; 4) raadioseadmete ja nende toiteallikate tehnilise seisukorra lühikirjeldus. 86. Raadiojaama päevaraamatut peab hoidma kohas, kus peetakse merehäda olukorras raadiosidet ja see peab olema kättesaadav kaptenile (kontrollimiseks) ja Veeteede Ameti laevakontrolli inspektorile. VII. LAEVA SEISUVAHT 87. Kui laev seisab kai ääres või ankrus, on kapten kohustatud laeva ohutuse tagamiseks korraldama nõuetekohase ja efektiivse vahiteenistuse. Eri tüüpi jõu- ja abiseadmetega laevadel ning ohtliku lastiga laevadel rakendatakse vajaduse korral erinõudeid. 88. Vahiteenistus sadamas peab olema korraldatud nii, et tagatakse: 1) inimeste, laeva, kauba ja keskkonna ohutus ja kõigi lastitöödeks vajalike seadmete kasutamine; 2) rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike eeskirjade täitmine; 3) kord ja tavapärane tegevus laevas. 89. Sõltuvalt seisu tingimustest, laeva tüübist ja kavandatud töödest on kapten kohustatud määrama seisuvahi koosseisu ja kestvuse. 90. Vajalikud seadmed peavad olema niisuguses tehnilises seisukorras, et oleks võimalik tagada tõhus vahiteenistus. 91. Vanemmehaanik on kohustatud kooskõlastatult kapteniga tagama nõuetekohase ja ohutu masinavahi korraldamise sadamas. Masinavahi koosseisu määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1) laeval peamasina koguvõimsusega 3000 kW ja enam peab vahis olema vahimehaanik; 2) laeval peamasina koguvõimsusega vähem kui 3000 kW võib kapteni loal vahimehaanikut mitte määrata, kui seisuvahi koosseisus on isik, kes on võimeline käitlema laeva jõuseadmeid; 3) vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi ise võtta enda peale mis tahes kohustusi, mis võivad teda segada masinavahi pidamisel. 92. Vahitüürimehel või vahimehaanikul on keelatud vahti üle anda neid vahetavale isikule, kui on alust arvata, et see isik ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma oma vahikohustusi. Sellest tuleb viivitamatult teatada kaptenile või vanemmehaanikule. Vahti asuv tüürimees ja mehaanik peavad veenduma, et nende vahipersonal on võimeline täitma täies mahus oma vahikohustusi. 93. Enne seisuvahi üleandmist on vahitüürimees kohustatud vahti asuvat tüürimeest informeerima järgnevast: 1) vee sügavusest kai ääres või ankrukohas, laeva süvisest, kõrg- ja madalvee tasemest ja nende kellaajast, kinnitusotste seisukorrast, väljalastud ankruketi pikkusest ning teistest tähtsatest laeva ohutu kai ääres seismisega seotud asjaoludest, peamasina valmisolekust ja võimalusest kasutada seda vajaduse korral; 2) laeval olevast lastist, selle kogusest ja paigutusest ja kavandatavatest töödest; 3) vee tasemest pilssides ja ballasttankides; 4) signaalmärkide, signaaltulede ja helisignaalide kasutamisest; 5) laevapere liikmete ja teiste isikute arvust laeva pardal; 6) tulekaitsevahendite seisukorrast; 7) sadama erireeglitest; 8) kapteni korraldustest vahiteenistusele; 9) kasutatavatest sidevahenditest laeva ja kalda vahel, sealhulgas avariiolukorras; 10) teistest laeva, laevapere või lasti ohutuse ning keskkonnakaitse seisukohalt tähtsatest asjaoludest; 11) merereostusest sadamavõimudele teatamise korrast. 94. Seisuvahti asuv tüürimees on kohustatud kontrollima järgmist: 1) kinnitusotste ja ankruketi seisukorda; 2) ettenähtud signaalmärkide ja -tulede ning helisignaalide kasutamist; 3) ohutusnõuete ja tulekaitse eeskirjade täitmist; 4) lastitava või lossitava ohtliku kauba liiki ja laeva valmisolekut rakendada vajalikke meetmeid ohutuse tagamiseks; 5) laeva ohustavate väliste asjaolude puudumist ning seda, et laev ei ohusta teisi laevu. 95. Vahitüürimees on seisuvahis kohustatud: 1) sobiva perioodilisusega tegema ringkäike laevas; 2) pöörama erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele: -- laevatrepi, kinnitusotste ja ankruketi seisukorrale; -- süvisele, vee varule kiilu all ja laeva seisukorrale, et vältida lastitöödel või ballastimisel ohtlikku kreeni või trimmi; -- ilmastikuoludele; -- ohutuse ja tulekaitse eeskirjade täitmisele; -- vee tasemele pilssides ja tankides; -- kõikidele isikutele laeva pardal, eriti nendele, kes töötavad kõrvalistes ja suletud ruumides; -- ettenähtud tulede, päevamärkide ja helisignaalide kasutamisele; -- halva ilma või tormihoiatuse korral võtma kasutusele meetmed laeva, laeval olevate isikute ja lasti kaitseks; -- võtma tarvitusele meetmed keskkonnareostuse vältimiseks; -- andma häire hädaolukorra puhul, kandma sellest ette kaptenile, võtma kasutusele kõikvõimalikud meetmed, et vältida laeva, lasti ja laeval olevate inimeste vigastust ja kui vaja, küsima abi kaldavõimudelt või naaberlaevadelt; -- teadma laeva püstuvust, et kahjutule korral informeerida tulekustutusüksusi lubatavast vee kogusest laeva siseruumidesse, laeva püstuvuse säilitamiseks; -- pakkuma abi hädaohus olevatele laevadele või isikutele; -- sõukruvi pööramisel võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida õnnetusi ja vigastusi; -- tegema sissekandeid logiraamatusse kõigi tähtsamate sündmuste kohta, mis toimuvad laeval või on seotud laevaga. 96. Enne seisuvahi üleandmist on vahimehaanik kohustatud informeerima vahti asuvat mehaanikut järgnevast: 1) vahipäevaks antud korraldustest ja erijuhistest laeva ekspluateerimise, seadmete tehnilise hoolduse ja remondi kohta; 2) laeva mehhanismide ja süsteemide hooldustöödest ja selleks eraldatud personalist; 3) vee tasemest pilssides ja veetankides ning vee kasutamise kohta ja ballastimisoperatsioonide kohta antud korraldustest; 4) erinõuetest seoses sanitaar- ja fekaalsüsteemide heitmetega; 5) teisaldatava tuletõrjevarustuse, statsionaarsete tulekustutusseadmete ja kahjutule avastamise süsteemide seisukorrast ja valmisolekust; 6) laeval töötavatest remondibrigaadidest, nende asukohast ja ülesannetest; 7) mis tahes sadamaeeskirjadest, mis puudutavad laeva kohustusi ilma halvenemisel; 8) võimalikest laeva ja sadama vahel sidepidamise vahenditest avariiolukorras või abivajaduse korral; 9) teistest laeva, laevapere ja lasti ohutuse ning keskkonnareostuse vältimise seisukohalt olulistest asjaoludest; 10) sadamavõimudele keskkonnareostusest teatamise korrast. 97. Seisuvahti asuv mehaanik on kohustatud enne vahti veenduma, et ta on täielikult informeeritud punktis 96 loetletust ja teadma järgmist: 1) kasutusel olevaid ja võimalikke jõu-, soojuse ja valgustuse allikaid; 2) laeva kütuse, määrdeõli ja iga liiki veevarude kogust ja kulu. 98. Seisuvahi ajal on vahimehaanik kohustatud pöörama erilist tähelepanu järgmisele: 1) kõigi korralduste ja eeskirjade täitmisele laevas, mis puudutavad laeva, tehniliste seadmete ja inimeste ohutust; 2) kõigi töötavate seadmete ja sõlmede kontrollsüsteemidele ja energiavarustuse mõõteriistadele; 3) kohalike võimude poolt kehtestatud keskkonnareostuse vältimise eeskirjadele, mis puudutavad tehniliste seadmete kasutamist ja kütuseoperatsioone; 4) veetaset pilssides. 99. Lisaks punktis 98 loetletud kohustustele on vahimehaanik seisuvahi ajal kohustatud: 1) andma hädaolukorras häire ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva, laeva pardal olevate inimeste ja lasti vigastusi; 2) teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud lastitöödeks ja ballastimiseks; 3) kindlustama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus; 4) tegema sissekanded masina päevaraamatusse kõikidest laevamehhanismide ja seadmete tööga ning samuti remonttöödega seotud asjaoludest. VIII. SEISUVAHT OHTLIKU KAUBAGA LAEVADEL 100. Laeval, mille pardal on ohtlik kaup, korraldab kapten vahiteenistuse, arvestades ohtliku kaubaga seotud iseärasusi. 101. Kui laeval on ohtlik kaup, peab olenemata sellest, et laev on ohutult kinnitatud kai ääres või seisab ohutult ankrus, laeva pardal olema piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juhtkonnaliikmeid ning vajalik arv teisi laevapere liikmeid. 102. Laeval, kus on ohtlik kaup, on kapten ja laevapere liikmed kohustatud arvestama ohtliku lasti omadusi, kogust, pakendit ja paigutust laeva lastiruumides ning kõiki muid tingimusi, mis on seotud ohtliku lastiga pardal. Laeva vahiteenistuse korra lisa 2 Vahiteenistuse juhend I. LAEVAPERE LIIKME VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS. ÜLEVÄSIMUSE VÄLTIMINE 1. Vaatamata sellele et puudub üleväsimuse üldine definitsioon, peab igaüks, kes vastutab laeva ekspluateerimise eest, vältima laevapere liikmete üleväsimust soodustavaid tegureid ning arvestama neid laevatööde ja vahiteenistuse planeerimisel. 2. Üleväsimuse vältimiseks arvestatakse järgmist: 1) ülemäärast ja õigustamata üleajatööd ei saa kohustada; 2) puhkeperioodide sagedus ja pikkus ning tasulise puhkuse andmine vähendavad üleväsimuse tekke võimalust. 3. Meremeeste töö- ja puhkeaeg tuleb registreerida ning töö- ja puhkeaja õige reþiimi täitmist tuleb reederi poolt perioodiliselt kontrollida. 4. Vastavalt laevaavariide juurdluse tulemusel saadud informatsioonile tuleb reederil rakendada täiendavaid meetmeid meremeeste üleväsimuse vältimiseks. II. VAHITEENISTUSE KORRALDAMINE NAVIGATSIOONISILLAL 5. Ohtlikku kaupa vedavatel laevadel peab vahiteenistus olema varustatud kõigi vajalike juhenditega, mis on seotud ohtliku lasti eripäraga. Kapten on kohustatud tagama nende juhendite nõuetekohase koostamise. 6. Reeder kehtestab juhendi navigatsioonivahi protseduuride kohta ja kontrolllehe nimetatud protseduuride täitmise kohta. 7. Reeder kehtestab kaptenile ja vahitüürimehele juhendi, mis aitavad hinnata sillavahi korraldamist, toetudes seejuures järgmistele põhimõtetele: 1) vahis peab olema piisav arv spetsialiste, et tagada kõigi kohustuste nõuetekohane täitmine; 2) navigatsioonivahi liikmed peavad olema vastavalt kvalifitseeritud ja täitma oma kohustusi hästi ja korralikult. Vahitüürimees peab laevajuhtimise alaste otsuste vastuvõtmisel arvestama mis tahes puudusi vahipersonali kvalifikatsioonis või nende valmisolekus vahiteenistuseks; 3) korraldusi vahipersonalile antakse selgelt ja ühetähenduslikult, nõudes korralduse mõistmise kohta kinnitust; 4) ülesandeid vahipersonalile antakse tähtsuse järjekorras; 5) ühelegi navigatsioonivahi liikmele ei tohi anda rohkem ja raskemaid ülesandeid, kui ta on võimeline korralikult täitma; 6) vahipersonal peab olema vahipidamise kohas paigutatud kõige ratsionaalsemalt. Tingimuste muutumisel tuleb teha vajalik ümberpaigutus; 7) navigatsioonivahi liikmed ei tohi asuda teiste kohustuste või ülesannete täitmisele või teise asukohta enne, kui vahitüürimees on veendunud, et see ümberkorraldus on tõhus ja kasulik ning ei kahjusta vahiteenistust; 8) oma kohustuste täitmiseks vajalikud instrumendid ja seadmed peavad olema kättesaadavad navigatsioonivahi liikmetele; 9) navigatsioonivahi liikmete omavaheline suhtlemine peab olema selge, vahetu ja ametlik; 10) vältida tuleb ebaolulist ja meelelahutuslikku tegevust; 11) kõik navigatsioonisilla seadmed peavad nõuetekohaselt töötama, vastasel juhul on vahitüürimees kohustatud ekspluatatsiooniliste otsuste vastuvõtmisel arvestama nende vigadega; 12) kogu vahiteenistuseks oluline informatsioon tuleb koguda, läbi töötada, anda vajalikud selgitused nende kohta ning käepäraselt paigutada isikute tarbeks, kes seda vahiteenistuseks vajavad; 13) ebaolulisi materjale vahikohas ei hoita; 14) navigatsioonivahi liikmed peavad pidevalt olema valmis kiiresti ja tegusalt reageerima olukorra muutusele. III. MASINAVAHI KORRALDAMINE 8. Vastavad juhendid on vajalikud eri tüüpi jõu- või abiseadmetega laevadel, aga samuti ohtlikku lasti vedavatel laevadel. Vanemmehaanik tagab nende nõuetekohase koostamise ja täitmise. 9. Enne masinavahti asumist on vahimehaanik kohustatud: 1) teadma inimelude ja tervise kaitseks ohtlike ja mürgiste ainete keskkonnas tegutsemiseks ettenähtud seadmete asukohta ja oskama neid käsitseda; 2) kindlaks tegema, kas meditsiinilise esmaabi vahendid on kättesaadaval; 3) seistes sadamas või ankrus peab vahimehaanik olema teadlik järgmisest: -- lastitöödest, seadmete hoolduse ja remonditööde käigust ning kõigist teistest töödest, mis mõjutavad vahiteenistust; -- reisijate ja laevapere olmeteeninduseks, lastitöödeks, veevarustuseks ja heitmesüsteemi tarbeks ette nähtud töös olevatest abimasinatest. IV. RAADIOVAHI KORRALDAMINE 10. Iga laeva raadiojaam on kapteni või teda asendava isiku range järelevalve all ja seda kasutab ainult nõuetekohaselt kvalifitseeritud isik. Samuti tuleb silmas pidada, et hädasignaali võib saata ainult kapteni või teda asendava isiku korraldusel. 11. Kapten on kohustatud pöörama tähelepanu sellele, et kõik isikud, kellele õigus korralduse saamisel saata hädasignaali, on nõuetekohaselt instrueeritud, asjatundlikud ja võimelised vastavalt konventsiooni reegli I/14 paragrahvile 1.4 kasutama kõiki laeva raadioseadmeid. Hädasignaali saatmise kohta tuleb teha sissekanne logiraamatusse ja raadiopäevaraamatusse. 12. Laeva raadiojaam mehitatakse nõuetekohaselt, et tagada üldside alase korrespondentsi vahetus. 13. Isik, kes on laevahäirete kava kohaselt otseselt vastutav raadioside eest merehädaolukorras, on kohustatud koostama kõikide vastavate laevapere liikmete jaoks vajalikud juhised raadioseadmete kasutamise kohta hädaolukorras. 14. Iga SOLAS konventsiooni alla mittekuuluva laeva kapten nõuab, et raadiovahti korraldatakse vastavalt Raadioside eeskirja nõuetele. 15. Enne sadamast väljumist tagab isik, kes on määratud otseselt vastutavaks raadioside eest hädaolukorras, järgmiste nõuete täitmise: 1) kõikide hädaolukorra ja julgeoleku sideks ettenähtud raadioseadmete ning tagavara energiaallika korrasoleku ja tegema sellekohase sissekande raadiopäevaraamatusse; 2) kõikide rahvusvaheliste kokkulepetega nõutud dokumentide, teadaannete ja laevade raadiojaamadele nõutud dokumentide olemasolu, kättesaadavuse, korrektuuri vastavalt viimastele muudatustele ja nõuetest kõrvalekaldumisest ettekandmise kaptenile; 3) raadiojaama kella õigsuse ja vastavuse ajasignaali etalonile; 4) antennide õige paigutuse, vigastusteta ja nõuetekohase ühendatuse; 5) võimaluste piires ilmateadete ja navigatsioonihoiatuste vastuvõtu laeva sõidupiirkonna ja teiste kapteni poolt nõutud piirkondade kohta ning nende teadete edastamise kaptenile. 16. Pärast sadamast väljumist ja raadiovahi avamist on vahisideoperaator kohustatud: 1) jälgima teateid merehädakutsesagedustel; 2) saatma ettekande (laeva nimi, asukoht, sihtkoht jne) kohalikule rannaraadiojaamale ja mis tahes teistele rannaraadiojaamadele, millega planeeritakse pidada põhilist raadiosidet; 3) kontrollima vähemalt üks kord ööpäevas raadiojaama kella täpsust ajasignaalide järgi; 4) saatma ettekande sisenedes põhilist raadiosidet teostava rannaraadiojaama tegevuspiirkonda või lahkudes sealt; 5) vastavalt kapteni juhistele edastama ettekandeid laevaliikluse kontrolli teenistustele. 17. Merehädaolukorras side eest otseselt vastutav sideoperaator tagab järgmise: 1) DSC (digitaal-selektiivse väljakutse) merehäda ja ohuteadete süsteemi raadioseadmete nõuetekohase töö, kontrollides seda proovisaatega vähemalt üks kord nädalas; 2) merehäda ja ohuteadete süsteemi raadioseadmete nõuetekohase töö, kontrollides neid eetrisse väljumiseta vähemalt üks kord ööpäevas. Kontrollimiste tulemused kantakse raadiopäevaraamatusse. 18. Sideoperaator, kes on määratud pidama üldsidet, on kohustatud tagama nõuetekohase raadiovahi sagedustel, millel sõltuvalt laeva, rannaraadiojaama või satelliitside rannaraadiojaama asukohast kavatsetakse sidet pidada. Side ajal on raadiooperaatorid kohustatud täitma ITU (Rahvusvaheline Elekterside Liit) reegleid. 19. Enne raadiovahi lõpetamist laeva saabumisel sadamasse on vahisideoperaator kohustatud informeerima kohalikku rannaraadiojaama ja teisi rannaraadiojaamu, millega peeti sidet, laeva saabumisest sadamasse ja raadiovahi lõpetamisest. 20. Sideoperaator, kes on vastutav side eest merehädaolukorras, on raadiovahi lõpetamisel kohustatud: 1) maandama saatja antenni; 2) kontrollima, et tagavara energiaallikad on küllaldaselt laetud. 21. Merehädaolukorrast alarmeerimisel või merehäda appikutsel on tingimusteta eelisõigus kõigi teiste raadioteadete ees. Kõik raadiojaamad, mis võtavad vastu neid signaale, peavad vastavalt Raadioside eeskirja nõuetele viivitamatult lõpetama saated, mis võivad merehädaolukorra sidet segada. 22. Laeva sattumisel merehädaolukorda on sideoperaator, kes on vastutav side eest merehädaolukorras, kohustatud viivitamatult üle võtma Raadioside eeskirja ja ITU-R soovitustest tuleneva vastutuse. 23. Pärast merehädasignaali vastuvõtmist on vahisideoperaator kohustatud teatama sellest kaptenile ja kui see on vajalik, siis sideoperaatorile, kes on vastutav side eest merehädaolukorras. 24. Sideoperaator, kes on esmavastutav raadioside eest merehädaolukorras, on kohustatud olukorda hindama ja viivitamatult üle võtma edasise side korraldamise tulenevalt Raadioside eeskirja ja ITU-R soovitustest. 25. Juhul kui kiirteade puudutab oma laeva, on merehädaolukorras raadioside eest vastutav sideoperaator kohustatud viivitamatult üle võtma edasise side korraldamise vastavalt Raadioside eeskirjale ja ITU-R soovitustele. 26. Juhul kui side on seotud meditsiinilise abiga, on merehädaolukorras raadioside eest vastutav sideoperaator kohustatud järgima Raadioside eeskirjas esitatud nõudeid ja kinni pidama vastavate rahvusvaheliste dokumentide nõuetest või satelliitside kasutamise juhistest. 27. Juhul kui side on seotud haigete transpordiga, mis on määratletud 12. augusti 1949. a Genfi konventsiooni protokolli lisaga 1 ja selle rahvusvaheliste relvakonfliktide puhul ohvrite kaitse protokolliga 1, on merehädaolukorras raadioside eest vastutav sideoperaator kohustatud järgima Raadioside eeskirjas esitatud protseduure. 28. Saades kiirteate, on vahisideoperaator kohustatud hoiatama kaptenit ja kui vajalik, ka merehädaolukorras raadioside eest vastutavat sideoperaatorit. 29. Nii kapten kui ka sideoperaator peavad järgima Raadioside Reglemendi nõudeid, mis puudutavad ohuteadete edastamise korda. 30. Ohuteate vastuvõtmisel on vahisideoperaator kohustatud üles märkima selle sisu ja tegutsema kapteni juhiste kohaselt. 31. Ebaseaduslik raadioside ja tahtlikud vahelesegamise juhtumid tuleb võimaluse korral välja selgitada, fikseerida raadiopäevaraamatus ja esitada kooskõlas Raadioside eeskirja sätetega. 32. Mis tahes raadioseadmete, kaasa arvatud merehädaolukorras raadioside eest vastutava raadiooperaatori vastutusel olevate energiavarustusega raadioseadmete energiaallikaks ette nähtud akud peavad olema: -- kontrollitud iga päev koormuse all ja ilma koormuseta ning vajaduse korral täis laaditud; -- kontrollitud üks kord nädalas areomeetriga, kui see puudub, siis nõuetekohase koormuse prooviga; -- kontrollitud üks kord kuus iga patareide hoidmise ruumi seisukorda. Kontrolli tulemused tuleb kanda raadiopäevaraamatusse. V. UIMASTITE JA ALKOHOLI KURITARVITAMISE VÄLTIMINE 33. Uimastite ja alkoholi kuritarvitamine mõjub otseselt meremeeste teenistuskõlblikkusele ja suutlikkusele täita oma vahikohustusi. Vahiteenistuse ajal on meremeestel keelatud olla uimastite või alkoholi mõju all ja neid ei tohi lubada vahti seni, kuni nende töövõime on taastunud.