Keskkonnaminister — Keskkonnakaitseinspektori teenistusjuhendi kinnitamine — RTL, 216, 852

Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1997, 86, 1460) paragrahvi 13 lõike 2 ning paragrahvi 21 lõike 3 alusel määran: Kinnitada «Keskkonnakaitseinspektori teenistusjuhend» (juurde lisatud). Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 12. juuni 1998. a määrusega nr 42 Keskkonnakaitseinspektori teenistusjuhend 1. ÜLDSÄTTED 1. Keskkonnakaitseinspektor (edaspidi inspektor), kes avastab keskkonnakaitsealase õiguserikkumise, peab võtma tarvitusele abinõud õiguserikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning süüdlase väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks. Kui inspektoril endal puudub pädevus või võimalus tegutsemiseks, teatab ta esimesel avaneval võimalusel õiguserikkumisest pädevale asutusele või isikule ülalnimetatud abinõude rakendamiseks nende poolt. 2. Õiguserikkumise avastamisel inspektor vastavalt oma pädevusele: 1) teeb ettekirjutusi õiguserikkumise peatamiseks või lõpetamiseks või seaduses ettenähtud juhtudel annab selleks suulisi korraldusi ning rakendab abinõusid ettekirjutuse või korralduse täitmise tagamiseks; 2) koostab sündmuskoha või kontrollitava objekti vaatluse protokolli; 3) võtab asitõendeid ja proove; 4) võtab asjaosalistelt ja tunnistajatelt seletusi; 5) koostab õiguserikkumise kohta protokolli või muu materjali; 6) rakendab vajadusel abinõusid õigusrikkuja haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutusele võtmiseks. 2. FÜÜSILISE ISIKU JA OBJEKTI KONTROLLIMINE 3. Füüsilise isiku kontrollimine seisneb tema isiku kindlakstegemises, tema poolt esitatavate looduskasutust lubavate dokumentidega tutvumises ning tema tegutsemiskoha ja kaasasolevate loodussaaduste ja nende hankimise vahendite ülevaatamises. Füüsilist isikut kontrollitakse keskkonnajärelevalve seaduse paragrahvis 19 sätestatud korras. 4. Kontrollitava objekti all mõeldakse käesolevas juhendis seadet, sõidukit, ehitist või maa- või veeala. Sõidukina käsitatakse käesolevas juhendis maal või veel mootori jõul või ilma selleta liikuvat või liikuda võivat seadet ning hobuveokit. 5. Objekti kontrollimine seisneb objekti nimetuse ja seda iseloomustavate muude tunnuste ning valdaja või teda esindama volitatud isiku kindlakstegemises, objekti keskkonnakaitselise seisukorra või tegevuse ülevaatamises, looduskasutust lubavate dokumentidega tutvumises ning vajadusel ülevaatamise tulemuse protokollimises. Objekti kontrollitakse keskkonnajärelevalve seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. 6. Kui objekti kontrollitakse selle valdaja või tema volitatud esindaja osavõtuta, tehakse seda võimalusel erapooletu manuka juuresolekul. Manukateks ei või olla kontrollijatele lähedased isikud, samuti kohtu-, prokuratuuri- või politseitöötajad ega nende asutuste praktikandid. 7. Füüsilise isiku või objekti kontrollimisel koostatud materjalid antakse keskkonnajärelevalve asutusele üle hiljemalt esimesel kontrollimisele järgneval tööpäeval. Kontrollimise akteerimata jätmisel tehakse kanne keskkonnajärelevalve asutuses peetavasse kontrollkäikude arvestuse raamatusse või elektroonilisse registrisse. 8. Sõiduk peatatakse sellekohase musta-valgevöödilise saua või liiklusmärki «Sissesõidu keeld» kujutava kettaga, millel on tekst «Looduskaitse» või «Keskkonnakaitse». Pimedal ajal või halva nähtavuse korral võib peatumismärguande anda punase tulega. Peatumismärguanne peab olema antud õigeaegselt, võimaldamaks juhil ohutult peatuda. 3. SÜNDMUSKOHA KIRJELDAMINE JA LOODUSKESKKONNALE VÕI -VARALE TEKITATUD KAHJU HINDAMINE 9. Kui õiguserikkumisega kaasneb kahju tekkimine keskkonnale, koostatakse esmase dokumendina sündmuskoha paikliku ülevaatuse protokoll, millele vajadusel lisatakse sündmuskoha skeem. Paikliku ülevaatuse tegemisele kaasatakse kahju kannataja või tema esindaja ja kahjustuse tekitaja. Kahjustuse tekitaja puudumisel kaasatakse erapooletu manukas. 10. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse hindamine seisneb: 1) kahjustuse iseloomu ja ulatuse kindlakstegemises sündmuskohal; 2) kahju suuruse rahalise väärtuse väljaarvutamises. 11. Kahjustuse ulatuse kindlakstegemisse kaasatakse kahju kannataja või tema esindaja ja kahjustuse tekitaja. Kahjustuse tekitaja puudumisel kaasatakse erapooletu manukas. Kahju suuruse hindamiseks kogutud andmed kantakse eraldi dokumenti. Kui andmeid on vähe, võivad need sisalduda ka paikliku ülevaatuse protokollis või õiguserikkumise kohta koostatud protokollis või aktis. 12. Kahjustuse ulatuse kindlakstegemise protokollile ning sündmuskoha paikliku ülevaatuse protokollile kirjutavad alla kõik nende koostamisse kaasatud isikud. Nende isikuandmed märgitakse ära protokollis. 13. Kahju suuruse rahalise väärtuse väljaarvutamise dokumendil peab olema viide õigusaktile, millele tuginedes arvutused tehti, ning peavad olema näidatud arvutuse lähteandmed. Kahju suuruse rahalise väärtuse väljaarvutamise dokumendile kirjutab alla arvutuse tegija, näidates ära oma isikuandmed. 14. Keskkonnale tekitatud kahju suurust rahalises väärtuses võib hinnata nii riigi kui kohaliku omavalitsuse inspektor. Kui sama teoga on tekitatud kahju kahjustusalas paiknevale loodusvarale, määrab sellele tekitatud kahju suuruse ja nõuab süüdlaselt sisse loodusvara omanik, valitseja või nende volitatud isik. 4. ASITÕENDITE JA PROOVIDE VÕTMINE 15. Asitõendite ja proovide võtmise kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse ära: 1) isikute andmed, kes osalesid asitõendite või proovide võtmises; 2) asitõendite või proovide võtmise koht koos objekti nimetamisega, millega seoses see võeti; 3) asitõendite või proovide võtmise viis ja aeg; 4) asitõendite või proovide kirjeldus; 5) asitõendite või proovide pakkimise kirjeldus; 6) osalejate allkirjad. 16. Asitõendite või proovide võtmisesse kaasatakse vähemalt üks manukas. 17. Asitõendid ja proovid peavad olema pakitud viisil, mis välistab nende vahetamist või muutmist pakendit rikkumata. 18. Asitõendite või proovide üleandmisel teisele isikule või tagastamisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, milles peab olema näidatud asitõendite või proovide ja nende pakendi seisukord. 5. ÕIGUSERIKKUMISE VAHENDITE, DOKUMENTIDE JA LOODUSSAADUSTE ÄRAVÕTMINE, HOIULEANDMINE JA MÜÜMINE 19. Arvatavalt ebaseaduslikul teel hangitud loodussaadused ja nende hankimise vahendid ning õiguserikkumisega seotud dokumendid võib inspektor õiguserikkujalt hoiustamise eesmärgil ära võtta vaid hädavajadusel ning tingimusel, et nende säilimine kuni äravõetud asjade erikonfiskeerimise, realiseerimise või tagastamiseni on garanteeritud. Äravõetud asjade hoiustamise korraldab keskkonnajärelevalve asutus. 20. Jahipidamise või kalapüügi kontrollimisel avastatud vahendid, mille kasutamine Eestis on keelatud, võetakse nende valdajalt ära. Samuti võetakse püügilt ära ning hoiustatakse selguseta omanikuga kalapüügi- või jahipidamisvahendid ning vahendid, mille kasutamine võib teatud tingimustel olla küll lubatud, kuid on keelatud antud ajal ja kohas. Tähistamatult püügile asetatud vahendid, mille omanik on teada ning mida omanik nõuetekohase tähistamise korral võiks kasutada, võetakse püügilt ära vaid siis, kui omanik inspektori ettekirjutust eirates jätab need ikkagi tähistamata. Selguseta kuuluvusega kalapüügi- või jahipidamisvahendi hoiulevõtmisest teatab inspektor omaniku leidmiseks kohalikule omavalitsusele või paneb kokkuleppel kohaliku omavalitsusega ise omavalitsuse poolt ettenäidatud kohta üles vastava teate. 21. Kiirestiriknevat ebaseaduslikult hangitud loodussaadust, mille müümist enne väärtuse vähenemist inspektor ei saa garanteerida, õiguserikkujalt ära ei võeta. Sel juhul koostatakse koos õigusrikkujaga kahepoolse allakirjutusega õiend saaduse koguse ja sortimendi kohta, võimaldamaks hiljem saaduse maksumuse õiguserikkujalt sisse nõuda. 22. Õiguserikkumise vahendi, dokumendi või loodussaaduse äravõtmise kohta tehakse märge õiguserikkumise protokolli või akti või koostatakse eraldi protokoll, kirjeldades maksimaalse täpsusega äravõetavaid asju ja nende seisukorda (täpne nimetus, liik, tehasenumber, värv jms), mis kinnitatakse kahepoolse allakirjutusega, vältimaks hilisemaid võimalikke pretensioone asjade identsuse osas. Õiguserikkujale antakse õiend, mis tõendab asjade äravõtmist temalt ning millel on inspektori andmed. 23. Selguseta kuuluvusega õiguserikkumise vahendid ja loodussaadused võetakse hoiule keskkonnajärelevalve seaduse paragrahvides 33 ja 34 sätestatud korras. Muul juhul võetakse loodussaadused, nende hankimise vahendid ja dokumendid hoiule õiguserikkumise iseloomust sõltuvalt haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771) paragrahvis 239 või kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62; 17, 265; 51, 756) paragrahvides 62, 63 ja 139--142 sätestatud korras. 24. Loodussaaduse hankimise vahendid võetakse õiguserikkujalt ära erikonfiskeerimise korras kohtuotsusega. Kui need olid hoiul keskkonnajärelevalve asutuses, antakse need täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723) paragrahvi 72 kohaseks realiseerimiseks üle täiturile. 25. Keskkonnajärelevalve asutus müüb või korraldab müümise: 1) loodussaaduste ebaseadusliku hankimise vahendite osas, mille omanik jääb selgusetuks, kuid millel on väärtus ja mida saab kasutada õiguspärases tegevuses; 2) loodussaaduste osas, mille omanik jääb selgusetuks; 3) õiguserikkujalt äravõetud loodussaaduste osas, mille omanik võib küll selguda, kuid mis on kiiresti riknevad või mille hoidmise kulud võivad osutuda suuremaks saaduse väärtusest; 4) loodussaaduste osas, mis ei ole kellegi omandis, nagu keelatud viisil, ajal või kohas püütud kala, lastud loomad jms. Kiirestirikneva saaduse kohese müümise vajadusel täidab ülalnimetatud ülesande vajadusel inspektor. 26. Loodussaaduse hankimise vahend või loodussaadus müüakse maksimaalse müümist võimaldava hinnaga. Müügi protokollile lisatakse hinna määramist põhjendav õiend. 27. Loodussaaduse müügi korraldamise kulud arvatakse maha saadud tulust. Kulutuste kohta koostatakse õiend, mis koos kuludokumentidega lisatakse müügi protokollile. 6. ÕIGUSERIKKUMISE VAHENDITE HÄVITAMINE 28. Õiguserikkumise vahend, millel puudub väärtus või mida pole võimalik kasutada õiguspärases tegevuses, üldjuhul hävitatakse. Vajadusel võib selliseid vahendeid säilitada õppeotstarbel või eksponeerimiseks, võttes need keskkonnajärelevalve asutuses arvele nimelise väikevahendina. Kunstilist, koduloolist või muud unikaalset väärtust omavaid õiguserikkumise vahendeid ei hävitata, vaid antakse üle asjasthuvitatud muuseumidele või säilitatakse huvilise leidmiseni keskkonnajärelevalve asutuses. 29. Õiguserikkumise vahend hävitatakse või muudetakse selliseks, et selle edasine õigusvastane kasutamine on välistatud. Hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla vähemalt kaks selles osalenud keskkonnajärelevalve asutuse töötajat. 7. TOIMIMINE ÕIGUSERIKKUMISE MATERJALIDEGA 30. Riigi ja kohaliku omavalitsuse inspektor saadab haldusõiguserikkumise kohta koostatud materjalid asjades, mida ta ise ei aruta, halduskohtunikule või selleks pädevale ametiisikule oma nimel, kuid võib materjalid anda nendega edasitoimimiseks üle ka asutusele, kus ta töötab. Keskkonnakaitse-abiinspektor annab nimetatud materjalid alati üle keskkonnajärelevalve asutusele, mille juures ta tegutseb või mille tegutsemispiirkonnas leidis aset õiguserikkumine. 31. Materjalid kriminaalasja algatamiseks annavad inspektorid üle järelevalveasutusele, kus nad töötavad või mille juures nad tegutsevad. Riigi või kohaliku omavalitsuse inspektor võib vastava volituse olemasolul nimetatud materjalid saata ka vahetult sündmuskohajärgsele politseiasutusele, kuid teeb seda asutuse nimel, kus ta töötab. 32. Materjalid tsiviilasja algatamiseks annavad inspektorid üle järelevalveasutusele, kus nad töötavad või mille juures nad tegutsevad, või asutusele, juriidilisele isikule või füüsilisele isikule, kellel on õigus esineda antud tsiviilasjas hagejana. Riigi või kohaliku omavalitsuse inspektor võib vastava volituse olemasolul esitada pretensiooni kahju tekitajale ja hagiavalduse kohtusse keskkonnale, riigile või kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju hüvitamiseks ka ise, kuid teeb seda asutuse nimel, kus ta töötab. 33. Edasisaatmisele või üleandmisele kuuluvaid õiguserikkumise materjale võib inspektor enda käes hoida kuni kolm päeva. 34. Kõigist edasisaadetavatest või üleantavatest dokumentidest jäetakse koopia järelevalveasutusse. Materjalid antakse üle allkirja vastu või saadetakse posti teel tähitult koos väljastusteatega. 35. Halduskohtunikule saadetakse haldusõiguserikkumise protokoll kaaskirjaga, milles märgitakse ära: 1) sündmuse lühikirjeldus, selle toimumise koht ja aeg; 2) õiguserikkuja andmed; 3) haldusõiguserikkumiste seadustiku säte, mis näeb ette vastutuse õiguserikkumise eest. Kui vastutus on kehtestatud muu seadusega, näidatakse selle nimetus koos seaduse Riigi Teatajas avaldamise andmetega ning seaduse säte, mis vastutuse ette näeb; 4) õigusakti nimetus, mille nõudeid eirati, koos vastava paragrahvi või punkti numbri ja õigusakti Riigi Teatajas avaldamise andmete äranäitamisega; 5) taotlus määrata süüdlasele rahatrahv ja võtta seaduses ettenähtud juhul ära eriõigus; 6) asjaolud, mis tingisid materjali saatmise kohtusse sooviga rakendada kõrgemat karistusmäära, kui seda on pädev määrama inspektor ise; 7) taotlus nõuda süüdlaselt sisse hüvitus tekitatud varalise kahju eest, koos pangarekvisiitide äranäitamisega, kuhu hüvitus kanda; 8) taotlus erikonfiskeerida õiguserikkumise vahend; 9) ettepanek vajalike tunnistajate väljakutsumiseks. Kaaskirjas näidakse ära lisatud dokumentide ja asitõendite loetelu. Kahju hüvitamise taotlemisel lisatakse kahju suuruse määramisega seotud materjalid. Taotledes erikonfiskeerida õiguserikkumise vahendeid, näidatakse nende senine hoiukoht. 36. Kriminaalasja tunnustega õiguserikkumise kohta kogutud materjal saadetakse või antakse politseile üle kirjaliku avaldusega, milles märgitakse ära: 1) sündmuse lühikirjeldus, selle toimumise koht ja aeg ning õiguserikkumisega tekitatud kahju suurus või muud asjaolud, mis annavad aluse kriminaalasja algatamiseks; 2) õiguserikkuja ja kannatanu andmed, kui need on teada; 3) kriminaalkoodeksi säte, mis näeb ette vastutuse õiguserikkumise eest; 4) õigusakti nimetus, mille nõudeid eirati, koos vastava paragrahvi või punkti numbri ja õigusakti Riigi Teatajas avaldamise andmete äranäitamisega; 5) süüd raskendavad või kergendavad asjaolud; 6) õiguserikkumisega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise alused; 7) taotlus esitada kohtusse koos kriminaalasjaga ühtlasi hagi süüdlase poolt õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvituse sissenõudmiseks, koos pangarekvisiitide äranäitamisega, kuhu hüvitus kanda; 8) taotlus rakendada kohtus õiguserikkumise vahendite erikonfiskeerimist. Avalduses näidakse ära lisatud dokumentide ja asitõendite loetelu. 37. Tsiviilhagi esitatakse kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1998, 43--45, 666) paragrahvide 147 ja 148 nõudeid arvestades.